Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
14. oktoober 2025.a, Tallinnas
Hagihind
61 918,95 eurot
Menetlusosalised esindajad
2-23-17666 AS Raudtee Varad (endine AS Operail) hagi AS Bercman Technologies vastu 48 000 euro, intressi ja viivise nõudes
ja
nende Hageja: AS Raudtee Varad (registrikood 11575850) Hageja seaduslik esindaja: T M Kostja: AS Bercman Technologies (registrikood 14134425) Kostja seaduslik esindaja: M S Kohtuistungi toimumise aeg 10.06.2025.a, edasi kirjalik menetlus Kohtuistungil osalesid
Hageja seaduslik esindaja T M Kostja seaduslik esindaja M S Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Mihkel Gaver, advokaat Triin Rammo
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista AS-ilt Bercman Technologies AS Raudtee Varad kasuks 48 000 eurot, intress 14.12.2023.a seisuga kogusummas 1473,52 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras rahuldatud põhinõudelt (48 000 eurot) alates 15.12.2023.a kuni nõude täieliku täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude (48 000 eurot).
3.Jätta rahuldamata AS Raudtee Varad intressinõue AS Bercman Technologies vastu 1473,52 eurot ületavas osas.
4.Jätta Harju Maakohtu 10.06.2025.a määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu kehtima kuni kohtulahendi jõustumiseni.
Jätta menetluskulud 80 % ulatuses kostja AS Bercman Technologies kanda ning 20 % ulatuses hageja AS Raudtee Varad kanda.
6.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse 1
esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 30.07.2020.a „Turvanguseadme väljatöötamise töövõtulepingu ja intellektuaalomandi õiguste üleandmise lepingu“, mille objektiks oli veduri turvanguseadme prototüübi väljatöötamine lepingu EAS tootearenduse toetuse projekti kirjutamise ja projektijuhtimise teenuse osutamiseks. Pooled olid kokku leppinud, et kostja teostab tööd ajavahemikul august 2020.a kuni 15. detsember 2020.a, peab regulaarset arvestust teostamise kohta ning annab tööd üle hiljemalt 15. detsember 2020.a. Hageja tasus kostjale lepingu alusel tasumisele kuuluvast tasust 48 000 eurot (km-ga), tasumata jäi ainult 12 000 eurot, mille tasumise eelduseks oli tööde vastuvõtmine ja lõppakti allakirjutamine, mida aga ei ole toimunud. Hageja teatas 13.06.2023.a e-kirjaga, et taganeb lepingust. Kostja ei ole taganemisavaldust vaidlustanud. Kostja ei ole käesolevaks ajaks tagastanud lepingu alusel saadut, milleks ta oli kohustatud tulenevalt VÕS § 189. Hageja oli enne kohtusse pöördumist teinud kostjale omapoolse ettepaneku lepingust tulenevate summade tagastamiseks netosummana ja ilma intressita kuni 14.11. ning alates 15.11. eeldusel, et tagastamine toimuks võrdsetes osades 4 kuu jooksul. Viivis oli ette nähtud ainult juhtudeks, mil kostja viivitanuks osamakse tasumisega. Kostjale see ettepanek ei sobinud. Seetõttu leiab hageja, et hagiavalduses toodud arvestuse alusel esitatud intressinõue ei saa olla kostjale ülemäära kahjustav. Asjaolu, et ca 2,5 aastat peale töö valmimistähtaega ei olnud kostja suutnud isegi prototüübi põhifunktsioone näidata, ei andnud alust eeldada, et nii suurt mahajäämust oleks võimalik paari kuuga heastada. Hageja palub kostjalt välja mõista 48 000 eurot, intressid seisuga 14.12.2023.a summas 13 918,95 eurot ning viivis VÕS § 113 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 48 000 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Arenduse