4.Mõista maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks AS-lt ÜHISTEENUSED TRC Viru Osaühingu kasuks välja 1035 eurot ilma käibemaksuta.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 29. novembril 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse TRC Viru Osaühingult (kostja) 112 euro saamiseks. Seoses vastuväite esitamisega anti nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 23. märtsil 2020 Viru Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus välja mõista võlgnevuse 110 eurot (80 eurot leppetrahv ja 30 eurot sissenõudmiskulu) ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt tegi hageja sõidukile numbrimärgiga 941ATZ 2 leppetrahvi:
1.detsembril 2016. a leppetrahv nr 0093005350, summa 40 eurot ja 19. mail 2018. a leppetrahv nr 0236004420, summa 40 eurot. Trahvi tegemise aluseks oli asjaolu, et sõiduk oli pargitud tasulisse parkimisalasse ja parkimistasu oli maksmata. 9. oktoobril 2019 saatis hageja kostja e-postile ([email protected]) meeldetuletuskirja, millele kostja ei vastanud. Leppetrahvid kogusummas 80 eurot on jäetud tasumata.
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuse kohaselt ei ole ta teinud tahteavaldust hagejaga lepingu sõlmimiseks. Hageja ei ole tõendanud lepingu olemasolu. Hageja ei ole välja toonud, kas ta nõuab mõlemaid leppetrahve sama või erinevate lepingute rikkumise eest, samuti pole välja toodud, mis on üldse lepingutingimused. Hageja pole tõendanud VÕS § 158 lg 1 leppetrahvi rakendamise materiaalsete eelduste olemasolu, mistõttu puudub tal vastav nõudeõigus. Hageja ei ole teinud kostjale oma tahteavaldust teatavaks enne mõistliku aja möödumist. Hageja ei ole tõendanud, et ta kummagi leppetrahvi kohta oleks esitanud kostjale nõude enne 6 kuu möödumist trahvi tgemisest. Viimasest leppetrahvist möödus 6 kuud 18. novembril 2018. Hageja nõuab menetluskulu 30 eurot. Kuna hageja ei ole põhjendanud ega põhistanud menetluskulu nõuet 30 eurot, siis kostja vaidleb sellele vastu.
MAAKOHTU OTSUS
4.Viru Maakohus rahuldas 18. mai 2021. aasta otsusega hagi ja mõistis kostjalt välja 110 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 77 eurot.
5.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et sõiduk registreerimismärgiga 941ATZ kuulus leppetrahvide tegemise ajal kostjale. Maakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kostja ei ole teinud tahteavaldust lepingu sõlmimiseks ja hageja ei teatanud leppetrahvist mõistliku aja jooksul. Riigikohus on leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile klaasipühkijate
vahele võib pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kätte saaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega (RKTKo 2-17-117146 p 12). Hageja on hagiavalduses välja toonud, et jättis trahvikviitungid hageja sõiduki klaasipühkijate vahele ning edastas hiljem e-kirja võlgnevuse nõudega kostja äriregistrijärgsele e-posti aadressile. Seega on hageja toimetanud leppetrahvinõuded kostjale kätte mõistlikul viisil TsÜS § 70 tähenduses mõistliku aja jooksul ega ole kaotanud leppetrahvi nõudmise õigust VÕS § 159 lg 2 alusel. Kostja ei ole nõustunud väitega, et ta ei ole leppetrahvi tasunud, kuid ühtegi tõendit ega ka selgitust, millest saaks järeldada, et kostja on leppetrahvi tasunud, kostja esitanud ei ole. Kostja viidatud Riigikohtu lahendist 3-2-1-68-16 p 36 ei tulene, et leppetrahv 57 eurot oleks tühine. Lahendis on selgitatud, et lisaks parkimistasu maksmise nõudele ei keela seadus nõuda ka leppetrahvi, kuid ebamõistlikult kõrge leppetrahvi kokkulepe võib olla tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi. Kostja viide parkimistasu suurusele Tallinna südalinnas 4,8 eurot tunnis ei ole asjakohane, kuna kohustus tasuda parkimise eest ja leppetrahv selle kohustuse rikkumise korral on erineva eesmärgiga, erinevad kohustused ja leppetrahvi suurus ei sõltu parkimistasu suurusest. Seega ei ole kohtu hinnangul leppetrahvi nõue 40 eurot ebamõistlikult suur ning alust selle vähendamiseks ei ole. Esitatud fotodelt nähtub, et pargitud on