Võlaõigus › Töövõtulepingud

ASJAOLUD

MAAKOHTU SEISUKOHT

vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjale on tsiviilasjas osutatud õigusabi kokku 61 tundi tunnitasuga 125 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi on seisnenud eeskätt hagiavalduse ja sellele lisatud tõenditega tutvumises, tõendite kogumises ja hagiavaldusele vastuse koostamises, hageja 5. märtsi 2021. a seisukohaga tutvumises ja sellele vastuse koostamises, 1. juuni 2021. a kohtunõudega tutvumises, hageja 5. juuli 2021. a seisukohaga tutvumises ja sellele vastuse koostamises, 7. oktoobri 2021. a kohtumäärusega tutvumises, hageja 18. oktoobri 2021. a vastuväidetega tutvumises ja neile vastuse koostamises, hageja pakutud kompromissi ülevaatamises ja täiendamises, hagist loobumise avaldusega tutvumises ning menetluskulude nimekirja koostamises. Asja materjalidest nähtuvalt on kostjat käesolevas menetluses esindanud vandeadvokaat Margus Arvisto, olles ühtlasi kostja seadusjärgseks esindajaks – juhatuse liikmeks. Äriühingu juhatuse liige ei pea õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi osutama äriühingule tasuta (Riigikohtu 9. novembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16, p 15). Advokaadibüroos töötava vandeadvokaadi tasu 125 eurot tunnis ilma käibemaksuta tuleb pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kostja esindamisele kulunud aeg on näidatud ülemäära suurena. Üldjuhul on asja materjalidega tutvumine, dokumentide analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine ning nõupidamised/arutelud hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Asja materjalidest nähtuvalt esindas kostjat kohtus asjaga kursis olev esindaja (juhatuse liige). Kostja esindaja kvalifikatsiooni arvestades võib eeldada, et menetlusdokumendi koostamise ajakulu on pigem väiksem kui suurem ja et menetlusdokumentide koostamine ei ole esindajale olnud õiguslikult keerukas. Arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust, tsiviilasja keerukust ja mahukust (ei olnud tavapärasest töövõtusuhtest tulenevast nõudest keskmiselt keerukam ega mahukam) ning kostja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, on kostja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud summas 5625 eurot (45 tundi × 125 eurot). Siinjuures lähtus maakohus ka asjaolust, et kostja on hilisemalt esitatud menetlusdokumentides esitanud osaliselt korduvaid seisukohti võrrelduna varasemalt esitatud menetlusdokumentidega. Kohtumenetluses korduvate seisukohtade esitamise puhul ei saa eeldada, et dokumentide koostamisele ja seisukohtade esitamisele aega ei kulu, kuid see ei saa olla nii ajamahukas.

MÄÄRUSKAEBUS

menetluse lahend kohtumäärus. TsMS § 463 lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS 442 lg-le 8 märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Hageja esitas oma seisukoha kostja menetluskulude nimekirja osas, tuues konkreetselt erinevate toimingute kaupa välja oma vastuväited kostjal väidetavalt menetlustoimingute tegemiseks kulunud ajale. Olukorras, kui on esitatud vastuväide kulude nimekirjale, ei ole kohus õigustatud jätma esitatud vastuväiteid tähelepanuta ning esitatud vastuväiteid iga konkreetse kuluartikli osas arvestamata. Vastasel juhul muutuks sisutühjaks menetluskulude nimekirja osas esitatud seisukoht. Sellest tulenevalt oleks maakohus pidanud analüüsima kõiki hageja poolt esitatud vastuväiteid iga kuluartikli osas eraldi. Menetluskulude nimekirjas loetletud toimingutele kulunud aeg oleks olnud põhjendamatu kohtu poolt märgitud ulatuses ka siis, kui kostjat oleks esindanud esindaja, kes ei oleks olnud samal ajal kostja juhatuse liige. Hageja ei väida, et kostja juhatuse liige, olles samal ajal tegev ka vandeadvokaadina, peaks osutama õigusteenust tasuta. Küll on aga ilmne, et esindaja, kes on vaidluse tekkimise asjaoludega peensusteni kursis ja pidanud õigusvaidlust hagejaga juba enne kohtumenetlust, kulutab kõigile toimingutele oluliselt vähem aega. Maakohus on seda küll kohtumääruse kirjeldava osa kohaselt arvesse võtnud, ent hageja hinnangul ei nähtu see kohtumääruse resolutsioonist. Kostja esitas 22. märtsil 2021 menetlusdokumendi ilma, et kohus oleks kostjat kohustanud seda esitama ning sellise toimingu eest menetluskulude väljamõistmine on põhjendamatu. Arvestades, et kohus on vähendanud väljamõistetavaid menetluskulusid võrreldes kostja poolt taotletuga 16 tunni võrra, 22. märtsi 2021. a menetlusdokumendi koostamisele on kulunud 8 tundi, vähendas maakohus teisi asjas tekkinud menetluskulusid, mille osas kohus leidis samuti, et need on põhjendamatult suured, ainult kaheksa tunni võrra. Seega ei ole kohtu poolt kirjeldavas osas märgitu ja kohtumääruse resolutsioon omavahel kooskõlas.

võimalik esitada või vaidluse asjaoludega end kurssi viia. Lepingu täitmise aegne jooksev suhtlus ei ole õigusvaidlus. Oluline on, et lepingu täitmise aegne jooksev suhtlus toimus Roventa Bygg AS-iga, kuid hagejaks on Meelis Steinberg, kelle algatatud vaidlus põhines teistel eeldustel, kui need, mis oleks kehtinud Roventa Bygg AS-i ja kostja vahelisele vaidlusele. Roventa Bygg AS-i ja kostja vaheline õigusvaidlus oleks olnud sisu osas erinev hageja ja kostja vahelisest vaidlusest. Kostja menetluskulude olulises või määravas osas kostja enda kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane. Kostja menetluskulu on hageja poolt kostjale tekitatud kahju. Hagiavalduses ja hiljem ka muudes menetlusdokumentides esitas hageja valeväiteid ja eksitas kohut, tuues kaasa olukorra, milles kostja esindaja pidi nende väidete kummutamiseks hankima Norra Kuningriigist tõendeid jms. Hageja venitas menetlust, kuigi juba kostja esimesest menetlusdokumendist pidi hagejale olema selge, arvestades ka et hagejal oli asjas professionaalne esindaja, milliseid asjaolusid ta peab tõendama ja hageja võis hinnata, kas ta on suuteline vajalikke tõendeid esitama. Hageja jätkas menetlust hoolimata eeltoodust ja sellega tõi kostjale kaasa täiendavaid menetluskulusid. Hageja tekitab määruskaebuse menetlusega kostjale täiendavaid kulusid, sundides kostjat selles menetluses osalema.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-1910324/42, p 19). Menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.