Võlaõigus › Võõrandamislepingud

lahendus leida ja maksegraafik sõlmida. Sellega seoses hageja leiab, et X on kolmandas alternatiivis aegumise vastuväitest loobutud (tl 106-108).

KOSTJA VASTUS

3) Kostjate 18.05.2021 vastuse kohaselt leiavad kostjad, et hageja ei ole tõendanud kaupade üleandmist (tl 43-44). Hagi kohaselt muutud hageja nõue sissenõutavaks 28.04.2016 viimase arve MR 800501 maksetähtaja saabumisega. TsÜS § 146 lg 1 alusel on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Saldoteatis ei ole võlatunnistus, mis katkestaks aegumise TsÜS § 158 lg 1 alusel. Kui kohus leiab, et kostja I saldokinnitust võib lugeda nõude tunnustamiseks, on nõue aegunud käendaja vastu. Käendaja ei ole tunnustanud nõuet enda vastu. Riigikohus on lahendis 3-2-1-134-13 leidnud, et eristada tuleb põhinõude aegumistähtaegasid kõrvalnõuete aegumistähtaegadest. Kostjad leiavad, et hageja hagiavalduses toodud nõuded on aegunud ja paluvad kohaldada aegumist nii põhi- (müügileping) kui kõrvalkohustuse (käendusleping) osas (tl 43-44). 4) Kostja II lepinguline esindaja on 16.12.2021 kohtuistungil märkinud, et VÕS §144 lg 2 sätestab, et käendusleping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. VÕS § 11 ütleb, et lepingut võib sõlmida suuliselt või kirjalikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega peab käenduslepingul olema alati kindlasti kirjalik vorm. Hageja on esitanud käenduslepingu kirjalikus vormis, kuid ole esitanud mitte ühtegi tõendit, mis näitavad, et käenduslepinguga seoses on täiendavalt kirjalikus vormis tähtaegasid pikendatud. Leian, et käendusleping on aegunud. Mis puudutab hea usu põhimõtte rikkumist, siis siin on rängalt eksitud, sest, et hea usu põhimõte tähendab õiguse kuritarvitamist. Ei saa kuidagi öelda, et käendaja oleks kuidagi enda õigusi kuritarvitanud. Käendaja ikka avaldab oma tahet sellisel juhul, kui teine pool soovib seda. Kui hageja oleks öelnud, et käendusleping on aegunud, et kas me saaksime seda tähtaega pikendada, siis oleks pöördutud kostja II poole. Kostja II poole pole mitte kordagi pöördutud käenduslepingu tähtaja pikendamisega seoses. Kostja II ei saa mitte kuidagi oma õigusi kuritarvitada. Kostja I äriühing E-Katused OÜ pole ka oma õigusi kuritarvitanud, ta on oma saldokinnistused andnud, ta on kinnitanud, et võlg on olemas. Mingisugust õiguse kuritarvitamist kummagi kostja poolt mina küll ei näe. Leian, et hageja ei ole tõendanud, et käendusleping oleks tähtajaliselt pikenenud ja käenduse nõue on aegunud. Palun kohaldada kostja II suhtes aegumist (tl 106-108).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1) Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt: kostja I (põhivõlgniku) suhtes tuleb hagi rahuldada täielikult ning kostja II (käendaja) suhtes tuleb jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata. 2) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: •

hageja (müüja) ja kostja I (ostja, põhivõlgnik) sõlmisid 15.09.2015 (allkirjastamise kuupäevaga) ostu-müügilepingu nr 011007/1/08-09-2015 (edaspidi ostu-müügileping), millega lepiti kokku müüja poolt pakutavate katusekatte materjalide müügis (tl 5-7).

• • •

15.09.2015 (allkirjastamise kuupäevaga) sõlmiti ostu-müügilepingu lisana käendusleping, mille alusel käendab kostja II kostja I kohustusi hageja ees piirmääras 150 000 eurot (tl 89). Hageja on perioodil mai 2015 kuni aprill 2016 tarninud kostjale I ehitusmaterjale ning tarvikuid, mille eest on väljastatud kostjale 26 arvet, mis on hagi esitamise seisuga tasumata (tl 10-23, 25-28, 50-62). Kostja I juhatuse liige on tunnistanud nõudeid alates 12.10.2016 allkirjastatud saldokinnitustega (tl 23-28).

3) Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja andis kostjale 26-l arvel märgitud kauba üle (kostjad leiavad, et hageja ei ole tõendanud kaupade üleandmist – tl 43); kas kostja I juhatuse liikme X saldokinnitusi saab käsitleda deklaratiivse võlatunnistusena VÕS § 30 lg 1 mõttes ning kas hageja nõuded kostja I ja kostja II vastu on aegunud või mitte (kostjad on esitanud aegumise vastuväite – tl 43 pöördel). Kohus on 30.07.2021 kohtumääruses pooltele selgitanud tõendamiskoormist (tl 68-71) ning 16.12.2021 on toimunud tsiviilasjas kohtuistung (tl 106-108). 4) Kohus käsitleb kohtuotsuses alljärgnevaid teemasid peatükkide kaupa: 1) kas hageja poolt on kostjale I müüdud kaup üle antud (I); 2) kas kostja I juhatuse liikme X saldokinnitusi saab käsitleda deklaratiivse võlatunnistusena VÕS § 30 lg 1 mõttes (II); 3) kas hageja nõue kostja I vastu on aegunud (III); 4) kas hageja nõue kostja II vastu on aegunud (IV); 5) hageja viivisenõue (V); 6) menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine (VI). I 5) Hageja ja kostja I vahel on sõlmitud ostu-müügileping (tl 5-9). VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Seega on ostja üheks põhikohusteks tasuda asja ostuhind. 15.09.2015 ostu-müügilepingu p 3.2 kohaselt loetakse tellimus müüja poolt vastuvõetuks kas tellimuse kirjalikul kinnitamisel või vastavalt tellimusele arve väljastamise ja tagastamisel ostjale (tl 5). Müüja kohustub kaubad ostjale üle andma või ostja kohustub nimetatud kaubad vastu võtma poolte vahel eelnevalt kooskõlastatud ajal tellimuses toodud nomenklatuuris ja kogustes (p 3.3). Pooled loevad kaupade üleandmiseks kaupade pealelaadimist müüja kulul ja vahenditega ostja transpordile AS Malenko laos aadressil Harjumaa, Jüri alevik, Aruküla tee 79 (p 3.4). Ostumüügilepingu lisast 1 nähtub, et ostja (kostja I) poolt volitatud materjalide saamiseks volitatud isikuks on TM (tl 7). Hageja on kostjale I esitanud ajavahemikul 25.05.2015 kuni 18.04.2016 kokku 26 arvet, mille kohaselt on kostjal I hagejale tasumata kokku põhivõlgnevus 60 931,70 eurot (tl 10-22, 50-62). Saatelehtedelt nähtub, et kauba on kostja I nimel vastu võtnud erinevad isikud, sh vähemalt kaheksal korral TM (tl 50 pöördel; 52 pöördel, 53, 56, 57, 59-60 pöördel). Saatelehtede kohaselt on hageja poolt kaup üle antud ka erinevatele autojuhtidele ning saatelehtedele on märgitud ka sõidukite registreerimisnumbris (tl 51-62). Kostja I juhatuse liige on ajavahemikul 20.01.2016 kuni 01.02.2021 kinnitanud saldokinnituse näol samade arvete ja saatelehtede alusel väljastatud kauba eest hagejale võlgnevust kuuel korral (tl 23-28 pöördel). Samuti on kostja I seaduslik esindaja X enda 20.11.2020 ja 30.22.2020 e-kirjades hagejale tunnistanud võlgnevust, soovides saada hagejalt lisaaega maksegraafiku sõlmimiseks (tl 29). Kostjad on enda 18.05.2021 hagi vastuses esmakordselt märkinud, et hageja ei ole tõendanud kaupade

