5.Kinnitada J J’e (isikukood xxx) pankrotimenetluses lõplik võlausaldajate nimekiri alljärgnevalt:
II järk (PankrS § 153 lg 1 p 2) Võlausaldaja Kohtutäitur Kaja Lilloja P C AS (registrikood xxx) Kohtutäitur Kaire Põlts Kohtutäitur Kaire Põlts F C AS (registrikood xxx) H B AS (registrikood xxx) R AS (registrikood xxx) KÜ T T (registrikood xxx) A F OÜ (registrikood xxx)
Võlgniku vastuväide puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub
6.Avaldada teade võlausaldajate nimekirja kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (PankrS § 6 lg 1). Menetluskulude jaotus Käesolevale kohtumäärusele esitatud määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud kannab määruskaebuse esitaja (TsMS § 172 lg 1). Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse haldur, võlgnik nõuete osas, millele on esitatud võlgniku vastuväide ning võlausaldaja teda puudutavas osas Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Harju Maakohtu 26.10.2021.a määrusega kuulutati välja J J’e pankrotihalduriks Svetlana Pilden.
pankrot ja nimetati
2.01.02.2022. a esitas pankrotihaldur kohtule taotluse lõpliku võlausaldajate nimekirja kinnitamiseks. Taotluse kohaselt oli võlausaldajate esialgne nimekiri koostatud 28.12.2021. a, teade esialgse nimekirjaga tutvumise võimaldamise kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.12.2021. a (vastuväidete esitamise tähtaeg oli 14.01.2022. a).
3.J J’e pankrotimenetluses esitati 8 võlausaldaja poolt nõudeid kogusummas 8 451,90 eurot. Pandiga tagatud nõuded puuduvad. PankrS § 102 lõike 1 alusel nõudeavalduse esitamise tähtaja ennistamise taotlused puuduvad.
4.Vastuväiteid ei esitatud P C AS-i nõudele 2 166,41 eurot (kaitsmiseta tunnustatud), F C AS-i nõudele summas 1 313,69 eurot, H B AS-i nõudele summas 915,10 eurot (kaitsmiseta tunnustatud), R AS-i nõudele summas 1 141,76 eurot (kaitsmiseta tunnustatud), KÜ T T
nõudele summas 321,86 eurot (kaitsmiseta tunnustatud) ja A F OÜ nõudele summas 1 559,19 eurot.
5.J J’e pankrotimenetluses esitatud nõuded, millele on esitatud vastuväited: Kohtutäitur Kaja Lilloja nõue.
6.Kohtutäitur Kaja Lilloja esitas 28.10.2021. a võlgniku vastu nõude summas 393,86 eurot. Nõudeavalduse kohaselt koosneb kohtutäitur Kaja Lilloja nõue täiteasja xxx kohtutäituri põhitasust summas 111,86 eurot ning täiteasja xxx menetluse alustamise tasust summas 72 eurot ja kohtutäituri põhitasust summas 210 eurot.
7.Kohtutäitur Kaja Lilloja nõudele esitas osalise vastuväite pankrotihaldur. Pankrotihaldur esitas vastuväite kohtutäituri põhitasu nõuetele, tuginedes kohtutäituri seaduse (KTS) § 32 lg-le 5, mis sätestab, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdne sissenõutud summaga. Pankrotihalduri vastuväideteks kohtutäituri põhitasu nõuetele on asjaolu, et kohtutäituri poolt edastatud dokumentidest ei nähtu, et sisse oleks nõutud nõue, mis oleks ka võrdeline nõutud põhitasudega. Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et kohtutäitur oleks midagi võlgnikult sisse nõudnud. Pankrotihaldur tunnustas seega kohtutäitur Kaja Lilloja poolt esitatud nõudeid üksnes menetluse alustamise tasu osas, so siis 72 euro ulatuses.
9.Võlausaldajate lõplikus nimekirjas jäi pankrotihaldur oma vastuväidete juurde ning palus tunnustada kohtutäituri Kaja Lilloja nõuet osaliselt, so summas 72 eurot. Kohtu seisukoht kohtutäitur Kaja Lilloja nõude osas.
