PlusPlus Capital AS hagi J.V. vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
4480,03 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
HAGEJA
PlusPlus Capital AS, rk 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn, lepinguline esindaja Tarvo Ilves
KOSTJA
J.V., xxxx, elukoht hagiavalduses xxxx, tegelik elukoht teadmata Kohtuistung 31.01.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta PlusPlus Capital AS hagi J.V. vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja PlusPlus Capital AS kanda.
3.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded
1.23.09.2021 esitas PlusPlus Capital AS Viru Maakohtule hagi J.V. vastu võlgnevuse nõudes.
2.Kohus jättis hagi 09.11.2021 kohtumäärusega käiguta ja andis hagejale tähtaja 14 päeva hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks - s.h. selgitamaks, kuidas toimus lepingu sõlmimine, sest kohtule esitatud leping ei ole allkirjastatud (VÕS § 11 lg 4), kuigi arvelduskrediidilepingu III osa p. 13 sätestab allkirjastamise kohustuse; tõendamaks, kas kostja üldse on krediiti kasutanud; andmete esitamiseks, millistel kuupäevadel ja millistes summades olid kostjal osamaksed tasumata; selgitamaks, miks kohtule on esitatud A.V. adresseeritud ülesütlemisavalduse ning kostjale adresseeritud ülesütlemise teatise esitamiseks; viivisearvestuse ja –nõude täpsustamiseks. Hageja kohtu määratud tähtajaks puuduseid ei kõrvaldatud. 25.11.2021 kohtumäärusega jättis kohus teistkordselt hagi käiguta samade puudustega. Hageja jätkuvalt ei kõrvaldanud ühtegi puudust. Kohus võttis esitatud hagi 14.12.2021 menetlusse ja määras kohtuistungi toimumise ajaks 31.01.2022.
3.Esitatud hagiavalduse ja täienduse kohaselt sõlmisid J.V. ja Esto AS 17.07.2019 krediidikonto lepingu xxxx, mille kohaselt võimaldas kreeditor kostjale arvelduskrediidi limiidi 2000 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 41,90% aastas. Kostja asus kreeditori poolt võimaldatud krediidsummat kasutama ja kohustus tasuma intressid kasutatud krediidisummalt järgmise kuu 15. kuupäevaks lepingus toodud tingimuste kohaselt. Kostja rikkus lepingu p. IV .1 ning ei tasunud tagasimakseid alates 16.09.2019 osamaksest ning jättis tasumata intress perioodil 16.09.2019 kuni 24.03.2020 191 päeva eest 445,03 eurot. Lepingu tingimuste punkti VII 4.1 oli pangal õigus leping üles öelda, kui klient on jätnud täitmata oma kohustuse s.t klient ei täida kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi (sh ei tasu intressi lepingus toodud korras). Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas kreeditor lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas kreeditor krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 25.03.2020. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal kasutusel krediidisumma 2000 eurot. Vastavalt Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele ja lepingu punktile 9 (lisa 1 III Lepingu üldsätted) on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 04.05.2020, 14.12.2020, 09.08.2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile. Seetõttu juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. Vastavalt Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele viivise määr on võrdses määras lepingujärgse intressimääraga 41,90% aastas. Viivis põhinõudelt 2000 eurolt perioodil 25.03.2020 kuni 23.09.2021 548 päeva eest moodustab 1255,85 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, mida hageja nõuab kuni summani 744,15 eurot, et hagis esitatud viivisenõue kokku ei ületaks põhivõlgnevuse summat. 15.04.2020 loovutas kreeditor oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS- ile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult (lisa 4). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.30.01.2022 on hageja esindaja esitanud kohtule taotluse kohtuistungi läbiviimiseks ilma hageja esindaja osavõtuta TsMS § 412 alusel. Kostja vastuväited
5.Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 30.12.2021 TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 kohaselt avaldamisega 14.12.2021 Ametlikes Teadaannetes. Kohus on määranud 14.12.2021 määruses asja lahendamise suulises menetluses ning määranud istungi ajaks 31.01.2022. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud. 31.01.2022 kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
7.TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
8.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
10.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi (VÕS § 11 lg 1). Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm (VÕS § 11 lg 2). Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool (VÕS § 11 lg 4).
