Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
23. juuli 2021, Tallinn
Kohtuasi
More In Online OÜ hagi Osaühing Randsilvar vastu põhivõlgnevuse 4798 euro ja viivise 4798 euro nõudes
Tsiviilasja hind
9596 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: More In Online OÜ (registrikood 12518914), asukoht J.Vilmsi 6-6, 10126 Tallinn Hageja esindaja: vandeadvokaat Erik Lepikson, Advokaadibüroo Kasak & Lepikson, aadress Süda 3-4, Tallinn, e-post: [email protected]
2-20-17299
Kostja: Osaühing Randsilvar (registrikood 10951860), asukoht Leegi tee 10, Muraste küla, Harku vald, 76905 Harju maakond; e-post: [email protected]; tel nr 5011497 Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin T, Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, aadress Juhkentali 8, 10132 Tallinn, e-post: [email protected] Kohtuistungi aeg
26.05.2021
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Osaühingult Randsilvar hageja More In Online OÜ kasuks välja põhivõlgnevuse 4798 eurot ja viivis 4798 eurot. Menetluskulude jaotus:
1.Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja Osaühing Randsilvar kanda.
2.Määrata menetluskulud kindlaks rahaliselt. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõista kostjalt Osaühingult Randsilvar hageja More In Online OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 4792 eurot.
3.Kostjal Osaühing Randsilvar tuleb tasuda menetluskulude hüvitise summalt (4792 eurot) hagejale More In Online OÜ viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest
kuni kulude hüvitamiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE
1.Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-20-17299 hageja More In Online OÜ hagis kostja Osaühing Randsilvar vastu lepingu täitmise nõudes põhivõlgnevuse 4798 euro ja viivise 4798 euro nõudes (tl 1-5, 57-61, 76-78).
2.TV Online OÜ (edaspidi nimetatud TV) ja kostja Osaühing Randsilvar vahel on 01.04.2011 sõlmitud müügileping, milles lepiti kokku TV poolt kostjale müüdavate kaupade põhilised müügitingimused. Praktikas nägi pooltevaheline koostöö aastate jooksul välja järgmine: kostja helistas või saatis TV-le e-kirja tellimusega, TV komplekteeris tellimuse ja organiseeris kauba transpordi kostja poolt soovitud objektile. Kauba üleandmise kohta akti ei vormistatud kunagi. Seejärel saatis TV kostjale arve, mille kostja tasus. Poolte koostöö katkes 2017 lõpul, mil kostja keeldus tasuma kolme TV poolt väljastatud arvet ning asus väitma, et ta ei olegi midagi tellinud ega kätte saanud. Arved, milles märgitud kauba on TV kostjale tarninud, kuid mille eest kostja tasunud ei ole, on järgmised: 1) 16.11.2017 arve nr xxx, summas 1978,20 eurot; 2) 14.12.2017 arve nr xxx, summas 2606,20 eurot; 3) 21.12.2017 arve nr xxx, summas 213,60 eurot. Seejuures on arvetele märgitud müüdud kaupade nimetused, ühikud, kogused ja summad. Arvel nr xxx märgitud kaubast osa tellis kostja e-kirja teel, kuid ülejäänud kaubad on kõik tellitud telefoni teel. Samuti sõlmiti kõik kokkulepped kauba maksumuse ning tarneaadressi osas telefoni teel. Kaupa tellis alati kostja esindajana juhatuse liige Ülo Oja ning kauba tellimused võttis TV poolt alati vastu TV juhatuse liige Tõnis Vändre.
3.Arvel nr xxx märgitud kauba viis 16.11.2017 kostja poolt määratud objektile xxx ning andis kostja poolt määratud isikule üle autojuht H D. Objektile jõudes helistas autojuht kostja juhatuse liikmele, kes saatis töömehe kaupa vastu võtma.
4.Arvel nr xxx märgitud kauba (va armatuurraud 20mm + lõikamine 2,4m) viis kostja poolt määratud objektile, so xxx koolimaja juurdeehitusele, aadressile xxx, Harjumaa ning andis kostja poolt määratud isikule üle autojuht R S. Arvel märgitud kaupa viidi objektile erinevatel kuupäevadel ajavahemikus 15.12.2017 kuni 21.12.2017. Objektile jõudes helistas autojuht kostja juhatuse liikmele, kes saatis töömehe kaupa vastu võtma. Arvel nr xxx esimeses positsioonis märgitud kaubal käis järgi kostja juhatuse liige isiklikult, võttes kauba peale T OÜ laost.
