Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

mille avastamine on õiguskaitseorganite jaoks äärmiselt keeruline („...kuigi juriidiline keha ja pettusega kaasnev kuulsus jäävad Eestisse, on tegelikke pätte praktiliselt võimatu kätte saada.“ ). Sellise teabe kättesaadavaks tegemine kõigile eesti- ja venekeelsetele lugejatele kahjustab oluliselt hagejate mainet ning paneb hagejate äripartnerid otsima alternatiivseid teenusepakkujaid hagejate konkurentide hulgast. Samuti kahjustab artikli jätkuv avaldamine hagejate võimalust leida turult uusi kliente. Iga ettevõtte asutamisest huvitatud isik, kes on kõnealust artiklit lugenud, eelistab ärisuhteid mitte luua selliste isikutega, kellel lasub kahtlus rahvusvahelises petuvõrgus osalemises. Hagejad on pidanud piinlikkusega oma senistele äripartneritele ja tuttavatele artikli avaldamise tõttu selgitama, et tegelevad legaalse ja tavapärase majandustegevusega ega ole seejuures kuidagi seotud ega isegi teadlikud Eesti petuvõrgust, mis võiks õiguskaitseorganitele või eurooplastele meelehärmi tekitada. Vaatamata sellele suhtutakse hagejatesse umbusklikult ja vaadatakse ikkagi pika pilguga. Tuttavate ringis tehakse sellel teemal nalja, mis aga hagejatele igakordselt ebamugavust ja piinlikku selgitamisvajadust põhjustab. Hagejate muret suurendab kostja osavõtmatus hagejatele tekkinud mainekahju suhtes, mis väljendub eelkõige hagejate nimede ning artikli jätkuvas avaldamises, vaatamata sellele, et hagejad on palunud kostjal ennast Prantsusmaal toime pandud pettusega mitte seostada ning hagejate nimed artiklist eemaldada. Kuna tegemist on tasulise artikliga, siis hagejate arusaama kohaselt ei soovi kostja artikli avaldamist lõpetada, kuna artikli avaldamine võimaldab kostjal igapäevaselt, hagejate õiguste rikkumise arvel, tulu teenida, eksponeerides artiklit kõmulise pealkirja ja sissejuhatusega. Artikli ettevalmistamisel pöördus kostja kommentaari saamiseks hageja 1 poole, paludes kommentaari hageja 1 asutatud RoiRising Crypto OÜ kohta, kuna hageja 1 müüs aastal 2019 kõnealuse ühingu väidetavalt Prantsuse ettevõtjatele, keda nüüd kahtlustatakse suures krüptopettuses. Hageja 1 nimel vastas kostjale hageja 2, kes on hageja 1 seaduslik esindaja selgitades, et hageja 1 järgib oma tegevuses rangelt rahapesu tõkestamise- ja hoolsusmeetmeid ning kui talle saab teatavaks, et klient rikub seadust või head äritava, lõpetatakse sellisele kliendile teenuste osutamine. Ühtlasi palusid hagejad, et kostja ei seostaks hagejat 1 kõnealuse intsidendiga, kuna see võib põhjustada hagejale maine- ja varakahju. Teades, et hagejatele tekkib sellest märkimisväärne kahju, avaldas kostja artikli, milles seostas hagejaid väidetavate petturitega. Kostja kahju põhjustamist tahtlikult näitab see, et lisaks eelnevale seostas kostja hagejaid Eesti petuvõrguga teades, et sellist petuvõrku üldse ei eksisteeri ning ainuüksi seetõttu ei saa hagejatel petuvõrguga mingit seost olla. Sellest järeldub, et kostja eesmärk artikli avaldamisel oli lugejate teadlik eksitamine, hagejaid halvustavalt kujutamine ning kõmu tekitamine kasu saamise eesmärgil. Hagejate ettevõtlus on täna kiiresti kasvav, mida on ka kostja artiklis märkinud, mille andmetel oli hageja 1 käive 2020. a ligi miljon