2-20-144501/34 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

Advokaadibüroo LMP esitas kohtusse hagiavalduse R. T. vastu võla ja viivise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt osutas hageja kostjale 2018. aasta juunis-juulis õigusabiteenust seoses kostja töövaidlusega S. OÜ-ga. Teenuse osutamise aluseks oli pooltevaheline kliendileping, mis oma olemuselt on käsundusleping võlaõigusseaduse § 619 mõttes. Osutatud teenuse eest esitas hageja 31.07.2018. a kostjale arve 180488 summas 436,80 eurot tasumise tähtajaga 07.08.2018. a. Arve spetsifikatsioonis tõi hageja välja õigusabi osutamise käigus tehtud tööd ja ajakulu neile. Kokku tegi hageja töid 3 tunni ja 2 minuti ulatuses järgnevalt: 1) 27.06.2018.a TL seotud materjalide üle vaatamine, kliendile selgitava vastuskirja koostamine - 18m; 2) 06.07.2018. a - tutvumine kliendi täiendavate e-kirjade ja nende manuses olevate dokumentidega, asja materjalide analüüs, erinevate arvutuste teostamine, kliendile vastuskirja koostamine jms - 54m; 3) 18.07.2018. a - tutvumine kliendi e-kirjaga, töö asja materjalidega, arvutuste tegemine, vastuskirja koostamine - 23m; 4) 20.07.2018.a - nõudeavalduse koostamine - 38m; 5) 20.07.2018. a - täiendav e-kirjavahetus kliendiga, nõudeavalduse redigeerimine, kontaktide lisamine, allkirjastamine, S. ́i esindajatele edastamine - 9m; 6) 26.07.2018. a - ekirjavahetus kliendiga - 3m; 7) 27.07.2018 - tutvumine tööandja vastusega nõudeavaldusele, TLS selgituste uurimine, kliendile vastuse edastamine koos kaaskirjaga - 16m; 8) 30.07.2018. a - tutvumine kliendi e-kirjade ja nende manuses olevate dokumentidega, erinevate arvutuste tegemine, kliendile vastuskirjade koostamine. Hageja arvestas tasu määraga 120 eurot töötund, millele lisandub käibemaks 20%. Arve tasumise tähtaeg saabus 07.08.2018. a, kuid kostja selleks ajaks arvet ei tasunud. Kuivõrd kostja eiras meeldetuletusi tasumata arve osas, oli hageja sunnitud pöörduma kostja vastu nõudega kohtusse. Hagiavalduses taotles hageja, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 436,80 eurot ja viivise põhivõlalt 0,06% päevas alates 08.08.2018. a kuni põhivõla täitmiseni. Menetluse käigus vähendas hageja viivisenõuet ja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 436,80 eurot ja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates 08.08.2018. a kuni põhivõla täitmiseni. Hageja kostja vastuväidetega hagile ei nõustunud ja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega selle kohta, et hageja poolt tehtud ja ka arvel kajastatud tööd või ajakulu neile töödele ei olnud vajalikud. Hageja selgitas, et kostja pöördus 2018. aasta juunis hageja poole õigusteenuse saamiseks seoses töölepingu ülesütlemisega kostja tööandja poolt. Nimelt oli kostja seisukohal, et töölepingu ülesütlemise avalduses ei ole korrektselt arvutatud lõpparve suurus, mistõttu soovis kostja, et hageja abiga koostataks kostja tööandjale nõudeavaldus vähemmakstud lõpparve tasumiseks. Nõudekirja koostamisele eelnes asjaolude analüüs ja suhtlus kliendiga, et hagejal oleksid olemas andmed nõude sisu kohta, samuti, et hageja saaks veenduda, kas nõue on perspektiivikas. Kokku eelnes nõudekirjale õiguslikku analüüsi ja suhtlust kliendiga 1 h 35 min (tegevused kuupäevadel 27.06.2018. a, 06.07.2018. a ja 18.07.2018. a). Edasi koostas hageja kostja palvel ja ülesandel nõudekirja kostja tööandjale,