5.Arvel nr xxx märgitud kauba viis kostja poolt määratud objektile, so xxx koolimaja juurdeehitusele, aadressiga xxx ning andis kostja poolt määratud isikule 21.12.2017 üle autojuht D B.
6.Hageja palub mõista kostjalt välja ka viivis summas 4798 eurot. Lepingu p 6.2. kohaselt on
viivisemääraks 0,15% tasumata summalt päevas.
7.Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist alljärgnevalt: 1) arve nr xxx alusel on kostja olnud viivituses 1 074 päeva, mistõttu on viivise suuruseks 3 186,88 eurot; arve nr xxx on kostja olnud viivituses 1 034 päeva, mistõttu on viivise suuruseks 4 089,13 eurot; arve nr xxx on kostja olnud viivituses 1 027 päeva, mistõttu on viivise suuruseks 332,90 eurot. Seega on kogu viivisenõue kokku 7608,90 eurot. Riigikohtu praktikast tulenevalt ei ole põhjendatud viivisnõude välja mõistmine suuremas ulatuses kui põhinõue, siis nõuab hageja viivise tasumist summas 4 798 eurot. Hageja põhinõude suuruseks on 4 798 eurot ning viivsenõude suuruseks on 4 798 eurot.
8.TV ja hageja on 21.10.2020 sõlminud nõude loovutamise lepingu, millega TV loovutas kõik lepingust ja arvetest tulenevad nõuded hagejale (tl 1-5, 57-61, 76-78).
KOSTJA VASTUS
9.Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu. Hagis esitatud väited ja asjaolud ei vasta tõele. Vastavalt TV Online OÜ poolt 21.02.2018 kostjale saadetud tarnija väljavõtte ja saldoteatise kohaselt on kostja võlg pärast pooltevahelist arveldust ja tasaarveldust seisuga 31.12.2017 kokku 3721,24 eurot, mitte 4798 eurot (31-34, 50-52, 73-75).
10.16.11.2017 väljastati kaks Eesti T AS-i saatelehte, mis koostati TV Online OÜ-le väidetavalt kostjale tarnitud kauba eest. Saatelehelt nr xxx nähtub, et TV Online OÜ-le on väljastatud Armatuuri 10 mm B500B kokku 1200jm, saatelehelt nr xxx aga nähtub, et TV Online OÜ-le on samal kuupäeval väljastatud veel Armatuuri 10 mm B500B 3000 jm ja Armatuuri 6 mm B500K 780 jm. Ühele veosele ei vormistata sama kauba osas mitut erinevat saatelehte. Kui autojuht H D kinnitab, et viis kõik kaubad ühe korraga kostjale, siis kaks erinevat saatelehte samal päeval kinnitavad, et osa kaubast tarnis TV Online OÜ küll kostjale, kuid ülejäänud kaup viidi mujale, mitte kostjale (so kaks erinevat vedu). TV Online OÜ poolt koostatud arvelt nr xxx aga nähtub, et kogu kauba eest esitati arve kostjale, kes põhjendatult sellist arvet tasumast keeldus. TV Online OÜ-le Nõmme Trans OÜ poolt esitatud arvelt nr xxx on näha, et 16.11.2017 on H D (N T OÜ autojuht) teostanud 2 erineva sihtaadressiga vedu, so Hiiu-Punane tn-Eesti T-Kungla tn-Punane tn-Männiku (5h, vedu kostjale) ja teine vedu Männiku-Eesti TKopli-Hiiu (2,5 h, kellele tarniti, seda kostja ei tea).
11.Selline käitumine on TV Online OÜ poolt olnud ka varasemalt tavapärane, kus kostjale tarnitud kauba kogus on oluliselt väiksem arvel märgitud kauba kogusest. Kostja palus TV Online OÜ-l täpsustada, miks on arved esitatud kauba eest, mida tarnitud ei ole, kuid TV Online OÜ juhatuse liige Tõnis Vändre eeslitas kostja küsimustele mitte vastata. Kuni 2016 a sügiseni toimusid pooltevahelised tehingud nii, et iga ostu ja tellimusega väljastati arve kaubaga kaasa. Siis aga tegi TV Online OÜ ettepaneku, et igas kuus tehakse üks koondarve. Selle tulemusel saadeti koondarve järgmise kuu 18.-19. kuupäeval. Kostja avastas alles hiljem, et esitatud koondarvetel olevad hinnad on kõrgemad varem kokku lepitust ja esineb alusetuid juurdekirjutusi.
