Otsuse tegemise aeg ja koht 18.02.2022 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-8993
A J hagi L L B K vastu abielu kehtetuks tunnistamise ja alusetult saadu tagastamise nõudes Hagihind hagi hind 10 500 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: A J (isikukood xxx, xxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Marika Kütt (Ellex esindajad Raidla Advokaadibüroo, Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn, xxx); Kostja: L L B K (sünnikuupäev xxx, xxx); Kostja lepinguline esindaja: Kuldar Kirt (VK & Partnerid OÜ, Kentmanni 8b, Tallinn 10116, telefon xxx, e-post: xxx). Tsiviilasi
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata hageja nõue tuvastada, et 14.10.2016 M OÜ ainuosaniku otsusel puuduvad õiguslikud tagajärjed ning lõpetada eeltoodud nõude osas menetlus tsiviilasjas nr 2-18-8993.
2.Võtta vastu hageja loobumine alternatiivsest nõudest jagada eelnevate nõuete rahuldamata jätmise tõttu seltsingvara, mõista kostjalt hageja kasuks välja M OÜ osa nimiväärtusega 2080 eurot ning kohustada kostjat tegema tahteavalduse, lugedes tema tahteavaldus tehtuks kohtuotsusega: „Anda M OÜ (registrikood xxx) osa nimiväärtusega 2080 eurot omandiõigus üle A J (isikukood xxx“. Nimetatud nõude osas tuleb menetlus käesolevas tsiviilasjas nr 2-18-8993 lõpetada.
3.Jätta tähelepanuta kostja 10.01.2022 kohtuvaidluse seisukohtadele lisatud tõendid.
4.Jätta hagi tervikuna rahuldamata, sealhulgas jätta rahuldamata hageja nõuded:
4.1.tunnistada A J ja L L B K vahel 14.02.2016 sõlmitud abielu kehtetuks;
4.2.mõista A J kasuks L L B Klt välja M OÜ osa nimiväärtusega 2080 eurot ning kohustada L L B Kt andma järgneva sisuga tahteavaldust, lugedes L L B K tahteavaldus tehtuks kohtuotsusega: „Anda M OÜ (registrikood xxx) osa nimiväärtusega 2080 eurot omandiõigus üle A J (isikukood xxx)“;
4.3.alternatiivselt tuvastada, et A J ja L L B K vahel xxx sõlmitud abieluvaraleping on kehtetu. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt A Jlt (isikukood xxx) kostja L L B K (sünnikuupäev xxx) kasuks menetluskuludena välja 11 988,19 (üksteist tuhat üheksasada kaheksakümend kaheksa eurot ja 10 senti) eurot, millest 525,79 eurot on kostja tõlkekulud ja 11 462,40 eurot kulud õigusabile.
3.Mõista hagejalt A Jlt (isikukood xxx) kostja L L B K (sünnikuupäev xxx) kasuks välja viivis menetluskuludelt 11 988,19 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista M OÜ osa nimiväärtusega 2080 eurot ning kohustada teda tegema tahteavalduse, asendades tema tahteavaldse kohtuotsusega: „Anda M OÜ (registrikood xxx) osa nimiväärtusega 2080 eurot üle A Jle (isikukood xxx)“.
2.Hagiavalduse kohaselt on M OÜ Eesti äriühing, mis tegeleb õli- ja naftasaaduste puhastusteenuste pakkumisega. Hageja liitus ettevõttega 2014. aastal. Hagejale kuulus algselt 33% osalust, 67% kuulus E A. E A oli ainus juhatuse liige. 2015. aasta detsembris kohtus hageja kostjaga. Kostja hakkas hagejaga intensiivselt ühendust võtma, kasutades selleks Whats Appi. Kostja väitis end olevat miljonärist printsess, Saudi Araabia Kuningriigi kuningliku perekonna sugulane. Hiljem on selgunud, et kostja esitas enda identiteedi kohta läbivalt vale infot ning tegu on petisega.
3.Kostja väitis enda nimeks Printsess L L B K A-S ning ta viitas endale inglise keelses suhtluses läbivalt kui HRH-le (Her Royal Highness). A-S on Saudi Araabia Kuningriigi valitseva kuningliku liini perekonnanimi, mille liikmed on tavapäraselt äärmiselt jõukad. Araabia Ühendemiraatide valitsev kuningas on A-S perekonna liige. Hageja esitas väljavõtte Whats App sõnumist, milles kostja esitles end otseselt kui „HRH Princess L L B K A-S“. Hageja esitas kostja hotelli broneeringu, mille tegemisel kostja kasutas „printsessi“ tiitlit ning kostja kasutatud visiitkaardi, millelt nähtub nii tiitli „HRH“ kui perekonnanime „A-S“ kasutamine.
4.Loomaks muljet enda kui „miljonäri“ staatusest ja seotusest Saudi Araabia kuningliku perekonnaga, edastas kostja hagejale järjepidevalt erinevaid fotosid, sealhulgas foto kuningliku vapiga sõrmusest, enda autodest ja kalliskividest. Kostja edastas hagejale võltsitud foto endast ajakirja kaanel. Kostja rõhutas oma erinevaid äriprojekte ning ärilisi suhteid, sh suhteid ühe
suurima ja rikkaima investeerimisfirmaga Q H L. Kostja väitel kuulus ta isale nimetatud äriühingus osalus. Samuti väitis kostja, et ta oli mitmed äriühingud ise üles ehitanud ning aidanud mitmetel äriühingutel siseneda Araabia Ühendemiraatide turule, hankides neile vajalikud litsentsid. Kostja asus hagejat veenma, et ta saab hagejat aidata Araabia Ühendemiraatidesse laienemisel ning seal äri ülesehitamisel.
5.Hageja ja kostja vahel tekkisid 2015. aasta detsembris isiklikud suhted, kuivõrd hageja ei teadnud, et kostja esitas oma identiteedi kohta valeinfot. Kostja asus hagejat survestama temaga kiiresti abielluma, tuues põhjenduseks väidetava kuningliku päritolu ja sugulaste nõudmised. Kuna hageja uskus kostja väiteid tema päritolu ning perekondlike nõudmise kohta, oli hageja nõus kostjaga kiiresti abielluma. Hageja ja kostja vahel sõlmiti abielu Taanis 14.02.2016 Aero linnas. Kostja soovis abielu sõlmida spetsiifiliselt just Aero linnas, sest seal on võimalik kiiresti ilma broneeringuta abielluda.
