Tsiviilasi nr 2-22-3113
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Andrus Miilaste
Määruse tegemise aeg ja koht
4. märts 2022. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-3113
Tsiviilasi
V. S. avaldus
Menetlustoiming
Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja V. S. (isikukood: XXX; viibimiskoht: T. V. , XXX)
V. S. esitas 01.03.2022 Tartu Maakohtule taotluse, milles palub kohtul vastutusele võtta T. V. XXX kinnipeetava individuaalses täitmiskavas tema kohta ebaõigete andmete levitamise ja laimu eest. Taotlusest võib aru saada, et V. S. soovib L. Õ. karistamist ja teenistusest vabastamist. Samuti esitas V. S. seoses sama kinnipeetava individuaalse täitmiskavaga kaebuse, milles palub kohtul L. Õ. poolt tema pedofiiliks tembeldamise eest välja mõista hüvitise 1000 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 kohaselt tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. TsMS § 371 lg 1 p 1 järgi kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 371 lg 2 p alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata ka juhul, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole tsiviilasjaga, mille lahendamine kuuluks maakohtu pädevusse. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi on avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevuses. Kui avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel rikutakse isiku õigusi, tuleb kahju hüvitamise nõue lahendada riigivastutuse seaduse alusel ja korras (RVastS § 1 lg 1). Avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid on pädev lahendama halduskohus (RVastS § 17 lg 1, HKMS § 4 lg 1). Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise puhul on tegemist avaliku võimu volituste rakendamisega. Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega (RVastS § 7 lg 1). Füüsiline isik võib riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 järgi nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 17 järgi esitatakse Eesti Vabariigi tekitatud kahju hüvitamise taotlus haldusorganile või kaebus halduskohtule. Kohus juhib tähelepanu, et vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 järgi on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. HKMS § 121 lg 1 p 4 järgi halduskohus tagastab kaebuse määrusega esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Seega on V. S. võimalik esitada kahju hüvitamise taotlus haldusorganile või kaebus halduskohtule. Vanglaametniku suhtes distsiplinaarvõimu kasutamise õigus, sh õigus määrata vanglaametnikule distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine, on vastavalt ametiisikul, kellel on selle vanglaametniku ametisse nimetamise õigus, ministril või tema poolt volitatud ametiisikul (avaliku teenistuse seaduse § 72 lg-d 1–2 ja § 94; VangS § 148, § 150 lg 1 p 4). V. S. on õigus juhtida vangla tähelepanu ametniku väidetavale õigusvastasele tegevusele, esitades näiteks selleks vanglale märgukirja (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 1 p-d 1 ja 2). Eeltoodust tulenevalt tuleb V. S. taotluse ja kaebuse menetlusse võtmisest keelduda ja tagastada. TsMS § 372 lg 6 järgi kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et see ei ole olnud kohtu menetluses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Arvestades, et käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole, hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.