More In Online OÜ hagi Osaühing Randsilvar vastu põhivõlgnevuse 4798 euro ja viivise 4798 euro nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. juuli 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühing Randsilvar apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
4820,12 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja More In Online OÜ (registrikood 12518914), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson Kostja Osaühing Randsilvar (registrikood 10951860), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Traat
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 23. juuli 2021 otsus osas, millega mõisteti Osaühingult Randsilvar More In Online OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 1076,76 eurot (s.o 3721,24 eurot ületavas osas) ja viivis 1076,76 eurot (s.o 3721,24 eurot ületavas osas), samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta selles osas põhivõlgnevuse ja viivise nõue rahuldamata ning jaotada ja kindlaks määrata menetluskulud vastavalt kohtuotsuse tervikresolutsiooni sõnastuses märgitule. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Harju Maakohtu 23. juuli 2021 otsus on jõustunud osas, millega maakohus mõistis Osühingult Randsilvar More in Online OÜ kasuks välja põhivõlgnevuse 2387,94 eurot ja viivise 2387,94 eurot.
4.2.Mõista Osaühingult Randsilvar More In Online OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 3721,24 eurot ja viivis 3721,24 eurot.
4.3.Jätta More In Online OÜ hagi Osaühing Randsilvar vastu põhivõlgnevuse 1076,76 euro ja viivise 1076,76 euro nõudes rahuldamata.
4.4.Jätta maakohtus kantud More In Online OÜ menetluskuludest 78% Osaühing Randsilvar kanda ja Osaühing Randsilvar menetluskuludest 22% More In Online OÜ kanda.
4.5.Jätta ringkonnakohtus kantud More In Online OÜ menetluskuludest 55% Osaühing Randsilvar kanda ja Osaühing Randsilvar menetluskuludest 45% More In Online OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.More In Online (hageja) esitas 24. novembril 2020 Harju Maakohtule Osaühing Randsilvar (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 4798 eurot ja viivise summas 4798 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on TV Online OÜ ja kostja vahel 1. aprillil 2011 sõlmitud müügileping, milles lepiti kokku TV Online OÜ poolt kostjale müüdavate kaupade põhilised müügitingimused. Praktikas nägi pooltevaheline koostöö aastate jooksul välja järgmine: kostja helistas või saatis TV Online OÜ-le kirja tellimusega, TV Online OÜ komplekteeris tellimuse ja organiseeris kauba transpordi kostja poolt soovitud objektile. Kauba üleandmise kohta akti kunagi ei vormistatud. Seejärel saatis TV Online OÜ kostjale arve, mille kostja tasus. Poolte koostöö katkes 2017 lõpul, mil kostja keeldus tasuma kolme TV Online OÜ poolt väljastatud arvet.
3.Arved, millel märgitud kauba on TV Online OÜ kostjale tarninud, kuid mille eest kostja tasunud ei ole, on järgmised: 1) 16. november 2017 arve nr 171018 summas 1978,20 eurot; 2) 14. detsember 2017 arve nr 171101 summas 2606,20 eurot; 3) 21. detsember 2017 arve nr 171119 summas 213,60 eurot.
2-20-17299
4.Hageja palus kostjalt välja mõista viivise arvete tasumisega viivitamise eest kuni põhinõude ulatuseni 4798 eurot. Lepingu p 6.2 kohaselt on viivisemääraks 0,15% tasumata summalt päevas.