6.Pärast abiellumist hakkas kostja survestama hagejat ja E A, et viimane annaks osaluse M OÜ-s täies ulatuses üle hagejale. Kostja tõi põhjenduseks, et sellisel juhul olevat tema perekonnal lihtsam M OÜ-d aidata Araabia Ühendemiraatides. E A nõustus üle andma M OÜ osa ajutiselt hagejale. Vastav ostumüügileping sõlmiti 17.03.2016. Seejärel hakkas kostja survestama, et kogu M OÜ osalus antaks üle talle. Kostja väitis, et osalust üle andmata ei ole võimalik M OÜ äritegevusega Araabia Ühendemiraatides jätkata. Kuna hageja uskus kostja identiteeti, oli ta nõus sõlmima lepingu, mille kohaselt kostja omandas 100% M OÜ osalusest. Müügileping sõlmiti 08.08.2016.
7.Kui hageja äripartner E A sai teada osaluse üleandmisest kostjale, nõudis E A koheselt osaluse tagasiandmist. Kostja oli nõus tagasi andma üksnes 20%. 14.10.2016 tegi kostja ainuosanikuna otsuse M OÜ juhatuse liikme väljavahetamise kohta, eemaldades hageja M OÜ juhatusest. Hagejat ega E At ei informeeritud otsusest. Samaaegselt esitas kostja äriregistrile avalduse enda kandmiseks äriregistrisse M OÜ ainsaks juhatuse liikmeks. Registrikanne tehti 24.10.2016. Alates 14.10.2016 on kostja M OÜ ainus juhatuse liige, omades M OÜ üle täielikku kontrolli.
8.Saades M OÜ juhatuse liikmeks, astus kostja täiendavaid samme, et saada enda kontrolli alla võimalikud Araabia Ühendemiraatidest saadavad kliendid ja M OÜ rahavood. Kostja asutas Araabia Ühendemiraatides M OÜ tütarühingu nimega A D M O C. Algselt oli selle juhatuse liikmeks hageja, ent pärast esimese suure kliendi saamist vahetas kostja hageja ettevõtte juhatusest välja, asudes ise juhatuse liikmeks.
9.Kostja hakkas järkjärgult pöörama M OÜ rahalisi vahendeid enda kasuks. Kostja nõudis hagejalt ning E A erinevate kulude kandmist. Kostja väitel olid kulutused vajalikud Araabia Ühendemiraatides tegutsemise litsentside saamiseks. Hiljem on selgunud, et M OÜ, E A ja hageja raha kasutati olematute teenuste ja arvete eest tasumiseks ning kulusid litsentside saamiseks ei olnud.
10.Kokku on kostja pööranud enda kasuks ca poole miljoni euro ulatuses M OÜ, E A ja hageja rahalisi vahendeid. M OÜ perioodi 01.01.2016 – 31.12.2016 pangakonto väljavõttelt nähtub, et ettevõtte kontolt on tehtud ülekandeid kostjaga seotud isikutele. Enamik kulutustest on tehtud E A ning hageja poolt M OÜ-le antud laenude arvelt, mis nähtuvad M OÜ pangakontode väljavõttelt. Ülekandeid on tehtud ettevõtetele C ja M S C U-le. Hageja on teinud kostja nõudmisel järgmisi kulutusi M OÜ-le antud laenude näol kokku summas 61 563,42 eurot. Kõik rahalisi vahendeid saanud isikud töötasid kostja heaks. Raha omastamiseks koostati kunstlikke arveid.
11.G F nimeline Saksamaa kodanik oli kostja väitel tema sekretär ning asjaajaja. G F aitas kostjal luua tema valeidentiteeti, viidates kostjale kui „printsessile“ ning kõrgeaususele. Mitmed M OÜ-le esitatud kunstlikest arvetest on esitatud G F kuuluva Saksamaal registreeritud äriühingu M S C U poolt. Lisaks tegutses G F koos kostjaga läbivalt M OÜ nimel. Teiseks kasutas kostja Maltal registreeritud äriühingut nimega C C A & T S L (C), kes pidi väidetavalt osutama M OÜ-le projekti auditeerimise ning konsultatsiooni teenust. Tegelikkuses oli C täielikult kostja kontrolli all olev isik, kellel puudus reaalne majandustegevus ning mis ei osutanud M OÜ-le mingeid teenuseid.
12.Araabia Ühendemiraatides tegutsemiseks on vaja sealsete seaduste kohaselt kohalikku „sponsorit“, kes tegutseks Ühendemiraatides välismaise isiku partnerina. J H kuuluv G C B L pakkus kostja väitel M OÜ-le nimetatud sponsorluse teenust. Kostja küsis väidetava sponsorluse teenuse eest kordades rohkem raha võrreldes niisuguse teenuse tavapäraste kuludega. J H tegutses seega samuti ilmselt koostöös kostjaga. Seda kinnitab asjaolu, et E A palus J Hilt 2016. aasta juulis M OÜ osanikuna teavet ja dokumente M OÜ tütarühingu tegevuse kohta, ent J H isegi ei reageerinud nimetatud e-kirjale.
13.2016. aasta sügisel õnnestus hagejal saada Omaanis suur klient P O F S, kes tellis M OÜ-lt suures mahus õlitankerite puhastusteenust. Kokku telliti 65 õlitankeri puhastus maksumusega 248 0000 USD. Saades aru, et projektist laekub suur tulu, vahetas kostja hageja M OÜ Araabia Ühendemiraatide tütarühingu juhatusest välja ning asus projektist laekuvate summade ümbersuunamist korraldama. Kostja ja G F suunasid kogu Omaani projektist laekunud tulu kostja isiklikele kontodele.
14.2018. aasta kevadel selgitas hageja välja, et kostjal on mitu erineva isikukoodi ja nimega isikut tõendavat dokumenti, sh mitu erineva isikukoodiga passi. Vastavad dokumendid on selgelt võltsitud, sest isikul ei saa olla mitut isikukoodi. Üheski passist ei nähtunud kostja väidetav printsessi tiitel ega tema väidetav kuninglik perekonnanimi „A-S“. Hageja sai aru, et kostja oli abiellunud hagejaga ning esitlenud end „printsessina“ üksnes soovist võtta järkjärguliselt üle M OÜ majandustegevus ja selle rahalised vahendid.
