Määruse tegemise aeg ja koht 14.10.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-10103
Kohtuasi
Piirmets OÜ hagi H.I vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.08.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Piirmets OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Piirmets OÜ (registrikood 16495104), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni Kostja H.I (pankrotis, isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 22.08.2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta maakohtu määruse põhjendusi.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Piirmets OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Piirmets OÜ (hageja) esitas 02.07.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse H.I (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 24 501,84 eurot ja viivis kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses toodud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude rahuldamiseni.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 05.03.2024 sõiduki liisingulepingu. Kostja oli hageja juhatuse liikme elukaaslane. Hageja ja kostja 16.03.2024 kokkuleppe alusel oli kostjal õigus sõidukit tasuta kasutada, kuid kostja ei võinud sõiduki valdust anda üle kolmandale isikule. Kostja rikkus sõiduki tasuta kasutamise lepingut ning andis sõiduki valduse üle kolmandale isikule, mille tõttu läks sõiduk kaduma ning hagejale tekkis kahju.
1.2.Kokku on hageja kandnud sõiduki omandamise ja liisinglepingu sõlmimisega seotud kulutusi 4077,06 eurot (sissemakse 2500 eurot + lepingu sõlmimise tasu 689 eurot + liisingmaksed 888,06 eurot). Tasuda on jäänud veel 22 001,84 eurot (sh 10 689 eurot põhiosamakseid ja 10 127,76 eurot intresse). Hageja nõuab kostjalt kogu tekitatud kahju, s.o lepingu sõlmimisega kaasnenud ja kaasnevate kulutuste täielikku hüvitamist 24 501,84 euro ulatuses (VÕS § 115 lg 1).
2.Kostja vaidles hagile vastu. 29.07.2025 teatas kostja, et tema suhtes on välja kuulutatud füüsilise isiku pankrot. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 22.08.2025 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on Tartu Maakohtu 14.11.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-10518 15.11.2022 kuulutatud välja kostja pankrot. Maakohus viitas pankrotiseaduse (PankrS) §-dele 35 lg 1 p 1, 35 lg 1 p 2 ja 44 lg 1 ning märkis, et kohus ei saa pärast pankroti väljakuulutamist lahendada rahalist nõuet pankrotivõlgniku vastu hagimenetluse korras. Kuigi pankrotiseadus ei reguleeri eraldiseisvalt, kuidas tuleb pärast pankroti väljakuulutamist lahendada neid nõudeid, mis tulenevalt kolmanda isiku ja võlgniku vahel sõlmitud vara tasuta kasutamise lepingutest, leidis maakohus, et üldnormina kohaldub PankrS § 46. Maakohus jättis hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata, sest hagimenetluse korras ei saa hageja nõuet menetleda.
3.2.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 2). Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse väidete kohaselt andis hageja kostjale kasutamiseks sõiduki (mille tagastamata jätmisest tekkis kahju) 2024. aasta märtsis ja nõudis selle tagastamist alates 26.03.2024. Kostja pankrot kuulutati välja 2022. aastal. Kuna hageja nõue on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei ole hageja PankrS § 8 lg 3 järgi kostja pankrotimenetluses võlausaldaja ega saa oma õigusi pankrotimenetluses realiseerida. Hageja hinnangul ei kohaldu praegusel juhul PankrS § 46, kuna nimetatud säte reguleerib lepingulisi nõudeid, mis on tekkinud ja jätkuvad enne pankroti väljakuulutamist. Hageja viitas PankrS § 167 lg-le 4 ning
2
2-24-10103 märkis, et hageja nõue ei ole pankrotimenetluses realiseeritav, küll aga on võimalik lahendada hageja nõue pankrotimenetluse ajal (analoogselt elatise nõudega, PankrS § 421 lg-d 1 ja 2).
5.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 21 (koosmõjus §-ga 659) jätab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
7.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus hagiavalduse õigesti läbi vaatamata, kuna kostja pankroti väljakuulutamise tõttu ei saa hageja nõuet läbi vaadata hagimenetluse korras. Ringkonnakohus muudab aga maakohtu määruse põhjendusi hagi läbi vaatamata jätmise õigusliku aluse osas (maakohus on märkinud selleks TsMS § 423 lg 1 p 13). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3 (koostoimes PankrS § 44 lg-ga 1 ja PankrS § 167 lg-ga 4) alusel, kuna kostja pankroti väljakuulutamise tõttu ei saa hageja nõuet läbi vaadata hagimenetluse korras.
8.Maakohus tuvastas, et kostja pankrot on välja kuulutatud 15.11.2022. Ringkonnakohus tuvastas lisaks Kohtute Infosüsteemist, et kostja pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2-22-10518) on 03.05.2023 määrusega (jõustunud 23.05.2023) kinnitatud võlausaldajate nimekiri ning menetlust ei ole lõpetatud. Hageja on selgitanud, et tema kahjunõude aluseks olevad asjaolud on tekkinud 2024. aastal. Seega on hageja nõue tekkinud pankrotimenetluse ajal.
9.Maakohus on õigesti viidanud, et pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).
10.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kuivõrd hageja nõude aluseks olevad asjaolud tekkisid pärast pankroti väljakuulutamist, siis ei ole tema näol tegemist pankrotivõlausaldajaga PankrS § 8 lg 3 mõttes. PankrS § 8 lg 3 järgi on pankrotivõlausaldaja isik, kellel on võlgniku vastu rahaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist.