käigus selgus, et nõuded turvanguseadmele selle eesmärgipäraseks kasutamiseks olid oluliselt mahukamad, kui lepingu sõlmimise hetkel osapoolte poolt arvatud. Sellest tulenevalt jätkasid osapooled heas usus ja koostöös turvanguseadme arendamisega lepingu tähtaja järgselt. Kuna töövõtulepingu täitmist jätkati lepingutähtaja järgselt, kumbki pool ei teavitanud lepingu lõppemisest, saab lugeda lepingu automaatselt pikenenuks. Lepingust taganemine peale selle õiguse pikaajalist mitte kasutamist on vastuolus hea usu põhimõttega, sest lepingu täitmise jätkamisega on aktsepteeritud tööde venimist. Juunikuus toimunud testimine oli edukas ning hageja ei väljendanud enam soovi lepingust taganeda. Arvete alusel saadud 40 000 eurost (km-ta) soetas kostja ca 20 000 euro väärtuses riistvara turvanguseadme prototüübi arenduseks, mis on ka jätkuvalt kostja bilansis üleval varudena. Mõlemad lepingupooled jõudsid tööde käigus arusaamisele, et esialgse lepingu raames ei ole võimalik jõuda sertifitseerimiseks valmis toodanguni, vaid turvanguseadme prototüübini. Kostja hinnangul töötab arendatud prototüüp kokkulepitud ulatuses. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et kostja oleks lepingut oluliselt rikkunud, samuti ei ole hageja nõudnud kostjalt täiendava mõistliku tähtaja jooksul hageja poolt väidetud lepingulise kohustuse täitmist, s.o prototüübi ja selle dokumentatsiooni üleandmist. Seega ei ole 2
täidetud taganemise eeldused, mistõttu on hageja taganemisavaldus toimetu ja seega on alusetu ka VÕS § 189 lg 1 alusel esitatud lepingu tagasitäitmise nõue. Sellest tulenevalt on alusetu ka tagastatavalt põhinõudelt arvestatud intressinõue. Alternatiivselt, isegi kui leida, et kostja on lepingut (oluliselt) rikkunud (kostja ei nõustu ega väida), siis on hageja kaotanud õiguse lepingust taganemiseks, kuivõrd hageja ei ole seda teinud mõistliku aja jooksul. Alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et hageja on lepingust taganenud mõistliku aja jooksul (kostja ei nõustu ega väida), siis on pooled kokkuleppeliselt lepingut muutnud lepingu tähtaja osas. Hageja on käitunud pahauskselt ning enese õigusi kuritarvitanud, mistõttu on hageja kaotanud õiguse lepingust taganeda ja nõuda lepingu tagasitäitmist. Seega palub kostja alternatiivselt jätta hageja hagi rahuldamata hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hea usu põhimõttes tulenevalt palub kostja jätta rahuldamata hageja intressi nõude. Alternatiivselt palub kostja intressinõuet vähendada selle seadusjärgsesse ulatusse. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 24.01.2024.a kohtumääruses (dtl 32-35).
Vaidlust pole, et hageja ja kostja vahel on 30.07.2020.a sõlmitud turvanguseadme väljatöötamise töövõtuleping ja intellektuaalomandi õiguste üleandmise leping, millise punktide 1.1, 5.1 ja 9.1 järgi kohustus kostja välja töötama hagejale turvanguseadme prototüübi ajavahemikus august 2020.a kuni 15.detsember 2020.a ning hageja kohustus kostjale tasuma tööde teostamise eest tasu summas 50 000 eurot (käibemaksuta) (dtl 414). Pooled ei vaidle, et hageja on kostjale tasunud 48 000 eurot (dtl 15-18).
Pooled on erimeelt selles, kas kostja on lepingut rikkunud, kas hageja on õigustatult lepingust taganenud ning kas kostja peab hagejale tasuma hagetava rahasumma.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta 3
lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).