maastur registreerimismärgiga 941ATZ, leppetrahvi kviitungitelt nähtub koostamise aeg, koht, summa ja tasumise tähtaeg. Hagile lisatud AS ÜHISTEENUSED parkimise infotahvlilt nähtuvad selgelt parkimise tingimused. Punkt 1 kohaselt aktsepteerib sõidukijuht sõidukit parklasse parkides tingimusi ja leping loetakse sõlmituks VÕS § 20 lg 1 järgi/alusel. Punkt 8 kohaselt kohustub sõidukijuht lepingu rikkumise korral tasuma operaatorile leppetrahvi 57 eurot ning selle tasumine ei asenda parkimistasu maksmist. Ekslik on kostja seisukoht, et hageja nõuab menetluskulu 30 eurot. Seadusest ei tulene, et leppetrahvi nõudest teatamise mõistlikuks ajaks oleks 6 kuud. Mõistlik aeg selleks võib mahtuda ka nõude aegumistähtaja sisse. Hageja nõuab sissenõudmiskulude (kostja vastuses menetluskulu) hüvitamist ja sellise nõude aluseks on VÕS §-d 1131 või 1132. Maakohus leidis, et eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista 110 eurot.
6.Hagi rahuldamise tõttu jättis maakohus menetluskulud kostja kanda, määras hageja menetluskuludeks 77 eurot (riigilõiv 75 eurot ja Maanteeameti päringult tasutud riigilõiv 2 eurot) ning mõistis selle summa kostjalt hageja kasuks välja.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas 18. juunil 2021 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Viru Maakohtu 18. mai 2021. a otsus täies ulatuses ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtusse. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja hinnangul on maakohus rikkunud menetlusnorme, mis on kaasa toonud materiaalõiguse ebaõige kohaldamise. Kostja ei ole väitnud ega ka kordagi omaks võtnud, et jättis parkimistasu hagejale tasumata. Hageja esitas maakohtule üksnes tõendid selle kohta, et temale teadaolevalt ei ole kostja tasunud parkimistasu mobiiltelefoni vahendusel. Hageja esitatud pildimaterjal ei ole arusaadav halva kvaliteedi tõttu. Maakohtu järeldus, et puudub vaidlus selle üle, kas kostja on tasunud parkimise eest või mitte, ei ole õige. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks parkimistasu jätnud tasumata.
Ehkki kostja ei nõustu maakohtu väitega, et kostja sõlmis hagejaga lepingu, leiab kostja, et maakohtu käsitlus lepingust on vale ja tõlgendus lubamatu. Maakohus viitab, et parkimistingimuste kohaselt tuli apellandil maksta leppetrahvi kuni 57 eurot. Hagiavalduse lisas olid hageja parkimistingimused. Hageja ei ole tõendanud, et need samad tingimused kehtisid kostjaga väidetavalt toimunud lepingute sõlmimise ajal. Lisaks seisneb tingimuse p-s 8: „Lepingu rikkumise korral kohustub Sõidukijuht tasuma Operaatorile leppetrahvi 57 eurot. Leppetrahvi tasumine ei asenda parkimistasu maksmist.“ Tingimustes puudub sõna „kuni“ ehk hagejal puudub õigus määrata leppetrahvi suvalises suuruses. Isegi kui poolte vahel oleks sõlmitud leping, siis ei saanud lepingu osaks hageja esitatud tüüptingimused. Lisaks leiab kostja, et tüüptingimused on VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi ka sisult tühised, kuna neis väljendatud leppetrahvi summa 57 eurot on ebamõistlikult suur. Kostja leiab, et leppetrahvi ebamõistliku suuruse tõttu oleksid hageja leppetrahvi käsitlevad tüüptingimused (p 8) tühised (VÕS § 42 lg 3 p 5). Kostja hinnangul ajas maakohus segi aegumistähtaja ja õigust lõpetava tähtaja, kui leidis, et hageja on kostjat mõistliku aja jooksul teavitanud kostjat leppetrahvi nõuetest, mistõttu ei ole möödunud leppetrahvi nõuete esitamise mõistlik tähtaeg. Maakohus käsitles mõistliku aja sisustamisel ebaõiget meetodit, sidudes selle aegumistähtajaga. Hageja ei ole tõendanud leppetrahvide kohta kostjale nõude esitamist enne 6 kuu möödumist. Viimasest nõutavast leppetrahvist möödus 6 kuud 21. juunil 2019. Ainus viide hageja teatele nõuda leppetrahvi on hagis märgitud 9. oktoobril 2019 kostjale saadetud e-kiri. Hageja ei ole tõendanud ka, et nõudis leppetrahvi kohe väidetava rikkumise ajal, nt paigutanud nõude klaasipühkijate vahele. Seega ei ole hageja teinud vastavat tahteavaldust mõistliku aja jooksul ning on minetanud selleks õiguse.
