M L hagi S K vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
7 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: M L (isikukood xxx) Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Karmen Turk ja Maarja Pild, e-post: [email protected]; [email protected] Kostja: S K (isikukood xxx) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Monica Pihlak ja Kalev Pihlak, e-post: [email protected]; monica.pihlak@turnstone. ee
Jätta kostja 03.02.2022 taotlus protokolli parandamiseks rahuldamata.
Jätta hagi rahuldamata.
Jätta menetluskulud M L kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Kohustada S Kt hiljemalt 7 (seitsme) päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest, avaldama M L kohta avaldatud ebaõigeid väiteid ümberlükkava teate, AS Xxx Xxx (registrikood xxx) ajakirjaniku e-posti aadressile: xxx ning teate edastamise hetkel AS Xxx Xxx peatoimetajaks oleva isiku e- posti aadressile: „EBAÕIGEID VÄITEID ÜMERLÜKKAV TEADE Tõele ei vasta minu poolt ajakirjanikule avaldatud ning xxx AS-i Xxx Xxx artiklis ilmunud väide nagu M L ja mitte erakond xxx, omas kontrolli selle üle, kellega astub erakond xxx 2019. aasta Riigikogu valimiste järel koalitsiooni.“ Käesoleva punktis märgitud ümberlükkav teade AS Xxx Xxx ajakirjanikule, peab olema tehtud ilma lisamaterjalideta ja S Ke või kolmanda isiku kommentaarideta ning taotlusega avaldada ebaõigeid väiteid ümberlükkav teade samas suuruses ja viisil nagu avaldati ebaõige väide xxx AS-i Xxx Xxx artiklis: „S K: „Kuni seal on perekond H, pole võimalik xxx koostööd teha.“ (xxx Ajakirjanikule esitatavas teates kohustub S K kinnitama, et kannab teate avaldamisega kaasnevad kulud.
Mõista S Kelt M L kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis au teotamise eest õiglase summa määramisega kohtu äranägemisel.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja AS Xxx Xxx ajakirjanikule R K andnud intervjuu. Intervjuu avaldati AS Xxx Xxx xxx artiklis: „S K: „Kuni seal on perekond H, pole võimalik xxx-ga koostööd teha.““ Ajakirjanik küsis: „Aga ikkagi: miks te valimiste järel valitsust ei moodustanud? Otsustavaks sai R soov olla peaminister ja M H soov olla minister?“ Vastuseks märkis kostja: „Kujutage ette, mida üks nupumees meile soovitas: selleks, et koalitsiooni saada, oleks me pidanud kokku leppima L ja P, et nad annaksid xxx käsu: tehke xxx koalitsiooni. Kujutage nüüd ette, mis ma praegu ütlesin! Mõelge nüüd, kus riigis me oleme – see on ju xxx!“
3.Kostja väidet on (lisaks originaalartikli ilmumisele xxx Õhtulehes) levitanud üleriigilised ajakirjandusväljaanded ning see on levinud laialdaselt ka sotsiaalmeedias. Näiteks xxx-i xxx artikkel: „K: koalitsiooni saamise hinnaks pakuti lepet L ja P“. Kostja väidet on levitanud üleriigilised ajakirjandusväljaanded ning see on levinud laialdaselt ka sotsiaalmeedias. Kostja väite taasavaldasid lisaks xxx originaalartiklile ka xxx, xxx kui ka Xxx.
Hageja hinnangul on tegu kaudse faktiväitega, millest on tuletatavad järgnevad väited:
VÄIDE 1: Nagu hageja M L ja mitte erakond xxx omas kontrolli selle üle, kellega astub erakond xxx 2019. aasta Riigikogu valimiste järel koalitsiooni. VÄIDE 2: Nagu hageja M L tegevus võimaldaks xxx võrrelda xxx (alates xxx iseseisvus riik xxx nime all).
5.Hageja märgib, et mõlemad väited on ebaõiged ja hageja au teotavad. Hageja ei ole erakonna xxx nö niiditõmbaja, kes saaks jagada või jagaks erakonnale käske (sh selle osas, kellega koalitsiooni moodustada).
