Kohtuasja number Kohtuasi Hagihind Kohtuistung Menetlusosalised ja esindajad
Leader Staff OÜ hagi OÜ Forticumlink vastu võlgnevuse nõudes 14 724,83 eurot Kirjalik menetlus Hageja: Leader Staff OÜ (registrikood 14998999), seaduslik esindaja: I K (isikukood xxx), lepinguline esindaja: Riho Viik (e-post xxx) Kostja: OÜ Forticumlink (registrikood 12468524), seaduslik esindaja: A E (isikukood xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Leader Staff OÜ hagi OÜ Forticumlink vastu võlgnevuse nõudes.
2.Mõista kostjalt OÜ Forticumlink hageja Leader Staff OÜ kasuks välja võlgnevus summas 14 724,83 eurot.
3.Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Mõista kostjalt OÜ Forticumlink hageja Leader Staff OÜ kasuks välja menetluskulud summas 1150 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada 1(6)
2-21-18122 määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.Leader Staff OÜ esitas 17.11.2021 hagi OÜ Forticumlink vastu lepinguliste kohustuste täitmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista töövõtulepingu alusel tasumisele kuuluva summa 13 624,20 eurot ja viivised 1100,63 eurot. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse.
2.Haginõude aluseks on asjaolu, et hageja tegi kostja alltöövõtjana kolmandale isikule T OÜ-le ehitustöid aadressil xxx. Esimese arve kostja hagejale tasus. Osa lepinguliste tööde raha summas 13 624,20 eurot jättis kostja hagejale erinevate ettekäänetega maksmata. Praeguseks ajaks on hageja kõik tööd lõpetanud ning esitanud tehtud tööde aktid ja arved, kuid summat ei ole kostja talle endiselt välja maksnud. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole nõudega võlgnetav summa ära maksta või vähemalt teatada parandamiseks väidetavate puuduste sisu, kuid kostja on maksmisest ja sisulisest vastusest senini kõrvale põigelnud ning esitanud hagejale paljasõnalisi alusetuid süüdistusi, näiteks tööde puuduste kohta. Sellega rikub kostja pooltevahelist lepingut. Vastavalt töövõtulepingu punktile 5.3.8 peab kostja hageja töös avastatud puudusest teavitamisel kirjeldama avastatud puudust võimalikult täpselt. Kostja on seda punkti rikkunud, sest täpset teavitamist ei ole toimunud. Hageja arvates on kostja tööde vastuvõtmisega tahtlikult vastuvõtuviivituses. Hagi tagamiseks palus hageja pidada kinni kolmandalt isikult, T OÜ-lt kostjale väljamaksmisele kuuluv lõppsumma.
3.Kohus küsis kostjalt ja T OÜ-lt seisukohta hagi tagamise osas. T OÜ vastas, et kui kohus kohaldab hagi tagamist, võib see tuua T OÜ-le kaasa varalise kahju, ning palus kohtul hagi tagamist enne 21.12.2021 mitte kohaldada või jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Kostja hagi tagamise osas kohtule seisukohta ei esitanud. Kohus jättis hagi tagamise taotluse 29.11.2021 määrusega rahuldamata.