5.TV Online OÜ ja hageja on 21. oktoobril 2020 sõlminud nõude loovutamise lepingu, millega TV Online OÜ loovutas kõik lepingust ja arvetest tulenevad nõuded hagejale. Kostja vastuväited
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.16. novembril 2017 väljastati kaks osaühing Eesti Traat (ekslikult märgitud Eesti Traat AS) saatelehte, mis koostati TV Online OÜ- le väidetavalt kostjale tarnitud kauba eest. Saatelehelt nr 43839 nähtub, et TV Online OÜ-le on väljastatud armatuuri 10 mm B500B kokku 1200jm, saatelehelt nr 43825 aga nähtub, et TV Online OÜ-le on samal kuupäeval väljastatud veel armatuuri 10 mm B500B 3000 jm ja armatuuri 6 mm B500K 780 jm. Ühele veosele ei vormistata sama kauba osas mitut erinevat saatelehte. Kaks erinevat saatelehte kinnitavad, et osa kaubast viidi kostjale, kuid ülejäänud kaup viidi mujale. TV Online OÜ poolt koostatud arvelt nr 171018 nähtub, et kogu kauba eest esitati aga arve kostjale, kes põhjendatult keeldus sellist arvet tasumast.
8.Kuni 2016 sügiseni toimusid pooltevahelised tehingud nii, et iga ostu ja tellimusega väljastati arve kaubaga kaasa. Siis aga tegi TV Online OÜ ettepaneku, et igas kuus tehakse üks koondarve. Selle tulemusel saadeti koondarve järgmise kuu 18.-19. kuupäeval. Kostja avastas alles hiljem, et esitatud koondarvetel olevad hinnad on kõrgemad varem kokku lepitust ja esineb alusetuid juurdekirjutusi.
9.TV Online OÜ saatis 21. veebruaril 2018 kostjale tarnija väljavõtte ja saldoteatise, mille kohaselt on kostja võlg pärast pooltevahelist tasaarvestust seisuga 31. detsember 2017 kokku 3721,24 eurot, mitte 4798 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Harju Maakohus rahuldas 23. juuli 2021 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 4798 eurot ja viivise 4798 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 4792 eurot ja viivise.
11.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selles, et TV Online OÜ kui müüja ja kostja kui ostja on sõlminud 1. aprillil 2011 müügilepingu ning aastate jooksul praktikas väljakujunenud koostöö kestis kuni 2017 aasta lõpuni. Samuti ei vaielda selle üle, et TV Online OÜ loovutas 21. oktoobril 2020 nõude loovutamise lepinguga kõik oma nõuded kostja vastu hagejale.
12.Maakohus leidis, hinnates esitatud tõendeid kogumis, et 16. novembri 2017 arvel nr 171018, 14. detsembri 2017 arvel nr 171101 ja 21. detsembri 2017 arvel nr 171119 märgitud kaup on TV Online OÜ poolt kostjale üle antud. Maakohus tuvastas, et vaidlusalustel arvetel märgitud kauba hinnakokkulepe on sisuliselt identne ja kohati isegi odavam kui varasemates tehingutes. Maakohus tuvastas, et kostja ostjana oli kohustutud tasuma müüjale müügilepingust tulenevalt asja ostuhinna arve nr 171018 alusel 1978,20 eurot, arve nr 171101 alusel 2606,20 eurot ja arve nr 171119 alusel 213,60 eurot.
2-20-17299
13.Maakohus leidis, et TV Online OÜ poolt 21. veebruaril 2018 kostjale saadetud tarnija väljavõtte ja saldoteatise alusel, mille kohaselt on kostja võlg seisuga 31. detsember 2017 kokku 3721,24 eurot, ei ole teostatud tasaarvestust. Maakohus leidis, et tegemist on tasaarvestuskokkuleppe projektiga, mida pole kunagi allkirjastatud ja millega kostja pole nõustunud. Asjas ei ole tõendatud, et kostjale oleks esitatud tasaarvestuse avaldus.
14.Hageja viivisenõue on põhjendatud ning hagejal on õigus nõuda viivist müügilepingu p 6.1 kohaselt viivisemääras 0,15% tasumata summalt päevas. Põhjendatud on viivise nõue kuni põhinõude ulatuseni. Apellatsioonkaebus
15.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 23. juuli 2021 otsuse osaliselt, s.o summas 4820,12 eurot ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi tühistatud osas, s.o summas 4820,12 eurot, rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
16.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus valesti käsitlenud võlaõigusseaduse tasaarvestuse regulatsiooni. Maakohtu seisukoht, et ühestki kohtule esitatud tõendist ei saa tasaarvestust järeldada, on ekslik. Tasaarvestus on tehtud ja toimunud vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele, eelkõige võlausaldaja TV Online OÜ enda soovile.