12.TV Online OÜ saatis 21.02.2018 kostjale tarnija väljavõtte ja saldoteatise, mille kohaselt on kostja võlg pärast pooltevahelist arveldust ja tasaarveldust seisuga 31.12.2017 kokku 3721,24 eurot, mitte 4798 eurot. Saldoteatiselt nähtub seega, et hageja võlg TV Online OÜ ees on seisuga 21.02.2018 hagis nõutud arvete alusel kokku 3721,24 eurot, mitte 4798 eurot. Hageja väide, et tasaarvestuskokkulepet ei sõlmitud, nii õiguslikult kui ka faktiliselt täiesti sisutu. (313
34, 50-52, 73-75).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste esindajad, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ning see kuulub rahuldamisele.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele ning TsMS § 442 lõike 8 alusel märgitakse otsuse põhjendavas osas ära tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus on eeltoodut pooltele selgitanud muu hulgas 30.04.2021 kohtumääruses (tl 69-71).
15.Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et TV Online OÜ kui müüja ja kostja Osaühing Randsilvar kui ostja on sõlminud 01.04.2011 müügilepingu (tl 6-7) ning aastate jooksul praktikas väljakujunenud koostöö kestis kuni 2017. aasta lõpuni. Samuti ei vaielda selle üle, et TV Online OÜ loovutas 21.10.2021 nõude loovutamise lepinguga kõik oma nõuded kostja vastu hagejale (tl 21). Hageja põhinõue tuleneb kolmest kostjale esitatud, kuid kostja poolt tasumata arvest: 1) 16.11.2017 arve nr xxx, summas 1978,20 eurot (tl 10); 2) 14.12.2017 arve nr xxx, summas 2606,20 eurot (tl 11); 3) 21.12.2017 arve nr xxx, summas 213,60 eurot (tl 12). Hageja seisukoha järgi on ta kostjaga kokku leppinud kauba võõrandamises, kaup on tellitud ja kostjale ka üle antud (tl 3, p 2.2). Kostja on enda vastuses märkinud, et ta ei saanud TV Online OÜ-lt kaupu arvetel näidatud mahus, arveid on suurendatud ning arvetele on märgitud kaupasid, mida kostjale tegelikkuses ei müüdud, seejuures ei ole kostja esile toonud, millises mahus ta kaupasid sai ja millises mitte (tl 50-52).
16.Käesolevas asjas seisneb põhiline vaidlusküsimus selles, kas kostjal on kohustus müügilepingu alusel tasuda 16.11.2017 arve nr xxx eest (summas 1978,20 eurot -tl 10), 14.12.2017 arve nr xxx eest (summas 2606,20 eurot -tl 11) ja 21.12.2017 arve nr xxx eest (summas 213,60 eurot - tl 12). Lisaks vaidlevad pooled selle üle, kas poolte vahel on kehtiv tasaarvestuskokkulepe tulenevalt 31.12.2017 saldoteatisest (tl 53).
17.Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1, koostoimes VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1. VÕS § 208 lg 1 sätestatud müüja müügilepingust tulenevateks põhikohustusteks on müüdud asja üleandmise kohustus ning kohustus teha enda poolt vajalik müüdud asja omandiõiguse üleminekuks kostjale ning ostja põhikohustuseks on ostuhinna tasumise kohustus ning müüdud asja vastuvõtmise kohustus.
18.Vaidlusalused arved on järgmised: 18.1Arve nr xxx, mis sisaldab järgnevaid tooteid (tl 10): • Armatuurraud 12 mm (6m) 240 jm;
• • •
Armatuurraud 16 mm (6m) 60 jm; Armatuurraud 10 mm (12m) 4200 jm; Armatuur T 6 mm 780 jm.