15.13.05.2018 pöördus hageja Abu Dhabis Araabia Ühendemiraatides politsei poole ning esitas avalduse kostja suhtes kriminaalmenetluse algatamiseks. Abu Dhabi õiguskaitseorganid on algatanud kostja suhtes nimetatud avalduste alusel kriminaalmenetluse. Hagejale selgus, et kostja on Maroko päritolu ega oma seost Araabia Ühendemiraatide kuningliku perekonnaga. Samuti on selgunud, et kostja juba oli enne hagejaga abiellumist eelnevalt abielus. Kogu info, mida kostja oli oma identiteedi kohta avaldanud, osutus valeks. Lisatud on kolme erineva isiku e-kirja teel saadetud tunnistused koos kinnitustega, et kostja on ka neile oma identiteedi kohta valetanud ning tegu ei ole kuninglikust perekonnast pärit isikuga.
16.Hagi eesmärk on taastada M OÜ õiguspäraste omanike kontroll ettevõtte üle, mille kostja endast vale identiteedi loomise abil saavutas. Hageja tühistab müügilepingu ja esitab kostja vastu osaluse tagastamise nõude. Hageja tühistab müügilepingu TsÜS § 94 lg-tes 1 ja 3 toodud alustel pettuse tõttu. Alternatiivselt tugineb hageja TsÜS § 92 lg-tele 1 ja 3 ehk olulisele eksimusele. Hagi tuleb pidada müügilepingu tühistamise avalduseks. Asjaoludest sai hageja teada käesoleva aasta mais ja tühistamisavaldus on esitatud tähtaegselt.
17.Hagejal on õigus müügileping tühistada, sest kostja väitis end olevat printsess, kellel on M OÜ jaoks vajalikke ärisidemeid. Kostja avaldas ebaõigeid asjaolusid enda varalise seisu ning
ärilise kogemuse kohta. Kostja hagejale ebaõiget infot enda isiklikke tunnete kohta. Kostja avaldas hagejale ebaõigeid asjaolusid eesmärgiga saada M OÜ enda kontrolli alla. Kohe pärast abiellumist asus kostja nõudma endale ettevõtte üle kontrolli. Hageja oli müügilepingu sõlmimisel eksimuses. Hageja uskus müügilepingu sõlmimisel, et kostja on päriselt Saudi Araabia Kuningriigi printsess. Hageja ei teadnud müügilepingu sõlmimisel kostja tegelikku identiteeti ja kavatsusi, mille teadmisel ei oleks hageja lepingut sõlminud.
18.Hagi täienduses 27.06.2018 palus hageja tunnistada tema ja kostja vahel 14.02.2016 sõlmitud abielu kehtetuks. Samuti palus hagej mõista kostjalt välja M OÜ osa nimiväärtusega 2080 ja tuvastada kostja kohustus esitada sellekohane tahteavaldus. Lisaks palus hageja tuvastada, et kostja poolt 14.10.2016 M OÜ osanikuna vastu võetud otsusel hageja juhatusest tagasikutumise kohta puuduvad õiguslikud tagajärjed.
19.Hageja leidis, et tema ja kostjaga sõlmitud abielule kohaldub Eesti õigus REÕS § 58 lg 3 ja § 57 lg 4 järgi. Hageja ja kostja varalistele suhetele kohaldu selle riigi õigus, millega pooled on muul viisil kõige tugevamalt seotud. Hagejal ja kostjal ei ole kunagi olnud ühist elukohta. Hageja elukohaks oli abielu sõlmimise hetkel ja pärast Eesti ja Araabia Ühendemiraadid. Kostja teadaolevad aadressid on Maltal ja Hollandis. Samuti väitis kostja enda elukoha olevat Saksamaal. Hageja ning kostja suhtlesid enne ja pärast abiellumist läbivalt suures osas kaugsuhtluse vormis. Seega ei saa pooltele kohalduda nende ühise elukohariigi õigus.
20.Hagejal ja kostjal ei ole ühist kodakondsust. Hagejal on Eesti kodakondsus, kostjal võib eelduslikult olla Saksamaa kodakondsus. Kostjal ja hagejal ainus tuvastatav ühine seos on Eestiga. Kostja asus enda kontrolli alla võtma M OÜ-d. Hageja ja kostja olid perioodil 21.03.2016 kuni 24.10.2016 mõlemad M OÜ juhatuse liikmed. Alternatiivselt on võimalik kohaldada Taani õigust, kus sõlmiti abielu.
21.Hageja viitas PerekS § 24 lõikele 2 ja leidis, et hagejal ja kostjal on ühisvara režiim, kui abielu on kehtiv. Kuna hageja soovib esitada kostja vastu alusetu rikastumise nõuet, tuleb tal esitada nõue tunnistada abielu kehtetuks. Hageja kavatses nõuda abielu kehtetuks tunnistamist igal juhul, ent ajalise surve tõttu ei teinud seda. Hageja tugines PerekS § 9 lg 1 punktile 5. Abielu sõlmiti pettuse mõjul. REÕS § 60 lg 3 kohaselt kohaldatakse abielu kehtetusele REÕS §-s 56 nimetatud õigust. REÕS § 56 lg 1 kohaselt kohaldatakse abielu sõlmimise eeldustele, sõlmimise takistustele ning sellest tulenevatele tagajärgedele abielluja elukohariigi õigust. Hagejal on Eestis elukoht ja tal on Eesti kodakondsus.
22.Abielu sõlmiti pettuse teel. Kostja valetas oma identiteedi kohta. Kostja lõi mulje, et ta on Saudi-Araabia Kuningriigi kuningliku perekonna liige ehk Saudi Araabia printsess. Kostja kasutas väidetavat kuninglikku identiteeti otseselt ja tahtlikult mõjutamaks hagejat kostjaga kiiresti abielluma. Isiku tegelik identiteet on selline asjaolu, millel on abiellumise seisukohalt tähtsus PerekS § 9 lg 1 p 5 mõttes.