8.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja leiab, et maakohus ei ole tõendeid vääralt hinnanud ja seeläbi ebaõige lahendini jõudnud. Hageja esitas maakohtu menetluses oma väiteid kinnitavad tõendid, s.t, et kostja parkis hageja hallatavas parklas ja jättis parkimistasu maksmata. Samuti esitas hageja tõendi, millega kinnitab, et on pöördunud kostja poole ja püüdnud asja lahendada kohtuväliselt. Kostja ei ole tõendanud parkimise eest tasumist ega esitanud asjakohased tõendeid, mis kinnitaksid, et kostja ei pidanudki parkimise eest tasuma. Hageja leiab, et leppetrahvid muutusid sissenõutavaks alates nende tegemise hetkest. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile klaasipühkijate vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Hageja eeldas, et apellant on leppetrahvid kätte saanud ja mõne aja möödudes tegi meeldetuletuse. Meeldetuletusi tasumise osas võib hageja teha kuni nõuded ei ole aegunud. Hagile lisatud meeldetuletus on tehtud 9. oktoobril 2019. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et leppetrahvi suurus on ebamõistlikult suur ja seetõttu on leppetrahvid tühised. Arvestades, et tegemist oli südalinnaga, siis ei saa pidada leppetrahvi suurust ebamõistlikult suureks ja tarbijat koormavaks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb TsMS § 657 lõike 1 punkti 2 alusel uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
10.Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi temaga sõlmitud sõiduki kahe parkimislepingu rikkumise eest. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkimist vajava auto juhil (üürnikul) kasutada tasu eest parkimisala (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-82-16, punkt 22). Kuivõrd poolte vahel on vaidlus, kas hageja leppetrahvinõue on põhjendatud, oli asja lahendamisel keskseks küsimuseks, kas ja millistel tingimustel on poolte vahel sõiduki parkimiseks üürileping sõlmitud, kas poolte vahel oli leppetrahvikokkulepe. TsMS § 230 lg 1 alusel tuli hagejal tõendada parkimislepingu sõlmimist ja tehingu tingimusi.
11.Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid menetluses sellele, et ta oli ajavahemikul, mis hageja nõuet hõlmab, sõiduki registreerimismärgiga 941ATZ omanik/valdaja. Kostja ei ole vaidlustanud ka seda, et nimetatud sõiduk oli pargitud 1. detsembril 2016 ja 19. mail 2018 hageja hallataval parkimisalal. Maakohus tuvastas poolte vahel lepingu sõlmimise ja selle tingimused fotodelt nähtuva infotahvli ja sel kirjas olnud parkimistingimuste alusel.
12.Maakohus tuvastas, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv leping VÕS § 271 mõttes. Üldjuhul on parkimistingimused tasulisel parkimisalal tüüptingimused, mille muutumist lepingu osaks tuleb hagejal tõendada. Ringkonnakohus nõustub osaliselt kostjaga, et hageja esitatud fotolt parkimislepingu tingimuste kohta, ei tulene üheselt ja arusaadavalt tingimuste kehtivuse aega. Ringkonnakohus märgib samas, et kostja ei ole tuginenud väitele, et parklasse sissesõidul puudus igasugune teave selle kohta, et tegemist on tasulise eraparklaga, kostja ei ole esitanud tõendeid ega ka põhistanud, et millise sisuga parkimislepinguga ta parkima asudes tutvus. Eeltoodust tulenevalt tuvastas maakohus õigesti, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv leping hageja poolt esitatud tingimustel. Ringkonnakohus ei pea asjakohasteks kostja vastuväiteid tingimustes toodud leppetrahvi osas.