18.2 Arve nr xxx, mis sisaldab järgnevaid tooteid (tl 11): • Armatuurraud 20 mm 96 jm; • Armatuurraud 8 mm (6m) 3000 jm; • Armatuurraud 10 mm (6m) 300 jm; • Armatuurraud 12 mm (6m) 1800 jm; • Fibo biarmatuur 4.0 m 20 tk; • Rangid 450 tk. Arvel nrxxx märgitud kaubast osa tellis kostja e-kirja teel, kuid ülejäänud kaubad on kõik tellitud telefoni teel (tl 9). 18.3 Arve nr xxx, mis sisaldab järgnevaid tooteid ja teenuseid (tl 12): • Weber S-30 , 25 kg, 48 tk; • Kaubaalus Weber 1 tk; • Transporditeenus.
19.Hinnates käesolevas asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et eelpool nimetatud arvetel märgitud kaup on TV Online OÜ poolt kostjale üle antud ning kostja ostjana kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna VÕS § 208 lg 1 kohaselt.
20.Autojuht H Di kinnituskirjaga (tl 13) ja tunnistaja Tõnis Vändre ütlustega (tl 90-93) on leidnud tõendamist, et autojuht H D viis arvel nr xxx märgitud kauba 16.11.2017 kostja poolt määratud objektile xxx ning andis kostja poolt määratud isikule üle. Objektile jõudes helistas autojuht kostja juhatuse liikmele Ülo Ojale, kes saatis töömehe kaupa vastu võtma.
21.Autojuht R Si kinnituskirjaga (tl 15) ja tunnistaja Tõnis Vändre ütlustega (tl 90-93) on leidnud tõendamist, et autojuht R S viis arvel nr xxx märgitud kauba (va armatuurraud 20mm + lõikamine 2,4m) kostja poolt määratud objektile, so xxx koolimaja juurdeehitusele, aadressile xxx ning andis kostja poolt määratud isikule üle. Arvel märgitud kaupa viidi objektile erinevatel kuupäevadel ajavahemikus 15.12.2017 kuni 21.12.2017. Objektile jõudes helistas autojuht kostja juhatuse liikmele, kes saatis töömehe kaupa vastu võtma. Arvel nrxxx esimeses positsioonis märgitud kaubal käis järgi kostja juhatuse liige isiklikult, võttes kauba peale Eesti T OÜ laost. Arvel nr. xxx esimeses positsioonis märgitud kaubal käis järgi kostja juhatuse liige isiklikult, võttes kauba peale Eesti T OÜ laost. Eesti T OÜ arvelt nähtub kostja juhatuse liikme allkiri kauba kättesaamise kohta, millele kostja pole käesolevas menetluses vastu vaielnud (tl 14).
22.Autojuht D B kinnituskirjaga (tl 16) ja tunnistaja Tõnis Vändre ütlustega (tl 90-93) on leidnud tõendamist, et autojuht D B viis arvel nr xxx märgitud kauba kostja poolt määratud objektile, so xxx koolimaja juurdeehitusele, aadressiga xxx ning andis kostja poolt määratud isikule üle 21.12.2017.
23.16.11.2017, 14.12.2017 ja 21.12.2017 TV Online OÜ poolt kostjale esitatud arvete osas ei ole kostja enne käesoleva kohtumenetluse algust 3 aasta jooksul esitanud ühtegi vastuväidet või pretensiooni, kuid samas TV Online OÜ juhatuse liige Tõnis Vändre 06.05.2018 ja 09.09.2018 e-kirjadest nähtub, et T.Vändre on teinud kostjale korduvalt ettepanekuid kokku saada ja arvetega seonduvat arutada (tl 65-66).
24.Kostja on hagivastuses märkinud, et TV Online OÜ arvetel olevate kaupade hinnad võivad olla kõrgemad varem kokku lepitust. Hageja on esitanud tõendiks TV Online OÜ poolt kostjale väljastatud arve nr 170037 (tl 64), mille kostja on täies ulatuses tasunud. Arvelt nähtub, et näiteks armatuurrauda 12mm on varasemalt müüdud hinnaga 0,53-0,66 eurot jooksevmeetri kohta. Haginõude aluseks olevates arvetes on 12mm armatuurraua jooksevmeetri hinnaks 0,49-0,55 eurot. Seega on hinnakokkulepe sisuliselt identne (kohati isegi odavam) kui varasemates tehingutes (tl 64).