23.Kostja valetas oma varalise seisu ning ärilise kogemuse kohta. Kostja väitis, et tema isa omab 48-51% äriühingust nimega Q I A of Q H, mis on maailma üks jõukamaid äriühinguid. Lisaks väitis kostja, et ta on mitu äriühingut ise üles ehitanud. Kostja väited tema varalise olukorra, ärilise kogemuse ning tutvuste kohta olid väljamõeldised. Koheselt pärast abielu hakkas kostja nõudma talle raha ülekandmist väidetavate kulude katteks, põhjendusel, et tema vara olevat kas „külmutatud“ või et tema perekond olevat M OÜ-sse investeerinud juba väga suuri summasid.
24.Hageja ei abiellunud kostjaga tema väidetava varanduse pärast. Samas on selge, et eeldades kostja varanduslikku kindlustatust, ei muretsenud hageja sellepärast, mida tähendab abielu sõlmimine hageja enda varalisele olukorrale. Hageja usaldas kostjat tema valede tõttu täielikult.
25.Lisaks pettusele taotleb hageja alternatiivselt abielu kehtetuks tunnistamist PerekS § 9 lg 1 p 2 alusel. PerekS § 9 lg 4 kohaselt ei või abielu sõlmida isikute vahel, kellest vähemalt üks on abielus. Kostjat kauem teadev isik on hagejale kinnitanud, et kostja oli juba enne hagejaga abiellumist abielus Marokost pärit isikuga. Abielu kehtetuks tunnistamisel ei ole sellel PerekS § 14 lg 1 alusel õiguslikke tagajärgi ja langeb ära ühisvara režiim. Seega ei oleks takistusi alusetu rikastumise nõude rahuldamiseks ning M OÜ osa kostjalt hageja kasuks väljamõistmiseks.
26.Kostja võttis 09.08.2016 ainuosanikuna vastu otsuse E A M OÜ juhatusest tagasikutsumise kohta. Kostja 14.10.2016 võttis taas E A ning hageja teadmata vastu otsuse hageja tagasikutsumise kohta M OÜ juhatusest. 14.10.2016 otsust ei ole vastu võetud. Hageja palub tuvastada, et kostja 14.10.2016 M OÜ osanikuna vastu võetud otsusel puuduvad õiguslikud tagajärjed ehk otsust ei ole vastu võetud, sest otsust ei ole vastu võtnud osanik. Kuivõrd 08.08.2016 osa müügileping on kehtetu, ei ole kostjal kunagi M OÜ osaniku õigusi olnud.
27.Otsuse tegemiseks ei olnud hageja nõusolekut. Kostja otsus oleks õiguslike tagajärgedeta aga ka siis, kui abielu ning 08.08.2016 osa müügileping oleksid kehtivad. ÄS § 165 lg 1 esimene lause näeb ette, et osa kuulumisel mitmele isikule ühiselt võivad need isikud teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. Kui osa kuulub ühiselt abikaasadele, saavad vastavast osast tulenevaid hääli kasutada abikaasad üksnes ühiselt ning osaniku otsuse tegemiseks on vajalik mõlema abikaasa tahteavaldus. Hageja ei andnud nõusolekut 14.10.2016 otsuse tegemiseks.
28.19.07.2018 esitas hageja kolmada hagiavalduse täienduse. Hageja palus tunnistada tema ja kostja vahel 14.02.2016 sõlmitud abielu kehtetuks. Hageja palus rahuldada tema alusetu rikastumise nõue ja mõista kostjalt välja M OÜ osa nimiväärtusega 2080 ning kohustada kostjat tegema omandiõiguse üleandmiseks tahteavalduse. Alternatiivselt palus hageja eeltoodud nõude rahuldamata jätmisel jagada seltsinguvara ja mõista kostjalt hageja kasuks välja M OÜ osa nimiväärtusega 2080 eurot, kohustades kostjat esitama vastava sisuga tahteavalduse omandiõiguse üleandmiseks. Lisaks palus hageja tuvastada, et kostja 14.10.2016 M OÜ (registrikood xxx) osanikuna vastu võetud otsusel A J M OÜ juhatusest tagasikutsumise kohta puuduvad õiguslikud tagajärjed või alternatiivselt, vastav otsus on tühine.
29.Abielu kehtivuseks on vajalik, et abielu oleks kehtiv mõlema elukohariigi õiguse kohaselt. Rahvusvahelise eraõiguse seadus ei sätesta eraldi, missugust õigust tuleb kohaldada abielu kehtetuks tunnistamise tagajärgede määramisel. Hageja leiab, et kehtetuse tagajärgede määramisel kohalduv õigus tuleneb samuti REÕS § 56 lg-st 1 koostoimes § 60 lg-ga 3. Seda põhjusel, et REÕS § 60 lg 3 viitab üldiselt „abielu kehtetusele“, mis hõlmab ka abielu kehtetuse tagajärgi. Niisugust tõlgendust toetab asjaolu, et Eesti perekonnaseaduses on abielu kehtetuse tagajärjed (PerekS § 14) sätestatud peatüki all „Abielu kehtetus“ (2. peatükk). Seejuures on loogiline tõlgendada REÕS § 60 lg-t 3 ja § 56 lg-t 1 selliselt, et abielu kehtetuse tagajärgede määramisel tuleb kohaldada just selle abikaasa elukohariigi õigust, kelle puhul esineb abiellumise takistus või kelle elukohariigi õigus annab aluse abielu kehtetuks tunnistamiseks. Alternatiivselt tuleb kohaldada REÕS § 36 lg 1.
30.Hageja puhul on täidetud kõik Eesti perekonnaseaduses sätestatud abiellumise eeldused. Hageja leidis, et kuna tema elukohariigi õigus annab aluse tunnistada tema ja kostja vaheline abielu kehtetuks, tuleb abielu kehtetuse tagajärjed samuti määrata hageja elukohariigi ehk Eesti
õiguse alusel. Alternatiivselt kohaldub Eesti õigus REÕS § 58 alusel. REÕS § 57-s toodud alternatiividest kohaldub lõige 4, millest tulenevalt kohaldub Eesti õigus. Muul viisil poolte seotus ei pea ilmnema enne abielu. Kostjal tekkis seos Eestiga abielu jooksul.