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja näol tegemist ka massivõlausaldajaga (PankrS § 148 lg 1). Loetelu massikohustustest sätestab PankrS § 148 lg 1, mis lähtub numerus clausus ́e põhimõttest – massikohustus saab olla üksnes see, mis on massikohustusena pankrotiseaduses sätestatud (vt ka RKTKo 07.12.2022, 2-20-3353, p 10). Massikohustused on pankrotimenetluses sätestatud ammendavalt. Kui pankrotiseadus konkreetset kohustust massikohustusena ei sätesta ja kohustus ei mahu ka ühegi PankrS § 148 lg-s 1 toodud massikohustuse määratluse alla, ei ole tegemist massikohustusega. Massikohustus ei saa tuleneda mõnest teisest seadusest. Pankrotiseadus sätestab lisaks §-le 148 massikohustused veel PankrS §-des 431, 461 ja 47 (PankrS II komm (2024), § 148, p-d 1.1 ja 1.7.1). Hagejal on kostja kui füüsilise isiku vastu lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mis ei ole massikohustuseks PankrS §-de 148 lg 1, 43 1, 461 ega 47 järgi. Praegusel juhul ei esine olukorda, kus võlgniku poolt oleks täitmata lepingutest tulenevad kohustused ning pankrotihaldur oleks jätkanud kohustuse täitmist või teatanud, et kavatseb nõuda lepingu
3
2-24-10103 täitmist (seega ei ole kohaldatav PankrS § 148 lg 1 p 2). Kuna kostja näol on tegemist füüsilise isikuga, siis ei kuulu kohaldamisele ka PankrS § 148 lg 1 p 4.
12.Kui üldjuhul näeb pankrotiseadus ette kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamise massikohustuste ja pankrotivõlausaldajate nõuete kaudu ning pankrotimenetluse väljamaksete regulatsiooni alusel, siis saab ikkagi esineda teatud nõudeid, mille rahuldamist pankrotiseadus ei reguleeri. Sellised nõuded ei ole tekkinud enne võlgniku pankroti väljakuulutamist (pankrotivõlausaldajate nõuded) ega ka pankrotimenetluse ajal kas pankrotihalduri tegevuse tulemusena või pankrotiseaduses eraldiseisvalt sätestatuna (massivõlausaldajate nõuded). Nõudeid, mis ei ole ei pankrotivõlausaldajate nõuded ega massivõlausaldajate nõuded, saab esitada pärast pankrotimenetluse lõppemist PankrS § 167 lg 4 alusel (vt PankrS II komm (2024), § 148, p 2.3; PankrS I komm (2024), § 8, p 4.1).
13.Seega on hagejal võimalik oma nõue kostja vastu maksma panna üldkorras pärast pankrotimenetluse lõppemist PankrS § 167 lg 4 järgi. PankrS § 167 lg 4 sätestab, et üldises korras võib võlgniku vastu esitada nõudeid, mis on tekkinud pankrotimenetluse ajal ja mida ei saanud pankrotimenetluses esitada. Sel juhul algab aegumistähtaeg pankrotimenetluse lõpetamisest. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et tema kahju hüvitamise nõue on võimalik lahendada kostja pankrotimenetluse ajal analoogselt elatise nõudega (PankrS § 42 1 lg-d 1 ja 2). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning üldjuhul ei saa võlausaldajad esitada võlgniku vastu pankrotimenetluse ajal tekkinud nõudeid üldises korras (RKTKo 07.12.2022, 2-20-3353, p 10.2), v.a pankrotiseaduses välja toodud erisuste puhul. Praegusel juhul ei sätesta pankrotiseadus erisust, mille järgi saaks füüsilise isiku vastu esitatud kahju hüvitamise nõude alusel kohtumenetlus toimuda pankrotimenetluse ajal. Hageja saab esitada oma nõude kostja vastu hagimenetluses pärast kostja pankrotimenetluse lõppemist.
14.Tartu Maakohtu 14.11.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-10518, millega kuulutati välja kostja pankrot, algatati ühtlasi ka kostja kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 167 lg 2 ei välista PankrS § 167 lg-s 4 nimetatud võlausaldaja nõude esitamist füüsilisest isikust võlgniku vastu pärast tema pankrotimenetluse lõppemist ja tema võlgadest vabastamist (vt PankrS II komm (2024), § 167, p 3).
15.Ringkonnakohus peab vajalikuks välja tuua, et isegi kui hageja näol oleks tegemist pankrotivõlausaldajaga (PankrS § 8 lg 3), ei oleks hagejal võimalik praeguses menetlusetapis oma nõuet kostja pankrotimenetluses esitada. Nimelt tuleb võlausaldajal oma nõue pankrotimenetluses esitada (ka juhul, kui võlausaldajal ei ole järginud PankrS § 93 lg-s 1 sätestatud tähtaega ning taotleb tähtaja ennistamist) igal juhul enne pankrotihalduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamist (vt PankrS § 102 lg 1). Praegusel juhul on kostja pankrotimenetluses 03.05.2023 määrusega (jõustunud 23.05.2023) kinnitatud võlausaldajate nimekiri, mistõttu välistab PankrS § 102 lg 1 täiendavate nõudeavalduste esitamise kostja pankrotimenetluses (vt ka TrtRnKm 12.12.2012, 2-08-3971, p 9; RKTKo 13.10.2006, 3-2-1-80-06, p 16). Ka erialakirjanduses on selgitatud, et nõuded ja taotlused nõude esitamise tähtaja ennistamiseks, mis on esitatud pärast võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamist, jäävad pankrotimenetlusest välja ning võlausaldaja kaotab võimaluse nõude rahuldamiseks pankrotimenetluses pankrotivara arvelt ehk tegemist on õigust lõpetava tähtajaga. Nõuete esitamise lõpptähtaeg (kuni võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni) kehtib kõigile võlausaldajatele (PankrS II komm (2024), § 94, p-d 1 ja 2).
16.Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
4
2-24-10103
17.TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
18.Määrusele peale võib TsMS § 427 ja § 178 lg 1 esimese lause järgi esitada määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.