Reval Capital OÜ hagi M. L. ja A. R. vastu 13 384,49 euro nõudes
Tsiviilasja hind
13 384,49 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ Reval Capital (registrikood 10761237; asukoht Järva maakond, Järva vald, Järva-Jaani alev, Kase tn 1); Hageja lepinguline esindaja: Jaanus Silm (Moor & Silm Law Firm; e-post: [email protected]); Kostja I: M. L. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx); Kostja II: A. R. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx); Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Keijo Lindeberg (Advokaadibüroo LINDEBERG; e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kostjate 07.01.2022 esitatud vastuväide kohtu tegevusele ning samas dokumendis esitatud korduv ekspertiisitaotlus.
Mõista kostjatelt M. L. ja A. R. solidaarselt hageja Reval Capital OÜ kasuks välja 13 384,49 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
4.Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate M. L. ja A. R. kanda.
5.Rahuldada hageja Reval Capital kindlaksmääramiseks osaliselt.
OÜ
taotlus
menetluskulude
rahaliseks
6.Mõista kostjatelt M. L. ja A. R. solidaarselt välja hageja Reval Capital OÜ kasuks menetluskulude hüvitis summas 1200 eurot.
2-21-16954
7.Jätta hageja Reval Capital OÜ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 165 euro ulatuses.
rahaliseks
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavaldusest nähtub, 14.12.2017 on hageja omandanud avalikul enampakkumisel kostjatele kuulunud kinnisasja asukohaga Xxxx korter xxxx (registriosa nr. xxxx). Kinnisasja jäi koormama AS Xxxx kasuks seatud hüpoteek kogusummas 1 700 000 eesti krooni (108649,80 eurot).
2.04.09.2006 on kostjad ja AS Xxxx (uue nimega AS Xxxx) sõlminud korteriomandite hüpoteegiga koormamise lepingu, mille punkt 3.2.2 kohaselt on tagatud hageja poolt omandatud kinnisasja koormavate hüpoteekidega AS Xxxx nõuded kostjate vastu, mis tulenevad AS Xxxx ja kostjate vahel 04.09.2006 sõlmitud laenulepingust nr xxxx ja selle võimalikest muudatustest ja lisadest.
3.Peale kinnisasja müüki ei ole kostjad lepingust nr xxxx tulenevaid kohustusi AS Xxxx ees täitnud ning ei ole tasunud hüpoteegiga tagatud laenulepingust nr xxxx tulenevaid laenumakseid. Vältimaks laenulepingu ülesütlemist ja sissenõude pööramist hageja poolt omandatud varale, on hageja teinud kostja eest igakuiselt makseid, et täita laenulepingust nr xxxx tulenevaid kostja kohustusi. Hageja on tasunud ajavahemikus 16.07.2018 kuni 15.10.2021 kokku 13 384,49 eurot.
4.Hageja palub: välja mõista kostjatelt hageja kasuks 13 384,49 eurot; jätta menetluskulud kostjate kanda.
5.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostjad ei ole märkinud, kas nende arvates on tegemist hea usu vastase käitumisega (TsÜS § 138 lg 1) või on tegemist õiguste teostamisega seadusvastasel viisil või on õiguste teostamise eesmärgiga tekitada kostjatele kahju (TsÜS § 138 lg 2). Hageja ei teosta oma õigusi seadusvastasel viisil ega vastuolus hea usu põhimõttega, samuti ei ole hageja eesmärgiks kahju tekitamine kostjatele.