31.Hageja ja kostja vahel 08.08.2016 sõlmitud leping oli abieluvaralepinguga, mille alusel M OÜ osa arvati tervikuna kostja lahusvaraks ning mille alusel hageja kaotas M OÜ osa omandiõiguse. Hageja ja kostja ei ole abieluvaralepingus kokku leppinud, millist õigust tuleks lepingule kohaldada.
32.Kuna Eesti õiguse alusel on abielu kehtetu, on abieluvaraleping tühine PKS § 14 lg 2 alusel. Abielu kehtetuse korral kaob ära PKS § 24 lg 2 alusel tekkinud ühisvarasuhe, kuivõrd abielu loetakse tühiseks algusest peale. Poolte varalised suhted tuleb Eesti õiguse kohaselt lahendada seltsingulepingu või muul võlaõiguslikul alusel PKS § 14 lg 2 alusel. Hageja leidis, et tema ja kostja vaheline suhe ei ole käsitatav „seltsinguna“ ning tal on kostja vastu alusetu rikastumise nõue.
33.Hageja ja kostja elanud kunagi koos, neil ei olnud kunagi ühist majapidamist ja neil ei ole ühiseid lapsi. Seetõttu ei saa järeldada, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe panuste tegemiseks ühise ja kestva kooselu loomise eesmärgil. Kostjal ei olnud mingit tahet teha pooltevahelise suhtega mingisuguseid panuseid. Hageja ja kostja suhe ei vasta ka mõne muu lepingu tunnustele. Samuti ei ole võimalik kohaldada käsundita asjaajamise sätteid. Alusetu rikastumise sätete kohaldamine on loogiline, kuivõrd hageja tugineb väitele, et kostja sai M OÜ osa omanikuks kehtetu tehingu alusel.
34.Kostja on hageja arvelt rikastunud. Hageja oli enne abieluvaralepingu sõlmimist M OÜ osa 100% omanik. 33% M OÜ osalusest kuulus hagejale juba enne abielu sõlmimist ehk alates 20.03.2014. 67% osalusest omandas hageja E Alt 17.03.2016. Kostja ei olnud viimati nimetatud müügilepingu pool, vaid andis üksnes nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Kuivõrd hageja ja kostja vaheline abielu on kehtetu, ei muutunud 67% M OÜ osalusest hageja ja kostja ühisvaraks. M OÜ osa jäi hageja ainuomandisse. Hagejal ei olnud kohustust kostjale M OÜ osa üle anda. Hageja viitas VÕS § 1028 lõikele 1. Kuivõrd abieluvaraleping on PerekS §14 lg 2 alusel tühine, ei olnud hagejal kohustust kostjale M OÜ osa omandiõigust üle anda.
35.Alternatiivselt palus hageja kohtul seltsinguvara jagada ja ning M OÜ osa hagejale välja mõista, arvestades hageja panuseid seltsingusse. Seltsinguvaraks tuleks sellisel juhul lugeda M OÜ osa. Kui M OÜ osa pidada hageja ja kostja ühise seltsingu varaks, on hageja teinud seltsingusse ainsana panuseid. Kostja panus on negatiivne. Hageja panustas enne abielu kuulunud osalusega. Enne abielu sõlmimist kuulus hagejale 33% M OÜ osalusest. Vastavat osa tuleb seega pidada hageja panuseks seltsingus. Hageja on panustanud kostja nõudmisel tehtud kulutustega. Hageja on abielu jooksul teinud kostja nõudmisel vähemalt 61 563,42 euro ulatuses kulutusi. Kostja rahalisi panuseid M OÜ tegevusse ei teinud. Kostja omastas ettevõtte vahendid. Kostja omastas 248 000 USD ehk 213 581 euro ulatuses Omaani projektist laekunud tulu, mis pidi laekuma M OÜ-le.
36.M OÜ osaluse eest ei tasutud E A 17.03.2016 müügilepingu alusel, kuigi lepingus on viide ostuhinnale. Samuti ei tasunud kostja hagejale M OÜ osa eest mingit hüvitist, kuigi abieluvaralepingus on viide kostja poolt makstud summale 6391 eurot. Lepingutes viidatud M OÜ osa ostuhinna ja hüvitisega ei saaks seetõttu seltsinguvara jagamisel arvestada. Osaluste panust arvestades tuleb OÜ M hagejale tagastada.
37.Kostja on võtnud M OÜ osanikuna vastu otsuseid ja eemaldanud hageja M OÜ juhatusest olukorras, kus kostja on saanud M OÜ osa omanikuks kehtetu tehingu alusel. Hagejal on eraldiseisev huvi selle vastu, et tuvastataks, et hagejat ei ole M OÜ juhatusest eemaldatud. Sellisel juhul oleks hagejal võimalik M OÜ juhtimisega koheselt jätkata.
38.23.03.2020 esitas hageja järjekordse hagiavalduse täienduse. Hageja palus tunnistada tema ja kostja vahel 14.02.2016 sõlmitud abielu kehtetuks. Hageja palus mõista kostjalt välja M OÜ osalus nimiväärtusega 2080 eurot ja kohustada kostjat tegema vastava sisuga tahteavaldus. Alternatiivselt palus hageja eelmiste nõuete rahuldamata jätmise korral tuvastada, et tema ja kostja vahel 08.08.2016 sõlmitud abieluvaraleping on kehtetu.
39.Olles saavutanud E. Alt tagasiostu õiguse lõpetamise, korraldas kostja juba samal päeval hagejaga abieluvaralepingu sõlmimise. Lepingu kohaselt arvati M OÜ osalus 100%-liselt hageja lahusvaraks. E. A ei teatatud vastava lepingu sõlmimisest. Mingisugust tasu M OÜ osa üleandmise eest hageja seejuures ei saanud, kuigi lepingu punktis 4.2 on viide osa eest sularahas maksmisele. Hageja ei teadnud seejuures lepingu sõlmimisel, et tegemist on abieluvaralepinguga, sest eesti keel ei ole hageja emakeel. Hageja uskus lepingu allkirjastamisel, et tegemist on tavapärase müügilepinguga ning lepingu sõlmimisel jääb talle jätkuvalt abikaasana kuuluma 50%.