17.Vastavalt TV Online OÜ poolt 21. veebruaril 2018 kostjale saadetud tarnija väljavõtte ja saldoteatise kohaselt on kostja võlg pärast pooltevahelist tasaarvestust seisuga 31. detsember 2017 kokku 3721,24 eurot, mitte 4798 eurot. Ainuüksi raamatupidamisandmetel on kostja võlg TV Online OÜ ees 1076,76 euro võrra väiksem.
18.Maakohtul on jäänud tähelepanuta hageja enda poolt 13. aprillil 2021 kostja taotlusele vastuseks esitatud seisukoht, mille lisas 1 on hageja esitanud tasarvestuse e-kirjas, milles on märgitud „Palun kontrollida saldo õigsust ja tagastada tasaarveldusettepanek hiljemalt 20. jaanuar 2018e-postiaadressile [email protected]. Tähtajaks mitte teatamisel leome saldo Teie poolt aktsepteerituks. Erinevuste korral Teie raamatupidamisandmetega palume saata teiepoolne väljavõte. X“. Kostja mingeid vastuväiteid tasaarvestuse osas ei esitanud. TV Online OÜ saatis 21. veebruaril 2018, s.o kuu aega hiljem eelmärgitud tähtajast 20. jaanuar 2018, kostjale tarnija väljavõtte ja saldoteatise, mille kohaselt on kostja võlg pärast pooltevahelist tasaarvestust seisuga 31. detsember 2017 kokku 3721,24 eurot, mitte 4798 eurot.
19.Kostja on vaikimisi tasaarvestust aktsepteerinud vastavalt ettepanekule, võlaõigusseaduse (VÕS) § 198 ja 203 lg 1 ja pärast tähtaja möödumist vastuväite esitamiseks on hageja oma nõuet tasaarvestatud summa võrra korrigeerinud. Kohtuotsuse seisukoht, et tasaarvestuskokkulepet ei sõlmitud, on nii õiguslikult kui faktiliselt sisutu. Poolte vahel on toimunud nõuete summeerimine VÕS § 203 lg 1 kohaselt.
20.Maakohus on tõendeid hinnanud puudulikult ja ebaloogiliselt. Ei ole põhjendatud rajada kohtuotsust hageja paljasõnalistele väidetele ja vaidluse tulemusest huvitatud tunnistaja X ütlustele olukorras, kus kirjalikud tõendid tõendavad tunnistaja ütlustele vastupidist.
21.Hageja on omaks võtnud, et osaühing Eesti Traat saatelehel nr 43825 märgitud kaupa ei tarnitud kostjale. Saatelehtede võrdlusest nähtub, et hageja on arve saatelehel nr 43825 märgitud kauba eest esitanud kostjale, liites mõlema saatelehe kauba kokku. Kuigi hageja ei tunnista alusetu arve esitamist, on see kauba saatedokumentidega tõendatud. Hageja tunnistaja X ütlused
2-20-17299 ei ole eluliselt usutavad. Miks pidi kostja telefoni teel samal päeval tellima veel kaupa, mille kohta ei ole esitatud ühtegi dokumenti ning mille kohta puudub ka igasugune muu info, jääb otsusest selgusetuks.
22.Lähtudes alusetult arvel nr 171018 märgitud kauba maksumusest armatuurraud 10 mm 3000 jm hinnaga 0,395 eurot, so kokku 1185 eurot ning armatuurraud 6 mm 780 jm hinnaga 0,19 eurot, so kokku 148,20 eurot, on tõendatud, et kostjale on alusetult esitatud arve kokku summas 1333,30 eurot (ilma käibemaksuta).