milles selgitas kostja seisukohti ning nõudis vähemmakstud lõpparve tasumist. Nõudekirja koostamisele kulus hageja esindajal kokku 47 min, mis arvestades nõudekirja pikkust (2lk) on igati mõistlik aeg ja seega ei tohiks olla vaidlust selles osas, kas hageja esindaja on arvel esitanud tegevused mõistlikult või mitte. Lisaks eelnevale on arvel kajastatud hageja esindaja suhtlus kostjaga seoses tööandja vastusega nõudekirjale, samuti hageja esindaja aeg, mis kulus kostja poolt täiendavalt saadetud dokumentidega tutvumisele ning kostjale selgituste koostamine. Kokku on täiendavaid toiminguid teinud hageja esindaja 40 min. Hageja on seisukohal, et kõik tehtud toimingud olid vajalikud ja neile kulunud aeg oli põhjendatud. Hageja hinnangul ei ole oluline see, milline tulemus oli õigusteenuse osutamisel kostja jaoks. Kuivõrd õigusteenuse osutamise leping on oma olemuselt käsundusleping, siis ei ole asjakohane hinnata hageja nõude põhjendatust tulenevalt saavutatud tulemusele. Vastupidine lähenemine viiks olukorrani, kus advokaadid ei julge enam ühtegi ülesannet vastu võtta, kartes, et kohtus nö „kaotuse saamine“ annaks kliendile kohe aluse õigusteenuse osutamise eest esitatud arveid mitte tasuda. Vaatamata eelnevale, hageja rõhutab, et hageja esindaja tegutses vaidlusaluse õigusteenuse lepinguga võetud ülesannete täitmisel advokaadilt oodatava hoolsuskohustusega ning vaatamata lõplikule tulemusele, ei saa hagejale ette heita nõuetele mittevastava teenuse osutamist. Hageja toob välja, et antud juhul tagas tema esitatud nõudekiri kostjale ka osalise nõude rahuldamise. Mis puutub tasu suurusesse ja viivisesse, siis selles leppisid pooled hageja väitel kokku suuliselt ning selle osas pole hagejal kirjalikku tõendit esitada. Hageja on saatis siiski kostjale 15.06.2018. a teabe selle kohta, et õigusteenuse tunnihind on 120 eurot+km. Hageja saatis vastava kirja koheselt pärast kostja päringu saamist ning hageja võis eeldada kostja nõustumist esitatud hinnaga, kuivõrd kostja jätkas hagejaga suhtlemist, saatis täiendavaid dokumente ja tõendeid jms vajalikku teenuse osutamiseks hageja näidatud tingimusel (hinnaga). Kui isegi poolte vahel poleks olnud kokkulepet õigusteenuse hinna kohta, siis oleks pidanud kostjale teenuse maksumus olema arusaadav hageja poolt koostatud nõudeavaldusest kostja tööandjale, kus hageja lisaks vähemmakstud lõpparve nõudele esitas kostja nimel ka kahju hüvitamise nõude, mis seisneb selles, et kostja pidi kasutama õigusabiteenust, mille maksumus nõudekirja koostamise hetkeks oli 319,20 eurot (km sisse arvutatud). Viivise osas märgis hageja, et kuigi suuliselt oli kostjaga kokku lepitud viivises 0,06% päevas, siis kirjalikku tõendit selle kohta hagejal esitada ei ole. Seetõttu on hageja nõus kohaldama pooltevahelisele suhtele seadusjärgset viivist, mis on 8% aastas. Hageja ei nõustunud kostja kompromissiettepanekutega tingimusel, et kostja tasub hagejale 240 eurot koos käibemaksuga või 400 eurot osade kaupa. Hageja tegi omalt poolt kostjale ettepaneku lõpetada menetlus kompromissiga tingimusel, et kostja tasub hagejale põhivõlgnevuse summas 436,80 eurot ja pool nõudelt tasutud riigilõivust summas 87,5 eurot, kokku 524,3 eurot maksegraafiku alusel nelja kuu jooksu, hageja loobub viivisenõudest ja muud poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohtuistungil teatas hageja, et on nõus menetluse lõpetamisega kompromissiga, kui kostja tasub kogu põhivõla ja lisaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 120,63 eurot ning sellisel juhul ei nõua hageja kostjalt viivist edasiulatuvalt ega menetluskulude hüvitamist. Hageja ei olnud nõus tegema oma nõudes järeleandmisi suuremas ulatuses.

Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud oma väidet, et pooled sõlmisid käsunduslepingu õigusabiteenuse osutamiseks 2018. aasta juunis ja juulis. Kostja väitel esitas ta 15.06.2018. a hagejale küsimuse, kuidas hindab hageja töömahtu ja vaidluse perspektiivi. Kostja oli huvitatud vaidluse võimalikust lõppresultaadist, mitte pelgalt kohustuse täitmise protsessist, millel tulemust ei ole. Hageja tegevuse tulemusena ei ole kostjale tööandjalt ühtegi summat laekunud. Tulemusteta kirjavahetust oma endise tööandjaga ei ole kostja hagejalt tellinud. Kostja leiab, et hageja ei ole ka tõendanud, et ta kõik 31.07.2018. a arve spetsifikatsioonis märgitud tööd üldse tegi. Hageja ei ole ka tõendanud, et pooled oleksid kokku leppinud õigusabi osutamise eest tasu ja viivise määras. Hageja mainis vaid ühes e-kirjas tunnitasu summat 120 EUR + km, kuid hageja ei ole tõendanud, et pooled sellises tasumääras ka kokku leppisid. Viivise määrast ei olnud poolte vahelises kirjavahetuses üldse juttu. 18.07.2018. a ekirjas esitas kostja selgesõnaliselt ja 03.08.2018. a kinnitas veelkord oma soovi, millist dokumenti ehk töö tulemust ta ootab hagejalt. Kostja sooviks oli saada hagejalt selline kirjalik nõue, mis oma olemuselt on üles ehitatud hagiavalduse vormis, et selle dokumendiga oleks võimalik vajadusel edasi pöörduda kohtusse, et edaspidi ei kuluks enam täiendavat ajaressurssi. 31.07.2018. a esitas hageja kostjale arve summas 436,80 eurot. Järgmistes ekirjades pärast arve saamist väljendas kostja mittenõustumist esitatud arve spetsifikatsiooni osas ehk vaidlustas arve sisu. Kostja hinnangul on hageja kui oma ala professionaal, kes enda väitel tegeleb igapäevaselt taoliste teemadega, kulutanud ebamõistlikult palju aega e-kirjadega tutvumisele ja mitmeid kordi teinud mingisuguseid arvutusi, kuigi nii arvutuste kui ka võlgnikuga (kostja tööandjaga) suhtlemisel oli kostja ise juba üsna põhjaliku töö ära teinud, mis nähtub ka esimesest kostja esitatud ekirjast. Õigusteenuse osutaja on kohustatud osutama oma kliendile teenust ehk täitma talle antud tööülesande võimalikult kasulikul viisil, st hageja pidi tegutsema teenuse osutamisel vajaliku hoolsusega ja kostja jaoks võimalikult kasulikult (sh ajasäästlikult). Kostja leiab, et hageja ei ole oma väidetavat teenust kostja jaoks võimalikult kasulikult ja ajasäästlikult täitnud ega ole ka tegutsenud vajaliku hoolsusega. Kostja hinnangul õigusabiteenus, mida ta väidetavalt on hagejalt saanud, ei ole kindlasti sellisel kujul professionaalne nagu hageja väidab olevat ja ei täida soovitud eesmärke ehk kindlasti ei ole hageja pakkunud sellist teenust nagu kostja oma sooviga väljendas 18.07.2018.a ja 03.08.2018. a e-kirjades. Ka ei ole toimunud hageja ja kostja vahel suuremahulist kirjavahetust. Arve spetsifikatsiooni kohaselt on hageja 18.07.2018. a ja 30.07.2018. a teinud samasisulisi tegevusi: tutvumine kliendi e-kirjaga, töö asja materjalidega, arvutuste tegemine, vastuskirja koostamine. Jääb selgusetuks, miks oli vaja korduvalt tutvuda ühe ja sama dokumentatsiooniga ja milliseid arvutusi oli vaja teha mitmel korral, kui juba eelnevalt märgituna tegi kostja ise hageja töö lihtsustamiseks arvutusi. Kostja leiab, et asjaolusid arvestades ei ole hagejal õigus temalt väidetava õigusteenuse eest tasu nõuda. Kostja ei nõustu ka hageja viivise nõudega. Hageja esitatud arve tasumise üle tekkis pooltel eriarvamus 2018. aasta suvel. Viimane suhtlus hageja ja kostja vahel sel teemal toimus hageja esitatud kirjavahetust aluseks võtteks 2018. aasta augustis. Hagiga