eurot ning kasum üle 352 000 euro. Kirjeldatud andmeid on artiklis võrreldud 2019. a andmetega, milles 2020. a kasv on olnud ligi kaks korda. Nii käibe, kui kasumi kasvu on hageja 1 planeerinud ka käesolevaks aastaks. Seetõttu võib artikli avaldamise jätkumisel hagejale 1 tekkida kostja käitumisest sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuv kahju saamata jäänud tulu näol. Selleks, et hinnata, kas artikli avaldamisega on rikutud hagejate õigusi ning millised võiksid olla õigusrikkumiste kõrvaldamise võimalused, tellis hageja 1 OÜ-lt Advokaadibüroo HETA artiklis avaldatule õigusliku hinnangu andmise. Eelpool kirjeldatud kahju ära hoidmiseks ja juba tekkinud kahju hüvitamiseks tellis hageja 1 advokaadibüroolt lisaks nõudekirja koostamise ja kostjale esitamise. Kohtumenetluse vältimiseks ja hagejate õiguste heastamiseks pidasid hagejad kostjaga läbirääkimisi Advokaadibüroo HETA abiga. Eeltoodud toimingute eest on hageja 1 tasunud 1 343,20 eurot (käibemaksuta). Advokaadibüroo HETA tegi õigusliku analüüsi ning sellest lähtuvalt ka nõudekirja kostjale hagejate õiguste rikkumise lõpetamiseks. Õigusliku analüüsi tegemisele kulus 5 tundi ning nõudekirja koostamisele 5 tundi. Kostja vastustega tutvumisele ning neile vastamisele, samuti hagejatega nõupidamisele kulus täiendavalt 1 h 45 minutit. Õigusteenust osutati tunnihinnaga 115 eurot (käibemaksuta). Vaatamata hagejate kohtuvälisele suhtlusele kostjaga ei ole kostja tänaseni lõpetanud artikli avaldamist ega hagejate nimede avaldamist artiklis. Seetõttu ei jäänud hagejatel oma õiguste kaitseks muud üle, kui pöörduda käesoleva hagiga kohtu poole. Hageja palub, et kohus hindaks hagejate eeltoodud väiteid järgnevalt loetletud tõendite vastuvõtmise ja uurimise alusel. Ebaõige on kostja poolt avaldatu, et a) hagejad on seotud Eesti petuvõrguga, mis eurooplastel harja punaseks ajab ning b) et hagejad on kuidagi seotud investeerimishuvilistelt vähemalt 40-58 miljoni euro pihta panemisega. Artiklis seda küll otsesõnu ei öelda, kuid keskmisele

lugejale ei jää artikli lugemisel kahtlust, et just nii see on Kostja on seostades hagejaid vähemalt 58 miljoni euro väljapetmisega, avaldanud hagejatele majanduslikult kahjuliku asjaolu. majandustegevusega jätkamine võib osutuda raskendatuks või isegi võimatuks, klientide silmis usalduse langemise tõttu. Hagejate hinnangul on hageja 2 ja 3 märkimine artiklis toimunud eesmärgiga anda artiklile läbi isikute paljususe väärtust ja usaldusväärsust, mis võiks näidata, et kostja on käsitletud juhtumiga seotud asjaolud põhjalikult selgeks teinud. Samuti selleks, et luua mulje, nagu oleksid petuskeemi taga hagejad 2 ja 3, mida õiguskaitseorganitel on väga keeruline paljastada („...kuigi juriidiline keha ja pettusega kaasnev kuulsus jäävad Eestisse, on tegelikke pätte praktiliselt võimatu kätte saada.“ ). Seega on kostja avaldanud hageja 2 ja 3 nimed omakasu ajendil teades, et tegelikult ei ole hageja 2 ega hageja 3 mitte kuidagi seotud Eesti petuvõrgu ega investeerimishuvilistelt vähemalt 58 miljoni euro pihta panemisega. Hagejate hinnangul tuleks arvestada kahjuhüvitise määramisel, et andmete avaldamine toimub käesoleval juhul internetis ning avaldamine ei ole ajaliselt piiratud. Seetõttu on andmed kätte saadavad suurele hulgale isikutele. Samuti tuleb arvestada, et kostja on hagejate nimed avaldanud ilma hagejate nõusolekuta, neid eelnevalt teavitamata ning avaldanud teadlikult hagejate kohta valeandmeid. Kostja on seda teinud omakasu ajendil, kuna müüb kõnealust artiklit lugejatele tasu eest. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja ei ole hagejate kohta valeväidet või põhjendamatut väidet avaldanud ning hagejatel ei ole nimede eemaldamise nõuet. Tegelikkuses avaldatud väited on seaduspärased ning ajakirjandus on oma teemavalikus vaba. Vajamata seejuures avalikes huvides olevate teemade kajastamiseks isikute nõusolekut. Igal juhul kogu vaidlusaluse artikli avaldamise lõpetamise nõuet ei ole hagejatel võimalik esitada, sest see on ebaproportsionaalne. Puudub mittevaralise kahju hüvitamise nõue, kuivõrd kostja ei ole vaidlusalust väidet avaldanud. Tegelikult avaldatud väited ei ole samuti põhjendamatud ja au teotavad. Hagejal 1 ei ole varalise kahju hüvitamise nõuet, kuivõrd hageja 1 isikuõigusi ei ole rikutud või alternatiivselt igal juhul ei ole kohtueelsed õigusabikulud vajalikud ega mõistlikud ning need ei ole olnud suunatud tegeliku kokkuleppe saavutamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on enne hagi esitamist kompromissläbirääkimiste käigus artikli pealkirja muutnud ja seega artiklit pealkirjaga „Eesti petuvõrk ajab eurooplastel harja punaseks“ või „Эстонская мошенническая сеть возмущает европейцев“ kostja veebiportaalist enne hagi esitamist ei leia. Niisamuti on vaidlusaluse artikli sissejuhatavaks lauseks juba enne hagi esitamist: „Euroopa petuskeemide ohvritele tekitab meelehärmi, kui pettusega seotud äriühingu juriidiline keha ja pettusega kaasnev kuulsus jäävad Eestisse, siis on tegelikke pätte praktiliselt võimatu kätte saada“. Vaidlusalune artikkel puudutab süüteo toimepanemist Prantsusmaal, mille taga olevatel isikutel on seos ka Eestiga ning artikkel annab ülevaate mh sellest, et Rahapesu Andmebüroo sõnul ostetakse Eesti ühinguid, mida petturid hiljem oma skeemides ära kasutavad. Vaidlusaluses artiklis on Eesti ametiasutuste kommentaar selgitamaks krüptolitsentsiga äriühingu müügi temaatikat. Hagejad ei too hagi alusena artiklist välja ühtegi vaidlusalust väidet, mis sisaldaks viidet hagejatele. Hagejad vaidlustavad vaidlusaluses artiklis avaldatud järgmisi väiteid, milles hagejaid mainitud ei ole : „Eestiga seotud petuvõrk ajab eurooplastel harja punaseks“ „Euroopa petuskeemide ohvritele tekitab meelehärmi, kui pettusega seotud äriühingu juriidiline keha ja pettusega kaasnev kuulsus jäävad Eestisse, siis on tegelikke pätte praktiliselt võimatu kätte saada.“ „Hiljuti sattus Prantsusmaal võimude huviorbiiti petiste grupp, kes investeerimishuvilistelt vähemalt 0–58 miljonit eurot pihta panid. Ühisjoon – vana hea Eestis loodud osaühing.“ Hageja tuletab eelnevast meelevaldselt väite, mida avaldatud ei ole (vt hagi p 2.3): „hagejad on oma tegevusega kahjustanud kelmuse ohvriks langenud isikute huve Euroopas ning omavad petuvõrgus olulist rolli ja panevad toime õigusrikkumisi, mille avastamine õiguskaitseorganite jaoks äärmiselt keeruline.“ Vaidlusalusest artiklist tuleneb, et prantsuse petuskeemi taga on järgmised isikud: V. R., M. D. N.

ja A. C., mitte hagejad. „Lugu algas tuhandete Prantsusmaa krüptonäljaste jaoks ilusalt: ettevõte RR Crypto andis veel sel kevadel lootusrikastele investoritele, kes tahtsid krüptovaradesse raha paigutada, mitmekümneprotsendiseid tootluseid.“ „Prantsuse meedia hakkas uurima, kes need edukad inimesed on, kes nõnda mitukümmend miljonit eurot «ära kaotada» suutsid. Ja peagi jõuti ootamatute seosteni: J. d. C. märkas esimesena, et kuigi RR Crypto taga oli prantsuse firma, siis sealsed juhtfiguurid omasid äri ka Eestis.“ „2019. aasta novembris suunduvadki RoiRising Crypto OÜ juhatusse noored mehed, eelnimetatud RR Crypto juht V. R., M. D. N. ja A. C..“ „Maksustavat käivet pole ettevõttel veel olnud, mitte kuskilt ei paista, et sellega on seotud samad mehed, kes prantslaste kümned miljonid «ära kaotasid».“ „Äriühingus RoiRising Crypto OÜ olin nö palgatud juhatuse liikmena alates märtsist 2021.a. (milliseks hetkeks oli ettevõtte virtuaalväärgingu litsentsid Eestis peatunud/külmutatud) ehk igasugune tegevus ettevõttel puudus. Ettevõtte sooviks oli tegevuse Eestis tegevuse alustamine ja minu kui juhatuse liikme ülesandeks oli tegeleda üksnes (Eestis) tegevuse alustamisega seonduvate toimingutega.“ Vaidlust ei ole, et artikli tasuta verisoonis hagejaid nimetatud ei ole. Hagejaid on vaidlusaluses artiklis nimetatuid ainult seoses hagejate äritegevusega. Avaldatud ei ole andmeid eraelu kohta. Vaidlusalune artikkel selgitab korduvalt, et hageja 1 tegevusalas või ka hageja 2 ja 3 tegevuses ei ole midagi seadusvastast: „Firma loodi 2019. aasta oktoobris, loojaks Eesti Firma OÜ, mille taga, nagu nimigi ütleb, on firmasid loov ja pakkuv ettevõte. Ettevõtete müük ei ole seadusega keelatud /--/“ „Firmamüük on tulus äri (Riiuli)firmade müük on täiesti legaalne tegevus. Viimased aastad on firmamüüjate jaoks aga eriti magusad olnud. Eesti Firma OÜ, mille taga on I. N. ja A. S., kasvatas mullu käibe peaaegu miljoni euroni. Kasv võrreldes 2019. aastaga peaaegu sada protsenti. Kasumit teeniti enam kui 352 000 eurot. Ettevõtte töötajate arv on tänaseks paisunud kümnele inimesele. Firma juht N. kinnitas, et nad kasutavad oma tegevuses kõiki hoolsusmeetmeid, aga kliendid on oma tegevuses vabad. «Me pole kuidagi seotud teie kirjeldatud intsidendiga (Prantsusmaa RR Crypto juhtum – toim) ega ei oma informatsiooni selle juhtumiga seotud isikute tegevusest, millest tulenevalt ei ole meil võimalust teile nimetatud olukorda kommenteerida. Soovitame teil mitte seostada meie ettevõtet nimetatud intsidendiga, sest see võib meie ettevõttele tekitada põhjendamatult nii maine kui ka materiaalset kahju,» ütles N..“ Hageja 1 tegeleb valmisühingute müügiaga olles spetsialiseerinud ka just krüptorahade tegevuslubadele. Hageja 1 on müünud krüptoraha tegevusloaga valmisühinguid (vt lisa 1). Hageja 1 juhatuse liikmeteks on hageja 2 ja hageja 3 (vt lisa 2). 2.8 Vaidlust ei ole, et hageja 1 on asutanud äriühingu RoiRising Crypto OÜ, mille hageja 1 koos krüptolitsentsiga müüs. See jõudis omakorda Prantsuse pettuse taga olnud isikute V. R., M. D. N. ja A. C. omandisse, kes plaanisid krüptoäri ka Eestis tegema hakata. Vaidlusalune artikkel kajastab korrektselt hageja 2 kommentaari ajakirjanikule. Rahapesu Andmebüroo (RAB) on nii suhtluses kostja ajakirjanikuga kui ka avalikkuse ees teinud arvukalt kriitilisi avaldusi valmisühingute müüjate kohta, eriti kes pakuvad müügiks ka krüptolitsentsiga valmisühinguid. Kriitika põhineb RABi uuringul