23.Hageja on esitanud kostja vastu alusetuid põhinõudeid kokku 2410,06 eurot (1076,76+1333,30), millele lisandub alusetult välja mõistetud viivis samas summas. Vastustaja seisukoht
24.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 1076,76 eurot (s.o 3721,24 eurot ületavas osas) ja viivis 1076,76 (s.o 3721,24 eurot ületavas osas), samuti menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab eeltoodud osas hagi rahuldamata ning jaotab ja määrab menetluskulud vastavalt kohtuotsuse resolutsioonis märgitule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 654 lg 22 kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
26.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega mõisteti kostjalt välja hageja kasuks 2410,06 eurot põhivõlgnevuse katteks ja 2410,06 eurot viivise katteks. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 2387,94 eurot põhivõlgnevuse katteks ja 2387,94 viivise katteks. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
27.Pooled ei vaidle selle üle, et TV Online OÜ ja kostja vahel on sõlmitud 1. aprillil 2011 müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes (tl 6-7) ja TV Online OÜ on 16. novembril 2011 esitanud kostjale arve nr 171018 1978,20 euro tasumiseks tähtajaga 16. detsember 2017, mis on tasumata (tl 10). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et TV Online OÜ loovutas müügilepingust ja
16.novembri 2011 arvest 171018 tulenevad nõuded kostja vastu hagejale (tl 21). Maakohus tuvastas, et kostja on kohustatud tasuma TV Online OÜ poolt kostjale 16. novembril 2017 esitatud arve nr 171018 alusel kostjale üle antud kauba eest arvel märgitud summa 1978,20 eurot.
28.Ringkonnakohtus vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas hagejal on õigus nõuda arve nr 171018 alusel 1333,30 euro tasumist. Kostja väidete kohaselt ei ole temale arvel nr 171018 märgitud kaupa 1333,30 euro eest üle antud (tl 10).
2-20-17299
29.Kostja apellatsioonkaebuses toodud väited, et temale ei ole antud üle arvel nr 171018 märgitud kaupa 1333,30 euro ulatuses, ei anna alust maakohtu järelduste muutmiseks. Kostja esitas apellatsioonkaebuses samad väited ja maakohus on neid otsuses hinnanud. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse järeldustega, et kostjale on üle antud arvel nr 171018 märgitud kaup.
30.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium, et maakohus on kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud ning jõudnud õigele järeldusele, et kostjale on üle antud arvel nr 171018 märgitud kaup, mistõttu oli kostjal kohustus tasuda arve nr 171018 summas 1978,20 eurot. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme tõendite hindamisel, kui jõudis järeldusele, et arvel nr 171018 märgitud kaup on kostjale üle antud. Maakohus tugines esitatud tõenditele ja seostas oma järelduse asjas esitatud tõenditega. Samuti on maakohus oma seisukohta piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses ning maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, ei tähenda, et maakohus on jõudnud sellisele järeldusele menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes.
31.Maakohus on tuvastanud, et tunnistaja autojuht Q kinnituskirjaga (tl 13) ja tunnistaja X ütlustega (tl 90–93) on tõendatud, et TV Online OÜ on kõik arvel nr 171018 märgitud kaubad kostjale üle andnud. Tunnistaja X ütlustega on tõendatud, et tema väljastas kostjale arveid, mh arve nr 171018, mis väljastati üksnes kauba kohta, mis oli tellitud ja tarnitud. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium, et osaühing Eesti Traat 16. novembril 2017 TV Online OÜ-le väljastatud kahest saatelehest nr 43839 ja nr 43825 ei ole võimalik järeldada kostjale kauba üle andmist või mitte. Käesolevas asjas ei ole vaja tuvastada, kas TV Online OÜ on kostjale üle andnud temale osaühing Eesti Traat poolt antud kauba, vaid asjas on vaja tuvastada kas kostjale on üle antud arvel nr 171018 märgitud kaup. Seega on maakohus õigesti leidnud, et kostja väidetel ja tõenditel, kellele on TV Online OÜ temale osaühing Eesti Traat poolt saatelehtede alusel kauba üle andud, pole asja lahendamisel tähtsust (tl 54).