40.14.10.2016 võttis kostja ainuisikuliselt vastu otsuse hageja M OÜ juhatusest tagasikutsumise kohta. Hagejat ega E. At tagasikutsumisest ei teavitatud. Alates 14.10.2016 on kostja olnud seega M OÜ ainus juhatuse liige, omades M OÜ üle täielikku kontrolli. Kostja nõustus küll 18.10.2016 andma E. A tagasi 20% M OÜ osalusest. E. A ega hageja ei teadnud seejuures jätkuvalt, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud abieluvaraleping.
41.Seejärel astus kostja täiendavaid samme, et teenida hageja ja E. A pingutuste arvelt M OÜ kaudu tulu. Hageja ja E. A saavutasid 2016. aasta sügiseks uue projekti O O C, mille täitmiseks sõlmiti koostööleping Omaani äriühinguga P O S. Projekti kogumaht oli 95 517 OMR (Omaani riaal) ehk 231 590 eurot, nagu nähtub O O C väljastatud arvetest. P pidi kandma projektist laekuva tulu M OÜ Eesti või Araabia Ühendemiraatide pangakontodele. Selle asemel andis kostja Pile juhise kanda M OÜ raha kostja erakontole Hollandis.
42.Kostja ei panustanud M OÜ äritegevusse midagi, vaid kõik M OÜ äritegevusega seonduvad arved (raamatupidamine, kontori üür jm) tasuti kas E. A või hageja vahenditest. Hagejaga võttis 2018. aasta maikuus ühendust Abu Dhabi National Oil Company esimees M A M, kes hoiatas hagejat, et kostja kasutab valeidentiteeti. Sellele järgnesid hoiatused äriühingult S E S L, milles hoiatati samuti, et kostja kasutab vale identiteeti, esitleb end alusetult kuningliku perekonna liikmena ning et SES kavatses esitada kostja vastu avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks. Sarnase info sai hageja M L S, kes teatas, et tema advokaat oli soovitanud lõpetada koheselt mis tahes suhted kostja ning tema abilistega (G F, J H). Hageja ja E. A asusid seejärel kostja tausta kohta tõendeid koguma. Muuhulgas õnnestus saada erinevad kostja isikut tõendavad dokumendid, millest ei nähtunud perekonnanime „A-S“.
43.Hageja asus väitma, et tema ja kostja abielule kohaldub nii Eesti kui Malta õigus. Hageja elukoht on Eestis ja seepärast kohaldub Eesti õigus. Kostja elukoht on Maltal. Kostja on avaldanud 03.12.2018 esialgses vastuses hagile selle elukoha. Seega kohaldub kostja väiteid arvestades abielu kehtivuse eeldustele paralleelselt Eesti õigusega Malta õigus. Abielu ei saa olla kehtiv, kui ühe abielluja elukohariigi õiguse kohaselt ei ole abielu kehtiv. Abielu on kehtetu nii Eesti kui ka Malta õiguse kohaselt.
44.Hageja tugineb abielu kehtetuks tunnistamise nõude esitamisel PKS § 9 lg 1 punktile 5 (pettus), § 9 lg 1 punktile 6 (näilikkus) ning § 9 lg 1 punktile 2 (abiellumise keeld). Hageja ei nõustunud, et pettus peab olema seotud üksnes abielu sõlmimise asjaoludega. Pettuseks on ka isiklike asjaolude varjamine.
45.PKS § 9 lg 1 p 5 hõlmab olukordi, kus isik esitab enda kohta ebaõigeid isiklikke asjaolusid või varjab enda kohta isiklikke asjaolusid, millest teades ei oleks teine pool nõustunud abielu sõlmima. Eelnev Hub TsÜS § 94 lg 1 järgse üldise pettuse definitsiooniga, mille kohaselt pettus tähendab tehingu tegemisele kallutamist ebaõigete asjaolude avaldamise või avaldamata jätmise teel. Abielu ei ole tavapärane leping, vaid kahe inimese isiklik kokkulepe, mis saab põhineda üksnes vastastikusel usaldusel. Kostja valetas hagejale selle kohta, kust ta on pärit, kes on ta perekond, mis rahvusest ta on ning mis on tema nimi. Kostja lõi endast täieliku valeidentiteedi, varjates hageja eest oma tegelikku päritolu. Hageja ei teadnud, kellega ta abiellub.
46.Hageja ei tugine kostja varalise seisundi varjamisele. Hageja tugineb sellele, et kostja valetas kogu oma identiteedi (rahvus, päritolu, perekond, nimi) kohta. Hageja ei soovinud kostjaga üldse abieluuda. Kostja esitles end hagejale WhatsApp suhtluskeskkonnas saadetud sõnumites Saudi Araabia kuningliku perekonna liikmena: „HRH Princess L L B K Al S“. Kostja saatis hagejale pilte endast kui „printsessist“ väidetavalt tehtud kaanelugudest, eesmärgiga kinnistada väiteid oma päritolu kohta. Kostja kasutas visiitkaarti, kus tema nimena oli toodud „HRH Princess L L B
K A-S“.
47.Vahetult pärast Taanis abiellumist broneeris kostja Stockholmi hotelli Grand Hotel Stockholmi toa. Kostja kasutas broneeringu tegemisel taas nime „HRH Princess L L B K A-S“. Eelkirjeldatud nime kasutamist tõendab kostja e-mailile hotelli poolt saadetud broneeringu kinnitus. Kostja esitas hagejale endast võltsitud ajakirja kaanefoto. Kostja allkirjastas erinevaid dokumente, kasutades perekonnanime „A-S“. Sellise allkirjaga on allkirjastatud näiteks otsused E. A ja A. J M OÜ juhatusest tagasikutsumise kohta ning äriregistrile esitatud avaldus. Kostja väidetav sekretär G F saatis kostja juhistel hagejale e-kirja, milles viitas kostjale kui „Tema kõrgaususele“ ning kasutas kostjale viitamisel perekonnanime „A-S“. Kostja väitis, et ta on hõimlane ka Maroko kungliku perega. Hageja tuttavad on kinnitanud, kuidas kostja end neile esitles.
48.Perekonnanime „A S“ ei nähtu ühestki kostja isikut tõendavast dokumendist. Kostja tegelik rahvus ning perekondlik taust ei ole seniajani hagejale täpselt teada. Küll on selge, et kostja ei ole see isik, kelle ta väitis end enne abiellumist olevat. Hageja rõhutab, et abiellumise hetkel ei olnud tal kostja väidete osas mingeid kahtlusi. Hagejal ei olnud kostja isikut tõendavaid dokumetne. Kostja ei ole tõendanud, et tema perekonnanimi oleks A-S ning et ta oleks kuningliku perekonna liige.