4.Kostja oma vastuses hagi ei tunnista ja peab nõuet alusetuks. Hageja ei ole tõendina esitatud lepingule alla kirjutanud, mistõttu ei loeta lepingut sõlmituks ning sellest ei saa tekkida õigusi ja kohustusi. Lepingu lisades ei ole tööde kirjeldust, mida tellija tellib ja mida töövõtja peab tegema, samuti ei märgi hageja, milliseid elektritöid ta kostjale tegi. Seetõttu pole selge, milliste tööde eest nõuab hageja kostjalt tasu. Majandustegevuse registris puudub hagejal elektritööde tegemise õigus. Aktides märgitud kuupäevad ei kattu hageja esitatud töövõtulepingu tähtaegadega, aktid on esitatud töövõtulepingu tähtajast möödunud aja kohta. Hageja ei esitanud ühtegi kostja teatist töötatud tundide kohta. Seetõttu ei ole põhjendatud töötundide märkimine aktides 2, 3 ja 4. On võimatu ette kujutada, et hageja oleks töötanud 2021. aasta septembris 468 tundi, nagu on märgitud aktis nr 3. Hageja ei esitanud kostjale allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti, milles oleks märgitud, millise lepingu alusel, millisel objektil ja milliseid töid hageja tegi. Hageja ei esitanud kostjale töövõtulepingu lisadele 1 ja 2 vastavaid dokumente. Tehtud tööde aktid nr 2, 3 ja 4 ei vasta töövõtulepingule. Hageja ei ole nendele alla kirjutanud. Aktides esitatakse põhjendamatut teavet ja valeandmeid, vähemalt töötundide osas. Seega ei esitanud hageja tõendeid, mis kinnitaksid tema nõudeõigust ja nõude suurust. Põhinõude alusetuse tõttu ei ole hagejal õigust nõuda viivise väljamõistmist. Hageja ei täpsustanud hagis nõude õiguslikku alust. Sellest tulenevalt ei ole hagi ese selge. Kostja peab selgelt aru saama, millisel õiguslikul alusel talle nõuded esitatakse. Hageja ei toonud välja ühtki materiaal- ja menetlusõiguse normi, millel tema nõuded põhinevad, v.a hagi tagamise osas.
5.Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
2(6)
2-21-18122
6.Hageja ütleb vastuses kostja seisukohale, et ta on tööd teinud eelkõige lepingust lähtudes. Esimese osa töödest võttis kostja hagejalt ka vastu ning tasus, milles vaidlust ei ole. Seega on kostja vastuväide lepingu puudumisest või selle alusel mittetegutsemisest ebatäpne. Samuti on kostja oma vastuväidete puhul lähtunud just lepingus kokku lepitust. Samas on pooled vastavalt tööde tegemisele sõlminud jooksvalt täiendavaid kokkuleppeid sh kostja ettepanekul ja interneti või suuliselt telefoni vahendusel. Tehtud tööd on üksikasjaliselt lahti kirjutatud töökirjeldustes. Tööde läbiviijaks oli ametlikult elektritööde tegemise õigust omav kostja. Hageja teada ei ole tööde tellijal OÜ T elektritööde kohta pretensioone. Elektritööde litsentsi puudumine ei tähenda, et tööde tegijatel kvalifikatsiooni ei olnud, samuti ei tähenda see, et kostja võiks tööde eest maksmata jätta. Lepingu pikendamise kokkulepe oli suuline. Juba lepingu läbirääkimistel oli jutuks pikem periood. Kostjale saadetud töötunnid on poolte vahel kooskõlastatud. Kostja väidab, et tööde aktid nr 2, 3 ja 4 ei vasta töövõtulepingule ja neile ei ole alla kirjutatud, kuid ta ei väida, et nendes ei kajastu hageja tehtud tööd ja mahud. Kuid just tehtust lähtudes nõuab hageja kostjalt tasu. Lepingu punktis 3.6 on pooled kokku leppinud, et olenemata töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest loetakse töö tellijale üleantuks ka juhul, kui töö tulemusena valminud ese on tellijale faktiliselt üle antud ja tellija on asunud seda kasutama. Tellija T OÜ on hageja augusti, septembri ja oktoobri tööd praeguseks vastu võtnud, mis on aluseks nende eest tasumiseks. Kostja ei ole selgitanud, miks ta ei võta töötunde vastu. Tema väited kahju tekitamise kohta on paljasõnalised. Kostja ei ole andnud hagejale võimalust tööde vigade fikseerimiseks. Kostja lükkas aktid tagasi pärast tööde tegemist, aktid 1 ja 2 on kostja allkirjastanud ja teinud ka makse.