6.Alternatiivselt kui kohus peaks leidma, et tegu on väärtushinnanguga, on tegu ebakohase väärtushinnanguga. Puudub VÕS § 1046 lg-st 2 tulenev mistahes õigustus avaldada väited selle kohta, et hageja ei austa demokraatlikku protsessi ning saab teha poliitilisi otsuseid koalitsiooni astumise kohta rahvasaadikuteks valitud erakonna liikmete eest või, et hageja tegevus võimaldab xxx võrrelda xxx.
7.Hageja ei ole käesoleva asja raames avaliku elu tegelaseks, kes peaks taluma tavapärasest rohkem kriitikat. Hageja ei ole kunagi ennast ise avalikkuse ette asetanud ega ka meediale aktiivselt intervjuusid andnud. Ettevõtjat ei saa automaatselt lugeda avaliku elu tegelaseks
selles rollis, mida on kirjeldanud S K – see tähendab riigikogu taseme poliitikuna. Hageja on edukas ettevõtja, kuid ta ei ole kunagi asetanud ennast poliitareenile ega ole teeninud elatist enda isiku või loomingu eksponeerimisega.
8.Hageja kohta ebaõigete väidete avaldamise ja hageja au teotamisega on kostja tekitanud hagejale mittevaralist kahju ehk füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5). Kostja ei ole väidet ümber lükanud ega vabandanud. Kostja on oma avaldust küll xxx xxx postituses kommenteerinud väitega, et tegemist oli ehk „liiga särtsaka“ meenutusena, küll aga ei ole kostja siiani väidet ümber lükanud. Kostja ei ole vaidlusaluste väidete eest ka hageja ees vabandanud. Hageja hinnangul peaks hüvitis rikkumist arvestades jääma samasse suurusjärku nagu Eestis varasemalt välja mõistetud suurimad hüvitised (5 000 ja 10 000 eurot).
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
10.Kostja ei esitanud valeväiteid ega õigusvastast väärtushinnangut, vaid selgitas ajakirjanikule antud intervjuus, mida kolmas isik oli kostjale endale väitnud. Hageja on asunud kostja avaldatust ise uusi väiteid konstrueerima.
11.Kostja selgitab, et tema öeldu sisu oli selles, kuidas xxx esimehele oli keegi „nupumees“ ette heitnud, et ei räägitud xxx sponsoritega, L ja P, kes oleksid võinud anda xxx juhtidele soovituse koalitsiooni moodustamiseks xxx. Võrdlus xxx illustreeris mõtet, et kui selliselt oleks tõesti võimalik Eestis poliitikat teha, oleks Eesti nagu xxx. Kostja hinnang oli, et kohutav on asjaolu, et keegi üldse selliselt asju käsitleb. Avaldatu ei olnud kostja hinnang ega määratlus hageja kohta. Nagu hageja ise välja toob, siis artikli ilmumisele järgneval päeval, s.o xxx, on kostja sotsiaalmeedia postituses enda avaldatut täiendavalt selgitanud. TA märkis, et intervjuus käsitles hageja lihtsalt erinevaid vestlusi ja spekulatsioone valimistele järgnenud perioodist, mil oli palju poliitilisi suhtesobitajaid ja nõu pakkujaid, kellelt tuli igasuguseid arvamusi. Kostja ei soovinud tekitada liigset salapära ja põnevust ega uusi fantoomtegelasi Eesti poliitikasse ning kindlasti ei soovinud ta oma sõnadega kellelegi halba.