10.Kohus, tutvunud nõudeavalduse, sellele lisatud tõendite ning nõuetele esitatud vastuväitega, on jõudnud järeldusele, et kohtutäitur Kaja Lilloja nõue tuleb jätta pankrotimenetluses osaliselt tunnustamata.
11.Kohtutäitur Kaja Lilloja esitas 28. oktoobril 2021. a haldurile nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud rahalise nõude summas 393,86 euro tunnustamiseks (so täiteasja nr xxx kohtutäituri põhitasu summas 111,86 eurot ning täiteasja xxx menetluse alustamise tasu summas 72 eurot ja kohtutäituri põhitasu summas 210 eurot).
12.Pankrotihalduri vastuväite kohaselt kohtutäituri poolt edastatud dokumentidest ei nähtu, et sisse oleks nõutud nõuded, mis oleks ka võrdelised nõutud tasudega.
13.Kohus nõustub halduri vastuväidetega. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 32 lg-le 5 sätestab, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdne sissenõutud summaga. Käesoleval juhul ei ole kohtutäitur võlgnikult sissenõudnud ühtegi summat. Seega on kohtutäituril õigus saada KTS § 34 lg 2 p 4 sätestatud täitemenetluse alustamise tasu (72 eurot). Menetluse alustamise tasu eesmärk on hüvitada kohtutäiturile täitemenetluse alustamisel tekkivad esmased vajaliku kulutused. Eeltoodust tulenevalt on kohtutäituri nõue õiguslikult põhjendatud üksnes osaliselt.
Kohtutäitur Kaire Põlts’i nõue.
14.Kohtutäitur Kaire Põlts esitas 01.11.2021. a võlgniku vastu nõuded kokku summas 640,03 eurot. Seoses täiteasjaga xxx palus kohtutäitur Kaire Põlts tunnustada nõuet kokku summas 495,06 eurot (nõue I). Nõudeavalduse kohaselt sisalduvad nõudes kohtutäituri tasu täitemenetluse algatamisel 36 eurot, sh käibemaks 6 eurot, kohtutäituri põhitasu 456 eurot, sh käibemaks 76 eurot, otsesed täitekulud 3,06 eurot, sh käibemaks 0,51 eurot. Seoses täiteasjaga xxx palus kohtutäitur Kaire Põlts tunnustada nõuet kokku summas 144,97 eurot (nõue II). Nõudeavalduse kohaselt sisalduvad nõudes kohtutäituri tasu täitemenetluse algatamisel 36 eurot, sh käibemaks 6 eurot, kohtutäituri põhitasu 108 eurot, sh käibemaks 18 eurot, otsesed täitekulud 0,97 eurot, sh käibemaks 0,16 eurot.
15.Kohtutäitur Kaire Põlts’i nõuetele esitas osalise vastuväite pankrotihaldur. Pankrotihaldur esitas vastuväite kohtutäituri põhitasu nõuetele, tuginedes kohtutäituri seaduse (KTS) § 32 lg-le 5, mis sätestab, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdne sissenõutud summaga. Kohtutäituri poolt edastatud dokumentidest ei nähtu, et sisse oleks nõutud nõue, mis oleks ka võrdeline nõutud põhitasudega (so 456 eurot ja 108 eurot). Käesoleval juhul ei ole kohtutäitur võlgnikult sissenõudnud ühtegi summat, seega on kohtutäituril õigus saada vaid täitemenetluse alustamise tasu (36 eurot ja 36 eurot) ning täitekulud. Haldur tunnustab eelpool märgitud nõudeid üksnes menetluse alustamise tasu ning täitekulude osas, so täiteasjaga xxx seoses summas 39,06 eurot (36 eurot + 3,06 eurot) ja täiteasjaga nr xxx seoses summas 36,97 eurot (36 eurot + 0,97 eurot).
