Otsuse tegemise aeg ja koht 25.02.2022 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-21-107034
Tsiviilasi
STORENT OÜ hagi ALP Ehitus OÜ vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 3061,83 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: STORENT OÜ (registrikood 11682327, Punane 6a, esindajad Tallinn 13619); Hageja lepinguline esindaja: Priit Pööbo (CKE Õigusbüroo OÜ, A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn 11316, e-post: [email protected]); Kostja: ALP Ehitus OÜ (registrikood 11452478, Madala tn 3, 10313 Tallinn). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt ALP Ehitus OÜ-lt (registrikood 11452478) hageja STORENT OÜ (registrikood 11682327) kasuks välja 3061,83 (kolm tuhat kuuskümmend üks eurot ja 83 senti) eurot, millest 734,84 eurot on põhinõue, 202,81 eurot on põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivis, 1124,18 eurot on viivitusega tasutud arvete summalt sissenõutavaks muutunud viivis ja 1000 eurot on võla sissenõudmise kulu.
3.Mõista kostjalt ALP Ehitus OÜ-lt (registrikood 11452478) hageja STORENT OÜ (registrikood 11682327) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 734,84 eurolt alates 04.05.2021 määraga 0,2% päevas kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjalt ALP Ehitus OÜ-lt (registrikood 11452478) hageja STORENT OÜ (registrikood 11682327) kasuks menetluskuludena välja 1317,96 (üks tuhat kolmsada seitseteist eurot ja 96 senti) eurot.
3.Mõista kostjalt ALP Ehitus OÜ-lt (registrikood 11452478) hageja STORENT OÜ (registrikood 11682327) kasuks välja viivis menetluskuludelt 1317,96 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud 22.11.2012 vallasasjade üürileping nr xxx. Lepingu alusel üüris hageja kostjale ehitussoojaku, käärtõstuki ja moodultellingud. Kostja oli kohustatud tasuma seadmete eest üüri vastavalt lepingu punktidele 3.1, 2.1. ja 2.2. Inventar anti üle aktiga.
2.Teenuste eest esitas hageja kostjale arveid. 2020. a augustis ja septembris esitatud kolm arvet kostja tasus. 31.08.2020 esitas hageja kostjale arve summas 118,80 eurot, millest kostja tasus 28,66 eurot. 21.04.2021 jättis kostja tasumata 90,14 eurot. Kostja tasus septembris 2020 esitatud kaks arvet, kuid jättis tasumata 15.10.2020 esitatud kaks arvet summades 205,18 eurot ja 2,42 eurot. Kostja tasus oktoobris esitatud arved, kuid jättis tasumata viivisearved summades 0,34 eurot, 0,34 eurot ja 0,36 eurot.
3.Kostja jättis tasumata 15.11.2020 esitatud arved summades 303,49 eurot ja 74,92 eurot. Kostja jättis tasumata 30.11.2020 esitatud arve summas 209,62 eurot. Seejärel jättis kostja 2021. aastal esitatud arved tasumata. Kostjale esitati kokku arveid 6053,31 euro ulatuses, millest kostja tasus 4 978,57 eurot. Arve xxx summas 2759,47 eurot on tasaarvestatud 2252,02 euroga, sest kostja tagastas inventari, mis tema varasema oli varastatud. Menetluse koormamise välistamiseks on hageja loobunud nende arvete sissenõudmisest, mis ei ületa ühte eurot.
4.Kostja tagastas hagejale defektse inventari, mille osas on hageja esitanud kostjale nõude. Nõude aluseks on defekteerimise aktid (DLP), millest nähtuvalt on kostja tagastanud hagejale vigastusega tellingute osasid. Lepingu punkti 4.7. järgi oli kostja inventari rikkumise või puudujäägi korral kohustatud hüvitama hagejale sellest tingitud kahju. Lepingu järgi tuli inventar pärast rendiperioodi lõppu anda hagejale üle puhtana ja sellises seisundis, nagu see oli üleandmise hetkel. Kui inventar antakse üle määrdununa, rikutuna või katki olevana, oli hagejal õigus teostada puhastamise ja parandamise tööd ning esitada kostjale selle eest arve. Lepingu punkti 8.2. järgi oli kostja kohustatud tasuma defektse inventari tagastamise eest esitatud arved.