32.Kostja väide, et tunnistaja X ütlused ei ole usaldusväärsed, sest tunnistaja on menetluse tulemusest huvitatud, kuna ta on TV Online OÜ juhatuse liikmena loovutanud nõude kostja vastu hagejale, kelle juhatuse liikmeks on tunnistaja abikaasa, ei ole veenev. Tunnistaja ei olnud ütluste andmise ajal hageja juhatuse liige ning asjaolu, et ta on hageja juhatuse liikme abikaasa, ei muuda tunnistaja ütlusi aprioorselt ebausldusväärseks.
33.Ringkonnakohtus vaidlevad pooled jätkuvalt ka selle üle, kas TV Online OÜ ja kostja vahel on tehtud tasaarvestus, mille tulemusena on kostja võlgnevus hageja ees 1076,76 euro võrra väiksem. Kolleegium saab aru, et kostja vastuväidete kohaselt on kostja kohustus tasuda temale esitatud arved, kokku summas 4798 eurot, osaliselt, kuivõrd kohustus on 1076,76 euro tasumise osas tasaarvestuse tulemusel lõppenud.
34.VÕS § 186 p 2 kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega. VÕS § 197 lg 1 järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.
35.Kostja väide, et tasaarvestus on toimunud TV Online OÜ ja kostja vahel nõuete summeerimisel, ei ole tõendatud. Kuna kumbki pooltest pole väitnud, et TV Online OÜ ja
2-20-17299 kostja on sõlminud jooksva arve lepingu, siis ei kohaldu nendevaheliste rahaliste nõuete tasaarvestamisele VÕS § 203 lg 1.
36.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et TV Online OÜ tasaarvestuse avaldus kostjale on vaid tasaarvestuse avalduse projekt, sest seda pole kunagi allkirjastatud ja sellega pole kostja nõustunud (tl 53, 63).
37.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 sätestab, et tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt on tehingud ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus, Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. TsÜS § 68 lg 1 järgi võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 68 lg 2 järgi otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. TsÜS § 75 lg 1 järgi kindlale isikule tehtud tahtevaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
38.Kuigi pooled vaidlevad, kas TV Online OÜ avaldusest võib nähtuda tahteavaldus tasaarvestada vastastikused nõuded summas 1076,76 eurot või oli see vaid ettepanek tasaarvestuseks, siis ei ole vaidlust selle üle, et TV Online OÜ on peale tasaarvestuse avalduse tegemist esitanud kostjale ka saldokinnituse, kus kostja võlgnevus TV Online OÜ ees on 1076,76 euro võrra väiksem, kui see oleks temale esitatud arvete alusel (tl 63, 53).
39.TsÜS § 68 lg 3 järgi võib tahteavaldus olla ka kaudne, väljendudes teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (vt Riigikohtu 17. märtsi 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-11650, p 11 ja 5. novembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-14, p 12). Kaudne ehk konkludentne on selline tahteavaldus, millest vastavalt tahteavalduse tegemise asjaoludele võib välja lugeda avalduse tegija tahte tuua kaasa õiguslik tagajärg (vt Riigikohtu 17. märtsi 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-11650, p 11 ja 21. oktoobri 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-109972/115, p 12).
