7.AS FEB (rk 10109270, e-post [email protected]) võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamine
Kohtuistungi aeg
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Vabastada Uxxxx Vxxxxx (ik 3xxxxxxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded Uxxxx Vxxxxxxxvastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade Uxxxx Vxxxxxx kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 05.06.2015. a määrusega välja Uxxxx Vxxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalausi. 09.01.2017 lõpetas kohus Uxxxx Vxxxxxx pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ning algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Uxxxx Vxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati võlgnikku ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtumääruse kohaselt kohustus võlgnik esitama iga kuue (6) kuu tagant kohtule aruandeid, mis pidi sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada hiljemalt 1. juulil 2017.a, järgnev 1. jaanuaril 2018.a jne. Kord aastas tuli teha väljamakseid võlausaldajatele, iga aasta 20. detsembril. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud nõuete suurus oli 81 106,04 eurot.
2.Võlgnik on esitanud aruandeid järgnevatel kuupäevadel: 08.08.2017, 04.01.2018, 07.07.2018, 07.01.2019, 04.07.2019, 04.01.2020, 06.01.2021, 01.07.2021, 03.01.2022 ja 25.01.2022. Võlgnik on terve menetluse kestel olnud hõivatud tööga (Metmar Grupp OÜ, Polar Homes OÜ, Nord Homes OÜ, Trust Consult OÜ). Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, magalapalgaliste toetus, tulumaksutagastus ja Töötukassa poolt makstav töötasu hüvitis (töötasu hüvitis töötajatele, kelle tööandja tegevus on COVID-19 haiguse tõkestamiseks kehtestatud piirangute tõttu märkimisväärselt häiritud). Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud enamjaolt sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgniku sissetulekule on saanud menetluse kestel sissenõuet pöörata kolmel kuul kokku summas 266,85 eurot. Kokku on võlgnik eelneva viie aasta jooksul rahuldanud võlausaldajate nõudeid 1546,56 euro ulatuses.
3.Võlgnik esitas 25.01.2022 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks. Võlgnik on menetluse kestel teinud eraldisi võlausaldaja nõuete katteks ning väljamaksed on teostatud.
4.Kohus küsis 31.01.2022 võlausaldajate seisukohta Uxxxx Vxxxxxx kohustustest vabastamise taotluse osas. Tähtaegselt esitasid oma seisukoha kolm võlausaldajat.
4.1.AS SEB Pank esitas oma seisukoha 03.02.2022. Võlgnik on kohustustest vabastamise perioodil kandnud võlausaldajale kokku 107,55 eurot. Võlausaldaja jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
4.2.AS Olerex esitas oma seisukoha 03.02.2022. Võlausaldaja leiab, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna võlgnik ei ole, tema sissetuleku suurust arvesse võttes, menetluse kestel rahuldanud võlausaldajate nõudeid mõistlikus ulatuses. Arvestades, et võlgniku sissetulek oli 28 397 eurot ning kokku on tasutud võlausaldajate nõudeid 1 580 euro ulatuses, siis sellest nähtub, et tasutud on nõudeid vaid 5,56% ulatuses. Seejuures AS-i Olerex nõudest summas 2 500 eurot on tasutud vaid 53,32 eurot ehk 2,12 %. Eeltoodut arvesse võttes leiab võlausaldaja, et võlgniku võlgadest vabastamise menetlust tuleb jätkata.
4.3.AS FEB esitas oma seisukoha 10.02.2022. Võlausaldaja ei esitanud vastuväiteid võlgniku taotlusele kohustusetest vabastamiseks.