pöördus hageja kohtusse 2021. aasta jaanuaris. Väide, et hageja on kostjale esitanud meeldetuletusi tasumata arve osas, on paljasõnaline ja tõendamata. Kostjale on arusaamatu, miks ootas hageja mitu aastat enne, kui hagiavaldusega kohtusse pöördus. Kostja leiab, et selline hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega, eesmärgil, et nõude esitamisega viivitamisel nõuda kostjalt suuremat summat. Kostja toob välja, et 2020. aasta varakevadel (19.03.2020. a) elas ta läbi raske terviserikke, ajuinfarkti, mille tulemusel oli kostja kehaline liikuvus, sh töö arvutiga, pikka aega piiratud ning kostjale on määratud osaline töövõime. Tulenevalt oma tervislikust seisundist, mõistlikkuse põhimõttest ja huvist vaidlus lõpetada, tegi kostja hagejale kirjalikus vastuses ettepaneku lõpetada menetlus kompromissiga tingimusel, et kostja maksab hagejale mõistliku tasu, mis kostja hinnangul saab olla maksimaalselt 240 eurot, 4 (13)

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt nimetatud sättest peab hageja lepingu sõlmimise tõendamiseks tõendama poolte tahteavaldusi, millest on selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe. Käsunduslepingule ei ole seaduses ette nähtud kohustuslikku vorminõuet, mistõttu võivad poolte tahteavaldused olla antud suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis. Kui hageja asjaolu tõendab, siis peab kostja oma vastuväiteid tõendama. Hageja on lepingu sõlmimise tõendamiseks esitanud tõendina väljavõtted poolte elektroonilisest kirjavahetusest. Nimetatud tõenditest nähtub poolte suhtlus alljärgnevalt: 14.06.2018. a e-kirjaga (dl 85-86) on kostja saatnud hagejale dokumendid tema ja S. OÜ vahelist töö dokumendid ja väljavõtted meilivahetusest S. OÜ-ga seoses kostjaga töölepingu lõpetamise ja kostjale töötasu ja hüvitiste maksmisega. 15.06.2018. a e-kirjas (dtl 107) on hageja kostjale kirjutanud: „Dokumendid ja meilid kõik koos ja hakkame üle vaatama“. Hageja märgib veel: “Ei tea, kas S. ütles, kuid igaks juhuks mainin, et meie tunnihinne on 120€+km ning arvestame minuti täpsusega ehk et ei tee kliendi kahjuks mingeid ümardusi“. Kostja on 15.06.2018. a e-kirjaga (dtl 107) vastanud: „Tänud vastamast. Ei, S. ei maininud 120 eur + k/m tunnis. Kas oskad hinnata töömahtu ja tõenäosust võita?“. 20.06.2018. a e-kirjas (dtl 79) on kostja kirjutanud hagejale: „Kuidas edasi? Kas ja millal koostad hagi valmis või koostad hagi vormis viimase kirja neile puuduoleva summa ulatuses? Või olen ma valel teel - vale arvutuskäik? Töötasu = palk ja tulemustasu ju. Allpool S. vastus. Mingit kommentaari boonuste kohta endiselt ei ole... samuti jääb segaseks nende arusaam konkurentsipiirangu tasust. Kuidas on konkurentsi piirangu tasu seotud sellega, et nemad oma nõudest konkurentsipiirangu osas loobuvad? Kui on küsimusi, vajad lisainfot, anna teada“. 27.06.2018. a e-kirjas (tl 77-78) küsib hageja kostjalt selgitusi ja täiendavaid andmeid kostja töötasu arvestuse kohta. Hageja märgib: „Siinkohal oleks hea, kui Sa ise mulle tabeli koostaksid täpsete summade ja kuude kohta, kuidas boonused kujunenud on (hetkel mul olemas üksnes arvutiprogrammist screenshotid ja inglisekeelne e-kiri budget ́ist). Ning kui nad ka põhipalka ei ole välja maksnud, siis selle kohta ka täpsed arvutused, palju maksmata on ja kuidas see kujuneb jne. Ning seejärel ma nt koostan tööandjale kohtuvälise nõude (enne kui tähtaeg kas töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks saabub, mis on 13.07) ning annan võimaluse vabatahtlikult boonused, töötasu jm ära tasuda. Kui ei tasu, siis pöördume kohtusse või töövaidluskomisjoni töötasu nõudes.