12.Hageja ei vaidlusta kostja tegelikke väiteid, et mõni kolmas isik võis xxx juhtliikmetele öelda, et hagejaga kokku leppides oleks hageja võinud mõjutada erakonda xxx tegema koalitsiooni xxx. Selliste kuulujuttude levimine on pigem paratamatus, arvestades hageja mõjuvõimu Eesti ühiskonnas. xxx meediakontserni ajakirjanikud valisid hageja xxx. aasta Eesti mõjukaimaks inimeseks. Näiteks erakond xxx juht H-V S on samas tabelis 11. kohal. Mõjukus antud tabeli kontekstis on „võime saavutada endale soovitud tulemusi ning muuta ja kujundada olulisi protsesse, teiste käitumist või mõtlemist“. Viidatud tabeliga koos olnud loos on hageja mõjukust pikemalt kirjeldatud (xxx artikkel M L – Eesti mõjukaim, keda justkui polekski olemas). Vähemalt mõnedes inimestes on kujunenud arusaam, et hagejal võib olla mõju ka poliitika üle. Rõhutame, et kostja ei väida kusagil, et hageja kontrollib erakonda xxx, vaid et selliseid kahtlusi on talle avaldatud. Seejuures on taolised kahtlused ilmselgelt varasemad kui kostja 05.06.2020 intervjuu.
13.Hageja mõjukust arvestades ei ole mõistlikult võimalik nõustuda hageja väitega, et ta ei ole käesoleva asja raames avaliku elu tegelaseks, kes peaks taluma tavapärasest rohkem kriitikat. Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 1.6 kohaselt käsitleb ajakirjandus poliitilist ja majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni valdavaid inimesi avaliku elu tegelastena, kelle tegevuse üle on ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika õigustatud. Hageja võib küll vältida avalikkuses esinemist ja meediale intervjuude andmist, kuid tema ulatuslik majanduslik võim Eesti ühiskonnas teeb temast selgelt avaliku elu tegelase. Hageja on erakond isamaa suurtoetaja. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni aruande kohaselt annetas xxx M L erakonnale xxx 50 000 eurot, 28.12.2016
annetas ta samale erakonnale 28 000 eurot. M L avaliku elu tegelasena pidi olema valmis võimalikeks arvamusavaldusteks erinevatelt Eesti Vabariigi kodanikelt sedavõrd suurte rahaliste annetuste võimaliku mõju osas.
14.Avaliku elu tegelaste osas on Riigikohus selgitanud, et avaliku elu tegelase au riivamine seoses tema avaliku eluga võib kaasa tuua moraalse kahju üksnes siis, kui kohus loeb tema kohta levitatud tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhineva negatiivse sisuga informatsiooni tema au ja head nime eriti teotavaks (RKTKo 3-2-1-61-98). Antud juhul ei ole mingit erilist riivet hageja õigustele toimunud.
15.Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee on defineerinud avaliku elu tegelasi kui isikuid, kes on avalikus teenistuses ja/või kasutavad avalikke ressursse ja laiemalt kõik need isikud, kes mängivad rolli avalikus elus, olgu selleks siis poliitika, majandus, kunst, sotsiaalsfäär, sport või mis tahes muu valdkond (Right to privacy. Resolution 1165 (1998).
16.Hageja mittevaralise kahju nõue tuleb jätta rahuldamata. Hagejale ei ole kostja ütluste tõttu kahju tekkinud.
PROTOKOLLI PARANDAMISE TAOTLUSE LAHENDAMINE
17.Mõlemad pooled esitasid kohtule taotluse istungi protokolli parandamiseks.
18.TsMS § 53 lg-s 2 on sätestatud, et menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist, kui menetlusosalised on kohtule teatavaks teinud oma elektronposti aadressi. Sama paragrahvi lg-s 4 on sätestatud, et lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Kohus leiab, et protokolli parandamise taotlused tuleb jätta rahuldamata.
19.Protokolli parandamise taotluste rahuldamata jätmist põhjendab kohus järgnevalt. Praeguses asjas on tegemist istungiga, mis on helisalvestatud. Istungil koostatakse ka küll lisaks helisalvestusele ka protokoll, mis ei ole aga istungi stenogramm. Pooled on koostanud kohtuistungi helisalvestise põhjal valikuliste lõikude osas stenogrammi ning taotlevad selle alusel protokolli täiendamist. Kuigi protokolli paranduste tegemisel saab tugineda helisalvestisele, tuleb arvestada TsMS § 50 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga.