6.Kostjad on asunud seisukohale, et hageja omandas avalikul enampakkumisel korteri arvestusega, et ta peab tasuma kinnisasja koormava hüpoteegiga tagatud laenujäägi, kuna kostjatel selleks rahalised vahendid puuduvad. Hageja nimetatud avaldusega ei nõustu. Hagejale ei olnud, ega ole teada kostjate finantsiline võimekus. Arvestades, et avaliku
2-21-16954 enampakkumise ajaks ei olnud AS Xxxx kostjatega sõlmitud laenulepingut üles öelnud ja kostjad teenindasid korteriomandi müügi ajal antud laenu, siis ei arvestanud hageja avalikul enampakkumisel korterit ostes, et kostjad loobuvad ühepoolselt oma lepinguliste kohustuste täitmisest AS Xxxx ees ning hageja ise peab hakkama tasuma kostjate eest laenumakseid. Kostjate käsitlus, et hüpoteegiga koormatud korteriomandi müügi korral vabanevad kostjad ka hüpoteegiga tagatud kohustuste täitmisest, ei rajane mistahes õigusnormile. Kostjad on võtnud endale laenulepingust nr xxxx tulenevad kohustused AS Xxxx ees ja peavad seda jätkuvalt igakuiselt täitma. Kostjad ei vabane kehtivatest lepingulistest kohustustest AS Xxxx ees üksnes põhjusel, et hageja on omandanud tagatisvara.
7.Ei oma tähtsust, millise hinnaga hageja avalikul kordusenampakkumisel korteriomandi omandas. Korteriomandi hind ei mõjuta kostjate laenulepingust nr. xxxx tulenevaid kohustusi mida kostjad peavad igakuiselt täitma. Hageja omandas korteriomandi avalikul kordusenampakkumisel, seega oli antud korteriomandit võimalus kõigil soetada ja selle turuhind kujunes enampakkumise käigus. Enampakkumisel ei müüdud ilma hüpoteekideta korteriomandit, seega ei ole vajalik hinnata ja antud asjas ei oma tähtust see, kui palju maksaks korteriomand ilma hüpoteekideta 14.12.2017 aastal ja veelgi enam, milline on hagejale kuuluva vara väärtus täna. Korteriomandi hind ei mõjuta kostjate laenulepingust nr. xxxx tulenevaid kohustusi mida kostjad peavad igakuiselt täitma.
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
8.Kostjad märgivad, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostjad selgitavad, et hageja ostis korteri hinnaga 13 000 EUR. Korteri turuväärtus ilma hüpoteekideta ei ole kostjatele teada, kuid seda saab mh hinnata AS Xxxx 2006. a hüpoteegi põhjal summas 1 700 000 EEK ehk 108 649,8 EUR. On fakt, et korterite hinnad on ajas kasvanud ja seda eriti Tallinnas asuva kinnisvara puhul.
9.Kostjate hinnangul oli (hüpoteekideta) korteri turuhind üle 100 000 EUR suurem summast, mille hageja korteri eest tasus. Seega ostis hageja korteri teadliku arvestusega, et hageja peab tasuma ka laenujäägi, kuna kostjatel selleks rahalised vahendid puuduvad. Kui liita hageja poolt korteri eest tasutud summa laenujäägiga korteri võõrandamise ajal (ca 76 000 EUR), selgub, et hageja omandas korteri oluliselt alla turuhinna. Kui kohus rahuldaks hagi, tekib olukord, kus kostjad jäid ilma ca 113 000 EUR maksvast korterist, kuid lisaks peavad kostjad tasuma täiendavalt 76 000 EUR laenumakseid, mis on ilmselgelt vastuolus TsÜS §-ga 138.
10.07.01.2022 on kostjad esitanud vastuväite kohtu tegevusele. Kostjad leiavad, et kohus on enda 21.12.2021 määruses ebaõigesti märkinud, et käesoleva tsiviilasja kontekstis soovivad kostjad tõendada korteri turuväärtust enampakkumise aja seisuga. Kohus on jätnud tähelepanuta kostjate vastuväited hagile ning samuti kostjate poolt välja toodud põhjused ekspertiisi määramiseks. Käesoleva tsiviilasja õigeks lahendamiseks on vajalik tuvastada hüpoteekideta korteri turuväärtuse ja hüpoteekidega korteri turuväärtuse vahe. Kostjad esitasid korduva taotluse ekspertiisi korraldamiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.07.01.2022 on kostjad esitanud vastuväite kohtu tegevusele ning samas ka korduva taotluse ekspertiisi korraldamiseks.