40.Kolleegium leiab, et TV Online OÜ on väljendanud oma kaudset tahteavaldust arve nr 171018 tasaarvestamiseks summas 1076,76 eurot (tl 63, 53, 58). Kolleegium leiab, et tasaarvestuse avaldusega, mida TV Online OÜ nimetab ka tasaarvelduskokkuleppe edastamiseks, milles on avaldanud soovi tasaarveldamiseks, et tasaarvestada konkreetsed hageja nõuded, sh arve nr 171018 summas 1076,76 kostja nõuetega ja palunud kontrollida saldo õigsust (tl 63), on TV Online OÜ avaldanud eelkõige tahet tasaarvestuseks, et vastastikused nõuded väheneksid ühe ja sama summa võrra. Teatest on mõistlikul inimesel võimalik järeldada, et TV Online OÜ sooviks on olnud tasaarvestada vastastikku nõudeid tasaarvestuses märgitud ulatuses. Asjaolu, et TV Online OÜ on palunud kostjalt tasaarvestusele, kui edastatud tasaarvestuskokkuleppele kostja vastust, ei luba arvata, et TV Online OÜ oleks ise seadnud tasaarvestuse kehtivuse sõltuvaks kostja vastusest sellele. TV Online OÜ on selgesõnaliselt andnud kostjale teada, et juhul kui kostja ei vasta, siis loetakse saldo aktsepteerituks. Seda ei ole kolleegiumi arvates võimalik aga mõista teistmoodi, kui et TV Online OÜ on soovinud teostada tasaarvestuse, sh arvest nr 171018 1076,76 euro ulatuses, kuid TV Online OÜ on palunud seetõttu ka kontrollida tasumisele kuuluvaid summasid raamatupidamisandmetele tuginedes. Kolleegiumi arvates ei ole võimalik TV Online OÜ tasaarvestuseavaldust kui TV Online OÜ tahteavaldust, kus teatatakse kostjale, et juhul kui kostja saldot 20. detsembriks 2018
2-20-17299 ei kinnita, siis loetakse saldo aktsepteerituks, mõista teisiti, kui et TV Online OÜ on soovinud sellega teostada just tasaarvestust. Vaidlust ei ole, et kostja ei vastanud TV Online OÜ tasaarvestusele 20. detsembriks 2018 nagu oli palutud, kuid sellest hoolimata nähtub TV Online OÜ 21. veebruari 2018 saldoteatisest kostjale, et kostja võlgnevus arve nr 171018 alusel on 901,44 eurot, so 1076,76 eurot väiksem, kui TV Online OÜ ei oleks teinud tasaarvestust (tl 53). Seega on TV Online OÜ saldoteatises samuti kinnitanud oma varasemat tahteavaldust tasaarvestada vastastikuseid nõudeid ja arvest nr 171018 alusel 1076,76 euro tasumise kohustus, sest saldoteatise kohaselt võlgneb kostja TV Online OÜ-le 901,44 eurot. Vaidlust ei ole, et kostja mõistis temale tehtud tahteavaldust selliselt, et TV Online OÜ teostas tasaarvestuse.
41.Tasaarvestuseks on oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Vaidlust ei ole, et TV Online OÜ-l oli sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu ja kostjal oli sissenõutavaks muutunud nõue TV Online OÜ vastu. Seega on tuvastatud, et TV Online OÜ-l oli õigus oma nõue kostja nõudega kattuvas ulatuses tasaarvestada. Pärast tasaarvestuse õiguse tekkimist sõltub tasaarvestuse toimumine ja tasaarvestuse võimalikkus üksnes tasaarvestavast poolest. Tasaarvestuse õigus on tasaarvestuse õigust omava isiku kujundusõigus. Tasaarvestuse avaldus on teisele poolele suunatud ühepoolne tahteavaldus, mis TsÜS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt muutub kehtivaks selle kättesaamisega teiselt poolt ja teise poole nõusolekut tasaarvestuseks ei olegi vaja. Kuna tasaarvestust ei pea tegema poolte kokkuleppel, vaid seda saab teha avalduse esitamisega teisele poolele, mida TV Online OÜ on teinud, siis ei ole vaja tasaarvestuse tegemiseks vastaspoole nõusolekut, sh vaikimisega nõusolekut. Seega ei ole maakohus VÕS § 20 lg 2 õigesti kohaldanud, kuna kostja nõusolekut tasaarvestuse tegemiseks ei olnud maakohtul vaja tuvastada.