25.TV Online OÜ saatis 21.02.2018 kostjale tarnija väljavõtte ja saldoteatise, mille kohaselt on kostja võlg pärast pooltevahelist arveldust ja tasaarveldust seisuga 31.12.2017 kokku 3721,24 eurot (tl 53). Kohus leiab, et tegemist on tasaarvestuskokkuleppe projektiga, mida pole kunagi allkirjastatud ja millega kostja pole nõustunud. VÕS § 198 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Käeolevas asjas ei ole tõendatud, et kostjale oleks esitatud tasaarvestuse avaldus. VÕS § 20 lg 2 kohaselt vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Mitte ühestki kohtu ette toodud tõendist pole võimalik järeldada, et käesolevas asjas oleks teostatud tasaarvestust.
26.26.05.2021 toimunud kohtuistungil on üle kuulatud tunnistaja Tõnis Vändre, kes oli TV Online juhatuse liige ning kelle kliendiks oli ka kostja (tl 90-93). Tunnistaja Tõnis Vändre on andnud ütlusi selle kohta, et TV Online ja Randsilvar OÜ tegid ostu-müügialast koostööd. TV Online müüs ehituskaupasid ja üldehitustooteid, Randsilvar oli ostja. Randsilvar OÜ-st suhtles ta vaid Ülo Ojaga, kes esitas tellimusi kas telefoni teel või meili teel. Infovahetus käis neil helistamise teel ning nad suhtlesid ka kaupa vedanud autojuhtide kaudu. Kauba üleandmise kohta koostati arve-saatelehti, eraldi akte ei koostatud. OÜ Randsilvar jättis kolme arve eest tasumata, kuid kogu arvetel märgitud kaup on OÜ-le Randsilvar tarnitud. Aastast 2018 on ta saatnud iga kuu vähemalt kaks kirja Ülo Ojale küsimusega, et miks pole arved tasutud, kuid Ü.Oja ei ole nendele vastanud, ta ei võtnud isegi 2 aastat telefoni vastu. Arvetel märgitud kauba sai TV Online enda laost ja osa said nad Eesti T. Randsilvar OÜ on TV Onlinele ette heitnud, et arvetel on märgitud suuremad kogused, kui telliti 3 aastat hiljem pärast hagi esitamist kohtule. 3 aastat järjest ta saatis Ülole küsimusi, et miks Ülo arveid ei maksa, kuid Ülo ei vastanud midagi. Sageli oli nii, et Randsilvar tellis kauba e-kirja teel ning siis tehti veel lisatellimus telefoni teel. Spetsiifilised tooted tellis Ülo üldjuhul kirjalikult, kus oli täpsus väga oluline. Sageli Ülo helistas talle veel ja pani kaupa juurde, ta kas unustas vms. Telefoni teel ta tellis selliseid tooteid, mille puhul oli eksimus väike. Telefoni teel tellimine oli kiire ja operatiivne. Kuna ta tegeles betoonimisega, siis ta tellis hästi palju armatuuri näiteks (tl 90-93).
27.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 5 p 4 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada lepingu olemust ja eesmärki. Sama paragrahvi punkti 3 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada ka lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (vt Riigikohtu 26.12.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-10-4395/107). Seejuures tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada tavasid ja lepingupoolte vahelist praktikat (VÕS § 29 lg 5 p 6).
28.Kohtu hinnangul on käesolevas asjas leidnud tõendamist, et TV Online OÜ ja kostja vaheline koostöö oli aastate jooksul välja kujunenud selliselt, et kostja tellis hagejalt kas e-kirja teel (vt 31.07.2017 ja 14.12.2017 e-kirjad, tl 9) või telefoni teel kauba, TV Online OÜ komplekteeris
tellimuse ja organiseeris kauba transpordi kostja poolt soovitud objektile. Seejärel saatis TV Online OÜ kostjale arve. Akti kauba üleandmise kohta ei vormistatud. Selline poolte vahel väljakujunenud praktika toimis igakuiselt korduvalt (tl 8). Poolte vahel aastate jooksul väljakujunenud praktikat kirjeldab ka kohtus ülekuulatud tunnistaja Tõnis Vändre (tl 90-93). Seega on tegemist pooltevahelise pikaaegse praktikaga VÕS § 29 lg 5 p 6 tähenduses.