https://fiu.ee/aastaraamatudjauuringud/uuringud#rahapesu-andmebrooHageja õiguste, ka võimaliku rikkumisega, ei ole mingit seost ca 90-95% artikli ulatuses ehk suuresti on artiklis avaldatu ka hageja põhjendustest tulenevalt hagejaid mitte puudutav. Seetõttu ei ole kogu artikli eemaldamine veebist proportsionaalne ega ka lubatav. Hagejate viidatud nn kaudsete väidete kontseptsioon on kohtupraktikas piiritletud ning kaudne väide saab otseselt tuleneda avaldatud infost. See instituut ei ole lõputu ja lähtub mõistliku isiku standardist. Antud juhul ei tulene mõistliku lugeja standardit rakendades tegelikult avaldatust hageja poolt tuletatud väidet nagu: „hagejad on oma tegevusega kahjustanud kelmuse ohvriks langenud isikute huve Euroopas ning omavad petuvõrgus olulist rolli ja panevad toime õigusrikkumisi, mille avastamine õiguskaitseorganite jaoks äärmiselt keeruline.“

Vastupidi, artiklist tuleneb selgelt, et Prantsuse pettuse taga olid V. R., M. D. N. ja A. C., kes muuhulgas omandasid hageja 1 loodud ühingu RoiRising Crypto OÜ, plaanides ka siin Eestis krüpoäri teha. Seejuures rõhutab artikkel, et selles, et hageja 1 lõi RoiRising Crypto OÜ, ei ole midagi seadusevastast. Ajakirjandus on oma teemade valikus vaba ning hagejate mainimisega ei ole kostja ületanud ajakirjandusele lubatud piire. Antud juhul on kõigi hagejate mainimine ajakirjanduse väljaande Postimees artiklis avalikes huvides ja ajakirjandus ei vaja selleks hagejate nõusolekut. Valmisfirmade müük on avaliku debati keskmes, kuivõrd Rahapesu Andmebüroo on juba aastaid tuliselt rõhutanud valmisfirmade müügiga ja seda enam krüptolitsentsiga valmisfirmade müügiga kaasnevaid riske. Hagejatel ei ole deliktiõiguslikke nõudeid, kuivõrd vaidlusalust väidet ei avaldatud, kuid igal juhul kogu vaidlusaluse artikli avaldamise lõpetamise nõuet ei ole hagejatel võimalik esitada. Vastavat nõuet ei võimaldata oma ebaproportsionaalsuse tõttu esitada ei Eesti ega ka EIK-i praktika kohaselt. Eemaldamine rikub kostja majandustegevust ja ka sõnavabadust, mida tänapäeval läbi majandustegevust läbi viivate meediaväljaannete lugejaskonna suhtes teostatakse. Hagejad nõuavad arvukate väidete eemaldamist, mida hageja isegi ei vaidlusta ning mis kuidagi hagejad ei puuduta. Hagiavaldusest ei tulene, et miks ja kuidas just hageja au ja väärikust riivavad 90-95% vaidlusalusest artiklist. Hagejal 2 ja 3 puudub mittevaralise kahju hüvitamise nõue, kuivõrd kostja ei ole vaidlusalust väidet avaldatud. Tegelikult avaldatud väited ei ole samuti põhjendamatud ja au teotavad. Igal juhul puudub rünne hageja 2 ja 3 isikuõigustele, mis on mittevaralise kahju hüvitamise nõude eelduseks. Rünne inimese maine vastu peab olema teatava raskusastmega selleks, et see langeks au teotamise keelu kaitsealasse. Väärtushinnangute avaldamine ei ole õigusvastane, kui ebakohaste väärtushinnangute avaldamine on õigustatud arvestades mh muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Praeguses asjas on kaitstavateks hüvedeks, mida tuleb kostja teo õigusvastasuse hindamisel kaaluda, ühelt poolt au kaitse ja teiselt poolt ajakirjanduslik sõnavabadus, aga ka kohustus kajastada avalikkusele debati sisu. Artikkel on avaldatud, et kajastada ning edendada debatti rahapesu vastase võitlusega kaasnevate keerukuste osas. Just RAB on rõhutanud, et valmis ühingute müük koos krüptolitsentsidega tekitab neis meelhärmi. Hagejaid üheski teises negatiivses aspektis ei ole märgitud. Hageja ei ole tõendanud, milles