5.Hageja põhinõue tuleb järgmistest arvetest: arve nr xxx summas 90,14 eurot, arve nr xxx summas 205,18 eurot, arve nr xxx summas 2,42 eurot, arve nr xxx summas 20,71 eurot, arve nr
xxx summas 30,38 eurot, arve nr xxx summas 20,71 eurot, arve nr xxx summas 59,70 eurot, arve nr xxx summas 48 eurot, arve nr xxx summas 20,71 eurot, arve nr xxx summas 22,12 eurot, arve nr xxx summas 32,84 eurot, arve nr xxx summas 507,45 eurot ja arve nr xxx summas 11,08 eurot. Kokku on põhinõue 1071,44 eurot.
6.Kuivõrd kostja on hagejale tasunud viivitusega, esitab hageja viivisnõude arvete alusel, mille kostja on küll tasunud enne hagi esitamist, kuid mille tasumisega on kostja olnud viivituses. Seetõttu on hageja põhinõudeks viivisenõue 1124,18 eurot. Hageja esitas loetelu viivitusega tasutud arvetest ja nende alusel tehtud viivise arvestusest.
7.Lisaks esitas hageja seisuga 03.05.2021 sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 202,81 eurot. Hageja loetles tasumata arved ja arvestas viivist lepingulise viivisemääraga 0,2% päevas. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista võla sissenõudmise kulu 1000 eurot VÕS § 1131 lg 1 alusel 25 tasumata arve eest. Hageja leidis, et tal on õigus esitada nõue sissenõudmiskulu 40 euro saamiseks iga kohustuse täitmisega viivitamise eest. Kui kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks kahe arve sissenõudmiskulud summas 1000 eurot VÕS § 1131 lg 1 alusel.
8.Kogumis palus hageja mõista kostjalt põhinõudena välja 1074,74 eurot, kahju hüvitise ja võla sissenõudekuludena 1000 eurot, põhivõlana viivise 1124,18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisena 202,81 eurot ja alates 04.05.2021 sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt 1074,74 eurolt 0,2 % päevas.
9.03.05.2021 hagiavalduse täienduses täpsustas hageja oma nõudeid. Hageja loetles uuesti arved, millised kostja oli jätnud tasumata ning milliste alusel oli põhinõudeks 1071,44 eurot. Kuna kostja tasus hagejale arveid viivitusega, loetles hageja arved, millised kostja tasus hilinemisega. Nendelt arvetelt arvestas hageja viivist lepingus märgitud määras. Hageja viivisenõue oli 1124,18 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista lepingulise määra alusel viivise arvetelt, mis olid põhinõudena tasumata. Seisuga 03.05.2021 oli sissenõutavaks muutunud viivisenõue nendelt arvetelt 202,81 eurot. 25 tasumata arve eest palus hageja kostjalt välja mõista sissenõude kulu 1000 eurot.
10.Kogumis palus hageja kostjalt välja mõista põhinõudena 1071,44 eurot, sissenõudekuludena 1000 eurot, tasutud arvetelt sissenõutavaks muutunud viivisena 1124,18 eurot ja tasumata arvetelt sissenõutavaks muutunud viivisena 202,81 eurot. Alates 04.05.2021 palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt 1071,44 eurolt määraga 0,2% päevas.
11.19.05.2021 loobus hageja osaliselt põhinõudest summas 336,60 eurot seoses kostja kohustuse täitmisega.
12.28.06.2021 seisukohas viitas hageja, et kostja ei ole vastu vaielnud, et ta sõlmis hagejaga vallasasjade üürilepingu, mille alusel ta üüris ehitussoojaku, poomtõstuki, käärtõstuki, moodultellingud ja piirdeaiad (edaspidi ka kui inventar). Kostja ei ole vastu vaielnud, et inventar anti talle aktiga üle ning ta pidi lepingu alusel selle eest tasuma.