13.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja tõendamiskoormis oli tõendada, et kostja ei tasunud parkimise eest, sh parkimisautomaati kasutades. Kostja pidi tõendama, et ta parkimise eest tasus. Hageja esitatud fotodelt on näha, et auto armatuurlaual ega esiklaasi siseküljel ei ole nähtavas kohas ühtegi parkimiskviitungit.
14.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja ei esitanud tõendeid väite kohta, et leppetrahvinõuetest teatati kostjale koheselt pärast trahvikviitungite vormistamist nende jätmisega sõiduki klaasipühkija vahele. Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (vt Riigikohtu lahend nr 2-17-117146, p 12). TsMS § 230 lg 1 kohaselt tuleb poolel oma väidet tõendada. Kohtule esitatud fotodel ei ole näha, et auto klaasipühkijate vahel olid kviitungid. Muid tõendeid hageja esitanud ei ole. Ringkonnakohus ei loe tõendatuks, et leppetrahvidest teavitati kostjat vastavalt 1. detsembril 2016 ja 19. mail 2019.
15.Hageja on esitanud menetluses leppetrahvi nõude esitamise kohta üksnes 9. oktoobril 2019 (seega ligikaudu kolm aastat hiljem esimesest väidetavast lepingurikkumisest ja viis kuud hiljem viimasest lepingurikkumisest) kostja e-postile saadetud meeldetuletuskirja. Ringkonnakohus loeb leppetrahvinõude kostja poolt kätte saaduks 9. oktoobril 2019. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-142-11 selgitanud, et VÕS § 159 lõikest 2 tulenevalt ei või leppetrahvi nõuet esitada, kui trahvi nõudmisest ei teatata mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Samuti, et mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaks määramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta.
16.Seega juhul, kui eeldada, et tüüptingimused muutusid lepingu osaks ja seda, et kostja on oma kohustust tasuda parkimise eest rikkunud, tuleb praegusel juhul jätta hagi rahuldamata
VÕS § 159 lg 2 alusel seetõttu, et hageja ei ole menetluses tõendanud, et ta parkimisteenuse osutajana teatas kostjale kui parkimisteenuse kasutajale mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist leppetrahvi nõudmisest.
17.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kostja menetluskulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja järgi oli õigusabile kulunud ajakulu maksekäsus 1 h, hagile vastamine 6 h, tagaseljaotsusega seonduvalt 14 h, ringkonnakohtus 5 h. Teenust osutas kostjale jurist tasumääraga 120 eurot tund. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maksekäsu menetluse kulu on TsMS § 144 lg 7 alusel hüvitatav, kuid kostja nõue maksekäsu õigusabikulude osas tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtub, et kostja esitas vastuväite oma nimel, vastuväide oli napisõnaline ja selle koostamine ei eeldanud õigusabi kasutamist. Kostjal puudus ka esindaja, kuna ta andis jurist Janne Kivistikule volikirja 30. märtsil 2020, s.o. pärast maksekäsu menetluse lõpetamist 3.märtsil 2020. TsMS § 169 lg 2 järgi tähtaja ennistamisega, tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad tähtaja ennistamise avalduse esitaja või kaja või menetluse taastamise avaldaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Ringkonnakohus jätab tagaseljaotsusega seotud õigusabi 14 tunni ulatuses ja riigilõivu 50 eurot kostja enda kanda. Rahuldamata tuleb jätta taotlus kautsjoni 100 eurot hüvitamiseks. Kuni 31. detsembrini 2020 kehtinud TsMS § 149 kohaselt ei saa kautsjoni hüvitamist nõuda vastaspoolelt ega muult menetlusosaliselt. Ringkonnakohus loeb põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks TsMS § 175 lg 1 alusel hagile vastamise ajakulu 3 tunni ulatuses, ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse koostamine 4 tundi 30 minutit ja menetluskulude nimekirja koostamine 30 minutit. Hüvitamisele kuulub ka ringkonnakohtus tasutud riigilõiv 75 eurot. Kokku tuleb hagejal kostjale maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitusena välja mõista 1035 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.