“ 03.07.2018. a on kostja saatnud hagejale e-kirja (dtl 77), mille manusena on esitanud täiendavaid dokumente temale laekunud töötasude kohta ning tööandja töötasu arvestuse kohta. Kirja lõpus küsib kostja: „Andke teada, kuidas edasi? Kui on küsimusi, annan hea meelega lisainfot.“ 18.07.2018. a on hageja saatnud kostjale e-kirja (dtl 102), milles avaldab enda arusaama kostja töötasude arvestuse ning maksmata töötasu kohta. Kokkuvõttes kirjutab hageja: „Ma koostaks neile nõudeavalduse selle summa osas ja annaks tasumise tähtaja nt 1 nädal. Ja vaatame siis, 6 (13)

mis nad vastavad – kas hakkavad vaidlema, esitavad mingid uued omapoolsed arvestused või äkki maksavad koguni ära. Kas nii sobib? „ Kostja on 18.07.2018. a e-kirjas (dtl 101-102) hagejale kirjutanud: „Nii sobib. Niipalju veel mõtlesin, et nõude võiks vast koostada konkreetselt läbinähtavalt hagivormis, et nende jurist vähemalt neile ütleks (kui nad ise aru ei saa), kui nad ära ei maksa, on asi nagunii kohtus.“ Kostja küsib veel selles kirjas, et millal hageja jõuab nõude esitada ja märgib, et nõudesse tuleks lisada kindlasti ka advokaadi kulud. 18.07.2018. a e-kirjas (dtl 101) vastas hageja kostjale: „Ma koostangi nö ametliku nõudeavalduse, saadan selle enne väljasaatmist ka Sulle ülevaatamiseks. Ja loodan, et jõuan täna koostada. Ning niipalju, et advokaadikulusid tavaliselt ei lisata kohtuvälisesse nõudeavaldusse, aga eks ma võin need kirja panna, kui soovid.“ 03.08.2018. a e-kirjas (dtl 99) kirjutab kostja hagejale: „Kui mina kirjutan, et nõude võiks koostada "konkreetselt läbinähtavalt hagivormis" ja Teie vastate, "ma koostangi ametliku nõude", siis kuidas on siin võimalik kaheti mõista? Tööülesanne oli ju selgelt väljendatud ja vastus ka justkui selgelt väljendatud. P.S. Ilmselgelt saan ma aru, et te ei koostanud nõuet hagivormis. Selliseid nõudekirju nagu te neile saatsite, olen ma ise mitmeid koostanud nendele varasemalt juba, mistõttu soovisingi, et te esitate neile hagivormis nõude, mitte ei jätkaks kirjavahetust. See kirjade vahetamine ei vii kuhugi nagu olen ka enda mailivahetuses teiega ära märkinud.„ 06.08.2018. a e-kirjas (dtl 99) vastab hageja kostjale:“ Ma ei jätkanud kirjavahetust, vaid koostasingi ametliku nõudeavalduse, mis on üldjuhul alati ka kohustuslik enne kohtusse hagiavalduse esitamist. Arvelt nähtub, et nõudeavalduse koostamisele on kulunud kokku 47 minutit, kuid hagiavalduse koostamisele kulub tavapäraselt 4 h ringis.“ Kohus leiab, et eelnimetatud tõendid tõendavad, et pooled sõlmisid õigusabiteenuse osutamise lepingu, mis on kvalifitseeritav käsunduslepinguna VÕS § 619 mõttes. Poolte kirjavahetus tõendab, et pooled olid saavutanud kokkuleppe selles, et hageja osutab kostjale õigusabiteenust ja koostab ning esitab kostja nimel viimase tööandjale nõudeavalduse saamata jäänud töötasu maksmiseks ning lisaks nõudega seotud advokaadikulude hüvitamiseks. Eelnevalt on kostja saatnud hagejale tutvumiseks dokumente ja andmeid ning esitanud küsimusi. Hageja on kostjale vastanud ja avaldanud kostja esitatu põhjal oma seisukohta. 18.07.2018. a e-kirjas (dtl 102) on hageja teinud kostjale konkreetse pakkumise, et koostab tööandjale nõudeavalduse, esitanud ka nõude arvestanud ning küsinud: „Kas nii sobib?“. Kostja on 18.07.2018. a vastuses (dtl 101-102) väljendanud nõustumist hageja pakkumisele, vastates: „Nii sobib“. Kohus leiab, et poolte kirjavahetus tõendab ka seda, et hageja osutas kostjale kokkulepitud õigusabiteenust, sh koostas 20.07.2018. a kostja tööandjale nõudeavalduse. 