29.Lisaks põhinõudele soovib hageja viivise väljamõistmist summas 4798 eurot. Viivisenõude õiguslik alus on VÕS § 101 lg 1 p 6, mille kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Lisaks põhinõudele soovib hageja viivise väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Müügilepingu p 6.2 kohaselt on viivisemääraks 0,15% tasumata summalt päevas (tl 6-7).
30.Kohtu hinnangul on eelpool nimetatud tõendite alusel leidnud tuvastamist, et kostja ostjana on saanud müüjat TV Online OÜ-lt arvetel nr xxx, xxx ja xxx märgitud kauba ning seega kohustub kostja müügilepingust tulenevalt tasuma müüjale asja ostuhinna rahas VÕS § 208 lg 1 kohaselt, mistõttu tuleb hageja põhinõue summas 4798 eurot kostjalt välja mõista.
31.Hageja viivisenõue on kohtu arvates samuti põhjendatud ning hagejal on õigus nõuda kostjalt viivise tasumist alljärgnevalt: 1) arve nr xxx alusel on kostja olnud viivituses 1 074 päeva, mistõttu on viivise suuruseks 3 186,88 eurot; arve nr xxx on kostja olnud viivituses 1 034 päeva, mistõttu on viivise suuruseks 4 089,13 eurot; arve nr xxx on kostja olnud viivituses 1 027 päeva, mistõttu on viivise suuruseks 332,90 eurot. Seega on kogu viivisenõue kokku 7608,90 eurot, kuid Riigikohtu praktikast tulenevalt ei ole põhjendatud viivisnõude välja mõistmine suuremas ulatuses kui põhinõue (Riigikohtu 12.12.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1162-12, p 18, 19). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis summas 4 798 eurot.
32.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi täielikult ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 4798 eurot ja viivise 4798 eurot.
33.Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste seisukohad ja tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna nendel ei ole asja lahendamisel tähtsust (hagi lisad 11, 12 – tl 17-21; kostja 29.03.2021 vastuse lisad 2, 3, 4 – tl 54-55).
34.Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 kohaselt 9596 eurot.
Menetluskulude jaotus
35.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
36.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
37.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13, p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
38.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja 2 jäävad käesolevas asjas kõik menetluskulud kostja kanda.
39.Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja 25.05.2021 (tl 79-81). 26.05.2021 toimunud kohtuistungil avaldas hageja, et soovib menetluskulude nimekirja lisada ka 26.05.2021 kohtuistungi (2,5 tundi) kulud (tl 87 pöördel). Hageja lepingulise esindaja tunnihind on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Koos 26.05.2021 toimunud kohtuistungiga on hageja lepinguline esindaja osutanud õigusabiteenust 25,25 tundi. Seega on hageja õigusabikulud 25,25 x 140=3535 eurot + käibemaks 707 eurot, so kokku 4242 eurot.
40.Hageja menetluskuluks on ka tasutud riigilõiv summas 550 eurot (tl 22).
41.Seega on hageja menetluskulu kokku 4792 eurot.
42.Kostja hageja menetluskuludele vastuväited esitanud ei ole.
43.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasumäär 140 eurot (ilma käibemaksuta) on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega ning seda võib kohtupraktikat arvestades pidada keskmiseks tunnihinnaks. Näiteks on Riigikohtu tsiviilkolleegium kohtuasjades nr 3-2-1-9813 ja 3-2-1-115-14 pidanud mõistlikuks tunnitasuks vastavalt 147.49 eurot käibemaksuga ja 153 eurot käibemaksuta. Kohus ei pea vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga kostjale osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu kostja menetluskulude põhjendatusele tervikuna, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust. Käesolevat vaidlust saab kohtu hinnangul pidada keskmisest võlaõiguslikust vaidlusest mõnevõrra keerukamaks ja mahukamaks, näiteks kohtuistungil on toimunud tunnistaja ülekuulamine.
44.Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 4792 eurot (so riigilõiv 550 eurot ja õigusabikulu 4247 eurot).
45.Hageja palub kohtul määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejatel tasuda alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
46.Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja, kuid hagi rahuldamise tõttu jätab kohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata, kuna kõik menetluskulud jäävad kostja kanda (tl 82-83).