2-21-16954
TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 333 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. TsMS § 238 lg 1 sätestab, et kohus korraldab selliste tõendite kogumise, millel on asjas tähtsust. Kohus jääb varasemalt avaldatud seisukoha juurde, et korteriomandi väärtus mistahes ajahetkel ei oma käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähtsust, mistõttu puudub vajadus ekspertiisi korraldamiseks. Seega tuleb kostjate vastuväide kohtu tegevusele ja ühtlasi ka korduv ekspertiisitaotlus jätta rahuldamata.
12.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
13.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: • 04.09.2006 sõlmisid AS Xxxx (uue nimega AS Xxxx) ja kostjad laenulepingu nr xxxx; • 04.09.2006 on kostjad ja AS Xxxx (uue nimega AS Xxxx) sõlminud korteriomandite hüpoteegiga koormamise lepingu (tlk 14-24), mille punkt 3.2.2 kohaselt on tagatud Xxxx (registriosa nr. xxxx) korterit koormavate hüpoteekidega AS Xxxx nõuded kostjate vastu, mis tulenevad 04.09.2006 sõlmitud laenulepingust nr xxxx ja selle võimalikest muudatustest ja lisadest; • 14.12.2017 on hageja omandanud avalikul enampakkumisel (tlk 8-11, kordusenampakkumise akt) kostjatele kuulunud kinnisasja asukohaga Xxxx (registriosa nr. xxxx), kusjuures korterit jäi koormama AS Xxxx kasuks seatud hüpoteek kogusummas 1 700 000 eesti krooni (tlk 12-13, kinnistusraamatu väljavõte); • peale kinnisasja müüki ei ole kostjad lepingust nr xxxx tulenevaid kohustusi AS xxxx ees täitnud; • hageja teinud kostja eest igakuiselt makseid, et täita laenulepingust nr xxxx tulenevaid kostja kohustusi. Hageja on tasunud ajavahemikus 16.07.2018 kuni 15.10.2021 kokku 13 384,49 eurot (tlk 25-26, hageja pangakonto väljavõte).
14.Hageja palub mõista kostjatelt välja 13 384,49 eurot.
15.Kostjad vaidlevad hagile vastu. Kostjad leiavad, et: (i) hageja ostis korteri teadliku arvestusega, et hageja peab tasuma ka laenujäägi, kuna kostjatel selleks rahalised vahendid puuduvad; (ii) hagi rahuldamisel tekib olukord, kus kostjad jäid ilma ca 113 000 eurot
2-21-16954 maksvast korterist, kuid lisaks peavad kostjad tasuma täiendavalt 76 000 eurot laenumakseid, mis on vastuolus TsÜS §-ga 138.
16.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 1 kohaselt võib kinnisasja hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. AÕS § 352 lg 1 sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Seega ei tulene hüpoteegist kinnisasja omaniku (hageja) isiklikku kohustust hüpoteegipidaja (AS Xxxx) ees. Hüpoteek pandiõigusena annab hüpoteegipidajale üksnes õiguse rahuldada hüpoteegiga tagatud nõue hüpoteegisumma ulatuses koormatud kinnisasja arvel (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29. mai 2012. a otsus asjas nr 3-2-1-64-12, p 17). Tagatiskokkulepe kehtib AÕS § 346 lg 2 teise lause järgi hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku vahetumisel ka uue omaniku suhtes (vt ka nt Riigikohtu 29. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 19). Kinnisasja omaniku vahetumisel kehtib TMS § 2 lg 2 järgi uue omaniku suhtes ka kinnistusraamatusse kantud kohese sundtäitmise kokkulepe.
17.Võlgniku eest tema rahalise kohustuse täitnud kolmandal isikul on VÕS § 78 lg 4 järgi tagasinõue või nõude täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõue võlgniku vastu üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, mh tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Pantija nõude esitamise aluseks rahuldatud nõude võlgniku vastu saab olla esmajärjekorras AÕS § 349 lg 3 esimene lause, mille järgi läheb nõue võla tasumisel võlgnikuks mitteoleva hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku poolt rahuldatud ulatuses talle üle. Samasugune tagajärg nõude üleminekuks tuleneb ka VÕS § 173 lg 3 p-st 2, kui isik täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine (RKTKo nr 3-2-1-146-13, p-d 18-19).