Hageja väidetel on ta lepingust taganenud 13.06.2023.a avaldusega, millise kohaselt pidi prototüüp valmis olema 15.12.2020.a, kuid vaatamata täiendavatele tähtaegadele ei ole kostjal 16.06. seisuga töötavat seadet üle anda, mistõttu palub hageja lepingu alusel saadu tagastada hiljemalt 14 päeva jooksul (dtl 21-22). Kostja nimetatuga ei nõustu, kuivõrd on arvamusel, et pooled on vaikimisi leppinud, et turvanguseadme prototüübi väljatöötamisega läheb kauem aega kui lepingus algselt kokku lepitud.
VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 118 lg 1 järgi taganemisavaldus tuleb teha mõistliku aja jooksul.
13.Riigikohus on 24.11.2021.a kohtuotsuse kohtuasjas nr 2-18-13432 punktis 16 selgitanud, et töövõtulepingu puhul kohaldub erisätete puudumisel taganemise alusena võlaõigusseaduse üldosa lepingust taganemise regulatsioon (VÕS §-d 116–118) koos §-s 647 sätestatud erisustega. Töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel lepingust taganemise õiguse tekkimine tellijale eeldab esiteks, et töö ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 641, § 77), ning teiseks, et töövõtja vastutab selle rikkumise eest (VÕS § 642) (vt ka Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22). Taganemise õiguse tekkimise peamine eeldus VÕS § 116 lg 1 kohaselt on, et töövõtja on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Lepingust taganemise kehtivuseks vajaliku formaalse eeldusena peab eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118, § 188 lg 1), sisulise eeldusena peab aga taganemiseks olema seda õigustav põhjus (taganemise alus), eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt Riigikohtu 20. juuni 2011.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 28; 30. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-13, p 28).
14.VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda.
15.Kostja vastuväidete kohaselt pole hageja taganemisavaldust esitanud mõistliku aja jooksul. Hageja sellise väitega ei nõustu, kuivõrd on avalduse esitanud koheselt, kui sai selgeks, et kostja projekti ei ole võimalik lõpuni viia, mille kinnituseks esitas hoopis kostja hagejale ettepaneku uue teenuselepingu sõlmimiseks tunnitasu arvestusega. Kohus on seisukohal, et avaldus on esitatud mõistliku aja jooksul arvestades seda, et kostjale on võimaldatud täiendavalt aega tööde lõpetamiseks. Kostjale on antud täiendavaid tähtaegu kostja enda palvel (dtl 63, 66, 68). 4
16.Kohus selgitab, et kostjale on antud 20.06.2023.a täiendav võimalus ja selgitatud, et katsetused tuleb täpselt (kuupäev, kellaaeg) kokku leppida ja seda ajakava ka täpselt täita, nädal, mis algab 26.06, on sobiv. Kui katsetus peaks kalduma kõrvale esialgsest plaanist või ajakavast, on hagejal õigus lugeda see kohe lõpetatuks, kui katsetuse käigus selgub, et süsteem ikkagi ei tööta soovitud tasemel – samuti on õigus lugeda kohe lõpetatuks (dtl 78, 79-80, 617). Seega anti kostjale täiendav tähtaeg täiendavaks katsetuseks kostja enda poolt pakutud ajal ning selgiti, et kui siis selgub, et süsteem ikkagi ei tööta, on õigus lugeda leping kohe lõpetatuks.
17.Kohtule esitatust nähtub, et viimane prototüübi katsetus toimus 27.06, kus toimus veduriga depoost välja sõitmine, sõideti kiirusel 5 km/t edasi-tagasi umbes 5 meetrit. 27.06 seisuga ei olnud prototüüp Muuga jaamas katsetamiseks valmis (dtl 621, 622-623). Ka kohtule esitatud P Ž 27.06.2025.a kinnituskirjast nähtub, et turvanguseadme prototüübi katsetus toimus 27.06.2023.a, mil sai aru, et seade ei töötanud korrektselt, muuhulgas ei töötanud füüsiliselt hädapidurdus. 08.08.2023.a on otsustatud koos kostjaga, et selle projektiga ei jätkata. Kostjal on palutud 2023.a detsembris seadmed ära tuua ning 2024.a jaanuari keskel tuldi asjadele xxx järgi (dtl 629). Seega kuigi kostja on soovinud jätkuvalt hagejalt täiendavaid kokkusaamisi, et asjad läbi arutada (dtl 292-293), siis on sellistele ettepanekutele hageja poolt vastatud lepingu lõpetamisega kaasneva kokkuleppe võimalikult kiiresti edasi liikumise sooviga (dtl 291, 294-295).