hagejale 2 ja 3 tekkinud väidetav kahju väljendub. Pärast 2010. aasta VÕS-i mittevaralise kahju hüvitamise sätete muutmist ei tule küll tõendada kahju suurust, kuid hageja on siiski kohustatud põhistama, milles eelduslikult tekkinud kahju väljendub. Seda enam, et hageja 2 ja 3 mainitakse artiklis vaid ühes tõelevastavas ning hagejate edu kirjeldavas lauses. Mittevaralise kahju hüvitis peaks vastama ühiskonna üldisele heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad. Mittevaralise kahju hüvitamise mediaan on 1000 eurot. Seega ei nõustu kostja hageja pakutud mittevaralise kahju suurusega, see ei vasta kohtupraktikale ega ka ühiskonna üldisele heaolu tasemele. Hagejal 1 ei ole varalise kahju hüvitamise nõuet, kuivõrd hageja 1 isikuõigusi ei ole rikutud või alternatiivselt igal juhul ei ole kohtueelsed õigusabikulud vajalikud ega mõistlikud ning need ei ole olnud suunatud tegeliku kokkuleppe saavutamisele. Hagejal 1 kohtueelsete õigusabikulude nõuet, kuivõrd kostja ei ole hageja 1 õigusi rikkunud, kantud kohtueelsed õigusabikulud ei ole

vajalikud ega mõistlikud ning need ei ole olnud suunatud tegeliku kokkuleppe saavutamisele. Hageja 1 esindajal oli olemas kostja ajakirjaniku kontakt ning hageja 1 oleks saanud kostjaga ise ühendust võtta. Hageja 1 ei pöördunud aga kostja poole, et kostja vaidlusalust artiklit täpsustaks või võtaks muid kulusid välistavaid samme ning ka juba sel põhjusel ei ole hagejal 1 õigusabikulude kandmise nõuet. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul ei ole hagi põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta solidaarselt hagejate kanda. Vaidlust ei ole selles, et kostja avaldas 23.07.2021 eestikeelses online-väljaandes artikli (tl 7-8; 4344) pealkirjaga „Eesti petuvõrk ajab eurooplastel harja punaseks“. Sama artikli avaldas kostja ka enda venekeelses online-väljaandes (tl 9-10; 45-46) pealkirjaga „Эстонская мошенническая сеть возмущает европейцев“. Tasuta veebiversioonis ei ole artiklis näha hagejate nimesid ning artikkel puudutab hagejate majandustegevust, mitte eraelulisi andmeid. Vaidlus puudub ka selles, et hageja 1 tegevuseks on äriühingute asutamine (tl ) ning hageja 2 ja hageja 3 on hageja 1 juhatuse liikmed (tl 69). Pole vaidlust, et hageja 2 ja hageja 3 ei ole avaliku elu tegelased. Vaidlust ei ole ka selles, et RR Crypto on seotud Prantsuse kodanike V. R., M. D. N. ja A. C.iga. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on avaldanud hagejate kohta ebaõigeid andmeid, mis kogumis jätavad mulje, et hagejad on seotud Euroopa tegutseva petuvõrguga. Hagejate hinnangul on faktiväideteks, mis kogumis jätavad hagejatest ebaõige mulje järgmised väited: 1) Prantsusmaal tegutsevad väidetavad petturid; 2) Nimetatud isikud ostsid aastal 2019 hagejalt 1 osaühingu RoiRising Crypto OÜ; 3) Eestis loodud osaühing on seotud investeerimishuvilistelt vähemalt 58 miljoni euro pihta panemisega. Samuti heidavad hagejad kostjale ette seda, et hageja 2 ja hageja 3 nimed on artiklis avaldatud hagejate nõusolekuta ja isegi neid eelnevalt teavitamata. Rikkumise lõpetamise ja rikkumisest hoidumise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1055 lg 1, mis sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Isik peab VÕS § 1055 lg 2 järgi taluma inimestevahelises kooselus mõistlikku kriitikat. VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele, ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Kaudsete faktiväidete alusel ebaõigete