13.Kostja on vastu vaielnud võlgnevuse arvestusele. Hageja on esitanud arved koos selgitusega, samuti aktid, mille alusel arved kostjale esitati. Hageja on võlgnevuse saldo esitanud, et kostjal oleks parem ettekujutus, kuidas hageja nõue on kujunenud. Kui kostja leiab, et ei saa nõude kujunemisest aru, võiks ta selgitada, kus tema jaoks see arusaamatus on tekkinud. Kostja ei ole ühelegi arvele ega aktile vastu vaielnud, kostja vastuväide tugineb arvutusmetoodika
ebaselgusele. Hagis esitanud arveid, mida kostja on tasunud viivitusega ja mille alusel on esitatud viivisnõue.
14.Viivisenõude vähendamisele vaidles hageja vastu. Kostja ei ole põhistanud viivisnõude vähendamist ja hageja hinnangul ei ole eeldused täidetud. Kuna kostja on arvete tasumisega olnud viivituses, on hagejal õigus nõuda viivist vastavalt lepingus kokku lepitud määrale. Kostja ei ole väitnud, et ta ei suuda lepinguga võetud kohustusi täita ja lepingus kokkulepitud viivist tasuda. Lepinguline viivise määr ei ole ebamõistlikult kõrge.
15.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et viimane on kohtueelselt juba hageja nõuded tasunud. See kostja väide on tõendamata. Hageja kinnitas vaid nende arvete tasumist, milliste osas oli ta esitanud viivisnõude. Tasumata jäänud arvete tasumist peab tõendama kostja. Hageja põhinõue on 734,84 eurot (hagi esitamisel põhinõue 1074,74 eurot, millest on lahutatud tellingute tagastamise kreeditarve alusel 336,60 eurot). Hageja loetles uuesti arved, millised olid kostjal jäänud tasumata.
16.10.12.2021 seisukohtades ei nõustunud hageja kostja täiendavate vastuväidetega. Hageja ei ole kostjat petnud ja selline väide on arusaamatu. Kostja on lisanud oma 15.11.21 vastusele arved, kuid need arved ei ole nõudele vastu vaidlemisel asjakohased. Kostja tõendada ja selgitada on, kuidas esitatud tõendid muudavad hageja nõude põhjendamatuks. Kostja esitatud kreeditarved on hageja varasemalt arvesse võtnud ja nende arvete tasumist hageja kostjalt ei nõua.
17.Näiteks kreeditarve nr xxx summas 209,63 eurot on tasaarvestatud arvega nr xxx (arve summa 1210,09 eurot), mistõttu arve nr xxx jääk pärast tasaarvestamist oli 1100,46 eurot, mille tasumist hageja kostjalt nõudis. Arve nr xxx tasuti lõplikult 21.04.2021. Seega on tasaarvestust võla kujunemisel arvesse võetud.
18.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu ja kulud õigusabile. Materjalidega tutvumiseks ja hagi koostamiseks kulus 3 tundi. Hageja 19.05.2021 taotluse koostamiseks kulus 0,5 tundi. 15.06.2021 seisukoha koostamiseks kulus 0,55 tundi. Kostja vastusega tutvumiseks ja 28.06.2021 menetlusdokumendi koostamiseks, samuti kliendiga nõupidamiseks kulus kokku 3 tundi. Kohtu 06.09.2021 määruse analüüsiks kulus 0,25 h. Kostja täiendava vastusega tutvumisele ja sellele vastamisele kulus 1,75 tundi. Menetluskulude nimekirja koostmaisele kulus 0,75 tundi. Kokku kulus õigusabi osutamiseks 9,8 tundi. Õigusabi osutati hinnaga 110 eurot tunnis ja kokku 1078 euro eest. Kuivõrd kostjalt nõuti hageja kasuks osalise loobumise tõttu varasemalt välja menetluskuludena 110,04 eurot, palus hageja eeltooduga menetluskulude väljamõistmisel arvestada. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
19.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et ta sõlmis hagejaga üürilepingu ja üüri selle alusel ehitussoojaku, poomtõstuki, käärtõstuki, moodultellingud ning piirdeaiad. Kostja ei olnud nõus hageja võlgnevuse arvestuse põhimõttega. Kohtueelsete läbirääkimiste käigus kostja on tasunud võlgnevuse koos viivistega, kuid hageja nõuab kostjalt mitmeid erinevaid summasid, mille päritolu on kostjale arusaamatu. Kostja on palunud esitada hagejal arvestuse metoodika ja on esitanud hagejale tasutud arvete maksekorraldused. Vaatamata sellele leiab hageja, et kostjal on võlgnevus ja see suureneb viiviste tõttu. Kostja leidis, et hagile lisatud tõenditega, sealhulgas saldo tabeliga, ei ole kostja võlgnevus tõendatud.