18.Kohus on seisukohal, et kuigi hageja ei olnud kostjate ja panga vahel sõlmitud laenulepingu pool, oli hagejal kui hüpoteegipidajal (kolmandal isikul) õigus täita VÕS § 78 lg 1 järgi kostja kohustus laenuandjale. Kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita VÕS § 78 lg 1 järgi kolmas isik ning kui ta seda teeb, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Seejuures ei või võlausaldaja VÕS § 78 lg 2 järgi üldjuhul keelduda kolmandalt isikult täitmist vastu võtmast, v.a juhul, kui võlgnik vaidleb vastu sellele, et tema kohustuse täidab kolmas isik. Praeguses asjas ei ole teada, et kostjad oleks teatanud laenuandjale, et nad ei ole nõus sellega, et hageja täidab nende kohustuse. Samuti ei ole kostjad menetluses avaldanud, et nad ei olnud nõus sellega, et hageja tasus nende võetud laenu tagasimakseid. Pigem on kostjad väitnud, et hageja pidigi laenu tagasi maksma, kuivõrd omandas kinnistu odavalt. Isegi juhul, kui kostjad oleks vaielnud hageja täitmisele vastu, ei oleks laenusaaja saanud keelduda hageja täitmist vastu võtmast. Kui võlgnik on vastu vaielnud sellele, et kohustuse täidab kolmas isik, ei või võlausaldaja VÕS § 78 lg 3 järgi kohustuse täitmise vastuvõtmisest keelduda, kui kolmas isik täidab kohustuse, et vältida sundtäitmist võlgnikule kuuluva eseme suhtes, mis on kolmanda isiku seaduslikus valduses või millele kolmandal isikul on muu õigus ja sundtäitmise korral see valdus või õigus lõpeks, või kui kolmandal isikul on muu õigustatud huvi kohustuse täitmiseks ning võlgnik ei ole
2-21-16954 kohustust õigeaegselt täitnud või on ilmne, et ta seda õigeaegselt ei täida, samuti kui võlasuhtest tulenevad õigused, millest tulenevat kohustust täidetakse, on panditud või arestitud ja kohustuse mittetäitmise korral satuks õiguse realiseerimine ohtu. Õiguskirjanduses on avaldatud seisukohta, et VÕS § 78 lg 3 kehtib mh sellise isiku suhtes, kes on kinnisasja omanikuna pantinud oma kinnisasja võlgniku kohustuse tagatiseks ning kui võlgnik ei täida oma kohustust, võib võlausaldaja hüpoteegipidajana nõuda kinnisasja sundtäitmist või täita selle vältimiseks võlgniku kohustuse sõltumata võlgniku vastuväitest. Seejuures on pandipidajal õigus täita õigustatud huvi korral võlgniku kohustus ka ennetähtaegselt, kuigi laenulepingut pandipidaja ise üles öelda ei saa (vt Võlaõigusseadus I. Üldosa (§§ 1–207). Kommenteeritud väljaanne. VÕS § 78 kommentaar, p 4.3; Asjaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. AÕS § 349 lg 3 kommentaar, p 3.2.2). Arvestades ülalmärgitud põhjendusi leiab kohus, et hagejal oli õigus täita kolmanda isikuna kostjate kohustus laenuandjale.
19.Kuna hageja täitis kostjate kohustuse laenuandjale, läks laenuandja nõue kostjate vastu hagejale üle ja hageja võib esitada tagasinõude kostjate vastu. Kohustuse täitnud kolmas isik võib VÕS § 78 lg 4 järgi esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Hageja tagasinõue tuleneb seadusest, sest laenuandja nõue on AÕS § 349 lg 3 ja VÕS § 173 lg 3 p 1 järgi hagejale üle läinud. Seega on hagejal õigus nõuda laenuandja asemel kostjatelt laenulepingust tuleneva võla täitmist tasutud ulatuses endale.