16.Kohtutäitur Kaire Põlts’i seisukoht halduri vastuväidetele. Kohtutäitur leiab, et käesoleval juhul ei ole KTS § 32 lg 5 kohaldatav, tulenevalt Riigikohtu lahendis 3-2-1-88-09 sätestatust. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-88-09 (punktis 10 teine lõige) tollases redaktsiooni KTS § 23 lg 3, hetkel kehtivas redaktsioonis KTS § 32 lg 5 sõnaselgelt viidanud, et: „Kolleegium ei jaga hageja arusaama, et KTS § 23 lg 3 kehtib ka siis, kui sundtäitmise käigus kohtutäituri otsese tegevuse tulemusel rahalist nõuet ei täideta. KTS § 23 lg 3 esimese lause kohaselt, kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga. Kolleegium leiab, et nimetatud sätet saab kohaldada juhul, mil täitemenetluse tulemusena nõutakse sisse osa rahalisest nõudest. Vastasel korral ei oleks KTS § 23 lg 3 kooskõlas kohtutäituri ametitegevuse tasulisuse põhimõttega. Seetõttu on ekslik hageja seisukoht, et olukorras, mil rahalist nõuet üldse ei täideta, tuleks analoogia alusel kohaldada ainult lähedast õigussuhet reguleerivat KTS § 23 lg 3“. Kuna (nüüdseks pankrotivõlgniku) täitetoimikutes ei ole toimunud laekumisi, siis ei ole, ülaltoodut arvestades, alust kohaldada KTS § 32 lg 5 sätestatut, mis kohaldub üksnes olukorras, kus nõuet on osaliselt täidetud. Seega tugineb pankrotihaldur oma vastuväites ekslikule alusele kohtutäituri põhitasu nõudele vastuväite esitamisel.
17.Kohtutäitur viitab, et on täitetoimikutes (xxx ja xxx) teinud nõudeavaldustes viidatud täitetoimingud. Kohtutäitur selgitab, et üksnes kohtutäituri tasude arvel toimubki kohtutäituri ametitegevuse finantseerimine ning seda ei finantseerita täitemenetluse välistest allikatest, nt riigieelarveliste/riigi poolt eraldatavate vahendite vms arvel. Seega puudub kohtutäituril võimalus loobuda täielikult kohtutäituri põhitasu nõudest. Kui kohtutäitur on täitemenetluse läbi viinud ja teinud toimingud nõude sissenõudmiseks, ei saa olla õiguspärane, et täituril puudub täielikult õigus kohtutäituri põhitasule, mis on kohtutäituri ametitegevuse finantseerimise põhialuseks.
18.KTS § 2 lg 1 kohaselt, kohtutäitur peab avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. KTS § 4 lg 5 kohaselt, kohtutäiturit käsitatakse raamatupidamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana. Kohtutäitur leiab, et kohtutäiturile, kes täidab riigi ülesandeid (täitedokumentide täitmise teel) ei saa panna kohustust kanda võlgniku varatuse riski viies põhitasu sõltuvusse võlgniku varatuse seisundist, kus võlgnikud on varatud või ongi varatud väga sageli oma teadliku tegevuse tulemusena (ei asuta tööle, ei omandata vara, kasutatakse lähikondsete või ülepiiriliste maksuvahendajate pangakontosid või lähikondsetele kuuluvate juriidiliste isikute kattevarjus igapäevatoimingute tegemist jne). Nimetatut põhistab ka KTS regulatsioon (KTS § 28 lg 1), sätestades kohtutäiturile õiguse vähemalt mõistlikule põhitasule (nt analoogia KTS § 41 lg 2 tooduga pool tasumäära sissenõudmata summalt).