42.Lähtudes eeltoodust on tõendatud, et TV Online OÜ oli tasaarvestanud tasaarvestuse avalduses märgitud nõuded ning tasaarvestanud oma kohustuse tasuda kostjale 1076,76 eurot kostja kohustusega tasuda arvest nr 171018 1076,76 eurot. Kuna arve nr 171018 alusel pidi kostja TV Online OÜ-le tasuma 1978,20 eurot, millest 1076,76 euro tasumise kohustus on tasaarvestusega lõppenud, siis võlgneb kostja arve nr 171018 alusel 901,44 eurot, s.o 1076,76 eurot vähem, kui maakohus kostjalt hageja kasuks arve nr 171018 alusel välja mõistis.
43.Pooled ei vaidle selle üle, et VÕS § 113 lg 1 ja müügilepingu p 6.2 kohaselt tuleb kostjal rahaliste kohustuste viivitamise tõttu tasuda viivist 0,15% tasumata summalt päevas (tl 6-7). Pooled ei vaidle viivise arvestuse ega selle üle, et kostja peab tasuma hagejale viivise põhinõude ulatuses. Kuna kolleegium eespool tuvastas, et hageja põhinõue on 1076,76 eurot väiksem, siis on põhjendatud kostja väide, et kostjalt hageja kasuks välja mõistetud viivised peavad olema 1076,76 euro võrra väiksemad. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
44.Kuna maakohtu otsus osaliselt tühistatakse, muudab kolleegium kooskõlas TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3 sätestatuga maakohtu menetluskulude jaotust ja määrab kindlaks apellatsioonimenetluse kulude jaotuse.
45.Menetluskulude jaotamisel lähtub kolleegium menetluskulude jaotust hagi osalise rahuldamise korral reguleerivast TsMS § 163 lg-st 1. Kuna hagi menetlusse võtmisel hagihinda 9596 eurot arvestades rahuldatakse hagi 78% ulatuses (7442,48 eurot), siis on põhjendatud jätta maakohtus hageja menetluskuludest 78% kostja kanda ja kuna hagi jääb rahuldamata 22% ulatuses, siis on põhjendatud jätta kostja menetluskuludest 22% hageja kanda.
2-20-17299
46.Kolleegiumi hinnangul on ka ringkonnakohtu menetluskulude jaotamisel põhjendatud lähtuda TsMS § 163 lg 1 ja 171 lg 1 järgi apellatsioonkaebuses vaidlustatud nõude rahuldamise ulatusest. Kuna apellatsioonkaebuse hinda 4820,12 eurot arvestades apellatsioonkaebus rahuldatakse 45% ulatuses (2153,52 eurot), siis on põhjendatud jätta ringkonnakohtus kostja menetluskuludest 45% hageja kanda ja kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata 55% ulatuses, siis on põhjendatud jätta hageja menetluskuludest 55% kostja kanda.
47.Menetluskulude suurus tuleb TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks määrata maakohtul pärast tsiviilasjas tehtud lõpliku lahendi jõustumist. Riigikohus on 20. aprilli 2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 selgitanud, et TsMS § 174 lg-d 3 ja 5 tuleb nende koostoimes tõlgendada selliselt, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja selle tulemusena peab kõrgema astme kohus esmakordselt diskretsiooni kasutades kindlaks määrama teise menetlusosalise maakohtus kantud menetluskulud, mida maakohus vaidlustatud otsuses ei ole määranud, siis ringkonnakohus, muutes maakohtu otsust sel määral, et muuta tuleks ka menetluskulude jaotust, või tehes ise uue otsuse, võib jätta menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata, iseäranis juhul, kui on vaja hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust diskretsiooniõiguse alusel (nt lepingulise esindaja kulu TsMS § 175 lg 1 alusel). Käesolevas menetluses on ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt tühistanud ja jaotanud menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, mis tingiks ka esmakordselt kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise. Kostjat esindas maakohtu menetluses lepingulise esindajana vandeadvokaat, mistõttu on vajalik hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust diskretsiooniõiguse alusel. Eeltoodu tõttu tuleb hüvitatavate menetluskulude suurus TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks määrata pärast jõustunud lõplikku lahendit maakohtul.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.