20.Esmalt märgib kohus, et menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist (TsMS § 50 lg 1 esimene lause). Teiseks, protokolli märgitakse poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides (TsMS § 50 lg 1 p 8). Kolmandaks, menetlusosalise taotlusel protokollitakse asjas esitatud asjaolu või seisukoht, kuid kohus võib jätta taotluse määrusega rahuldamata, kui asjaolul või seisukohal ei ole asjas tähtsust (TsMS § 50 lg 2). TsMS § 50 lg 1 sätestab protokolli sisu nõuded. Pooled ei ole oma taotlustes välja toonud, kuidas taotletavad parandused omavad tähtsust asja lahendamisel või edasikaebamisel. Protokolli parandamise eesmärgiks ei ole protokolli täiendamine helisalvestise alusel koostatud stenogrammi alusel, ehk protokollis ei pea kajastuma ühe poole seisukohad sõna-sõnalt. Seisukohad, mille osas pooled protokolli parandamist taotlevad, on ühtlasi valdavas osas kajastatud nende kirjalikes menetlusdokumentides. Kohus jätab taotlused rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
21.Hageja nõuded on suunatud ebaõigete andmete ümberlükkamisele ja kostjalt mittevaralise kahju hüvitise saamisele. Nimetatud nõuded võiksid kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043VÕS § 1045 lg 1 p 4, 7 ja 8, VÕS § 1046 ja VÕS § 1047 lg 4 alusel. Alljärgnevalt analüüsib kohus kahju nõuete rahuldamise eeldusi.
22.Tegu. Kostja vastusest (tlk 28-31) ja asjas toimunud istungil antud omaksvõtust (tlk 96 pöördel) nähtuvalt ei vaidle pooled selle üle, et AS Xxx Xxx xxx artiklis „S K: „Kuni seal on perekond H, pole võimalik xxx-ga koostööd teha.““ avaldas kostja „Kujutage ette, mida üks nupumees meile soovitas: selleks, et koalitsiooni saada, oleks me pidanud kokku leppima L ja P, et nad annaksid xxx käsu: tehke xxx koalitsiooni. Kujutage nüüd ette, mis ma praegu ütlesin! Mõelge nüüd, kus riigis me oleme – see on ju xxx!“. Avaldatust tugineb hageja hagi alusena järgmistel lause osadel: „Selleks, et koalitsiooni saada, oleks me pidanud kokku leppima L ja P, et nad annaksid xxx käsu: tehke xxx koalitsiooni.“ ja „Mõelge nüüd, kus riigis me oleme – see on ju xxx!“ Avaldamise fakt on tõendatud ka artikli kui tõendi alusel (tlk 712).
23.Ajalehe artiklis millegi väljendamisega tehakse sõnum teatavaks kolmandatele isikutele, st avalikuks. Sellist avaldamist tuleb kohtu hinnangul pidada avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses.
24.Au teotamise puhul eristatakse faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Faktiväide võib olla avaldatust tuletatav (kaudne faktiväide). Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Teatud väited võivad olla nii faktiväited kui ka väärtushinnangud sõltuvalt sellest, mis kontekstis ja kellele need on esitatud (RKTKo 3-2-1-5-07, p 27). Avaldatut ei hinnata sellest lähtuvalt, kuidas kostja seda avaldades väidet subjektiivselt silmas pidas ega kuidas hageja sellest subjektiivselt aru sai. Kohus peab hindama avaldatut mõistliku isiku konstruktsiooni kasutades objektiivsest aspektist lähtuvalt.
25.Hageja hinnangul on avaldatu näol tegu kaudsete faktiväidetega, millest on omakorda tuletatavad järgnevad väited. Väide 1: hageja M L ja mitte erakond xxx omas kontrolli selle üle, kellega astub erakond xxx 2019. aasta Riigikogu valimiste järel koalitsiooni. Väide 2: hageja M L tegevus võimaldaks Eestit võrrelda xxx (alates xxx iseseisvus riik xxx nime all). Kohus nende seisukohtadega ei nõustu.
26.Kohus möönab, et faktiväited võivad olla kaudsed faktiväited, millisel juhul hagejal on õigus vaidlustada algsest väitest tuletatud faktiväidet. Samas ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul avaldatust võimalik hageja tuletatud faktiväiteid tuvastada. Hageja on omistanud avaldatule omapoolse subjektiivse sisu, mis ei kattu kohtu objektiivse arusaamaga sellest, kuidas mõistlik kolmas isik avaldatut mõista võis.
27.Kohus kui erapooletu kolmas isik leiab, et mõistlik isik pidi avaldatust aru saama järgnevalt. Kostja selgitas, milliseid soovitusi Reformierakonnale anti ja avaldas enda kriitikat selliste soovituste aadressil. Kostja selgitas, et kui asjad toimiksid tõepoolest nii nagu soovitaja arvas (erakonna rahastajatega saaks kokku leppida, et nad annaksid erakonnale käsu, kellega koalitsiooni minna), oleks Eesti näol tegu korrumpeerunud riigiga nagu xxx (tänapäeva xxx). Kohus teeb need järeldused, kuivõrd esiteks – kostja on kasutanud kuulduste levitaja/nõuandja nimetamiseks naljatleva tooniga sõna „nupumees“. Seega on ta end väljendanud värvikalt ja naljatledes, mis annab kogu järgnevale spekulatiivse, naljatleva tooni. Teiseks ei ole kostja esitanud kindlas kõneviisis väidet selle kohta, et hageja annab erakonnale Isamaa käske. Ta on selle esitanud tingivas kõneviisis: „oleks me pidanud kokku leppima L ja P, et nad annaksid xxx käsu: tehke xxx koalitsiooni“. Sellest järeldab kohus, et tegu on spekulatsiooniga, mõttemänguga ja ühtlasi kuskil kuuldu edasi kajastamisega väga kaudses toonis. Kohtu hinnangul on aga kolmanda aspektina oluline, et kirjeldatud lausetele järgnes: „Kujutage nüüd ette, mis ma praegu ütlesin! Mõelge nüüd, kus riigis me oleme – see
on ju xxx!“ Sellega väljendab kostja enda üllatust ja kriitikat eelkirjeldatud soovituste osas. Kohtu hinnangul on sellest üheselt välja loetav, et kostja peab selliseid soovitusi esiteks absurdseteks ja Eesti Vabariigis kui demokraatlikus riigis täiesti sobimatuks.
28.Seega kohtu hinnangul esitas kostja läbi värvika kujundlikkuse tsitaadi esimeses pooles „nupumehe“ viidet kasutades tinglikus kõneviisis soovituse ning sellele järgnes tema selge kriitika sellise soovituse osas. Kohus ei saa kontrollida sellise spekulatiivse tingivas kõneviisis antud väidetava soovituse ega sellele antud kostja kriitilise kommentaari (võrdlus xxx) tõesust või väärust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldatut tuleb käsitleda väärtushinnanguna. Seega jääb hageja nõue ebaõigete andmete ümber lükkamiseks rahuldamata, kuivõrd ümber on võimalik lükata ainult faktiväiteid. Väärtushinnangu avaldamise korral ei saa hageja nõuda selle ümber lükkamist.
29.Hageja on esitanud tõendina artiklid (tlk 13-17), mis järgnesid vaidlusalusele artiklile, milles kostja oma mõtteid avaldas. Kohtu hinnangul saavad need tõendada ainult seda, et algset artiklit tsiteeriti ja avaldati edasi. Kohus ei nõustu, et hageja esitatud artiklitega oleks võimalik tõendada seda, kuidas kolmas mõistlik isik artiklit mõistis. Artiklites on väljendatud selliste kolmandate isikute arvamusi (nt H-V S), kes ei ole ilmselt hageja väljaütlemiste osas objektiivsed või kellel võis olla huvi avaldatut kajastada just mingis konkreetses valguses, et tekitada lugejate jaoks huvitavat intriigi. Kohus nõustub kostja istungil esitatud mõttega, et ajakirjanike edasi-kajastused vaidlusalusest tsitaadist ei pruugi olla objektiivsed, kuna soovivad lugejaid haarata, neis huvi äratada, võib-olla ka veidi liialdada või anda mingi varjund, et tekitada lugejates põnevust. Kohus selgitab, et ei saa hinnata avaldatut ühegi kolmanda isiku ajakirjanduses väljendatud subjektiivset arusaama aluseks võttes, vaid oma siseveendumuse kohaselt - mõistliku objektiivse kolmanda isiku konstruktsiooni kasutades. Kohus on enda seisukohtade kujunemist selgitanud eeltoodult.
30.Kuivõrd kohus tuvastas, et tegu ei ole faktiväite, vaid väärtushinnanguga, peab kohus tuvastama, kas kõnealune väärtushinnang on suunatud hagejale. Hageja leiab, et väärtushinnang kajastas teda, tema käitumist ja teda kujutati isikuna, kes ei austa demokraatlikku protsessi ning saab teha poliitilisi otsuseid koalitsiooni astumise kohta rahvasaadikuteks valinud erakonna liikmete eest või, et hageja tegevus võimaldab Eestit võrrelda xxx. Kostja leiab, et kommentaar ei olnud suunatud otseselt hagejale, vaid eriskummalisele soovitusele, mis valimistega seonduvalt anti. Kohus märgib, et igas tsiviilasjas saab hageja kaitsta ainult iseenda õigusi. Ta ei saa esitada hagi kellegi teise õiguste kaitseks. Nii ei saa ka hageja käesolevas asjas esitada nõuet Eesti Vabariigi ega erakonnaga seonduva ümber lükkamiseks ega nende maine kaitseks. Eesti Vabariik ega erakond xxx ei ole käesolevas asjas hagejaks. Seega saab kohus hinnata vaid seda, kas avaldatu oli suunatud hagejale ja kuidas teda avatatuga väärtustati. Kohus tuvastas vaidlustatud artikli alusel (tlk 712), et avaldatu kui väärtushinnang sisaldab selgelt hageja nime, mis on esitatud väärtushinnangu kontekstis. Seega tuvastab kohus avaldatu alusel, et kostja kommentaar/väärtushinnang oli suunatud hagejale ja võimaldas hagejat mingis kontekstis väärtustada (talle hinnangut anda).
31.Õigusvastasus. Järgnevalt tuvastab kohus teo õigusvastasuse või selle puudumise. Antud küsimuses on VÕS § 1045 lg 1 p 4 üksnes taustanorm ning õigusvastasust tuleb hinnata täiendavalt VÕS § 1046 ja 1047 järgi. VÕS § 1046 lg 1 esimese lause järgi tuleb tuvastada andmete au teotav iseloom, VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi tuleb kahju hüvitamise nõude tarbeks õigusvastasuse otsustamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit ning suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Samuti tuleb VÕS § 1046 lg 2 esimese lause järgi lisaks arvestada muud seadusega kaitstavat hüve, millele avaldamine tugineb, kolmandate isikute õigusi ja huve ning avalikkuse huvi. VÕS § 1046 lg 2 teise lause järgi tuleb lähtuda erinevate kaitstud õigushüvede võrdlevast hindamisest. Ebakohase väärtushinnangu korral tuleb õigusvastasuse tuvastamiseks kohaldada VÕS § 1046, mille lg 1
kohaselt saab õigusvastane olla üksnes au teotav ja ebakohane väärtushinnang. Selle üle otsustamisel tuleb teha hinnanguline otsustus. Seda tehakse kahes osas. Esiteks tuleb õigusvastasuse hindamisel tuvastada: 1) väärtushinnangu au teotav iseloom (väärtushinnang on au teotav, kui sellel on konteksti arvestades vastavas kultuuriruumis halvustav või negatiivne tähendus, vt RKTKo 3-2-1-159-14, p 17) ning täiendavalt 2) väärtushinnangu ebakohasus ehk anda hinnang väärtushinnangu kujundamise ja avaldamise viisile. Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-161-05, p 11). VÕS § 1046 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, eelduslikult õigusvastane (RKTKo 3-21-37-15, p 11).
32.Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ja Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatu kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus on aga piiratud teiste isikute õigustega, sh iga isiku õigusega tema reputatsiooni säilitamisele. Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus seadusega kaitstud hüvedena lisaks väljenduse adressaadi õigusele heale nimele ka avaldaja väljendusvabadust. Kohtul tuleb hinnata, kas kostja kommentaaris kohtu poolt tuvastatud väärtushinnangu avaldamine oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda.
33.Riigikohus on leidnud, et au toetamise asjades on muu hulgas oluline, kas avaldatu adressaat on avaliku elu tegelane. Riigikohus oli seisukohal, et avaliku elu tegelase au riivamine seoses tema avaliku eluga kaasa tuua moraalse kahju üksnes siis, kui kohus loeb tema kohta levitatud tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhineva negatiivse sisuga informatsiooni tema au ja head nime eriti teotavaks (vt RKTKo 3-2-1-123-97). Pooled vaidlevad, kas hageja näol on tegu avaliku elu tegelasega. Kohus märgib, et ainuüksi asjaolu, et isik ise ei ole otsinud ajakirjanduses tähelepanu, ei tähenda, et ta ei võiks sellele vaatamata olla käsitletav avaliku elu tegelasena. Kohus lähtub avaliku elu tegelase mõiste sisustamisel alljärgnevast. Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee on defineerinud avaliku elu tegelasi kui isikuid, kes on avalikus teenistuses ja/või kasutavad avalikke ressursse ja laiemalt kõik need isikud, kes mängivad rolli avalikus elus, olgu selleks siis poliitika, majandus, kunst, sotsiaalsfäär, sport või mis tahes muu valdkond (Right to privacy. Resolution 1165 (1998). Parliamentary Assembly of the Council of Europe, punkt 7, arvutivõrgus kättesaadav: https://assembly.coe.int/nw/xml/XRef/Xref-XML2HTML-en.asp?fileid=16641&lang%20=en). Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 1.6 esimeses lauses on märgitud, et poliitilist ja majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni valdavaid inimesi käsitleb ajakirjandus avaliku elu tegelastena, kelle tegevuse üle on ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika õigustatud (Eesti ajakirjanduseetika koodeks, arvutivõrgus avalikult kättesaadav https://meedialiit.ee/eetikakoodeks/).
34.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on avaliku elu tegelane ärivaldkonna mõttes. Kostja hinnangul on hageja näol tegu avaliku elu tegelasega ka poliitika kontekstis. Hageja selle seisukohaga ei nõustunud. Lähtudes ülal viidatud Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsioonist ja Eesti ajakirjanduseetika koodeksist ning asjaolust, et hageja näol on tegu väga tuntud ärimehe ja erakondade suurrahastajaga, kes on näiteks 2019.a valitud Eesti kõige mõjukamaks isikuks (nii äris kui poliitikas) (tõendab artikkel, tlk 35-39) on kohus seisukohal, et hageja on avaliku elu tegelane nii ärivaldkonnas kui poliitika valdkonnas. Hageja on erakondade, eriti erakonna xxx suurrahastaja, mida tõendavad veebis avalikult kättesaadavad Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni aruanded, millele kostja on tõendina viidanud (https://www.erjk.ee/et/aruanded/erakondade-tulud-ja-laekumised). Hageja ei ole küll ise poliitik, kuid ta omab erakondade suurrahastuse kaudu ka poliitika valdkonnas olulist rolli. Eeltoodust tulenevalt peab hageja ka arvestama, et temaga seonduvat kajastatakse ajakirjanduses tavapärasest isikust rohkem ning taluma tavapärasest rohkem kajastusi ja
hinnanguid. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja kohta avaldatu oli väärtushinnanguna ebakohane ja au teotav ning kui jah, siis kui intensiivne oli riive.