7.Kostja taotlusel pikendas kohus hageja seisukohale vastamise tähtaega seoses lepingulise esindaja leidmise, materjaliga tutvumise ja tõlkimisega. Kostja pikendatud tähtaja jooksul ei vastanud.
8.Hageja oma lõplikus seisukohas jäi varasemate seisukohtade juurde. Kostja ei ole neid ümber lükanud. Viimane hagejale tasumise tähtaeg oli 23.10.2021 ja hageja oli kõik tööd selleks ajaks lõpetanud. Kostja ei ole tõendanud ühegi tegemata töö olemasolu. Kostja kõik vastuväited on protseduurilist laadi, hageja on neile vastanud, kostja ei ole sellele reageerinud. Töö tellija on tööd vastu võtnud ja kogu tasu maksnud. Kostja lõplikku seisukohta kohtule ei esitanud.
9.Kostja on 15.12.2021 vastuses teatanud soovist esitada vastuhagi. Vastuhagi ei ole kostja siiski esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
11.Vaidlus on nii selles, kas poolte vahel oli sõlmitud leping, mille alusel hageja kostjalt tasu nõuab, kui ka selles, millises mahus ja milliseid töid hageja tegi.
12.Hageja on lepingu sõlmimise tõenduseks esitanud 27.07.2021 kuupäevaga töövõtulepingu, mille on 29.07.2021 digitaalselt allkirjastanud ainult kostja. Lisaks on hageja esitanud tehtud tööde aktid, millest ühe on mõlema poole juhatuse liikmed digitaalselt allkirjastanud, kuid dokumendi sisu on erinev. Hageja on esitanud ka arved tööde eest, töökirjeldused, meilivahetuse ja maksekorralduse.
3(6)
2-21-18122
13.Kostja, väites, et lepingut ei ole sõlmitud, tugineb sellele, et hageja allkirja puudumise tõttu ei loeta lepingut sõlmituks ning sellest ei saa tekkida seaduslikke õigusi ja kohustusi ega saa see olla kohtus tõendiks.
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 9 lg 2 sätestab, et kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest.
15.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et leping peab tingimata väljenduma kahe poole allkirjaga kirjalikus dokumendis. VÕS § 9 lõike 2 järgi võib nõustumus väljenduda ka teos. Teoks võib olla lepingu täitmisele asumine. Hageja on kinnitanud, et asus lepingut täitma. Täitmise tõendamiseks on hageja esitanud aktid tööde tegemise kohta, arved, maksekorralduse kostjalt 03.09.2021 laekunud summa kohta, töökirjeldused, e-kirjavahetuse. Kostja ei ole tööde tegemist ümber lükanud ega sellele otsesõnu vastu vaielnud, kostja vastuväited puudutavad töö sisu ja mahtu ning vormistamist. Kostja on lisaks lepingule allkirjastanud tööde akti ning teinud hagejale ühe makse. Kohtu hinnangul väljendub seega kostja seotus esitatud lepinguga kostja esindaja digiallkirjas ja hageja seotus lepingu täitmisele asumises. Hageja ei ole väitnud, et tema allkirja puudumine lepingu tekstilt tähendaks, et ta ei loe lepingut sõlmituks. Töövõtulepingule ei ole kehtestatud kohustuslikku vormi. Seega järeldab kohus esitatud tõendite pinnalt, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping kohtule esitatud sisuga.
16.VÕS § 635 lõige 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
17.Hageja sõnul on ta teinud kostjale töövõtulepingu alusel elektritöid, mille eest on tasu osaliselt maksmata. Tasumata on arve nr 2508LS21F summas 3554,40 eurot ja arve nr 1510LS21F summas 10 069,80 eurot, kokku 13 624,20 eurot.
18.Kostja on toonud esile, et ei lepingust ega hageja väidetest ei ole võimalik tuvastada, milliseid elektritöid hageja kostjale tegi. Lisaks puudub hagejal majandustegevuse registris elektritööde tegemise õigus.