03.08.2018. a e-kirjas (dtl 99) kostja ka ise kinnitab vastava nõudeavalduse koostamist. VÕS § 627 lg 1 sätestab, et kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja puhul on tegemist advokaadibürooga, kes osutab õigusabi teenust oma majandustegevuse raames. VÕS § 627 lg 1 kohaselt saab eeldada, et hageja osutas teenust üksnes tasu eest. Kohus leiab, et eespool käsitletud poolte kirjavahetus tõendab, et pooled saavutasid kokkuleppe õigusabiteenuse eest tasu maksmise kohta ja samuti tasumäära osas. 15.06.2018.a e-kirjas (dtl

3.5.Hageja on esitanud kostjale 31.07.2018. a arve nr 180488 (dtl 45) õigusabiteenuse eest tasumiseks summas 364 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku koos käibemaksuga summas 436,80 eurot. Arve tasumise tähtajaks on märgitud 07.08.2018. a. Arvele on lisatud spetsifikatsioon (dtl 46), kus on kuupäevaliselt välja toodud hageja tehtud õigusabitoimingud ning ajakulu neile toimingute. Kohus leiab, et kostja ei ole põhistanud asjaolude esinemist, mis annaks temale õiguse kohustuse täitmisest keelduda. Vastavalt VÕS § 111 lg 1 järgi saab lepingulise kohustuse täitmise aluseks see, kui teine lepingupool ei ole vastastikust kohustust täitnud. VÕS § 111 lg 3 kohaselt ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kohus leiab, et kostja ei ole esitanud asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, et hageja oleks lepingulises suhtes vastastikust kohustust rikkunud või esineks täitmises selliseid olulisi puudusi, mis annaksid kostjale alust hagejale raha maksmise kohustuse täitmisest keelduda. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Vastavalt VÕS § 620 lg-le 1 peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. VÕS § 620 lg 2 järgi peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. VÕS § 621 lg 1 näeb ette, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes.

Arvestades eelnimetatud sätteid on asjakohatud kostja vastuväited selle kohta, et hageja osutatud õigusabiteenus ei olnud kostjale kasulik, kuna sellega ei saavutatud kostja soovitud tulemust. Tulenevalt VÕS §-st 619 on käsundisaaja põhikohustuseks osutada kokkulepitud teenust. Käsundusleping ei ole suunatud tulemuse saavutamisele. Kostja ei ole tõendanud, et pooled oleksid kokku leppinud tulemustasus ehk selles, et kostja peab maksma hagejale õigusabiteenuse eest üksnes mingi konkreetse tulemuse saavutamisel. Hageja on tõendanud, et pooled leppisid kokku õigusabi teenuse eest tasumise tööaja arvestuse põhimõttel. Asjaolu, et hageja osutatud õigusabiteenusega jäi saavutamata kostja soovitud tulemus (eeldatavalt tööandjalt nõutud raha saamine) ei oma tasu maksmise seisukohalt tähtsust. Tulenevalt VÕS § 620 lg-dest 1 ja 2 oli hageja kohustus osutada teenust vajaliku hoolsusega ja advokaadi kutseoskuste tasemel ning teha kõik mõistlikult võimalik, et saavutada kostja saavutatud tulemus. Kui seda tulemust aga ei saavutatud, siis hageja selle eest ei vastuta ja kostja ei saa sel põhjusel ka raha maksmise kohustuse täitmisest keelduda. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole ka kostja etteheited selle kohta, et hageja ei koostanud tema endisele tööandjale nõudeavaldust hagiavalduse vormis. Hageja on 18.07.2018. e-kirjas (dtl 102) andud kostjale teada, et koostab eelnevalt nõudeavalduse, millega annab tähtaja nõude kohtuväliselt tasumiseks. Kostja on 18.07.2018. a e-kirjas (dtl 101-102) väljendanud hagejale oma nõustumust, kirjutades “nii sobib“. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks andnud hagejale juhised esitada tema nimel kohtusse hagiavaldus. Kostja on avaldanud vaid soovi, et nõudeavaldus oleks hagiavalduse vormis. Tulenevalt VÕS § 621 lg-st 1 pidi hageja kui advokaadibüroo täitma käsundi oma erialastele teadmistele tuginedes ning kostja käsundiandjana ei võinud anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. Vastavalt oma erialastele teadmistele oli hageja õigustatud ise otsustama nõudeavalduse vormi üle. 06.08.2018. a e-kirjas (dtl 99) on hageja ka kostjale selgitanud, et koostas ametliku nõudeavalduse, mis on üldjuhul alati ka kohustuslik enne kohtusse hagiavalduse esitamist. Hageja on arve spetsifikatsioonis (dtl 46) toonud tasu arvestuse alusena välja tehtud õigusabitoimingud ning ajakulu neile alljärgnevalt: 1) 27.06.2018.a - TL seotud materjalide üle vaatamine, kliendile selgitava vastuskirja koostamine - 18m; 2) 06.07.2018. a - tutvumine kliendi täiendavate e-kirjade ja nende manuses olevate dokumentidega, asja materjalide analüüs, erinevate arvutuste teostamine, kliendile vastuskirja koostamine jms - 54m; 3) 18.07.2018. a - tutvumine kliendi e-kirjaga, töö asja materjalidega, arvutuste tegemine, vastuskirja koostamine - 23m; 4) 20.07.2018.a - nõudeavalduse koostamine - 38m; 5) 20.07.2018. a - täiendav e-kirjavahetus kliendiga, nõudeavalduse redigeerimine, kontaktide lisamine, allkirjastamine, S. ́i esindajatele edastamine - 9m; 6) 26.07.2018. a - ekirjavahetus kliendiga - 3m; 7) 27.07.2018 - tutvumine tööandja vastusega nõudeavaldusele, TLS selgituste uurimine, kliendile vastuse edastamine koos kaaskirjaga - 16m; 8) 30.07.2018.a - tutvumine kliendi e-kirjade ja nende manuses olevate dokumentidega, erinevate arvutuste tegemine, kliendile vastuskirjade koostamine. Kohus leiab, et arvestades asjaolusid saab lugeda, et arve spetsifikatsioonis toodud õigusabitoimingud olid kostja soovitud tulemuse saavutamiseks vajalikud. Kohtu hinnangul saab lugeda ka mõistlikuks toimingutele märgitud ajakulu kokku 3 tunni ja 2 minuti ulatuses. Kokkuleppel kostjaga on hageja koostanud kostja endisele tööandjale nõudeavalduse töötasu maksmiseks ja advokaadikulude hüvitamiseks. Mõistlikult võttes pidi hageja vastava nõudeavalduse koostamiseks eelnevalt kostja esitatud dokumentide ja andmetega tutvuma, tegema omapoolsed arvestused, hindama nõude põhjendatust ning nõudeavalduse ka kostjaga kooskõlastama. Hageja esitatud poolte kirjavahetusest nähtub, et kostja on saatnud hagejale nõude aluseks olevaid dokumente ja andmeid ning korduvalt neid andmeid ja omapoolseid 9 (13)

VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eespool tuvastas kohus, et hagejal on kostja ees lepingust tulenev raha maksmise kohustus summas 436,80 eurot. Nõue muutus sissenõutavaks alates 07.08.2018. a, kui saabus hageja arvel märgitud maksetähtaeg. Vaidlust ei ole, et kostja nõuet täitnud ei ole, mistõttu saab lugeda, et kostja on raha maksmise kohustust rikkunud. Seega on hageja viivise nõude eeldused täidetud. Kostja vaidleb hageja viivisenõudele vastu põhjusel, et hageja on ise viivitanud nõude esitamisega ja ootas mitu aastat enne, kui hagiavaldusega kohtusse pöördus. Kostja leiab, et selline hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega, eesmärgil, et nõude esitamisega viivitamisel nõuda kostjalt suuremat summat. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei põhjenda hageja viivisenõude rahuldamata jätmist. Hageja esitas kostjale 31.07.2018. a arve õigusabi teenuse eest tasumiseks tähtajaga 07.08.2018. a. Hageja pöördus kohtu poole maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kostjalt võla nõudes 10.12.2020. a. Olgugi, et hageja pöördus kohtu poole mitu aastat pärast nõude sissenõutavaks muutumist, siis leiab kohus, et see ei anna alust hinnata hageja käitumist hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Hageja on esitanud tõendina väljavõtte poolte kirjavahetusest, millest nähtub, et 21.08.2018. a e-kirjas (dtl 99) on hageja nõudnud kostjalt arve tasumist. Kostja on samal päeval saadetud vastuses (dtl 98) arve maksmisest keeldunud. Hageja on