18.Asjaolu, et kostja ei suutnud endale lepinguga võetud kohustust täita on kostja ise ka möönnud (dtl 64, 298). Samuti järeldub see asjaolust, et kostja on 19.04.2023.a soovinud koostöö jätkumist ning pakkunud hagejale välja sõlmida uus leping kostja tütarühingu Xxx OÜ-ga, kelle võimekas meeskond võtab tööd üle tunnitasu arvestusega (dtl 64). Seega on kostja ise nõustunud sellega, et ta on lepingut rikkunud ja soovinud uue lepingu sõlmimist ning ka täiendavat rahastamist.
19.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja lepingust taganemine on põhjendatud, kuivõrd kostja pole suutnud lepinguga kokkulepitud töid tähtaegselt üle anda. Lepingu eesmärgi saavutamine on rikkumise tõttu sisuliselt nurjunud, kuivõrd selle eesmärk on jäänud saavutamata. Seetõttu on ilmne, et hageja on kaotanud huvi lepingu täitmise vastu ning see pidi olema peale 27.06 toimunud viimast katsetust ka kostjale ettenähtav.
20.Kohus märgib, et kostja, kui professionaalse teenuse osutaja kohustuseks on see, et tellitud töö oleks kooskõlas lepinguga teostatud ning kui töös esinevad puudused, tuleb need mõistliku aja jooksul kõrvaldada. Antud juhul tuli tööd lõpetada 15.12.2020.a. Kostjale on antud lõplik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (27.06.2023.a), kostja puuduseid kõrvaldanud ei ole, mistõttu on hageja lepingust taganenud. Samuti ei ole põhjendatud seada hagejale omapoolseid tingimusi s.o uue lepingu sõlmimine ja täiendav rahastamine tunnitasu alusel.
21.Eeltoodust tulenevalt tuleb rahuldada hageja tagasitäitmise nõue kostja vastu summas 48 000 eurot kooskõlas VÕS § 189 lg 1 (vaata selles osas ka Riigikohtu 24.11.2021.a kohtuotsus kohtuasjas nr 2-18-13432 punktid 19.2 ja 19.3).
22.Hageja on esitanud ka intressi nõude kooskõlas VÕS § 189 lg 1 viimase lausega. Hageja nõuab intressi tasumist seadusjärgses määras (VÕS § 113) raha tasumise päevast kuni hagi esitamiseni 14.12.2023.a kogusummas 13 918,95 eurot. Samuti palub hageja alates hagi esitamisest arvestada intressi põhivõla summalt 48 000 eurolt vastavalt VÕS § 113 sätestatud intressimäärale põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui üle põhinõude (dtl 29).
Kostja vaidleb hageja intressinõudele vastu ning palub see jätta rahuldamata. Alterntiivselt palub kostja jätta hageja intressinõue rahuldamata, kuivõrd hageja pole enne hagi esitamist intressi nõuet esitanud. Lisaks on hageja venitanud lepingust taganemisega, sest 5
avaldus esitati 13.06.2023.a, kuid lõplik seisukoht sellele esitati 14.11.2023.a. Samuti on kostja väidetel hageja eksinud intressi sätete kohaldamisel ja intressi arvutamisel. Vähemalt hagi esitamiseni tuleneb intressi nõue VÕS § 94 lg 1 ning alates nõude esitamisest võib nõuda viivist VÕS § 113 lg 2 esimese lause järgi alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (dtl 458-459).