19.Kohus nõustub kostjaga, et lepingus ei ole tööde sisu ega mahtu kajastatud. Töövõtulepingu punkti 2.1 kohaselt kohustus hageja tegema elektritöid, mille üksikasjalikum kirjeldus on toodud lepingu lisas 1. Lisas 1 on märgitud ainult valdkond: elektritööd hinnaga 12‒13 eurot + käibemaks. Arvel nr 2508LS21F on viidatud tööde aktile 1, hagiavalduse kohaselt on arve esitatud tööde akti 2 kohta. Kuivõrd hagiavalduses märgib hageja, et kostja tasus esimese arve, järeldab kohus tõendeid kogumis hinnates, et arvel nr 2508LS21F on akti numbris viga ja õige akti number on 2. Arvel nr 1510LS21F on viidatud tööde aktidele 3 ja 4. Hageja on esitanud ka tööde aktid 2, 3 ja 4. Tööde akt 2 on seejuures esitatud kahes eksemplaris: 15.09.2021 hageja esindaja digiallkirjaga ning 26.09.2021 kostja esindaja digiallkirjaga. Kostja esindaja allkirjaga aktis on lisatud veaparandused. Aktid 3 ja 4 on allkirjastamata. Kõigis aktides on töödena märgitud „elektritööd“. Kostja 15.12.2021 vastuväite peale esitas hageja 29.12.2021 töökirjeldused ja vastuvõtmise aktid, milles on tööd täpsemalt loetletud. Neil ei ole küll kummagi poole allkirja, kuid samas ei ole kostja pärast nimetatud dokumentide esitamist enam kohtule asja sisu kohta ei vastanud ega tööde loetelule vastu vaielnud. T OÜ 24.11.2021 vastus kinnitab küll, et kostja on teinud T OÜ objektil tööd, kuid ei tõenda, kas ja mida tegi objektil hageja. 4(6)
2-21-18122
20.Kuivõrd kostja ei ole pärast tööde sisu ja mahu kohta täpsustavate andmete esitamist neile vastu vaielnud ega tõendite osas vastuväiteid esitanud, loeb kohus usutavaks, et hageja nimetatud tööd tegi. Samas juhib kohus hageja tähelepanu sellele, et tööde tegemine on puudulikult dokumenteeritud, mis suurendab vaidluste tekkimise riski ja teeb ka vaidluste lahendamise keerulisemaks.
21.Kostja vastusest ei ole selge, kas see, et hagejal puudub majandustegevuse registris elektritööde tegemise õigus, peaks välistama töövõtulepingu kehtivuse või on see tööde puuduseks. Hageja on selgitanud, et elektritööde läbiviijaks oli ametlikult elektritööde õigust omav kostja. Elektriohutusseaduse § 21 kohaselt vastutab selle eest, et elektritööd teeksid selleks piisava erialase ettevalmistusega isikud, elektritööde juht. Kostja ei ole põhjendanud, miks on registreeringu puudumine tööde eest tasumisest keelumise aluseks.
22.Kostja on juhtinud tähelepanu asjaolule, et lepingu kehtivusaeg oli 27.07.2021 kuni 27.08.2021, kuid tööde aktid 2, 3 ja 4 on esitatud hilisema aja kohta. Hageja on selgitanud, et osa suhtlust lepingu pikendamise ja töötundide teemal toimus suuliselt ja telefoni teel. Töötunnid saadeti kostjale ning selle kohta on olemas elektrooniline kirjavahetus. Kirjavahetust ei ole kohtule esitatud. Arvestades, et akti 2 on kostja esindaja alla kirjutanud, tööde tegemine ja lepingu tingimused on poolte vahel üldiselt väga halvasti dokumenteeritud ja kostja ei ole hageja 29.12.2021 esitatud seisukohtadele ja tõenditele vastu vaielnud, peab kohus usutavaks lepingu suulist pikendamist algsest kuuajalisest tähtajast pikemaks.