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat on esindanud menetluses lepingulise esindajana advokaat Birje Kalmus. Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 223) kohaselt tegi hageja esindaja toiminguid kokku 8 tunni ja 17 minuti ulatuses alljärgnevalt: 1) 18.01.2021. a - hagiavalduse koostamine - 1h 22m; 2) 19.01.2021. a - hagi täiendamine - 20m; 3) 04.05.2021. a - vastus kohtu taotlusele - 1h 03m; 4) 01.06.2021. a - kompromissettepanekuga tutvumine - 7m; 5) 22.06.2021. a - seisukoht kompromissettepanekule - 25m; 6) 15.09.2021. a - kohtumäärusega (kirjalik menetlus) + kohtu selgitustega tutvumine 11m; 7) 06.10.2021. a - lõplikud seisukohad, vastus kompromissettepanekule, menetluskulude nimekirja koostamine - 2h 43m; 8) 14.10.2021. a kostja vastusega tutvumine - 15m; 9) 18.01.2022. a - kohtuistungiks ettevalmistamine, kohtuistungil osalemine - 1h 51m. Hageja esindaja taotleb tasu määraga 140 eurot ühe töötunni eest ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et arvestades asja keerukust, mahtu ja menetluse käiku, saab lugeda menetluskulude nimekirjas märgitud hageja esindaja toimingud vajalikuks ning põhjendatuks. Kohus leiab, et vajalikuks saab hinnata ka esindaja ajakulu märgitud ulatuses, s.o kokku 8 tunni ja 17 minuti ulatuses. Iseenesest ei ole hageja nõue suur (hagihind 557,42 eurot) ning asja materjal, sh esitatud tõendid ei ole kuigi mahukad. Samas on kostja esitanud hageja nõudele hulgaliselt vastuväiteid ning neid vastuväiteid ka korduvalt täiendanud. Hageja esindaja pidi kostja esitatuga tutvuma ja tema vastuväidetele vastama. Algselt otsustas kohus poolte nõusolekul menetleda asja kirjalikus menetluses (14.09.2021. a määrus). Seoses sellega, et kostja avaldas soovi saada istungil ära kuulatud, tühistas kohus kirjaliku menetluse ja määras asja arutamiseks kohtuistungi. Hageja esindaja pidi osalema kohtuistungil, millele eeldatavalt pidi eelnema ka ettevalmistus. Kohus leiab, et hageja esindaja tehtud toimingud ja ajakulu neile on menetluse asjaoludega kooskõlas. Kohus leiab, et põhjendatuks saab pidada ka hageja esindaja tasumäära tunnitasuga 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Tasumäär sellises ulatuses on keskmiselt advokaadist esindaja nõutav tasumäär. Hageja on käibemaksukohuslane ja vastavuses TsMS § 174 lg-ga 10 ei nõua hageja kostjalt lepingulise esindaja tasu hüvitamist koos käibemaksuga. Hageja lepingulise esindaja tasu summas 1159,66 eurot ületab hagihinda (557,42 eurot) ligi kaks korda. Kohus leiab aga, et see asjaolu ei anna alust jätta hageja menetluskulude hüvitamise taotlust rahuldamata. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-1910324 pidanud vajalikuks muuta oma varasemalt avaldatud seisukohta, et menetluskulude suurus võib ületada tsiviilasja hinda üksnes eriti keerukates ja suuremahulistes asjades. Riigikohus on asunud seisukohale, et menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele, sealjuures arvestades ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu.