Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi H. A. vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
6359,18 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (rk 11919806) Hageja esindaja: Carlo Kask, e-post xxx Kostja: H. A. (ik xxxxxxxxxxx)
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata H. A. 10.11.2021 taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks ja menetluse lõpetamiseks.
2.Hagi rahuldada osaliselt.
3.Välja mõista H. A.lt põhinõue 4 054,24 eurot, intress 229,64 eurot, kuutasu võlg 53,16 eurot ja viivis 1 598,11 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.
4.Välja mõista H. A.lt viivis põhinõudelt 4 054,24 eurolt 19,90% aastas alates 22.02.2022 kuni põhinõude tasumiseni, kuid kokku koos juba sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.
6.Määrata kindlaks, et Aktsiaseltsile PlusPlus Capital hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 1 074 eurot.
7.Välja mõista H. A.lt menetluskulud 1 074 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb H. A.l tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 10.09.2016 kostja ja AS XXX (edaspidi ka pank) Väikelaenulepingu nr xxxxx (edaspidi ka Laenuleping), mille kohaselt võimaldas pank kostjale laenusumma 8 376 euro kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 10.-ks kuupäevaks suurima igakuise maksega summas 239,17 eurot alates 10.10.2016 esimese osamaksena 239,16 eurot kuni viimase osamakseni 10.09.2021 summas 239,19 eurot. Laenulepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 19,90% aastas. Intressi arvestamisel lähtus pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates. Kostja asus panga poolt võimaldatud laenu kasutama ja kohustus tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimuste kohaselt. Kostja rikkus Laenulepingu punkti 4 ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 10.12.2019 osamaksest. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Laenulepingust, teavitas pank Laenulepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas pank laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 28.02.2020. Pank saatis avalduse e-postiga aadressile xxx ja postiga lepingus avaldatud aadressile xxx xx-xx, xxx alevik, xxxxx Harjumaa. Kostja ei ole kontaktandmete muutumisest esialgset võlausaldajat teavitanud. Kohtueelses menetluses suhtles kostja hagejaga samalt e-postiaadressilt xxx. Peale Laenulepingu ülesütlemist oli kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes 4054,24 eurot, tasumata kuutasu 53,16 eurot ja tasumata intressiosamaksed summas 229,64 eurot. Kui hageja ei suuda tõendada, et Laenuleping on 28.02.2020 seisuga üles öeldud, asub hageja Riigikohtu lahendist tulenevalt seisukohale, et Laenulepingu saab lugeda üles öelduks seisuga, millal kostjale toimetati käesolevas kohtumenetluses kätte hagiavaldus koos lepingu ülesütlemise avaldusega, so 28.10.2021. Isegi kui lugeda lepingu lõpetamise tahteavalduse teade mitte kättetoimetatuks, siis Laenuleping oleks lõppenud hiljemalt Laenu tagastamise lõpptähtpäeval s.o 10.09.2021. 04.03.2020 loovutas pank oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Esialgne võlausaldaja on kostjat teavitanud nõude loovutamisest, see, et kostja väidetavalt sellist teadet ei ole kätte saanud, ei saa vabastada teda õigustatult oma kohustuste täitmistest. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma Laenulepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 09.04.2020, 16.12.2020, 16.07.2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx alevik, xxx xx-xx, xxxxx xxx vald. Seetõttu juhindudes VÕS § 113 2 lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot.
Hageja palub kostjalt välja mõista Laenulepingust tuleneva põhinõude 4 054,24 eurot, intressid 229,64 eurot, viivised 1180,35 eurot, kuutasu 53,16 eurot, sissenõudekulud 35 eurot ja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 4 054,24 eurolt alates 17.08.2021 kuni põhinõude täitmiseni 19,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Alternatiivselt kui ei leia tõendamist Laenulepingu lõpetamise tahteavalduse teate kättetoimetamine kostjale, palub hageja välja mõista Laenulepingust tuleneva põhinõude 4 054,24 eurot, intressid 817,68 eurot, viivised 826,45 eurot, kuutasu 389,84 eurot ja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 4 054,24 eurolt alates 25.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni 19,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista, vaidleb hagile vastu ning palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et kuna Laenulepingu osapoolteks on kostja ja AS XXX, saaks võlausaldajaks ja hagejaks olla AS XXX. Kostjat ei ole nõude loovutamisest teavitatud. Väidetava hageja (AS PlusPlus Capital) poolt on täielikult tõendamata tema puutumus Laenulepinguga, väidetav Laenulepingust tuleneva nõude omandamine ja selle ulatus ning tingimused või volitused AS XXX esindamiseks käesolevas võlasuhtes. Kostja leiab, et seega tuleb esitatud hagi jätta läbi vaatamata või esinevad tulenevalt TsMS § 428 lg-st 2 käesolevas tsiviilasjas menetluse lõpetamise alused. Kostja sai Laenulepingu ülesütlemisest teadlikuks käesoleva kohtumenetluse käigus. Hageja ei ole tõendanud, et nimetatud tahteavaldus (14.02.2020 Lepingu(te) ülesütlemise teade) on kostjale kättetoimetatud, samuti ka väidetavalt eelnevalt saadetud meeldetuletused. Hageja pole tõendanud, et kostjale oleks kätte toimetatud ükski hageja poolt nimetatud võlateatistest. Lisaks ei vasta Lepingu(te) ülesütlemise teade ka VÕS § 399 nõuetele – sellest ei selgu, millest on kujunenud väidetav võlgnevus, mis oleks Lepingute ülesütlemise aluseks (kas kostja võlgneb põhiosa osamakseid või on tasumata jätnud intressi), millise aja jooksul ehk kui kaua on kostja viivituses olnud jne. 14.02.2020 Lepingu(te) ülesütlemise teatest ei selgu, millisel konkreetsel alusel on Laenuleping ülesöeldud – nimetatud dokument sisaldab viidet küll Lepingu punktile 11 aga millist selle 6-st (kuuest) alapunktist silmas peetakse, ei selgu. Samuti pole viidet Laenulepingu ülesütlemise aluseks olevale õigusnormile. Kostja leiab, et Laenulepingu ülesütlemine on tühine. Laenulepingu tingimustest nähtuvalt on AS XXX kasuks sõlmitud finantskahjude katteks kindlustus, mis sisaldub Lepingus ehk mille eest kostja on tasunud. Hageja ei ole tõendanud, et vastavate summade saamiseks oleks kindlustusandja poole pöördutud – kui kindlustusandja nõude rahuldab, puudub hagejal alus kostjalt midagi nõuda. Võimalik, et kindlustusandja on seda ka teinud – kostjal puudub sellekohane teave. Hageja on vaatamata Laenulepingu ülesütlemisele edasi arvestanud intressi ning lisaks ka viivist. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja menetlusosaliste seisukohtadega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses
tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti
5.Kohus on tuvastanud ja pooled ei vaidle, et 10.09.2016 sõlmisid kostja ja AS XXX Väikelaenulepingu nr xxxxx, mille kohaselt võimaldas pank kostjale laenusumma 8 376 euro kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 10.-ks kuupäevaks suurima igakuise maksega summas 239,17 eurot alates 10.10.2016 esimese osamaksena 239,16 eurot kuni viimase osamakseni 10.09.2021 summas 239,19 eurot. Laenulepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 19,90% aastas (dtl 5-9). Laenulepingule kohaldusid Väikelaenulepingu üldtingimused (dtl 10-11) ja Laenukindlustuse tingimused (dtl 13-14).
6.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on laenu saanud ning kostja ei ole laenu tagastamise kohustust täitnud. Pooled vaidlevad selle üle, kas Laenulepingust tulenev nõue on kehtivalt loovutatud hagejale, kas Laenuleping on kehtivalt üles öeldud, kas ülesütlemise teade vastas nõuetel ning kas vaidlusaluse laenu tagastust oleks pidanud finantseerima kindlustusandja ja kas selleks oleks pidanud vajalikke samme astuma hageja või kostja.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita õigele isikule nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 järgi peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tulenevalt VÕS § 401 lg 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
8.Kostja on palunud jätta 10.11.2021 vastuses hagi läbi vaatamata või menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 2 alusel, kuna tõendatud ei ole nõude loovutamine hagejale. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus käesolevas otsuses lisaks kostja taotluse jätta hagi läbi vaatamata või lõpetada asjas menetlus TsMS § 428 lg 2 alusel. TsMS § 428 lg 2 kohaselt kohus lõpetab menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel.
9.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 168 lg 1 järgi peab nõude loovutanud võlausaldaja uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid. VÕS § 170 alusel kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. VÕS § 172 järgi võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud.
10.Hagi kohaselt loovutas pank 04.03.2020 oma nõuded kostja vastu hagejale. Hageja on lisanud hagile 09.04.2020 kuupäeva kandva nõude loovutamise teatise, millega hageja esindaja teavitab kostjat vaidlusalusest Laenulepingust tulenevate nõuete loovutamisest hagejale (dtl 17). Hageja on lisaks esitanud kohtule AS-i XXX volitatud esindaja A. I. 22.11.2021 kinnituse nõude loovutamise kohta hagejale (dtl 75) ja AS-i XXX seadusliku esindaja M. S. volituse A.
I.le (dtl 77). Kohus märgib, et 30.01.2021 kostja poolt hageja esindajale saadetud kirjast nähtub, et kostja pidi olema teadlik nõude loovutamisest, kuivõrd kostja märgib nimetatud e-kirjas „Tervist.Miks te valetate,et mina pole teiega uhenduses olnud?Detsembris telefoni teel rääkisime,et Veebruaris tuleb mingi lahendus välja mõelda.Ütlesite,et räägime Veebruaris.“ (dtl 83). Kohus leiab, et eelnevate tõenditega on leidnud tõendamist, et AS XXX loovutas vaidlusalusest Väikelaenulepingust tulenevad nõuded hagejale. Seega on hageja tõendanud nõudeõiguse olemasolu tulenevalt vaidlusalusest Väikelaenulepingust, mistõttu puudub alus rahuldada kostja taotlust hagi läbivaatamata jätmiseks ja menetluse lõpetamiseks.
11.Kohus märgib, et kostjal oli Laenulepingust tulenevalt laenu tagasimaksmise ja intressi maksmise kohustus. Vastavalt Laenulepingu põhitingimuste punktile „Lepingujärgsete maksete tasumine“ kohustus kostja tagama Lepingujärgsete maksete laekumise AS XXX kontole nr xxxxxxxxxx LHV Pangas hiljemalt Maksetähtpäevaks (dtl 8). Hagi kohaselt ei täitnud kostja Laenulepingu maksegraafikut alates 10.12.2019 osamaksest, kuna ei taganud piisavate rahaliste vahendite olemasolu arvelduskontol. Hagi kohaselt jäi kostja võlgnevusse kolme järjestikuse osamakse tasumisega, so 10.12.2019 osamakse, 10.01.2020 osamakse ja 10.02.2020 osamakse tasumisega. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud ega tõendanud vastupidist.
12.Hagi kohaselt saatis esialgne võlausaldaja kostjale 14.02.2020 avalduse e-postiga aadressile xxx ja postiga lepingus avaldatud aadressile xxx xx-xx, xxx alevik, xxxxx Harjumaa, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning hoiatas, et juhul kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt 28.02.2020, ütleb esialgne võlausaldaja Laenulepingu erakorraliselt üles. Kostja leiab, et Laenulepingu ülesütlemine on tühine, kuna pole tõendatud, et nimetatud tahteavaldus (14.02.2020 Lepingu(te) ülesütlemise teade) on kostjale kättetoimetatud ning teade ei vastanud nõuetele.
13.Väikelaenu tüüptingimuste p 11.4.2 kohaselt oli pangal õigus Leping üles öelda ja nõuda kostjalt Lepingu ennetähtaegset täitmist 2 (kahe) nädala jooksul, kui Laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses 3 (kolme) üksteisele järgneva Laenusumma tagasimaksega (dtl 11). VÕS § 416 lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Lg 2 kohaselt krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele.
14.Järgnevalt kontrollib kohus kas esialgne võlausaldaja järgis Laenulepingu ülesütlemisel VÕS § 416 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tingimusi. Hagile lisatud 14.02.2020 „Lepingu(te) ülesütlemise teatest“ (dtl 15) nähtub, et kostja oli täielikult viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, so tähtaegadega 10.12.2019, 10.01.2020 ja 10.02.2020 ning selle üle pooltel vaidlus puudub. Esialgne võlausaldaja on andnud kostjale nimetatud teatises täiendava kahenädalase tähtaja puudujäävate summade tasumisega koos hoiatusega, et ütleb selle tähtaja jooksul maksete tasumata jätmise korral Laenulepingu 28.02.2020 üles ja nõuab kogu võla tasumist. Lisaks on esialgne võlausaldaja pakkunud võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele, märkides teatises järgmist: „Sõltumata sellest, kas Teie võla põhjus on ajutine või püsiv makseraskus, võtke palun ühendust alltoodud kontaktidel, et tekkinud olukorrale lahendus leida“. Ka on teatis kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega oli kohtu hinnangul 14.02.2020 avaldus Laenulepingu ülesütlemise hoiatusega VÕS § 416 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele vastav.
15.Põhjendamatu on kostja etteheide, mille kohaselt ei vasta Lepingu(te) ülesütlemise teade VÕS § 399 nõuetele. VÕS § 399 lg 1 p-de 1-3 kohaselt laenuandja võib laenulepingu üles öelda
ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi; 3) laenusaaja rikub kohustust kasutada laenu üksnes teatud kindlal eesmärgil. VÕS § 399 lg-st 1 ei tulene, et nimetatud eeldused peaksid esinema samaaegselt. Puudub vaidlus, et täidetud oli VÕS § 399 lg 1 p-s 1 nimetatud eeldus, st laenu tagastamine oli kokku lepitud osade kaupa ja kostja oli viivituses enam kui kahe osamakse tagastamisega.
16.Kostja leiab, et ei ole tõendatud, et talle oleks teade Laenulepingu ülesütlemise kohta kätte toimetatud. Hagi kohaselt ja esialgse võlausaldaja kinnitusel (dtl 78) edastas esialgne võlausaldaja Laenulepingu ülesütlemise teatise kostjale e-posti ja posti teel aadressile xxx xxxx, xxx alevik, xxxxx Harjumaa. Kohus märgib, et Unifiedpost AS-i kirjast nähtuvalt see kiri tagastati hoiutähtaja möödumisel (dtl 94), mistõttu ei saa lugeda posti teel kättetoimetamist tõendatuks.
17.Kohtule esitatud ekraanitõmmisest nähtub, et esialgne võlausaldaja AS XXX saatis Laenulepingu ülesütlemise 14.02.2020 avalduse kostjale e-posti teel kostja e-posti aadressile xxx (dtl 15). Nimetatud e-postiaadressi on kostja enda kontaktandmetena märkinud Laenulepingus (dtl 8). Laenulepingu Üldtingimuste p 8.3.1 kohaselt kohustus kostja informeerima 5 (viie) kalendripäeva jooksul Laenuandjat, kui muutub Laenusaaja elukoht/kontaktaadress (sealhulgas e-posti aadress), sidevahendite numbrid või Laenusaaja Lepingus fikseeritud pangarekvisiidid (dtl 11). Hageja märgib, et kostja ei ole kontaktandmete muutumisest esialgset võlausaldajat teavitanud. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. On tõendatud, et kohtueelses menetluses suhtles kostja hagejaga 30.01.2021 samalt e-posti aadressilt xxx (dtl 83).
18.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohus on otsuse 2-15-6538 punktis 15 TsÜS § 69 lg 2 kohaldamise kohta märkinud, et ekiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.
19.Kohus leiab, et hageja on tõendanud 14.02.2020 teatise saatmise kostja e-postiaadressile xxx (dtl 15). Kostja ei ole esile toonud põhjuseid ega tõendanud, mis põhjusel kostja 14.02.2020 saadetud teatist kätte ei saanud või et tema teenusepakkuja serveri tehniliste probleemide tõttu ei jõudnud e-kiri temani. Kohtul puudub mõistlik alus kahelda selles, et 14.02.2020 e-posti teel saadetud teatis kostjani jõudis või et tal puudus mõistlik võimalus sellega tutvuda, võttes arvesse, et kostja nimetatud e-posti aadressilt hageja esindajaga 2021.a jaanuaris suhtles (dtl 83). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et kostja sai 14.02.2020 saadetud hoiatuse Laenulepingu ülesütlemise kohta kätte ning tal oli mõistlik võimalus sellega tutvumiseks.
20.Eelneva tõttu leiab kohus, et vaidlusalune Laenuleping on kehtivalt üles öeldud VÕS § 416 lg-s 1 ja 2 sätestatut järgides ning kostja on ülesütlemise teate kätte saanud. Kostja vastupidised vastuväited on kohtu hinnangul otsitud, vabanemaks Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisest.
21.Pooled vaidlevad lisaks selle üle kas vaidlusaluse laenu tagastust oleks pidanud finantseerima kindlustusandja ja kas selleks oleks pidanud vajalikke samme astuma hageja või kostja.
22.Laenulepingu põhitingimuste punkt „Kindlustus“ kohaselt sisaldub Lepingus Laenusaaja finantskahjude kindlustus, mis hüvitab Laenusaaja majandusliku olukorra halvenemisest
tingitud kahju vastavalt Lepingule lisatud Kindlustustingimustele. Laenusaaja on teadlik ja nõus, et Laenuandja poolt sõlmitud kindlustuslepingus on soodustatud isikuks määratud Laenuandja (dtl 8). Vastavalt Laenulepingu lisaks olevate Laenukindlustuse tingimuste (T-HL-20161) punktile 9.1 peab kindlustatu kindlustusjuhtumi toimumisest Ifile esimesel võimalusel teatama. Kahjuteade tuleb edastada Kindlustusvõtja aadressile [email protected]. Pärast kahjuteate saamist edastab Kindlustusvõtja kahjuteate Ifile aadressil [email protected] (dtl 14). Vastavalt Laenukindlustuse tingimuste punktile 1.2 kindlustatud isik ehk kindlustatu oli väikelaenulepingu, mille juurde kuulub laenukindlustus, järgne laenusaaja. Vastavalt punktile 1.3 oli kindlustusandja If P&C Insurance AS (edaspidi If) ja kindlustusvõtja oli XXX AS (dtl 13). Seega tulenes viidatud kindlustuse tingimuste punktidest 1.2, 1.3 ja 9.1, et kindlustusjuhtumi toimimisel oli kostja kohustus sellest teatada kindlustusandjale esimesel võimalusel ja edastada kahjuteade laenuandjale ning pärast kahjuteate saamisest pidi laenuandja edastama selle kindlustusandjale. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks kindlustusjuhtumist kindlustusandjale esimesel võimalusel teavitanud või saatnud laenuandjale kahjuteate. Seetõttu ei ole leidnud ka tõendamist, et laenu tagastus oleks olnud juba finantseeritud kindlustusandja poolt.
23.Kohus märgib, et kostjal oli Laenulepingust tulenevalt laenu tagasimaksmise ja intressi maksmise kohustus vastavalt Laenulepingu lisaks olevale maksegraafikule (dtl 9). Hagi kohaselt ei täitnud kostja Laenulepingu maksegraafikut alates 10.12.2019 osamaksest. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud ega tõendanud vastupidist. Laenulepingu ülesütlemisega muutus seni tasumata osamaksed, so 10.12.2019, 10.01.2020 ja 10.02.2020 osamaksed koos laenujäägiga sissenõutavaks. Kohus leiab, et hageja põhinõue summas 4 054,24 eurot on seega tõendatud ja põhjendatud. Esialgne laenuandja on vaidlusalusest Laenulepingust tulenevad nõuded loovutanud hagejale, mistõttu on hageja VÕS § 164 lg 1 alusel õigustatud käesolevas hagis esitatud nõudeid esitama.
24.Vastavalt Laenulepingu põhitingimustele oli kostja kohustus tasuda intressi 19,90% aastas vastavalt Laenulepingu lisaks olevale maksegraafikule (dtl 8-9). Hageja nõuab intressi tasumist summas 229,64 eurot, so vastavalt Laenulepingu lisaks oleva maksegraafiku 10.12.2019 osamaksele summas 67,24 eurot, 10.01.2020 osamaksele summas 64,68, 10.02.2020 osamaksele summas 62,08 eurot ja järgmisest 59,44-eurosest osamaksest Laenulepingu ülesütlemiseni lisandunud intressi summas 35,64 eurot (67,24+64,68+62,08+35,64) (dtl 2-3 ja dtl 9). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks maksegraafikujärgseid intressi osamakseid tasunud. Kohus leiab, et hageja intressinõue summas 229,64 eurot on põhjendatud ja tõendatud.
25.Hageja nõuab kuutasu tasumist summas 53,16 eurot vastavalt maksegraafiku 10.12.2019 osamaksele summas 17,72 eurot, 10.01.2020 osamaksele summas 17,72 eurot ja 10.02.2020 osamaksele summas 17,72 eurot (dtl 2-3 ja dtl 9). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks maksegraafikujärgseid kuumakse osamakseid tasunud. Kohus leiab, et hageja kuutasu nõue summas 53,16 eurot on põhjendatud ja tõendatud.
26.Hageja nõuab lisaks meeldetuletuskirjade saatmise eest tasu 35 eurot VÕS § 1133 lg 2 p 3 alusel. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1 000 euro.
27.Hageja märgib, et tema volitatud esindaja PlusPlus Baltic OÜ saatis teenusena kostjale kolm võlateatist 09.04.2020, 16.12.2020, 16.07.2021 (dtl 18-20). Kostja märgib, et hageja pole tõendanud, et kostjale oleks kätte toimetatud ükski hageja poolt nimetatud võlateatistest. Kohus nõustub kostjaga. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande (P. Varul jt, 2016, § 1132 komm.
5 alapunkt b)) kohaselt raha nõudmiseks meeldetuletuskirja eest peab see olema TsÜS § 69 mõttes ka tarbijani jõudnud. Kohus märgib, et tõendatud ei ole nimetatud võlateatiste tegelik saatmine ja sellest tulenevalt ka jõudmine kostjani. Hageja on esitanud teatiste dokumendid, kuid puuduvad tõendid selle kohta, et hageja esindaja oleks need tegelikkuses kostjale saatnud ja viimane on need ka kätte saanud. Seetõttu jääb hageja nõue meeldetuletuskirjade saatmise eest 35 euro osas rahuldamata.
28.Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viiviseid 1 180,35 eurot. Hageja on arvestanud viiviseid põhinõude summalt 4 054,24 eurolt perioodi 29.02.2020 kuni 16.08.2021 eest Laenulepingus kokku lepitud intressimäära 19,90% aastas alusel. Kostja märgib, et Lepingu tingimustest nähtuvalt on võimalikuks viivise määraks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav intressimäär (hetkel 0%) + 8 % aastas, mis teeb viivise määraks 8% aastas.
29.VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama §-i lg 1 kolmas lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu põhitingimuste ja Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo kohaselt oli intressimäär 19,90% aastas (dtl 5 ja dtl 8).
30.Riigikohus on lahendis 3-2-1-120-08 (p 12) leidnud, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kolleegium leidis, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi.
31.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja on õigustatult arvestanud viivist lepingus kokku lepitud intressimäära 19,90% aastas alusel. Kohus leiab, et hageja on arvestanud viiviseid tagastamata laenusummalt 4 054,24 eurolt alates 29.02.2020 kuni hagi esitamiseni, so 16.08.2021 intressimäära 19,90% alusel õigustatult ja põhjendatult summas 1 180,35 eurot. Kostja, olles laenu tagasimakse kohustusega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega Laenulepingus kokku lepitud määras.
32.Hageja on lisaks palunud välja mõista viivised põhinõudelt 4 054,24 eurolt 19,90% aastas alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
33.Eeltoodust tulenevalt lisandub kohtuotsuse tegemise päeva seisuga viivis 189 päeva eest, so 17.08.2021-22.02.2022 (v.a) summas 417,76 eurot, so 19,9/365/100x4 054,24x189. Seega kuulub kostjalt kohtuotsuse tegemise päeva seisuga väljamõistmisele kokku viivis 1 598,11 eurot, so 1 180,35+417,76 ning edasi viivis põhinõudelt (4 054,24 eurolt) 19,90% aastas alates 22.02.2022 kuni põhinõude tasumiseni, kuid kokku koos juba sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
34.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 4 054,24 eurot, intressi 229,64 eurot, kuutasu 53,16 eurot, viivise 1 598,11 eurot ja viivise põhinõudelt (4 054,24 eurolt) 19,90% aastas alates kohtuotsuse tegemisest, so
22.02.2022 kuni põhinõude tasumiseni, kuid kokku koos juba sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
35.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus jättis hagi rahuldamata meeldetuletuskirjade saatmise tasu osas summas 35 eurot ning ülejäänud nõuete osas rahuldas, so 99,20% ulatuses, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
36.Hageja esitas 17.01.2022 menetluskulude nimekirja, paludes kostjalt välja mõista riigilõivu 450 eurot ja esindustasu 1 560 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja toimingud ja tasu järgmine: a) esindajale tasutud õigusabikulu 420 eurot; b) Kostja 10.11.2021 vastusega tutvumine ja läbitöötamine ning õiguslik analüüs (2,5 tundi) 300 eurot; c) 24.11.2021 seisukoha koostamine, ülevaatamine ja esitamine (3 tundi) ning tõendite hankimine (1,5 tundi) - 540 eurot; d) Kohtu 05.01.2022 määrusega tutvumine (0,5 tundi) - 60 eurot; e) 17.01.2022 dokumendi koostamine (2 tundi) – 240 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.
37.TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagi hind oli 6 359,18 eurot. Nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuli kuni 31.12.2021 kehtinud RLS lisa 1 järgi tasuda 450 eurot riigilõivu. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduselt riigilõivu 450 eurot. Tegemist on põhjendatud kuluga.
38.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis ts.asjas 2-18-129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid ning nendes kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), koostamisel ei ole usutav, et esindaja teeks mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei olevat ringkonnakohtu hinnangul vaja esindajal lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad, mistõttu pidas ringkonnakohus sellise hagi koostamiseks põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks vähem kui ühte tundi. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis samuti õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist.
39.Hagile lisatud õigusabiarve kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal hagi koostamisele 3,5 tundi. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Oma sisult on tegemist samuti nn tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh dokumentide komplekteerimisele lugeda ühte (1) tundi.
40.Hagejal on kostja 10.11.2021 vastusega tutvumisele ja analüüsimisele kulunud 2,5 tundi. Võttes arvesse esitatud kostja vastust ning seda, et vastusele pole lisatud sisulisi tõendeid, peab kohus põhjendatuks kostja vastusega tutvumisele ja analüüsimisele kulunud aega 1,5 tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt 24.11.2021 seisukoha koostamisele, ülevaatamisele
ja esitamisele on hagejal kulunud 3 tundi ja tõendite hankimisele 1,5 tundi. Võttes arvesse 24.11.2021 seisukohas avaldatud seisukohti, mis osaliselt kattuvad hagiavalduses esitatuga ning 24.11.2021 dokumendi mahtu, peab kohus põhjendatud ajakuluks dokumendi koostamisele mitte enam kui 2 tundi. 24.11.2021 seisukohale lisatud tõenditeks on esialgse võlausaldaja täiendavad tõendid nõude loovutamise kohta ning poolel lehel kirjavahetus kostjaga. Kohtu hinnangul ei saanud nimetatud tõendite kogumisele ehk tõendite saamiseks esialgse võlausaldaja poole pöördumiseks ja e-kirjavahetuse otsimiseks kuluda 1,5 tundi, vaid mitte rohkem kui 0,5 tundi. Kohtu 05.01.2022 määrusega tutvumisele kulunud aega 0,5 tunni ulatuses peab kohus põhjendatuks. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus 17.01.2022 seisukoha koostamisele 2 tundi. Võttes arvesse, et seisukoht on sisult 1,5 leheküljel ning avaldatud on enamuses varasemalt esitatud seisukohti, peab kohus põhjendatud ajakuluks 17.01.2022 dokumendi koostamiseks 1 tundi. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu käesolevas asjas kokku 6,5 tundi, so 1+1,5+2+0,5+0,5+1.
41.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot tund käibemaksuta, ei pea kohus antud juhul põhjendatuks. Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaat. Tallinna Ringkonnakohus on 14.11.2018 otsuse 2-15-10824 punktis 40 leidnud, et mitteadvokaadist lepingulise esindaja puhul on põhjendatud tunnitasuks 100 eurot käibemaksuga. Eelnevat arvestades loeb kohus lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 80 eurot tund käibemaksuta. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 520 eurot käibemaksuta, so 6,5x80.
42.Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele koos käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 624 eurot (sh käibemaks), so 520x1,2.
43.Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 1 074 (450+624) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1 074 eurot.
44.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Sacik-Korn kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.