KIMBUTAJA OÜ ja OS Retail OÜ hagid X vastu teabe saamiseks, dokumentide esitamiseks ja vara väljanõudmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19. augusti 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik KIMBUTAJA OÜ ja OS Retail OÜ 21. septembri 2021. a määruskaebus Menetlusosalised ja nende Hageja I KIMBUTAJA OÜ (registrikood 14497429), esindajad ringkonnakohtus seaduslik esindaja PJ Hageja II OS Retail OÜ (registrikood 14308322), seaduslik esindaja PJ Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Määruskaebus rahuldada.
2.Tühistada Harju Maakohtu 19. augusti 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-17222 ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Menetluse käik
1.KIMBUTAJA OÜ (hageja I) esitas 23. novembril 2020. a Harju Maakohtule avalduse OS Retail OÜ (hageja II) vastu teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks. Hageja I tugines väitele, et ta on hageja II ainuosanik, kes esitas hagejale II osaniku teabenõude. Hageja II nimel vastas juhatuse liige X (kostja), kes põhjendas, millistel kaalutlustel hageja II keeldub osaniku taotlust rahuldamast. Hageja I tugines äriseadustiku (ÄS) §-s 166 sätestatud osaniku teabeõigusele ning sõnastas avalduse taotluse nii, et esimese võimalusena palus hagejalt II ja
kostjalt teavet ja dokumente endale, aga teise võimalusena kostjalt hagejatele. Lisaks palus hageja I kohustada kostjat andma ühele hagejatest üle hageja II dokumendid ja vara.
2.Harju Maakohus keeldus 1. detsembri 2020. a määrusega avaldust menetlusse võtmast ja edastas selle kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtule, kes nõudis 29. detsembri 2020. a kirjaga hagejalt I selgitust seoses kostja lahkumisega hageja II juhatusest. Hageja I vastas, et ta palub menetlusse kaasata hageja II ja kostja. Hageja II esitas 13. jaanuaril 2020. a Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu, milles nõudis võlaõigusseaduse (VÕS) § 626 lg 1 ja § 1015 ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 alusel kostjalt samu andmeid ja dokumente, mis olid märgitud hageja I algses avalduses, aga ka kogu hageja II dokumentatsiooni ja vara.
3.Pärnu Maakohus tegi 20. jaanuaril 2021. a kaks määrust. Neist esimesega keeldus ta menetlusse võtmast hageja I 23. novembri 2020. a avalduse hageja II vastu, sest vahepeal muutunud olukorra tõttu on neil ühine juhatuse liige. Teise määrusega edastas kohus hageja I hagiavalduse kostja vastu Harju Maakohtule, sest kostja elukoht on Tallinnas. Esimesena viidatud määruses märkis kohus, et sellele saab esitada määruskaebuse, teine määrus ei olnud kohtu hinnangul vaidlustatav. Esimesena märgitud keeldumise määrus on kohtute infosüsteemi andmetel edasi kaebamata jõustunud 6. veebruaril 2021.
4.Harju Maakohus jättis hageja I hagi kostja vastu 27. jaanuari 2021. a ja 12. veebruari 2021. a määrustega käiguta. Vastuseks neile määrustele esitasid hagejad 5. ja 23. veebruaril 2021. a ühised menetlusdokumendid, milles palusid esimese võimalusena hageja I hagi menetlemist või teise võimalusena hageja II hagi menetlemist. Hilisemas menetlusdokumendis sisaldus taotlus, et hageja II avalduse menetlusse võtmise otsustamine lükataks edasi kuni hageja I avalduse lahendamisel tehtava lahendi jõustumiseni. Hagejad esitasid uuesti samad asjaolud ja selgitused nõuete kohta nagu varem.
5.Harju Maakohus keeldus 26. veebruari 2021. a määrusega menetlusse võtmast hageja I hagi kostja vastu. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 9. aprilli 2021. a Harju Maakohtu 26. veebruari 2021. a määruse ja saatis asja hagi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
6.Harju Maakohus jättis 28. aprilli 2021. a määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejatele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks juhindudes Tallinna Ringkonnakohtu 9. aprilli 2021. a määrusest.
7.Hagejad esitasid 31. mail 2021. a hagiavalduse täienduse, mille Harju Maakohus jättis 29. juuni 2021. a määrusega käiguta, sest hagejad ei olnud kõrvaldanud Harju Maakohtu 28. aprilli 2021. a määruses märgitud puudusi, ning andis hagejatele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hagejad said kohtumääruse kätte 29. juunil 2021. a.
8.Harju Maakohus edastas hagejatele 12. juulil 2021. a selgitava kirja, millega andis hagejatele hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja. Hagejad said kirja kätte 12. juulil 2021. a, kuid tähtaegselt hagiavalduses esinevaid puudusi ei kõrvaldanud. Maakohtu määrus
9.Harju Maakohus jättis 19. augusti 2021. a määrusega hageja I ja hageja II hagid kostja vastu teabe saamiseks, dokumentide esitamiseks ja vara väljanõudmiseks menetlusse võtmata, jättis menetluskulud hagejate kanda ning tuvastas, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
10.Maakohus märkis, et hagiavaldus on esitatud ulatuslike puudustega, mida ei ole tähtaegselt kõrvaldatud. Hagiavaldusega ei ole võimalik hagejate taotletavat eesmärki saavutada. Maakohus tõi välja, et on korduvalt selgitanud hagejatele, et hagejad peavad esitama hagi ja avalduse eraldi, mitte ühes dokumendis. Kohus saab asja eraldada, kui asi on menetlusse võetud. Menetlusse võtmise staadiumis saab kohus kontrollida formaalseid nõudeid ja seda, kas avaldus vastab sisunõuetele. Kuna hagejad ei ole sõnastanud selgelt oma nõudeid, siis ei saa hagiavaldust ka menetleda. Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2, § 371 lg 1 p 9, § 371 lg 2 p 2 alusel. Määruskaebus
11.Hagejad esitasid Harju Maakohtu 19. augusti 2021. a määrusele määruskaebuse, millega palusid tühistada maakohtu määruse, kohustada maakohut lahendama hagejate 29. juuni 2021. a vastuväite kohtu tegevusele ning saata hagiavaldus menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule.
12.Hageja I selgitas, et esitas 31. mail 2021. a esmase nõudena nõude kostja kohustamiseks võimaldada hageja II osanikul tutvuda ühingu dokumentidega tuginedes ÄS § 219 lg-le 4. Vaidlus puudub selle üle, et hageja II dokumendid on kostja käes. Hageja I on nõudelt tasunud riigilõivu.
13.Hagejad heitsid maakohtule ette, et menetlusse võtmata jätmise määrusest ei selgu, miks maakohus hagejate nõudest aru ei saa ning miks ei ole võimalik hageja I taotletavat eesmärki saavutada. Hagejad selgitasid, et kuna hageja I taotletavat eesmärki, s.o võimaldada tutvuda hageja II dokumentidega, on võimalik saavutada erinevatel alustel, on avaldaja esitanud esmase, hagita menetluse nõude ÄS § 219 lg 4 alusel ja alternatiivse nõude, hagimenetluse nõude VÕS § 626 lg 1 ja VÕS § 1015 alusel. Lisaks ei selgu maakohtu määrusest, milliseid konkreetseid vorminõudeid avaldaja on rikkunud, mis takistavad nõude menetlemist. Hagejad märkisid, et maakohus on asjakohatult viidanud TsMS § 340 lg-le 2.
14.Lisaks tõid hagejad esile, et maakohus ei ole koos menetlust lõpetava lahendiga lahendanud avaldaja 29. juuni 2021. a vastuväidet kohtu tegevusele. Erinevalt maakohtu seisukohast ei ole hageja I hinnangul määrus, millega hageja I lepinguline esindaja kõrvaldati menetlusest TsMS § 45 lg 2 alusel kaevatav määrus.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659 alusel tühistada ning saata asi esimese astme kohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
16.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2, § 371 lg 1 p 9 ja 371 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 3401 lg 2 kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata. Kolleegium märgib, et nimetatud säte ei anna iseseisvat õiguslikku alust menetlusdokumendi menetlemisest keeldumiseks. Alus peab olema seaduses välja toodud ning tuleneb taotlusele, avaldusele või kaebusele kohaldatavatest erisätetest, mis näevad ette dokumendile vormi- ja sisunõuded ning dokumendi menetlemise eeldused. Seejuures ei või kohus jätta hagiavaldust menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et hagiavalduses esinenud puudusi määratud tähtpäevaks ei kõrvaldatud. Maakohus peab kontrollima ja põhjendama, et asjas esineb TsMS §-s 371 sätestatud alus hagi menetlusse
võtmisest keeldumiseks ehk maakohtu lahendist peab nähtuma, et kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist (Riigikohtu 21. detsembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12016, p 11). Kolleegiumi hinnangul ei nähtu vaidlustatud määrusest, kuidas kõrvaldamata jäänud puudused takistavad asja menetlemist. Maakohus ei ole täitnud põhjendamiskohustust.
17.Maakohus tugines hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel TsMS § 371 lg 1 p-le 9, mille järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus reguleerib kohtule esitatavate menetlusdokumentide vorminõudeid 38. ptk. TsMS §-de 334 ja 336 järgi peavad kohtule esitatud avaldused olema selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis, samas võib menetlusosaline esitada avalduse ka elektrooniliselt. Lisaks tuleb TsMS § 363 lg 1 p-de 1–3 järgi hagiavalduses märkida mh hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. TsMS § 371 lg 1 p-i 9 alusel võib hagi jätta menetlusse võtmata, kui sellelt puudub pädeva isiku allkiri või kui haginõue on ebaselge ulatuses, mis takistab asja menetlemist. Nõude ebaselgus TsMS § 371 lg 1 p 9 mõttes ei saa tuleneda asjaolude või põhjusliku seose puudustest, vaid üksnes hagi eseme mittevastavusest TsMS § 363 lg 1 p 1 nõuetele. Maakohtu põhjenduste kohaselt on hagiavaldus esitatud ulatuslike puudustega, mida maakohus on hagi käiguta jätmise määrustes esile toonud ning mida hagejad ei ole kõrvaldanud. Maakohus leidis, et hagejad ei ole sõnastanud selgelt oma nõudeid ning märkis, et hagejad peavad esitama hagi ja avalduse eraldi. Maakohus ei toonud vaidlustatud määruses välja, millised konkreetsed puudused kõrvaldamata jäid.
18.Vastavalt Harju Maakohtu 28. aprilli 2021. a hagi käiguta jätmise määrusele esitasid hagejad kohtu korraldusel 31. mail 2021. a täpsustatud hagiavalduse. Sellest nähtuvalt esitas hageja I kostja vastu nõude teabe ja dokumentide saamiseks, muuhulgas on hageja I välja toonud konkreetsed küsimused, mille osas teavet soovib ning dokumendid, millega soovib tutvuda. Seega ei ole hagi ese hageja I nõude puhul ebaselge. Kolleegium leiab, et maakohus ei saanud jätta hageja I nõuet menetlusse võtmata vorminõuete täitmata jätmise tõttu. Kuigi 31. mai 2021. a hagiavaldusest ilmneb, et hageja II nõue on suunatud kostja vastu viimaselt dokumentide ja vara välja nõudmiseks, s.o hageja II on välja toonud, milline on tema nõue kostja vastu, on esitatud nõue ebaselge. Hageja II nõue ei ole 31. mai 2021. a hagiavalduses formuleeritud viisil, et seda saaks täita: hageja II ei ole piisavalt määratlenud, millist teavet, dokumente ja vara hageja II soovib kostjalt saada, et oleks aru saada, mida konkreetselt nõutakse. Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik kindlaks teha hageja II hagi hinda ega sellelt tasumisele kuuluvat riigilõivu.
19.Kohtupraktikas on peetud võimalikuks jätta hagi menetlusse võtmata ka juhul, kui haginõue on sedavõrd ebaselge, et seda ei ole võimalik menetleda, kuid ringkonnakohtu hinnangul see praegusel juhul nii ei ole. Pärast hagejate 31. mail 2021. a hagiavalduse esitamist jättis maakohus 29. juuni 2021. a määrusega hagiavalduse teistkordselt käiguta määrates tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Seejuures nähtub aga, et maakohtu 28. aprilli 2021. a ja 29. juuni 2021. a puuduste kõrvaldamise määrused on sisuliselt identsed. Ringkonnakohtu hinnangul juhul, kui hagejad pöörduvad kohtusse probleemiga, mis väärib kohtulikku kaitset, ja kui hagis esinevad menetlemist või hagi rahuldamist takistavad puudused, mis on kõrvaldatavad, peab kohus välja selgitama ning selgitama hagejatele, mida on nende
puuduste kõrvaldamiseks vaja teha. Kolleegium leiab, et maakohus, olles tutvunud hagejate 31. mai 2021. a hagiavaldusega, oleks pidanud hindama, millised puudused on hagejad vastavalt maakohtu 28. aprilli 2021. a käiguta jätmise määrusele kõrvaldanud ning millised jätnud kõrvaldamata. Seejärel, eriti olukorras, kus maakohus kõrvaldas 29. juuni 2021. a määrusega hagejate esindaja, oleks maakohus pidanud hagi teistkordsel käiguta jätmisel selgitama hagejatele konkreetselt, millised puudused on jäänud kõrvaldamata ning andma hagejatele võimaluse enda nõudeid täpsustada.
20.Nagu Tallinna Ringkonnakohus 9. aprilli 2021. a määruses märkis, jääb ringkonnakohtule selgusetuks maakohtu põhjendus erinevat liiki menetluse kohta. Vaatamata sellele, et hageja I nimetab ennast avaldajaks ning kostjat esimese nõude osas vastustajaks ning tugineb hageja I dokumentidega tutvumise nõude osas ÄS § 219 lg-le 4, mis ei pruugi olla nimetatud nõude puhul kohane, ei saa hageja(te)le nõude ekslikku kvalifitseerimist ette heita. Maakohus pidi kolleegiumi hinnangul praegusel juhul hageja I nõudest aru saama, et hageja I soovib tutvuda talle kuuluva hageja II dokumentidega ja saada teavet. Seaduse kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine on kohtu kohustus, kes ei ole seejuures seotud poolte väidetega (vt Riigikohtu
24.märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-2439, p 19 III lõik).
21.Maakohus viitas menetlusse võtmisest keeldumise alusena muuhulgas ka TsMS § 371 lg 2 p-le 2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlusaluses määruses hagi perspektiivikust vastavalt TsMS § 371 lg 2 p-le 2 hinnanud. Maakohtu määruse põhjendustest tulenevalt keeldus maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest seetõttu, et hageja ei ole maakohtu hinnangul puudusi kõrvaldanud ning hagiavaldus ei vasta vorminõuetele. Maakohus leidis, et hagejad ei ole sõnastanud selgelt oma nõudeid ning märkis, et hagejad peavad esitama hagi ja avalduse eraldi. Asjaolu, kas hagejate nõuded võivad olla õiguslikult perspektiivitud, ei ole vaidlusaluses määruses käsitletud, samuti ei ole maakohus käsitlenud hageja I ja hageja II nõuete perspektiivikust eraldi. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 371 lg 2 p 2 ei kohusta kohut jätma hagiavaldus menetlusse võtmata, vaid annab selleks võimaluse. Arvestades, et hageja I on hageja II ainuosanik ning kostja oli teatava ajani hageja II juhatuse liige, on eluliselt usutav ja arusaadav, et juhatuse liikme rollist lahkudes võib isiku valdusesse jääda teavet ja dokumente, mille suhtes on huvi juhitud osaühingul ja selle osanikul. Hagejad on viidanud hagiavalduses äriseadustiku sättele, mis käsitleb hoiule antud dokumentidega tutvumise õigust ja võlaõigusseaduse sätetele, mis käsitlevad käsundit ja asja ettenäitamise õigust. Vaatamata võimalikule ekslikule äriseadustiku viitele, ei nähtu maakohtu määrusest põhjendusi, miks pole põhimõtteliselt võimalik võlaõigusseaduse normide alustel hagi vähemalt osaliselt rahuldada, kui eeldada hagejate väidete õigsust. Samuti, arvestades, et nõude õiguslik kvalifitseerimine on kohtu kohustus, ei ilmne maakohutu määrusest, et hagejate nõudeid ei ole võimalik rahuldada muude õigusnormide alusel. Näiteks nagu märkis Tallinna Ringkonnakohus 9. aprilli 2021. a määruses, ei saa täielikult välistada, et hagejal II võib olla vindikatsiooninõue kostja kui endise juhatuse liikme vastu AÕS § 80 lg 1 alusel.
22.Kokkuvõtvalt leidis maakohus ennatlikult, et hagiavalduse menetlusse võtmisest saab TsMS § 3401 lg 2, § 371 lg 1 p 9 ja § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda. TsMS § 3401 lg 2 kohaldamine eeldab puudustele selgelt osundamist ja nende kõrvaldamiseks tähtaja andmist, mida käesolevas asjas pole tehtud. TsMS § 371 lg 1 p 9 ega § 371 lg 2 p 2 kohaldamise tingimused pole eelneva põhjal täidetud, vähemalt mitte kõigi hagejate menetlusdokumentidest nähtuvate nõuete puhul. Maakohus peab hagejate nõuete menetlusse võtmisel selgelt eristama hageja I ja hageja II nõuet,
tuvastama 31. mai 2021. a hagiavalduses esinevad puudused, hagejatele neid konkreetselt selgitama ning andma hagejatele tähtaja osundatud puuduste kõrvaldamiseks.
23.Hagejad palusid määruskaebuses kohustada maakohut lahendama hagejate 29. juuni 2021. a vastuväite maakohtu 29. juuni 2021. a määrusele, millega maakohus eemaldas menetlusest hagejate esindaja. Maakohus selgitas hagejatele 12. juuli 2021. a kirjas, et esindaja eemaldamise peale saab soovi korral esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus selgitab, et kohtumääruse peale, millega kohus isiku kohtuistungilt või menetlusest kõrvaldab või keelab tal teha avaldusi, ei saa edasi kaevata. TsMS § 333 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Arvestades, et ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ning saadab selle menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, tuleb maakohtul lahendada ka hagejate 29. juuni 2021. a vastuväide.
24.Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ning saadab asja tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
25.Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.