20.Hagiavalduse kohaselt on kostja põhivõlgnevus 1071,44 eurot. Hageja tunnistab, et kostja on tasunud arved enne hagi kohtusse esitamist, kuid nõuab kostjalt viivist. Kostja leidis, et tal on õigus nõuda viivise vähendamist, sest viivis on ebamõistlikult suur. Kostja leidis, et viivist tuleb vähendada mõistliku suuruseni. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal on hageja ees tasumata arveid. Nõue on paljasõnaline. Hageja sissenõudekulu ja selle arvestamise metoodika ei ole põhjendatud ja nõue 1000 eurot tuleb jätta rahuldamata.
21.14.06.2021 seisukohas leidis kostja, et ta on kogu võla tasunud ning andnud kõik tellingud hagejale tagasi. Kostja leidis, et hageja nõue on väga suur ja seda ei õigusta miski. Hageja hindas üürihindu üle ja leppis jaanuaris kostjaga kokku, et teeb arved ümber.
22.08.07.2021 seisukohas väitis kostja, et hageja tõstis üürihindu. Hageja peab andma kostjale kinnitused ja arved kontrollimiseks ning parandamiseks. Kostjal oli kogunenud 860 boonust, mida kostja ei saanud. Hageja tegi allahindluse, mis kostjale ei sobinud. Samas teatas kostja, et ta on tasunud kogu võla, sest seadus on hageja poolel.
23.25.10.2021 leidis kostja, et hageja pettis teda. Kostja rentis seadmeid pika aja jooksul, kuid ei saanud boonussüsteemi allahindlust. Kostja ei nõustunud arvetega. Jaanuaris nõustus hageja kostja nõuetega ja muutis arveid. Kostja saatis arved, milliste puhul ta pidas selgeks, et üksikud kontod on tagasi makstud ja krediteeritud. Kostja pidas ebaselgeks, miks koguneb muudetud kontodelt intress.
KOHTU PÕHJENDUSED
24.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
25.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 22.11.2012 vallasasjade üürilepingu nr xxx; 2) lepingu alusel üüris hageja kostjale ehitussoojaku, käärtõstuki ja moodultellingud; 3) kostjale üüritud inventar anti üle aktide alusel; 4) kostja oli kohustatud tasuma inventari eest üüri vastavalt hageja esitatud arvetele; 5) lepingu alusel pidi kostja tasuma hagejale ka lisateenuste ning tagastamata jäänud või kahjustatud inventari eest; 6) lepingu alusel oli hagejal õigus nõuda kostjalt maksetega viivitamisel viivist 0,2% viivitatud summalt päevas.
26.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt tasumata jäänud arvete alusel põhinõudena 734,84 eurot, nimetatud summalt sissenõutavaks muutunud viivisena 202,81 eurot, viivitusega tasutud arvete eest sissenõutavaks muutunud viivisena 1124,18 eurot ja sissenõudekuluna 1000 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt alates 04.05.2021 määraga 0,2% päevas.