11.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja J.V. ja Esto AS 17.07.2019 krediidikonto lepingu nr. xxxx. Arvelduskrediidilepingu III osa punkti 13 kohaselt jõustub arvelduskrediidileping, kui klient on selle allkirjastanud ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil ja krediidiandja on pannud sellele oma juhatuse liikme allkirja mehhaanilise jäljend. Krediidilepingule kui laenulepingule ei ole
seadusega ette nähtud kohustuslikku vorminõuet, kuid antud juhul on lepingus ette nähtud lepingu jõustumiseks kostja kui kliendi poolne digitaalallkirjastamise kohustus. Kohtule esitatud arvelduskrediidileping ei ole aga kostja poolt allkirjastatud (dtl 8-11), mistõttu ei ole hageja tõendanud pooltevahelise lepingu sõlmimist. Kohustused tekivad üksnes lepingu sõlmimisega.
12.VÕS § 408 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping vorminõude järgimata jätmisel tühine. Samas näeb TsÜS § 84 lg 3 ette tühise tehingu kinnitamise võimaluse ja TsÜS § 84 lg 4 esimene lause sätestab, et tehingu kinnitamise korral kehtib tehing kinnitamise ajast. Seega on tehingu kinnitamisega võimalik tehingu tühisust tingiv vormipuudus kõrvaldada. Riigikohus on lahendis 3-2-1-66-14 p. 18 märkinud, et VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub krediidileping vaatamata VÕS § 404 lg-s 2 viidatud andmete (sh nt krediidi kulukuse määra) puudumisele siiski kehtivaks, kui tarbija saab krediidi kätte või hakkab seda kasutama.
13.Arvestades eeltoodud seisukohta leiab kohus, et krediidilepingu võiks lugeda siiski kehtivaks kui hageja tõendaks kostja poolt krediidi kasutuselevõtmist mõnel 17.07.2019 arvelduskrediidilepingu III osa punktis 5 kirjeldatud viisil (dtl 10), kuid hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit kostja poolt krediidisumma kasutamise kohta. Laenusaaja põhikohustuseks on laenu tagasimaksmine, kuid nimetatud kohustuse tekkimise eelduseks on laenulepingu kehtivus ja laenu väljamaksmise kohustuse täitmine laenuandja poolt. Eelnimetatud eeldused on täitmata.
14.Kohus on 09.11.2021 kohtumääruses ja veelkord 25.11.2021 kohtumääruses viitega 09.11.2021 määrusele selgitanud hagejale vajadust nõude aluseks olevaid asjaolusid täiendavalt põhistada ja tõendada, kuid hageja ei ole pidanud vajalikuks vaatamata kohtu suunisele ühtegi esiletoodud puudust kõrvaldada. Hageja on soovinud hagi läbivaatamist tema osavõtuta.
15.Kuivõrd hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimist ega krediidisumma üleandmist, puudub vajadus hinnata, kas esialgne võlausaldaja on üldse lepingu üles öelnud (hagile lisatud ülesütlemise teade ei ole adresseeritud kostjale ja puudutab teist lepingut (dtl 16)) ning kas eeltoodud krediidilepingust on kostjal täitmata kohustusi. Seega ei analüüs kohus hageja esitatud muid nõudeid kostja vastu.
16.Tõendid, mida kohus eelnevas osas eraldi nimetanud ei ole, on küll kohtu poolt loetud vastu võetuks, kuid asja lahendamist nad ei mõjuta. Menetluskulud
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, jäävad kõik menetluskulud hageja kanda.
18.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad seetõttu kindlaks määramata.
19.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.