andmete avaldamise olemasolu tuvastamisel tuleb lähtuda tuleb mõistliku isiku standardist. Kohtule esitatud artiklitest nähtub, et kostja on hagejate kohta esitanud järgmised faktiväited: Eesti Firma OÜ asutas 2019. aasta oktoobris RoiRising Crypto OÜ; Eesti Firma OÜ on Eesti ettevõte, mille tegevusalaks on äriühingute asutamine ja müük; hageja 1 tegevus on tulus, hageja 1 käive oli eelmisel aastal ligikaudu 1 miljon eurot ja kasum enam kui 352 000 eurot; riiulifirmade müük on legaalne tegevus; Eesti Firma OÜ taga on I. N. ja A. S.; ettevõtte töötajate arv on tänaseks paisunud kümnele inimesele. Nende faktiväidete õigsuse üle puudub vaidlus. Kohtu hinnangul ei saa mõistlik inimene nimetatud faktiväidetest ei otseselt ega kaudselt välja lugeda, et hagejad oleksid seotud investeerimisalase petuvõrgustikuga, mis on Prantsusmaal välja

petnud inimestelt 58 miljonit eurot. Faktiväidetena ega ka väärtushinnangutena ei mainita hagejaid seoses pettuse korraldamisega vaid üksnes äriühingu RoiRising Crypto OÜ asutajatena, mõistlik inimene saab aru, et äriühingu asutamise järgselt on hageja 1 äriühingu võõrandanud ning seega puudub edasine puutumus äriühingu tegevusega. Artiklis rõhutatakse korduvalt, et äriühing on võõrandatud ja petuskeemiga tegelesid V. R., M. D. N. ja A. C., kes omasid äri Eestis. Artikkel ei seosta pettuse korraldajaid hagejatega. Korduvalt rõhutatakse erinevate isikute sh artikli autori poolt, et äriühingute asutamine on seadusega lubatud tegevus. Mõistlik inimene saab sellest aru, et hagejad ei ole tegelenud ebaseadusliku tegevusega. Mõistlik inimene ei saa teha ka järeldust, et hagejate tegevus on RABi huviorbiidis, sest hagejad tegelevad äriühingute asutamisega, mitte krüptovääringutega. Avaldatud on hageja 2 kui hageja 1 juhatuse liikme selgitus, et hagejad ei oma puutumust pettusega ning hagejad kasutavad vajalikke hoolsusmeetmeid. Hagejate väite kohta, et kostja on avaldanud hageja 2 ja hageja 3 nimed ilma nende nõusolekuta, leiab kohus, et kostja on avaldanud hagejate 2 ja 3 nimed seoses äriühingu juhatuse liikmeks olekuga ning hageja 2 nime seetõttu, et ta on andnud kommentaari, mis puudutab hageja 1 tegevust. Hageja 2 on vabatahtlikult andud ajakirjanikule kommentaari. Kommentaari tekstist on selgelt aru saadav, et kommentaar on antud ajakirjanduses avaldamiseks. Kohtu hinnangul oleks pidanud hageja 2 aru saama, et tema nimi avaldatakse, mitte ei esitata anonüümset äriühingu kommentaari. Hageja 1 on äriühing, mis tegutseb juhatuse liikmete kaudu. Äriühingu juhatuse liikmeks olek on avalikust registritest leitav teave. Juhatuse liikmeks olek on avalik, sest äriühing tegutseb läbi seda juhtivate füüsiliste isikute ning majanduskeskkonna läbipaistvuse ja usaldusväärsuse huvides on oluline, et oleksid teada nii äriühingute juhatuse liikmed, kui ka tegelikud kasusaajad. Juhatuse liikmeks olekus avalikustamine ei ole sellised andmed, mida saaks teha vaid isiku nõusolekul. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et ajakirjandus on oma teemade valikus vaba ning hagejate mainimisega ei ole kostja ületanud ajakirjandusele lubatud piire, seega on kostjal õiguslik alus andmete avaldamiseks IKS § 4 mõttes. Ajakirjanduse roll ühiskonnas on avalikes huvides tõstatada ühiskonnas olulisi teemasid ning majanduskeskkonna usaldusväärsus laiemalt, rahapesu ja terrorismi tõkestamise meetmete rakendamine ning krüptovääringute kasutamise reguleerimise temaatika on olnud Eesti ühiskonnas teravdatud tähelepanu all alates Danske Panga skandaalist ning ka õigusruumis aset leidnu hiljutistest muudatustest, eelkõige RahaPTS täiendamisest tulenevalt. Seda ilmestab ka kostjate esitatud artikkel (tl 70-74) ja RAB-i kommunikatsioonijuhi kiri (tl 75). Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei käsitle kohus hagejate varalise ja mittevaralise kahju nõuet ega ka rikkumise lõpetamise proportsionaalsuse küsimust, sest õiguste rikkumine ei leidnud tuvastamist, järelikult ei ole õigustatud ka kahju nõue ning õiguste rikkumise lõpetamise nõue. Tsiviilasja hinna määramine TsMS § 124 lõike 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga, seega on rahalise nõude hind 1 343,20 eurot. TsMS § 132 lõike 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3 500 eurot. TsMS § 134 lõike 1 kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded, järelikult on põhinõue 11 843,20 eurot. TsMS §-i 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega, taotledes veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS 133 lõike 2 kohaselt liidetakse sellise nõude esitamisel hagihinna arvutamisel hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Järelikult on ühe aasta eest arvestatava viivise summa kõigilt kahjunõuetelt kokku 947,46 eurot, mis lisandub hagi hinnale ning hagi hind on kokku 12 791 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta solidaarselt hagejate kanda. Kohus määrab

menetluskulude jaotuse TsMS § 173 lg 1 järgi ning summaliselt kindlaks TsMS § 174 lg 1 järgi asja lõpetavas kohtulahendis. Lepingulise esindaja kulude suurus peab TsMS § 175 lg 1 järgi olema mõistlik ja põhjendatud. Kohus jätab hagi rahuldamata ja seetõttu menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Kohus ei võta seisukohta hageja menetluskulude suuruse osas, sest hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud. Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks lepinguliste esindajate kulu summas 6 500 eurot ilma käibemaksuta. Menetlusosaline tasus kohtus esindamise eest advokaaditasu kindlas suuruses sõltumata tegelikust ajakulust ja menetluse kestusest ehk tasu puhul on tegemist AdvS § 61 lg 1 p-s 2 nimetatud koondtasuga. Kostja on selgitanud ka detailselt menetlustoimingud ja menetlustoimingutele kulunud aega. Arvestades eeltoodud tasukokkulepet ja menetlustoimingutele kulunud aega on lepinguliste esindajate tunnitasuks käesolevas asjas 190,99 eurot ilma käibemaksuta. Arvestades vaidluse spetsiifilist valdkonda s.o meediaõigus, ajakirjandusvabadus ja põhiõigused, on seda enam kostja kulud põhjendatud. Ka käesolevas asjas on esindajateks kogenud ja kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse osutajad. Eelnevas kontekstis on käesolevas asjas esitatud keskmine tunnihind asja keerukust ja mahukust ning õigusabi osutajat arvestades põhjendatud. Kohtu hinnangul on kostja menetluskulud põhjendatud. Menetlustoimingud, mida kostja esindajad on asjas teinud on olnud vajalikud, neile kulunud aeg vastab tavapäraselt sellistele menetlustoimingutele kulunud ajale. Kostja esindajad on vastanud kohtule tähtaegselt ning põhjalikult, kaasa aidanud menetluse kiirele kulule. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et meediaõiguse ning ajakirjandusvabaduse osas on tegemist valdkonnaga, mille puhul on vajalik eriteadmiste olemasolu. Hagejatelt tuleb solidaarselt välja mõista kostja menetluskulu 6500 eurot ja VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.