20.Kostjad leiavad, et hagi rahuldamine oleks vastuolus TsÜS §-ga 138. Kohus leiab, et hageja poolt temale seaduses tuleneva nõude maksmapanekut ei saa ühelgi juhul pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Hageja on õigesti märkinud, et korteri turuväärtus ei oma käesoleva nõude lahendamisel vähimatki tähtsust. Hageja on korteri omandanud täitemenetluse raames toimunud kordusenampakkumisel alghinnaga. Kostjatel puudub mistahes alus eeldada, et täitemenetluse raames toimunud enampakkumisel muudakse nende vara turuhinnaga. Olukorras, kus kostjad leidsid, et alghind on liialt madal, tulnuks vaidlustada täituri tegevust enampakkumise korraldamisel, vara allahindamisel või koguni vara arestimisel. Veelgi enam – väärib rõhutamist, et hageja nõue põhineb kostjate ja Xxxx AS-i vahel sõlmitud laenulepingul. See, et kostjad kaotasid sundtäitmise tulemusel kinnistu omandi, ei muuda olematuks laenulepingust tulenevaid nõudeid. Nimetatud olukord ei ole praktikas harvaesinev, kus korteri sundtäitmise käigus võõrandamise tulemist piisab vaid nõuete osaliseks rahuldamiseks, mis omakorda tähendab, et ülejäänud kohustused jäävad kehtima.
21.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi täies ulatuses.
22.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
2-21-16954 Menetluskulude jaotus
23.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kostjate kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta solidaarselt (TsMS § 165 lg 3) kostjate kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
24.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
25.Hageja esitas 14.01.2022 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja menetluskuluks on riigilõiv 650 eurot ning esindajakulu 715 eurot (toimingute ajakulu 5,5h, tunnihind 130 eurot käibemaksuta). Hageja menetluskulud on kokku 1365 eurot.
26.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv. Riigilõivu kandmine on tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
27.Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-6513 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
28.Hageja esindaja on teinud järgmised toimingud: hagiavalduse koostamine 2h; hagi vastusele vastamine 2h; kostjate vastuväitele vastamine, lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine 1,5h.
29.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on
2-21-16954 märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
30.Hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga, mis on põhjendamatu. Käesolev vaidlus oli sisuliselt alla keskmise raskusega. Tõendite maht oli tavapärasest väiksem. Vaidluse ajaline kestvus oli tavapärasest lühem. Asjas ei toimunud istungeid. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Antud vaidlus ei olnud hageja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-115-13 punktis 25 on peetud advokaadi mõistlikuks õigusabi tunnihinna suuruseks 120 eurot (käibemaksuta, s.o 144 eurot koos käibemaksuga). Kuigi antud lahendi järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on see siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Oluline on märkida, et hagejale ei osutanud õigusteenust advokaat, kes pidevalt täiendab end advokatuuri järelevalve all, kes tegutseb advokatuuri järelevalve all, kellele on kehtestatud erinevad kutsestandardid ja konfidentsiaalsuskohustus ning kes omab vastutuskindlustust. Hagejale osutas teenust õigusbüroo jurist, kelle puhul ei pruugi eelnimetatud õigusteenuse kvaliteeti tagavaid tegureid esineda, mistõttu on tema põhjendatud töötunni hind madalam kui advokaatidel. Arvestades eeltoodut, asja olemust ja õigusbüroode osutatava teenuse üldist turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda hagejale õigusabi osutanud õigusbüroo mõistlikuks tunnihinnaks 100 eurot (käibemaksuta).
31.Kokku loeb kohus hageja esindajakulusid põhjendatuks 5,5h ulatuses, mis hageja esindaja kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnihinda (100 eurot koos käibemaksuta) arvestades moodustab 550 eurot. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 1200 eurot. Kohus rahuldab hageja avalduse osaliselt ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1200 eurot. Hageja avaldus jääb rahuldamata 165 euro ulatuses (taotletud summa 1365 eurot – rahuldatud summa 1200 eurot).
32.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
2-21-16954
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.