4.4.Intrum Estonia AS esitas oma seisukoha 11.02.2022. Võlausaldajate nõuded, mis jäid võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata, olid kogusummas 24 853,23 eurot. Käesolevaks ajaks on võlgnik kohustustest vabastamise menetluses teinud võlausaldajale väljamakseid kokku summas 420,59 eurot. Võlgnik on rahuldanud võlausaldaja nõudest 1,69 % ning rahuldamata nõude summa on 24 432,64 eurot. Võlausaldaja on seisukohal, et kuivõrd Riigikohus lahendis 3-2-1-19-16 ei ole pidanud 0,3 % täitmist kogunõudest kolme aasta jooksul piisavaks, siis ei ole võimalik pidada enam kui viie aasta jooksul 1,69 % ulatuses nõude täitmist piisavaks. Seega on põhjendatud järeldus, et kuivõrd võlgnik ei ole suutnud arvestatavas ulatuses võlausaldaja nõudeid enam kui 5 aasta jooksul täita, siis ei ole võlgnik tegelenud kohustusest vabastamise menetluse vältel mõistlikult tulutoova tegevusega ning on sellega rikkunud PankrS § 173 tulenevat kohustust. Võlgniku poolt esitatud aruannetest nähtuvalt on võlgnik töötanud kahes erinevas ettevõttes, mõlemas miinimumi- või selle lähedase palgaga. Võlausaldajal puudub info, et võlgnik oleks otsinud tasuvamat tööd. Võlgnik pole toonud kohtu ette, mis tööpakkumisi ta vaatas, kuhu kandideeris ning kuhu teda ei võetud. Samuti ei ole võlgnik osalenud koolitustel ega otsinud võimalusi ümberõppeks. Juhul kui võlgnik seda ei tee, riskib ta sellega, et kohus teda kohustustest ei vabasta. Kui võlgnik oleks otsinud tasuvamat tööd menetluse ajaks ja selle saanud, oleks võlausaldajatele olnud võimalik teha väljamakseid, mida käesoleval juhul ei tehtud. Seega jättis võlgnik käibes vajaliku hoole järgimata, mistõttu on tegemist süülise kohustuse rikkumisega ning asjaolu, et võlgnik ise leiab, et tegeles mõistlikult tulutoova tegevusega, töötades miinimumtöötasuga, ei tähenda, et võlgnik ei ole rikkunud enda kohustust süüliselt (Tallinna Ringkonnakohtu määrus 17.08.2017 ts.asjas 2-10-11879 p-d 18 ja 19). Olukorras, kus võlgnikul on teiste isikute ees rahalised kohustused, ei saa ta vabalt valida, millisel erialal sissetulekut teenida, vaid peab seaduse mõtte kohaselt tegema kõik endast oleneva võlgade vähendamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu määrus 17.05.2017 ts.asjas nr 2-14-51423 p 22). Kohtupraktika kohaselt, kui võlgnik ei ole kahe aasta jooksul võimeline teenima miinimumpalgast suuremat tulu või ei teeni üldse tulu, siis on see PankrS § 173 lg-st 1 tuleneva kohustuse rikkumine, mis on aluseks
võlgadest vabastamise menetluse lõpetamiseks (Pärnu Maakohtu 10.04.2014 määrus ts.asjas 2-10-52296 ning Tartu Maakohtu 29.12.2016 määrus ts.asjas 2-11-43706). Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on kestnud üle viie aasta, millise aja jooksul on võlgnik teinud võlausaldajale minimaalseid väljamakseid. Kohustustest vabastamine ei ole võlgniku õigus, vaid selleks peab võlgnik andma endast parima, et ta saaks tegeleda tulutoova tegevusega, mh töö otsimisega ning suutma seda ka kohtule põhjendada. Kohustustest vabastamise põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada, kas ja kuidas on võlgnik täitnud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (3-2-1-46-13). Uue võimaluse saamiseks peab hoolas võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta (3-2-1-46-13, p 11). Võlausaldaja hinnangul on võlgniku tegevus/tegevusetus süülise iseloomuga ning võlgnik on jätnud täitmata pankrotiseaduses ning talle kohtu poolt määratud kohustused. PankrS § 175 lg 2 p-le 2 tuginedes keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Tuginedes võlgniku käitumisele kohustustest vabastamise menetluse jooksul on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-tes 1 ja 2 nimetatud kohustusi ning on kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Eeltoodust tulenevalt ning eeltoodule tuginedes palub võlausaldaja kohtul lõpetada Uxxxx Vxxxxxxx kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
1.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
2.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
3.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
4.Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust, võlgniku poolt avaldatust ja võlausaldajate seisukohtadest.