27.Hageja loetles hagiavalduses üles need konkreetsed arved, millised kostja jättis tasumata või tasus hilinemisega. Hageja esitas viidatud arved ning esitas mitu defekteerimise akti kahjustatud inventari kohta, millest tuleneva kulu pidi kostja hüvitama. Hageja leidis, et viivise vähendamise taotlust ei ole kostja põhistanud. Kostja etteheited petmise kohta on arusaamatud. Kostja esitatud kreeditarvete summad on hageja juba nõudest maha arvestanud.
28.Kostja leidis, et ta ei nõustu võlgnevuse arvestusega ja hageja metoodika on arusaamatu. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal on võlgnevus. Viivist tuleb vähendada, sest viivis on ebamõistlikult suur. Hageja tõstis üüri ja peaks esitama kostjale kinnitused ja arved kontrollimiseks. Hageja pettis kostjat, sest kostja ei saanud 860 boonust. Hageja tegi sobimatu allahindluse.
29.Kohus leiab, et kostja vastuväited hageja nõudele on ebaselged ja põhistamata. Kohus selgitas kostjale 14.10.2021 saadetud pöördumises (toimiku lk 137), et viimane ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis võimaldaks jätta nõude rahuldamata. Kohus selgitas kostjale, et need asjaolud, millistele kostja soovib tugineda, tuleb kostjal endal välja tuua. Samuti selgitas kohus kostjale, et kui viimane ei nõustu hageja nõude arvestusega, tuleb tal selgitada, millega ja miks ta ei nõustu. Seoses viivise vähendamise taotlusega selgitas kohus kostjale VÕS § 162. Kohus selgitas kostjale, et kui viimase arvates tal võlgnevust ei ole ja ta on kogu võlgnevuse tasunud, tuleb tal seda tõendada. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid nõudele täiendavalt ei selgitanud ega põhistanud.
30.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS §-st 271 tuleneb, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
31.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja olid 22.11.2012 sõlminud lepingu nr xxx (toimiku lk 76-78), mille alusel andis hageja rendileandjana ja kostja võttis rentnikuna rendile inventari. Lepingu punkti 2.1. järgi märgiti inventari üleandmise akti inventari kogus ja positsiooni nimetus, samuti rendimakse suurus. Inventari tagastamisel tuli akti märkida inventari tehniline olukord kooskõlas lepingu punktiga 2.2.1.
32.Lepingu punkt 2.6. nägi ette, et kui inventari tagastamisel on tuvastatud selle rikkumine või puudujääk, on rentnik kohustatud üheaegselt vastuvõtu-üleandmise aktiga alla kirjutama inventari rikkumist või puudujääki kinnitava akti, mille alusel on rendileandjal õigus esitada rentnikule arve vastavas summas, mis on vajalik inventari rikkumise või puudujäägi kõrvaldamiseks. Kui rentnik sellist akti alla ei kirjuta, oli rendileandjal sama lepingu punkti alusel õigus koostada puudujäägi või rikkumise akt ühepoolselt.
33.Lepingu punktis 3.1. oli toodud, et inventari rentimise renditasu määratakse kindlaks inventari üleandmise aktides. Kooskõlas lepingu punktiga 3.2. pidi rendileandja saatma rentnikule iga kuu rendimakse arve ja vajadusel arve lisateenuste eest kuu 15. kuupäevaks. Lepingu punkt 5.10 nägi ette, et rendileandjal on õigus ühepoolselt muuta rendimakset inventari kasutamise ja lisateenuste eest, teatades sellest kirjalikult rentnikule 15 kalendripäeva ette.
34.Lepingu punkt 4.7. nägi ette, et rentnik on kohustatud pärast rendiperioodi lõppu andma inventari rendileandjale üle puhtana ja sellises seisundis, nagu see oli rendile andmise hetkel. Kui inventar antakse üle määrdununa, rikutuna või katki olevana, on rendileandjal õigus teostada inventari puhastamis- või parandamistööd ja esitada rentnikule arve puhastamise ja parandamise eest.