49.Alusetud on kostja väited, et hageja nõue on aegunud. Kostja ei ole esitanud ühtegi põhjendust, millal hageja pettusest teada sai. Hageja sai pettusest teada 2018. aasta mais, mil teda hoiatas Abu Dhabi National Oil Company (ADNOC) esimees M A M. Sellele järgnesid teised hoiatused 2018. aasta mai lõpupoole. Asjaolu, et hageja sai kostja pettusest teada 2018. aasta mai, kinnitab politseisse pöördumise kuupäev 13.05.2018. Nõude abielu kehtetuks tunnistamiseks esitas hageja 27.06.2018 menetlusdokumendis, seega aastase aegumistähtaja sees.
50.Abielu tuleb kehtetuks tunnistada ka PKS § 9 lg 1 p 6 alusel. Kostjal ei olnud kavatsust täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi. Pooled ei elanud kunagi koos. Kostja vältis pärast abiellumist hageja püüdlusi kostjaga aega veeta. Kuigi hageja ja kostja abiellusid, ei tekkinud neil kunagi abikaasadele omaseid suhteid. Kostja on eelnevat otseselt avaldanud oma hagis abielu lahutamiseks. Pooltel ei olnud kunagi ühist kodu. Pooled suhtlesid pärast abiellumist valdavalt sõnumeid vahetades, kusjuures kostja esitas järjepidevalt vabandusi, miks ta ei saa hagejaga kohtuda või miks hageja ei tohtinud teda külastada. Neid asjaolusid tõendab hageja seletus. Kostja ainsaks huviks oli saada kontroll M OÜ rahaliste vahendite üle. Kostja nõudis hagejalt korduvalt suuri summasid. Lisaks on hageja saanud infot, et enne temaga abiellumist oli kostja juba abielus.
51.Maltal reguleerib abielu kehtetuks tunnistamist abieluseadus. Abieluseaduse § 19(1) sätestab, et abielu on tühine, kui nõusolek abielluda puudub tulenevalt eksimusest teise poole identiteedi suhtes või kui ühe poole nõusolekut mõjutati pettusega teise poolega seotud asjaolu suhtes, mis võib oma olemuselt oluliselt häirida abielulist elu. Antud juhul on täidetud mõlemad eelnimetatud alused. Kuivõrd kostja valetas oma identiteedi kohta (päritolu, nimi, rahvus, perekondlik taust), ei teadnud hageja abiellumisel, kellega ta abiellub. Kostja ei ole see isik, kelle ta väitis enne hagejaga abiellumist olevat.
52.Abielu kehtetuse tagajärjed tuleb kindlaks määrata Eesti õiguse alusel. Rahvusvahelise eraõiguse seadus ei sätesta, millise riigi õiguse alusel tulevad kindlaks määrata abielu kehtetuse tagajärjed, sh poolte varalised suhted. REÕS § 58 reguleerib üksnes abikaasade varalistele õigustele kohaldatava õiguse määramist. Abielu kehtetuse korral ei saa rääkida abikaasadest. Seega § 58 sõnastust arvestades ei saaks see antud juhul kohalduda.
53.Kohalduv õigus tuleb määrata REÕS § 58 lg 4 alusel. Hageja ja kostja ei teinud abielu sõlmimisel valikut, millist õigust tuleb nende varalistele suhetele kohaldada. Seetõttu ei kuulu kohaldamisele REÕS § 58 lg-d 1 ja 2, mis räägivad poolte kokkuleppel valitud õigusest. Järelikult kohaldub REÕS § 58 lg 3. Nimetatud säte näeb ette, et kui abikaasad ei ole kohaldatavat õigust valinud, kohaldatakse abikaasade varalistele õigustele abielu üldistele õiguslikele tagajärgedele kohaldatavat õigust ehk REÕS §-i 57. Nimetatud paragrahv sätestab neli alternatiivset alust kohalduva õiguse kindlaksmääramiseks. Vastavatest alternatiividest kuulub antud juhul kohaldamisele REÕS § 57 lg 4.
54.Hagejal ja kostjal oli kõige tugevam ühine seos Eestiga. Abikaasade „muul viisil“ seotuse konkreetse riigiga saab tuvastada ka pärast abielu ilmnenud asjaolude alusel. Kostja seos Eestiga tekkis abielu jooksul. M OÜ täiendav osalus (67% osalusest) oli ainus vara, mille hageja soetas abielu jooksul ning mis oleks kuulunud poolte ühisvarasse juhul, kui abielu oleks kehtiv. Hageja ja kostja olid samaaegselt mõnda aega M OÜ juhatuses 21.03.2016- 24.10.2016. Lisaks on tõendatud, et kostja on käinud vähemalt kolmel korral Eestis notari juures. Samuti on kostja esitanud korduvalt Eesti äriregistrile dokumente ja avaldusi. Lisaks eelnevale oli kostjal perioodil 13.07.2017 kuni 18.04.2018 Eesti e-residentsus. Hagejal ja kostjal ei ole seost ühegi teise riigiga.
55.Kuna hageja ja kostja vaheline abielu tuleb tunnistada kehtetuks, ei ole nende vahel ühisvarasuhet. See tähendab, et M OÜ 1742 euro suuruse nimiväärtusega osa, mille hageja omandas E. Alt 17.03.2016 müügilepingu alusel, ei muutunud hageja ja kostja ühisvaraks. 17.03.2016 müügilepingu tulemusel kuulus hagejale ainuisikuliselt 100% M OÜ osalusest. Kuivõrd hageja ja kostja abielu on kehtetuks tunnistamisel PKS § 14 lg 1 kohaselt tühine algusest peale, on hageja ja kostja vahel 08.08.2016 sõlmitud abieluvaraleping PKS § 14 lg 2
alusel tühine. See tähendab, et hagejal puudus võlaõiguslik kohustus anda kostjale üle M OÜ osa nimiväärtusega 2600 eurot. Kostjale kuulub M OÜ osalus seega alusetult.