Kohus nõustub kostjaga selles, et kooskõlas VÕS § 189 lg 1 kolmanda lausega tuleb tagastatavalt rahalt tasuda (kasutus)intressi (VÕS § 94 lg 1) ning alates nõude esitamisest on hagejal õigus nõuda viivist (VÕS § 113 lg 2). Kohus märgib, et viivise näol on tegemist viivitusintressiga (VÕS § 113 lg 1). Seega hageja on oma kõrvalnõude esitanud viidates VÕS § 189 lg 1 ja VÕS § 113 ning kohtul pole alust jätta see rahuldamata ainuüksi sel põhjusel, et hageja on mõlemal juhul nimetanud kõrvalnõuet oma hagis intressiks (dtl 29). Hageja on selgitanud 29.06.2025.a menetlusdokumendis, et taganemisel rakendatakse viivitusintressi ehk viivist vastavalt VÕS § 113 (dtl 554). Hageja on oma hagi tagamise avalduses 06.06.2025.a märkinud, et seisuga 06.06.2025.a lisandub põhivõlgnevusele viivisvõlgnevus 22 428,99 eurot (dtl 475). Kohus selgitab, et kohus kohaldab õigust omal algatusel (vaata selles osas Riigikohtu 05.05.2010.a kohtuotsus kohtuasjas 3-2-1-35-10 punkt 15).
25.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 järgi kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
26.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
Kohus leiab, et hageja kõrvalnõue intressi saamiseks on põhjendatud, kuivõrd hageja on 13.06.2023.a taganemisavalduses kostjale selgitanud, et kui kostja tasub nõutud summa 40 000 eurot 14 päeva jooksul, siis nimetatud summalt intresse ega kahju hüvitamise nõudeid ei esitata, kuid tähtajaks mittetasumisel kasutatakse kõiki õiguskaitsevahendeid (dtl 2122). Ka on hageja 14.11.2023.a lepingu lõppemisega kaasnevate suhete reguleerimise kokkuleppes teatanud kostjale kavatsusest nõuda intressi juhul, kui kostja makseid vastavalt ettepanekule ei tasu (dtl 294-295). Seega on hageja võimalikust intressinõudest kostjat teavitanud ning kostjale oli hageja intressinõue ettenähtav.
Küll aga tuleb antud nõude puhul lähtuda intressikalkulaatorist nagu kostja on oma vastuses hagile osundanud (dtl 467-470). Kohus korrigeerib hageja nõuet vastavalt. Kohus kontrollis intressinõuet ning kostja poolt 02.06.2025.a kohtu ette toodud intressiarvestus on korrektne ning sellest tulenevalt tuleb hageja intressinõue kostja vastu rahuldada kooskõlas VÕS § 94 lg 1 seisuga 14.12.2023.a kogusummas 1473,52 eurot. Alates 15.12.2032.a tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lasuses sätestatud määras põhinõudelt (48 000 eurot) kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude (48 000 eurot).
Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on osaliselt põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks 6
väljamõistmisele töövõtulepingu alusel üleantud tasu summas 48 000 eurot, intress 14.12.2023.a seisuga kogusummas 1473,52 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras rahuldatud põhinõudelt (48 000 eurolt) alates 15.12.2023.a kuni nõude täieliku täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa (48 000 eurot). Hageja ülejäänud intressinõue jääb rahuldamata.
TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
Käesolevas tsiviilasjas on 10.06.2025.a määrusega maakohus rakendanud hagi tagamise abinõud arestides kostjale kuuluvad arveldusarved 48 000 euro ulatuses Eesti Vabariigis tegutsevates krediidiasutustes ja Eesti Vabariigis registreeritud välisriigi krediidiasutuste filiaalides hageja kasuks tsiviilasjas nr 2-23-xxx hagetava nõude tagamiseks. See abinõu jääb kehtima kuni kohtulahendi jõustumiseni.
Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 1
33.TsMS § 442 lg 2 p 5 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 61 918,95 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
34.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 jäävad menetluskulud 80 % ulatuses kostja kanda ning 20 % ultuses hageja kanda, kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt. Kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.