35.Lepingu punkt 8.2. järgi vastutas rentnik inventari kahjustuste, kaotsimineku või varguse korral ja oli kohustatud hüvitama kahjustatud, kaotatud või varastatud inventari väärtuse
rendileandja esitatud arve alusel. Lepingu punkti 8.3 kohaselt oli rentnik kohustatud iga makse hilinemise eest tasuma viivist 0,2% hilinenud makse summast iga viivitatud päeva eest.
36.Eeltoodust tuleneb, et kostja pidi hagejale tasuma renditud inventari eest renti ning pidi hüvitama kahjustatud inventariga seotud kulud. Renditasu suurus lepiti kokku aktides ning seda oli hagejal õigus ühepoolselt muuta. Arvete tasumisega hilinemisel tuli kostjal tasuda viivist lepingus märgitud määras.
37.Hageja esitas kohtule inventari rendile andmise ning tagastamise aktid (toimiku lk 49-53, lk 57-59, lk 62, lk 66, lk 69). Aktides on märgitud rendihind ja kostjale kohaldatav allahindlus. Koos aktidega sõlmisid pooled 01.07.2020, 03.07.2020, 30.07.2020, 31.07.2020, 18.08.2020 ja 24.08.2020 kokkulepped Storent turvaprogrammi kasutamise kohta (toimiku lk 59 pöördel- 61, toimiku lk 54-56, toimiku lk 46 pöördel – 48, lk 63-65, lk 66 pöördel – 68, lk 70-72), millega kindlustati rendile antud tehnika.
38.Hageja on kostjale esitanud arveid tehnika rendi, lisateenuste ja tagastatud inventari kadumise või nõuetele mittevastavuse eest ajavahemikul augustist 2020 kuni märtsini 2021 (toimiku lk 19-42, lk 73-74). Igal arvel on selle detailne selgitus. Arvetele on märgitud eurodes allahindluse summa. Osadele arvetele on märgitud rendi boonuspunktid. Lisaks on hageja koostanud defekteerimise aktid 08.02.2021, 28.08.2020, milliste kostja on nõustunud (toimiku lk 43-45, toimiku lk 79). 08.02.2021 koostas hageja kostjale kreeditarve (toimiku lk 98) viie Uteraslava eest ja arvestas kostja võlgnevusest maha 336,60 eurot. Kreeditarve ulatuses vähendas hageja oma põhinõuet. Lisaks esitas hageja kohtule enda koostatud kostja võlgnevuse arvestuse (toimiku lk 75) ning viivise arvestuse (toimiku lk 80).
39.Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on hageja nõue tõendatud. Hageja on tõendanud, et tal on kostja vastu lepingust tulenev tasunõue, mille kostja on osaliselt jätnud täitmata. Kostja ei ole lepingu sõlmimisele ja lepingust tulenevate kohustuste olemasolule vastu vaielnud. Kostja etteheited hageja arvestuse metoodikale ei ole mõistetavad, sest hageja on hagiavalduses selgelt välja toonud, millest tema nõue koosneb ja kuidas on see kujunenud. Kostja ei ole selgitanud ega põhistanud, milles seisnes hageja petmine ja kuidas vabastab see kostja lepingu täitmise kohustusest. Kostja ei ole põhistanud, millest tulenes tema väidetav boonus ja kuidas arvestas hageja lepingu alusel ebaõigesti allahindlusi või soodustusi. Millal hageja tõstis üüri ja miks tal ei olnud lepingu alusel õigust seda teha, ei ole kostja selgitanud.
40.TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Seega ei saa kohus kostja eest asuda vastuväiteid kujundama või otsima ise asjaolusid, milliste alusel saaks hageja nõude jätta rahuldamata. TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus ei saa ise kostja eest koguda või otsida tõendeid, mis tõendaksid mõnda asjaolu, mille alusel võiks hageja nõude jätta rahuldamata.
41.Kostja esitas kohtule tõendina võõrkeelse hageja e-kirja (toimiku lk 143), milles viimane selgitas, millistele arvetele oli lisatud allahindlus. Kostja ei selgitanud, millist asjaolu ta soovib tõendiga tõendada ja kuidas see e-kiri tõendab tema vastuväiteid hageja nõudele. Samuti esitas kostja kohtule hageja teavituse seisuga 28.01.2021 tasumata arvete kohta (toimiku lk 144-145) ja konto väljavõtte (toimiku lk 146). Kostja ei selgitanud, millist asjaolu ta soovib esitatud tõenditega tõendada ja kuidas neist nähtub tema õigus jätta hagejale tasumata arved ning viivise.
Hageja põhinõude aluseks olevate arvete tasumist kostja konto väljavõttest ei nähtu.
42.Kostja esitas kohtule ka kaks tabelit (toimiku lk 124-125), kuid ei selgitanud, kes on need koostanud ja milliseid asjaolusid ta tabelitega tõendada soovib. Samuti esitas kostja neli hageja kreeditarvet (toimiku lk 126-129), kuid ei selgitanud tõendite asjakohasust. Hageja selgitas, et kreeditarvetes märgitud summad on kostja võlgnevusest maha arvestatud. Kokkuvõttes ei ole kostja esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis võimaldaks kohtul jätta hageja põhinõue rahuldamata. Hageja on kostjale lepingu alusel esitanud tasumiseks põhinõude aluseks olevad arved ja kostja ei ole tõendanud nende arvete tasumist.
43.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul oli lepingus ette nähtud viivise määraks 0,2% päevas tasumisele kuuluvast summast.
44.Hageja on tõendanud, et ta esitas kostjale lepingu alusel tasumiseks arved, millised viimane tasus hilinemisega. Seega oli hagejal õigus nõuda kostjalt hilinemisega tasutud ja seni veel tasumata arvete summadelt viivist. Kostja ei ole selgitanud ega põhistanud, miks tal ei ole lepingust tulenevat viivise tasumise kohustust.
45.VÕS § 162 lg 1 näeb ette, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja taotles viivise vähendamist, kuid ei toonud esile ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt tuleks viivist vähendada. Kostja ei ole esile toonud, milline oli tema kohustuse täitmise ulatus, tema õigustatud huvi ja majanduslik seisund. Kohus ei saa ise kostja eest hakata neid asjaolusid tuvastama ja nende kohta tõendeid otsima. Kuna kostja viivise vähendamise taotlus on alusetu, ei kuulu see rahuldamisele.
46.VÕS § 1131 lg 1 näeb ette, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõudis võla sissenõudmise kulu hüvitamist iga arve kohta. Kostja pidas nõuet alusetuks, kuid ei esitanud ühtegi sisulist vastuväidet ega esitanud ühtegi faktilist asjaolu, mis hageja nõude rahuldamise välistaks.
47.Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja nõue kuulub tervikuna rahuldamisele, sest kostja ei ole esitanud vastuväiteid, mis võimaldaksid nõuet üheski osas rahuldamata jätta. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhinõudena välja mõista 734,84 eurot, põhinõude summalt sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 202,81 eurot, viivitusega tasutud arvete summalt sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 1124,18 eurot ja sissenõudekuluna välja mõista 1000 eurot. Kostjalt tuleb ka välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 734,84 eurolt alates 04.05.2021 määraga 0,2% päevas kuni põhinõude tasumiseni.
48.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud
tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
49.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu ja kulud õigusabile. Õigusabi osutamiseks kulus kokku 9,8 tundi. Õigusabi osutati hinnaga 110 eurot tunnis ja kokku 1078 euro eest. Kuivõrd kostjalt nõuti hageja kasuks osalise loobumise tõttu varasemalt välja menetluskuludena 110,04 eurot, palus hageja eeltooduga menetluskulude väljamõistmisel arvestada. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
50.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja õigusabi osutamiseks kulunud aeg põhjendatud. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 350 eurot. Seega on hageja menetluskulud kogumis põhjendatud summas 1428 eurot. Arvestades 06.09.2021 kohtu määruses kostjalt juba välja mõistetud menetluskulude summat 110,04 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1428 eurot – 110,04 eurot = 1317,96 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 1317,96 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.