2-21-134159/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue S AS ja kostja sõlmisid 27.11.2018 Eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja enda kasutusse krediidilimiidi ulatuses raha. Eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr. xxxx alusel võimaldati kostjale kasutada krediiti limiidi 600,00 euro ulatuses. Kostja kohustus tema poolt kasutatud limiidi tagastama lepingus kokku lepitud tingimustel. Kostja ei ole laenuandjale tema poolt kasutatud krediiti tagastanud ning tal on võlgnevus krediidi osas summas 594,61 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 594,61 eurot. Kostja ei täitnud krediidi tagastamise kohustusi tähtaegselt. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 18,000% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 10.03.2021 kuni ülesütlemiseni s.o 06.04.2021 summas 31,84 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 31,84 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 594,61 eurot lepingu ülesütlemise päevast alates s.o 06.04.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 22.12.2021 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 8,000% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 34,01 eurot. Hageja esitab viivise arvestuse lisana (Lisa 4). Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 34,01 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 594,61 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 23.12.2021 lepingujärgses viivisemääras s.o 8,000% aastas. Laenuandja saatis 19.03.2021 kostjale Teatise lepingust tuleneva võlgnevuse kohta ja lepingu ülesütlemise tahteavalduse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 05.04.2021. 06.04.2021 luges laenuandja

kostjaga sõlmitud lepingu üles öelduks, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. S AS loovutas 16.08.2021 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub mõista kostjalt R. R. hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus 594,61 eurot, intress 31,84 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 34,01 eurot, viivised alates 23.12.2021 kuni põhinõude summas 594,61 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 8% aastas ning menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 125,00 eurot ja hageja õigusabikulud 240,00 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses ei olnud võimalik kostjale materjale kätte toimetada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavalduse, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 30.01.2022.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, sh riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 240 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 125 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 125 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagihinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid ning esitatud on üksnes hagiavaldus, mis ei tugine suurele hulgale tõenditele, ei ole tegemist keeruka nõudega ning asjaoluga, et esindajaks ei olnud advokaat ega vandeadvokaat ning tegemist on nn tüüphagiga. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu ning tsiviilasja hagihinda ei pea kohus põhjendatuks 240 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 120 eurot.