üleandmist. Kohus sellega ei nõustu. Hageja on esitanud kostjale I arveid ja saatekirju alates 25.05.2015, seejuures on kostja I seaduslik esindaja ka korduvalt kinnitanud võlgnevust hageja ees. Seega, võttes arvesse, et hageja on kostjale I arvete aluseks olevad kaubad üle andnud, mida kinnitavad eelpool nimetatud tõendid, on hageja nõue kostja I ning koostoimes VÕS § 145 lõikega 2 muutunud kostja I vastu sissenõutavaks. 6) Kohtu hinnangul on eeltoodud tõenditega leidnud täielikku tõendamist hageja poolt ostumüügilepingu alusel arvetel (tl 10-22, 51-62) märgitud kauba üleandmine kostjale I. II 7) Järgmisena hindab kohus, kas kostja I juhatuse liikme X saldokinnitusi saab käsitleda deklaratiivse võlatunnistusena VÕS § 30 lg 1 mõttes. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja poolt tõendiks esitatud saldokinnitused on deklaratiivsed võlatunnistused või mitte. VÕS § 30 lg 1 alusel leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kui hageja esitab kostja vastu võlatunnistusest tuleneva nõude, peab kohus esmalt võtma seisukoha, kas esitatud dokument on võlatunnistuse andja õigusliku sidumise tahteta antud kinnitus (võlgniku ühepoolne mittetehinguline tunnistus) või õiguslikult siduv võlatunnistus. Võlgniku ühepoolse mittetehingulise tunnistuse andmisel võlgnik üksnes konstateerib võla olemasolu või teatud asjaolude esinemist, soovimata õiguslikku siduvust. Sellise tunnistuse tagajärg on aegumise katkemine (TsÜS § 158) ning seda võib kohtumenetluses käsitada dokumentaalse tõendina nende asjaolude osas, mille olemasolu tunnistusega kinnitatakse. Samas ei loo see iseseisvat nõude alust ega piira tunnistuse andja poolt tunnistuses mainitud nõudele vastuväidete esitamist (Riigikohtu 03.06.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-5601, p 16.1). Kohus peab tegema kindlaks, kas ja millist liiki võlatunnistusega on tegemist ning seejärel tuleb hinnata võlatunnistuse kehtivust. Juhul, kui on selge, mis liiki võlatunnistusega on tegemist, tuleb järgmisena hinnata, kas võlatunnistus kui tehing on kehtiv (Riigikohtu 03.06.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-5601, p-d 17; 17.1; 17.1.1). 8) Kostja I juhatuse liige X on ajavahemikul 20.01.2016 kuni 01.02.2021 kinnitanud 6 saldokinnitust: 20.01.2016 (tl 23); 03.10.2016 (tl 24); 30.01.2017 (allkirjastatud 15.02.2017) (tl 25); 26.01.2018 (tl 26); 31.05.2019 (tl 27-28); 01.02.2021 (tl 28 pöördel). Samuti on kostja I seaduslik esindaja X enda 20.11.2020 ja 30.22.2020 e-kirjades hagejale tunnistanud võlgnevust, soovides saada hagejalt lisaaega maksegraafiku sõlmimiseks (tl 29). 5) VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kostja I seaduslik esindaja X on kinnitanud iga aastaselt, et kostja I võlgnevus Aktsiaseltsi Maleko ees on summas 60 931,70 eurot. Kohus leiab, et kostja I seadusliku esindaja saldokinnitused (6 tk) vastavad deklaratiivsele võlatunnistusele VÕS § 30 lg 1 mõistes. III 6) Alljärgnevalt annab kohus hinnangu, kas hageja nõue kostja I vastu on aegunud. 7) Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 147 lg 1 alusel algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks

muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 2 sätestab, et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Võlatunnistus katkestab nõude aegumise TsÜS § 158 lg 1 järgi. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Sama paragrahvi lõike 2 alusel võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. 8) Käesoleva otsuse II peatükis on kohus leidnud, et kostja I seaduslik esindaja X on kinnitanud iga aastaselt, et kostja I võlgnevus Aktsiaseltsi Maleko ees on summas 60931,70 eurot. Kostja I juhatuse liige X on ajavahemikul 20.01.2016 kuni 01.02.2021 kinnitanud kuuel saldokinnitusel võlgnevust hageja ees: 20.01.2016 (tl 23); 03.10.2016 (tl 24); 30.01.2017 (allkirjastatud 15.02.2017) (tl 25); 26.01.2018 (tl 26); 31.05.2019 (tl 27-28); 01.02.2021 (tl 28 pöördel). Kostja I saldokinnitused vastavad deklaratiivsele võlatunnistusele VÕS § 30 lg 1 mõistes ning TsÜS § 158 lg 1 alusel on aegumine katkenud kostja I osas. 9) Seega on hageja nõue kostja I suhtes põhjendatud ja kuulub rahuldamisele põhinõude 60931,70 euro ulatuses. IV 10) Kohus analüüsib, kas hageja nõue kostja II vastu on aegunud. Hageja ja kostja I vahel 15.09.2015 (allkirjastamise kuupäevaga) sõlmitud ostu-müügilepingu lisaks on käendusleping, mille alusel käendab kostja II kostja I kohustusi hageja ees piirmääras 150 000 eurot (tl 5-9). Käenduslepingu p 4.1 kohasel jõustub leping sõlmimise momendist ja kehtib kuni kohustatud isik ja/või käendaja poolt lepingujärgsete kohustuste täieliku täitmiseni (tl 8-9). Käenduslepingu p 6.1 sätestab, et lepingut võib muuta poolte kokkuleppel kirjalikus vormis (tl 8-9). 11) Aegumise kohta otsuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe. Õigussuhte kvalifitseerimine on kohtu ülesanne sõltumata poolte väidetest. Kohus võib jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata alles siis, kui on kvalifitseerinud pooltevahelise õigussuhte. Vastavalt nõude kvalifikatsioonile tuleb määrata aegumise algus ning aegumistähtaeg (Riigikohtu 17.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-16-16764/92). Hageja ja kostja II vahel on käenduslepingust tulenev õigussuhe. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. 12) Kostja II seisukoht on, et hageja nõue tema vastu on aegunud (tl 43-44; 106-108). Asja lahendamisel omab tähtsust, kas kostja II käendajana on käenduslepingust tulenevat nõuet tunnustanud TsÜS § 158 lg 1 mõttes või kas temaga on VÕS § 13 lg 1 järgi saavutatud kokkulepe käenduslepingu tähtaja muutmises. Kohtupraktikas on leitud, et äriühingu juhatuse liikmest käendaja puhul tuleb tuvastada isiku tahe vastutada käendajana lepingust tulenevate põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-10, p 11). Hageja on tuginenud sellele, et kostja oli teadlik nii põhivõlgniku (kostja I) võlgnevuse sissenõutavaks mittemuutumisest (tl 1-4, 46-48). Hageja arusaama kohaselt mõjutab see ka käenduslepingust tulenevat kostja II vastutust, sest kostjale II on siduv tema teadmine põhivõlgniku juhatuse liikmena. Käendaja võib