19.Olukorras, kus kohtutäitur on kohustatud täitemenetlust läbi viima ning tegema erinevaid menetlustoiminguid, kuid on täielikult ilma jäetud võimalusest nõuda mõistlikus määras põhitasu, koormab kohtutäiturit ebamõistlikult seetõttu, et kohtutäitur peab omavahendite arvelt finantseerima täitemenetluse läbiviimist ning kandma sissenõudmise võimatusest tulenevaid varalisi kohustusi (menetlustoimingute läbiviimine) ja riske (võlgniku varatus), põhjustades seeläbi arusaadavalt kohtutäiturile varalise kaotuse. Kohtutäiturile ei saa panna kohustust maksta võlgniku täitemenetluse läbiviimisele (riigi ülesannete täitmisele) oma vahenditest. Tulenevalt võlgniku pankroti väljakuulutamisest (täitemenetluse lõppemine) ning tuginedes ülaltoodule, vähendab kohtutäitur oma põhitasu nõuet kõikides täiteasjades esitatud põhitasu nõuetes 70% ulatuses väljamõistetud põhitasudest lähtudes ehk palub tunnustada kohtutäituri põhitasu nõudeid summas kokku 237,60 eurot (täiteasjas nr xxx summas 136,80 eurot ja täiteasjas nr xxx summas 32,40 eurot).
20.Pankrotihalduri seisukoht. Riigikohtu praktikast tuleneb üheselt, et kohtutäituri põhitasu on oma olemusest tulemustasu. Seega olukorras, kui rahaline nõue jääb sisse nõudmata või täitmine toimub osaliselt, puudub kohtutäituril igal juhul õigus saada tasu nn algses suuruses (so nõude suurusest lähtudes), vaid täituril on õigus saada tasu ulatuses, mis on võrdne sissenõutud summaga. Kui nõude täitmine toimub n-ö väljaspool täitemenetlusest, siis ka sellisel juhul on kolleegiumi seisukohalt 50% põhitasust vaid piirmääraks. Nimetatud juhtudel võib kohtutäitur nõuda tasu proportsionaalselt tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga. Täitemenetluse lõpetamisel pankroti tõttu ei ole aga olukord samastatav nende juhtumitega, kus toimub nõuete vabatahtlik täitmine väljaspool täitemenetlust või nõude varasemal lõpetamisel, seega ei ole siin ka analoogia korras kohaldatavad KTS § 32 lg-s 4 või § 41 lg-s 2 sätestatud määrad, so pool põhitasust. Seega puudub halduri hinnangul õiguslik alus kohtutäituri põhitasu nõude esitamiseks pankrotimenetluses täismääras või kindlas proportsioonis algsest põhitasust (kas 50% või 30%). Lisaks on täitemenetluse alustamise tasuna vähemalt osaliselt kaetud ka kohtutäituri poolt tehtud toimingud. Kohtu seisukoht kohtutäitur Kaire Põlts’i nõuete osas.
21.Kohus, tutvunud nõudeavalduste, nendele lisatud tõendite ning nõuetele esitatud halduri vastuväitega, on jõudnud järeldusele, et kohtutäitur Kaire Põltsi nõuded tuleb jätta pankrotimenetluses osaliselt tunnustamata.
22.Kohtutäitur Kaire Põlts esitas 29. oktoobril 2021. a haldurile nõudeavaldused võlgniku vastu suunatud rahaliste nõuete summas 495,06 euro ja 144,97 euro tunnustamiseks.
Nõudeavalduste kohaselt tuleneb võlausaldaja nõue võlgniku vastu asjaolust, et täiteasjas xxx on võlgnikult mõistetud välja kohtutäituri tasu, mille moodustavad kohtutäituri põhitasu summas 456 eurot (sh käibemaks) ja menetluse algatamise tasu summas 36 eurot ning täitekulu summas 3,06 eurot ning täiteasjas xxx on võlgnikult mõistetud välja kohtutäituri tasu, mille moodustavad kohtutäituri põhitasu summas 108 eurot (sh käibemaks) ja menetluse algatamise tasu summas 36 eurot ning täitekulu summas 0,95 eurot. 31.01.2022. a vähendab kohtutäitur ja palub tunnustada põhitasunõudeid summas 136,80 eurot ja 32,40 eurot.
23.Pankrotihalduri vastuväite kohaselt kohtutäituri poolt edastatud dokumentidest ei nähtu, et sisse oleks nõutud nõue, mis oleks ka võrdeline nõutud tasudega, so 456 eurot ja 108 eurot.