23.Kostja on vaielnud vastu aktides 2, 3 ja 4 kajastatud töötundide arvule. Hageja on tundide arvu kujunemise osas 29.12.2021 esitanud oma selgitused. Töid tegi kaks inimest. Kostja sellele vastu vaielnud ei ole. Akti 2 on kostja esindaja pärast veaparandust allkirjastanud. Seega vaidleb kostja osaliselt vastu töötundidele, mida ta ise on eelnevalt aktsepteerinud. Kostja käitumine on vastuoluline, mistõttu peab kohus töötundide arvu usutavaks.
24.Kostja sõnul ei ole hageja esitanud kostjale allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti, milles oleks märgitud, millise lepingu alusel, millisel objektil ja milliseid töid hageja tegi. Hageja ei ole esitanud töövõtulepingu lisadele 1 ja 2 vastavaid dokumente. Kohus nõustub hagejaga, et allkirja puudumine ei saa iseenesest olla tööde eest tasumisest keeldumise alus, kui tööd tegelikult tehti. Kostja ei ole väitnud, et hageja töid ei teinud. Töövõtulepingu punktide 3.6 ja 3.7 järgi loetakse töö loetakse tellijale üleantuks ka juhul, kui see on tellijale faktiliselt üle antud ja Tellija on asunud seda kasutama, sõltumata üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest ja ka juhul, kui tellija alusetult tööd vastu ei võta.
25.Kostja on seisukohal, et hagi ese ei ole selge. Hageja ei toonud välja ühtki materiaal- ja menetlusõiguse normi, millel tema nõuded põhinevad.
26.TsMS § 436 lõigete 1 ja 7 kohaselt on kohtu ülesanne kvalifitseerida hageja nõue sõltumata poolte õiguslikest väidetest. TsMS § 363 järgi ei pea hagiavaldus sisaldama hagi õiguslikku alust. Hageja on nõuet esitades tuginenud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingule. VÕS § 635 lõige 1 annab töövõtjale õiguse nõuda tehtud töö eest tasu. VÕS § 637 näeb ette tasu maksmise kohustuse, lõike 3 kohaselt muutub tasu sissenõutavaks töö valmimisest. Nimetatud sätted on hageja nõude materiaalõiguslikuks aluseks, olenemata sellest, kas neid on hagiavalduses nimetatud. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse tasu maksmisega viivitada, tasu vähendada või lepingust taganeda.
27.Eelneva alusel loeb kohus tuvastatuks, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping ning tehtud tööde eest on tasumata kaks arvet, kokku summas 13 624,20 eurot. 5(6)
2-21-18122
28.Hageja on nõudnud töövõtulepingu punkti 6.1 alusel kostjalt viivise väljamõistmist 0,2% tasumata summalt päevas ning esitanud viivisearvestuse. Kokku nõuab hageja viivise väljamõistmist summas 1100,63 eurot. Kuna kohus leidis, et põhinõue on põhjendatud, on põhjendatud ka viivisenõue.
29.Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel asja lõpetavas lahendis.
31.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et antud juhul tuleb põhjendatud menetluskulud jätta kostja kanda.
32.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja nimetatud menetluskuludeks on riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulud 1000 eurot.
33.Kooskõlas TsMS § 175 lg 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, riigilõiv 650 euro ulatuses ja õigusabikulud 500 euro ulatuses. Kohus leiab, et kuna hagi tagamise taotlus on jäetud rahuldamata, ei ole põhjendatud hagi tagamise riigilõivu 50 eurot ja hagi tagamise taotluse koostamise eest õigusabikulu 50 eurot kostjalt välja mõistmine. Muu õigusabikulu osas leiab kohus, et põhjendatud on tunnitasu, kuid ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabikulude hindamisel asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kuluks tõenditega tutvumiseks, hagiavalduse koostamiseks, kostja ja kohtu seisukohtadega tutvumiseks ning seisukohtade koostamiseks 9,5 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on kokku viis tundi. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1150 eurot, s.h riigilõiv 650 eurot ja õigusabikulud 500 eurot.