esitada nii põhivõlgnikuga sõlmitud lepingust kui ka käenduslepingust tuleneva aegumise vastuväite (vt Riigikohtu 18. märtsi 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-10, p 11). Seega on põhivõlgniku ja käendaja vastu esitatud nõuded teineteisest sõltumatud, nt ei pruugi põhivõlgniku vastu esitatud nõue olla aegunud, aga käendaja vastu on nõue aegunud. 13) Kohtu hinnangul ei ole asjas tõendeid selle kohta, et kostja II X käendajana oleks tunnistanud hageja ees võlgnevust. Hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab kohus, et kõik saldokinnitused (tl 23-28) ja e-kirjad võlgnevuse tunnistamisega (tl 30) on X teinud kui kostja I seaduslik esindaja ehk kui põhivõlgniku esindaja, mitte aga kui käendaja (kostja II). Enamus saldokinnitustel on X märkinud enda ametiks ettevõtte juhatuse liige (tl 2328). Kohtu ette pole toodud asjaolusid, et kostja II käendajana oleks käenduslepingust tulenevat nõuet tunnustanud TsÜS § 158 lg 1 mõttes. Samuti ei esine asjaolusid VÕS § 13 lg 1 järgi saavutatud kokkulepe esinemises käenduslepingu tähtaja muutmiseks. Hageja ei ole kostja II tahteavaldust või tegevust nõude tunnustamiseks kohtu ette toonud ega tõendanud. 14) Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja I vahel sõlmitud ostu-müügilepingust ja hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingust. TsÜS 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 145 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel aegumistähtaega, mis on lühem kui kümme aastat, pikendada, kuid mitte enam kui kümne aastani. Käesolevas asjas ei esine TsÜS § 145 lg 2 sätestatud eeldusi 15) TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (lg 2). Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada (TsÜS § 147 lg 3). Hageja põhinõude aluseks olevad arved esitati kostjale I ajavahemikul 25.05.2015 (maksetähtajaga 04.06.2015) kuni 18.04.2016 (maksetähtajaga 28.04.2016) (tl 10-22, 50-62). Käesolevas asjas muutus hageja nõue sissenõutavaks arvete esitamisega. Seega TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algas hageja nõude aegumistähtaeg 01.01.2017 ning lõppes 01.01.2020. Hageja esitas kostja II vastu hagi kohtusse 09.02.2021 (tl 1-4). 16) Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kostja II vastu käenduslepingust tulenevas nõudes on aegunud TsÜS § 146 lg 1 kohaselt. V 17) Lisaks põhinõudele soovib hageja viivise väljamõistmist summas 14069,30 eurot (tl 1-4). Viivisenõude õiguslik alus on VÕS § 101 lg 1 p 6, mille kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Lisaks põhinõudele soovib hageja viivise väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Ostu-müügilepingu p-s 5.1 on pooled kokku leppinud viivismääras 0,1% päevas tasumata summalt. Hageja vähendas hagis esitatavat viivisnõuet 14 068,30 euroni. Põhinõude rahuldamise tõttu kostja I suhtes leiab kohus, et on põhjendatud ka hageja viivisenõue.

18) Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi kostja I suhtes täielikult ning mõistab kostjalt I hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 60 931,70 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 14 068,30 eurot. Kohus jätab hageja nõude kostja II vastu aegumise tõttu rahuldamata. 19) Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 kohaselt 75 000 eurot. VI

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 20) TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt: kostja I suhtes rahuldab kohus hagi täielikult, kuid kostja II suhtes jätab kohus hagi aegumise tõttu rahuldamata. 21) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. 22) TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 23) Hageja palub kostjatelt välja mõista menetluskuluna riigilõiv 1100 eurot (tl 100-101). Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele taotletud summas välja mõista. 24) TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 25) Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaks 120 euro. Kohus leiab, et avaldajale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 120 eurot on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades vandeadvokaadist lepingulise esindaja tasuna igati mõistlik. Tegemist on kohtupraktikas aktsepteeritud juristist lepingulise esindaja tunnitasumääraga. Kohus leiab, et hageja õigusabikulu kokku 1169,17 eurot (1109,17 + kohtuistungil osalemise eest 60 eurot) on põhjendatud ja vajalik kulu. Kohus ei pea vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga hagejale osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu hageja menetluskulude põhjendatusele tervikuna, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust. Kohtu hinnangul võib põhjendatuks ja vajalikuks teenuse mahuks pidada kogu hageja õigusabikulu kogusummas 2269,17 eurot (tl 100-101, 106-108). 26) Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2269,17 eurot (riigilõiv 1100 eurot + õigusabikulud 1169,17 eurot). 27) Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, so kostja I suhtes täielikult ja kostja II suhtes jättis kohus hagi rahuldamata, siis on kohtu hinnangul põhjendatud jätta hageja menetluskuludest 1⁄2 kostja I kanda, so summas 1134,59 eurot. Ülejäänu 1⁄2 osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. 28) Kostja II menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjal II kulunud õigusabiks kokku 3,5 tundi (so koos kohtuistungiga, tl 106-108), tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuga), so kokku 630 eurot (käibemaksuga) (tl 103). Kohus ei pea vajalikuks hinnata minutilise

täpsusega iga kostjale II osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu kostja II menetluskulude põhjendatusele tervikuna, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust. Kohtu hinnangul võib põhjendatuks ja vajalikuks teenuse mahuks pidada kogu hageja õigusabikulu kogusummas 630 eurot (käibemaksuga, tl 103). TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et kostja II menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 4 alusel kostja II enda kanda, kuna nende väljamõistmine hagejal oleks ebamõistlik käesoleva vaidluse sisu arvestades. 29) Kostja I ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. 30) TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.