24.Kohus nõustub halduri vastuväidetega. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 32 lg-le 5 sätestab, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdne sissenõutud summaga. Käesoleval juhul ei ole kohtutäitur võlgnikult sissenõudnud ühtegi summat. Seega on kohtutäituril õigus saada KTS § 34 lg 2 p 4 sätestatud täitemenetluse alustamise tasu (vastavalt 36 eurot ja 36 eurot) ning vajalikud täitekulud (vastavalt 3,06 eurot ja 0,95 eurot). Menetluse alustamise tasu eesmärk on hüvitada kohtutäiturile täitemenetluse alustamisel tekkivad esmased vajaliku kulutused. Kohus on seisukohal, et ka poolele menetluse põhitasust oleks kohtutäituril õigus siis kui kohtutäitur oleks võlgnikult midagi sisse nõudnud. Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et kohtutäitur oleks midagi võlgnikult sisse nõudnud. Eeltoodust tulenevalt on kohtutäituri nõue õiguslikult põhjendatud üksnes osaliselt. Kohtu seisukoht võlausaldajate lõpliku nimekirja kinnitamise osas.
25.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1002 lg 1 kohaselt vormistab haldur lõpliku võlausaldajate nimekirja ja esitab kohtule kinnitamiseks. PankrS 1003 lg 1 järgi lahendab kohus võlausaldajate nimekirja kinnitamisel nimekirja juurde esitatud vastuväited, seisukohad, taotlused ja avaldused sisuliselt, määrab nõuete rahuldamisjärgud ja jaotised ning kinnitab võlausaldajate nimekirja 30 päeva jooksul selle saamisest arvates kohtumäärusega. Kohus võib vajaduse korral võlausaldajate nimekirja kinnitamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Kohus hindab koos võlausaldajate nimekirjaga esitamata jäänud tõendeid üksnes juhul, kui menetlusosaline, kes tõendi esitab, põhjendab, miks asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast käesoleva seaduse § 1001 lõikes 3 või 5 sätestatud tähtaja möödumist. Kohus omal algatusel tõendeid ei kogu.
26.Kohus jätab võlausaldajate nimekirja kinnitamata ja tagastab selle haldurile määrusega, kui võlausaldajate nimekirja vormistamisel ei ole järgitud pankrotiseaduses sätestatud korda ja nõudeid või on rikutud võlausaldaja õigusi, eelkõige vastuväidete ja seisukohtade esitamisel, ja kohus ei saa ise puudust kõrvaldada (PankrS § 1003 lg 2).
27.PankrS § 1003 lg 3 kohaselt loetakse nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus tunnustatuks, kui sellele ei vaidle vastu haldur ega ükski võlausaldaja, samuti siis, kui vastuväite esitanud võlausaldaja või haldur vastuväitest loobub. Vastuväitest loobumiseks tuleb esitada kohtule avaldus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.
28.PankrS § 1003 lg 6 sätestab, et kui võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamata ja ta ei
esitanud määruskaebust nõude tunnustamiseks või kui kohus jättis tema määruskaebuse rahuldamata, siis selle võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele ei arvestata. Kui teise võlausaldaja nõudele ei ole rohkem vastuväiteid esitatud, loetakse see nõue tunnustatuks.
29.Määruse peale, millega kohus on võlausaldajate nimekirja kinnitanud, võivad esitada määruskaebuse haldur, vastuväite esitanud võlgnik, vastuväite esitanud või vastuväite saanud võlausaldaja ja võlausaldaja, kelle nõude ennistamise taotlust ei rahuldatud. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse (PankrS § 1003 lg 7).
30.Kohus avaldab teate võlausaldajate nimekirja kinnitamise või kinnitamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saadab määruse haldurile, vastuväite esitanud võlgnikule, vastuväite esitanud või saanud võlausaldajale ja võlausaldajale, kelle nõude ennistamise taotlust ei rahuldatud (PankrS § 1003 lg 8).
31.PankrS § 105 kohaselt ei saa kohtumäärusega kinnitatud võlausaldajate nimekirja kantud ja tunnustatud nõuet ning selle rahuldamisjärku hiljem vaidlustada, välja arvatud PankrS § 106 lõikes 2 nimetatud juhul. Menetluskulude jaotus
32.PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS §172 lg-st 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.