35.Väärtushinnang on isiku au teotav juhul, kui sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus (vt T. Tampuu „Lepinguvälised võlasuhted.“ Xxx Juura 2012, lk 227). Kohus ei nõustu hageja arusaamaga, et teda oleks kujutatud kui korruptiivset niiditõmbajat. Sellised väärtushinnangud kohtu arvates avaldatus kajastatud ei ole. Kohtu hinnangul on kostja kujutanud enda avaldatud väärtushinnangus hagejat poliitikas (ja eriti erakonnaga Isamaa seonduvalt) suurt autoriteeti ja mõjuvõimu omava isikuna. Järelikult loob see keskmisele mõistlikule lugejale, kes kostja avaldatud väärtushinnangut loeb, mulje, et hageja on autoriteetne ja mõjuvõimas isik. Kohus on seisukohal, et see ei ole mõistliku inimese arusaama kohaselt halvustav ja negatiivse seosega hinnang. Kohus leiab, et kostja avaldatud väärtushinnang ei ole au teotav.
36.Väärtushinnang on eeldatavasti ebakohane, kui: a) see on kujundatud ilma põhjenduseta või ebaõigete andmete alusel; b) see põhineb küll teistel andmetel, kuid on oma sisult põhjendamatult negatiivne; c) jäetakse petlik mulje, et avaldajale on teada mingid asjaolud, millel väärtushinnang põhineb; d) väärtushinnang võib olla ebakohane ka üksnes oma väljendusviisi tõttu, nt on eeldatavasti õigusvastane isiku sõimamine avalikuse ees; d) isik, kelle koha väärtushinnang avaldati ei ole andnud selleks põhjust, st avaldajal ei ole mõistlikku õigustust adressaati avalikuse ees negatiivselt kajastada. Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda seejuures mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12, RKTKo 3-2-1-159-14, p 17), mh võib olla ebakohane isiku avalikkuse ees sõimamine. Kohasus võib mh sõltuda sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on andnud põhjust (alust) selliseks hinnanguks (RKTKo 3-2-1-63-02, p 7).
37.Kostja leiab, et väljend oli õigustatud, kuivõrd hageja on väga mõjuvõimas isik. See on kostja hinnangul Eestis üldtuntud asjaolu. Kohus leiab kostja avaldatut arvestades ja asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates, et kostja avaldatud hinnang ei olnud ebakohane. Kostja väljendusviis ei olnud vulgaarne, ebaviisakas ega kohatu. Samuti ei olnud ebakohane selle sisu. Kostja on selgitanud ja tõendanud asjaolusid, millele tuginedes ta väidab, et hinnang on faktiliselt põhjendatud ja väljenduselt kohane. Kohtule on esitatud „xxx„ ilmunud xxx.a mõjukate edetabel ning hageja isikut ja tegevust kajastav artikkel (tlk 32-39). Selles on teda hinnatud Eesti kõige mõjukamaks isikuks xxx. aastal, kajastades ühtlasi tema olulist rolli nii ärimaailmas kui poliitikas. Täiendavalt on kostja märkinud, et hageja on erakonna xxx suurtoetaja, millisele väitele ei ole hageja vastu vaielnud ja mis nähtub selgelt ka erakondade toetajate kohta avaldatud andmetest (veebis avalikult kättesaadav: https://www.erjk.ee/et/aruanded/erakondade-tulud-ja-laekumised). Seega ei ole vaidlusalune väärtushinnang ebakohane – see ei ole kujundatud ilma põhjenduseta või ebaõigete andmete alusel. Kohus leiab, et avaldatu sisu ja sõnastust arvestades oli selles väljendatud väärtushinnang põhjendatud.
38.Kuivõrd kohus ei tuvastanud, et kostja oleks toime pannud rikkumist (õigusvastast tegu), ei analüüsi kohus kahju teket, suurust ega põhjuslikku seost teo ja kahju vahel, samuti süü küsimust. Hagi tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
24.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1
kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks käesolevas otsuses menetluskulude koosseisu kindlaks määrata. Kohus määrab menetluskulud vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
26.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.