5.Kohus on Uxxxx Vxxxxxx taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
6.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Uxxxx Vxxxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
7.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
7.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Intrum Estonia AS leiab, et võlgnik on rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, leides, et miinimumpalga eest töötamine on võlausaldaja huve rikkuv ning võlgnik ei ole ka tõendanud tulutoovama töökoha otsimist. Kohtule esitatud andmetel on võlgnik terve menetluse kestel olnud hõivatud tööga (Metmar Grupp OÜ, Polar Homes OÜ, Nord Homes OÜ, Trust Consult OÜ). Võlgniku selgituste kohaselt ei olnud tal võimalik käia tööl täiskohaga, kuna oli kohustatud hoolitsema oma kõrgeealiste vanemate eest, kes mõlemad põdesid raskeid haigusi. Seetõttu oli ka võlgniku elukoht tema vanemate juures. Riigikohus on tsiviilasjas 2-1124696 30.10.2019 lahendis leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Nii võib täistööajaga töötamise kohustuse välistada nt perekondlike kohustuste täitmine (laste kasvatamine, abi vajavate perekonnaliikmete hooldamine) või seadusest tulenevad piirangud, mis takistavad võlgnikul töötada. Antud juhul saab pidada eakate ja haigete vanemate hooldamist piisavaks põhjuseks, miks võlgnik on töötanud osalise tööajaga ning teeninud töötasu vaid miinimumi ulatuses. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Kohtu hinnangul selliseid asjaolusid käesoleval juhul ei esine, kuna tuvastatud asjaoludel hooldas võlgnik menetluse kestel abi vajavaid vanemaid ning ka enne kohustustest vabastamise menetluse algatamist ei töötanud võlgnik paremini tasustataval töökohal (lihttööline ehitusel).
7.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid korralikult. Kohus on pidanud tegema meeldetuletuse ainult esimese aruande puhul. Aruandele on lisatud kõik konto väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.
7.3.PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, magalapalgaliste toetus, tulumaksutagastus ja Töötukassa poolt makstav töötasu hüvitis (töötasu hüvitis töötajatele, kelle tööandja tegevus on COVID-19 haiguse tõkestamiseks kehtestatud piirangute tõttu märkimisväärselt häiritud). Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud enamjaolt sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgniku sissetulekule on saanud menetluse kestel sissenõuet pöörata kolmel kuul kokku summas 256,24 eurot. Kokku on võlgnik eelneva viie aasta jooksul rahuldanud võlausaldajate nõudeid 1546,56 euro ulatuses. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust. Võlgnik on pidanud võimalikuks rahuldada võlausaldajate nõudeid oma mittearestitavate ning alla miinimumi jäävate sissetulekute arvelt. Võlgnik on näidanud tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid.
7.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
7.5.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.
8.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Intrum Estonia AS hinnangul on võlgniku tegevus/tegevusetus (eelkõige seoses mõistlikult tulutoova tegevusega) süülise iseloomuga ning võlgnik on jätnud täitmata pankrotiseaduses ning talle kohtu poolt määratud kohustused. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses ning on seda põhjendanud p 7.1. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused.
9.Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et Uxxxx Vxxxxx tuleb PankrS § 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Olerex AS leiab, et võlgniku võlgadest vabastamise menetlust tuleb jätkata, kuivõrd võlgniku sissetulek oli 28 397 eurot ning kokku on tasutud võlausaldajate nõudeid 1 580 euro ulatuses, mis on 5,56% ulatuses. Seejuures AS-i Olerex nõudest summas 2 500 eurot on tasutud vaid 53,32 eurot ehk 2,12 %. Võlgniku igakuine sissetulek on olnud enamjaolt miinimummääras, ületades antud määra kolmel kuul summas 266,85 eurot. Võlgnik on menetluse kestel teinud vabatahtlikke eraldisi. Seaduses sätestatud määras oleks võlausaldaja nõudest rahuldatud 0,33 %.
Kohtupraktikas on vabastatud ka isikuid, kes pole menetluse kestel nõudeid üldse rahuldanud. Võlgnik on oma kohustusi eelneva viie aasta jooksul täitnud ning kohus on seisukohal, et menetluse edasine pikendamine ei ole põhjendatud. Kohus ei pea põhjendatuks pikendada menetlust seitsme aastani vaid selleks, et võlausaldajad saaksid oma nõuded suuremas ulatuses täidetud. Kohus leiab, et menetluse pikendamine seitsme aastani on mõeldud eelkõige nende võlgnike puhul, kes on oma kohustusi rikkunud. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
10.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Uxxxx Vxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka UxxxxxVxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
11.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Uxxxx Vxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Uxxxx Vxxxxx vabastada usaldusisiku kohustustest Uxxxx Vxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maimu Laumets
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.