56.Hageja kordas varasemaid seltsingut puudutavaid väiteid. Hageja on esitanud kostja vastu sooritusnõude anda hagejale üle M OÜ osa. Selleks nõuab hageja, et kohus kohustaks kostjat tegema tahteavalduse M OÜ osa hagejale üleandmiseks ning asendaks kostja vastava tahteavalduse kohtuotsusega. Vastava nõude esitamist võimaldab TsÜS § 68 lg 5. Asjaõguslepingu kehtivust ei pea eraldi vaidlustama. Alternatiivselt on hagejal kostja vastu seltsiguvara jagamise nõue.
57.Pärast abiellumist tegi hageja kostjale viimase palvel ülekandeid. Kõik ülekanded tehti hageja isiklikult pangakontolt nr xxx Araabia Ühendemiraatide ADCB pangas (Abu Dhabi C Bank). 04.05.2016 on tehtud ülekanne 42 000 eurot. Kostja nõudis, et hageja teeks 42 000 euro suuruse ülekande Saksa äriühingule nimega R M G. Hageja tegi vastava ülekande 04.05.2016. Ülekande tegemist tõendab väljavõte internetipangast, kust nähtub makse selgitus „Loan L K“ („laen L K“). Hagejale ei ole teada, miks kostja palus raha saata just nimetatud äriühingule. Eelduslikult kulus rahasumma kas mingi kostja võlgnevuse katteks.
58.23.08.2017 tegi hageja ülekande summas 20 000 AED (5109 eurot). Antud ülekanne on tehtud otse kostja pangakontole ADCB pangas (Abu Dhabi C Bank). Ülekande tegemist tõendab väljavõte internetipangast. Makse selgitus on „perekondlik ülekanne“. 17.07.2016 tegi hageja ülekande summas 10 500 AED (2677 eurot). Antud ülekanne tehti kostja juhistel Araabia Ühendemiraatide äriühingule nimega G C B L. Ülekande tegemist tõendab väljavõte internetipangast. Makse saaja on G C B L. Nimetatud äriühingut juhib J H. Hagejale ei ole teada, millisel eesmärgil ülekantud raha kasutati.
59.Hageja tegi mitmel korral ülekandeid M OÜ Abu Dhabi filiaali kontodele. Vastavate ülekannete kogusumma on 55 000 AED ehk 14 045 eurot. Kostja ei panustanud filiaali kuludesse mitte kuidagi, edastades kõik arved hagejale või E. A. E. A kandis samuti igapäevase majandustegevuse kulusid. Kostja panuste küsimuses on asjakohased ka tema M OÜ huvides tehtud panused. E. A andis 2016.-2017. aastal mitmel korral laene, mille arvelt maksti suuresti M OÜ arveid. Lisaks tasus E. A M OÜ raamatupidamise (R and P OÜ arved) ja Abu Dhabi kontori üüriarved.
60.Olukorras, kus kostja ei kandnud M OÜ huvides mingeid kulusid, võttis kostja M OÜ ja selle filiaali kaudu välja olulises ulatuses raha. M OÜ-st tehti kostja nõudmisel mitmeid ülekandeid Malta äriühingule C. Kostja on nimetatud äriühingu tegevdirektor. Kuivõrd kostja ebaõigete väidete kohaselt on nimetatud äriühing andnud hagejale kostja nimel laenu, on kostja möönnud, et C on kostja kontrolli all olev äriühing.
61.08.03.2016 laekus M OÜ koostööpartnerilt W D O L-lt 259 411,87 USD suurune ülekanne. 17.03.2016 kanti 60 000 eurot (68 220,43 USD) nimetatud laekumisest kostja juhistel C-le, mida tõendab M OÜ Eesti pangakonto väljavõte. 19.04.2016 laekus M OÜ koostööpartnerilt W D O L-lt 54 879,22 USD suurune ülekanne. 25.04.2016 tehti nimetatud laekumise arvelt 13 000 euro (15 000,70 USD) suurune summa kostja juhistel C-le. Lisaks tehti C-le kostja juhistel 09.06.2016 ülekanne summas 5800 eurot, mis maksti suuresti E. A poolt M OÜ-le 31.05.2016 antud 5000 eurose laenu arvelt. Lisaks sai M OÜ arvelt tulu kostja väidetav „sekretär“ G F. Tema äriühingule M S C U on tehtud M OÜ kontolt 2500 eurone väljamakse 12.05.2016 ja 1180,98 eurone väljamakse 12.05.2016.
62.Lisaks suunas kostja oma Hollandi erakontole rahasumma, mis pidi M OÜ-le laekuma Pilt, kellega koostöös osutati teenust Oman Oil Companyile. Kogu projekti maksumus oli 95 517 OMR (Omaani riaal) ehk 231 590 eurot. M OÜ Abu Dhabis filiaal (M Oil Company ehk ADMOC) väljastas P esialgse arve M OÜ tulu osas summas 33 000,695 OMR. Arve koostajatena on märgitud kostja ja G F. Arvele oli märgitud maksmisinfona Hollandi pangakonto, mis oli kostja isikliku konto number. Kostja saatis seejärel Pi esindajale S A K 15.12.2016 e-kirja, milles edastas uuesti oma Hollandi kontonumbri. P andis 22.12.2016 pangale Bank Nizwa korralduse kanda kostja erakontole Hollandi pangas ABN Amro Bank 33 862 OMR ehk 82 803,66 eurot.
63.Hageja on teinud kostja juhistel kostjale ning kostjaga seotud isikutele ülekandeid summas 49 786 eurot. Lisaks sai kostja M OÜ poolt C-le tehtud maksete kaudu 78 800 eurot ja G. Fle tasuti M OÜ kontolt 3680,09 eurot. Veel on kostja saanud endale Omaani projekti tulu summas 82 803,66 eurot. Seejuures on hageja kandnud M OÜ ja selle filiaali kulusid summas 14 045 eurot. Kostja ei ole kandnud mingeid M OÜ-ga seonduvaid kulusid enda vahendite arvelt. Olukorras, kus kostja ei ole kuidagi panustanud rahaliselt pooltevahelises suhtes ega M OÜ äritegevuses, ei ole kostjal mingit õigust jätta M OÜ osa endale.
64.Kostja on väitnud, et ta andis hagejale ja OÜ-le M laenu summas 450 000 eurot ja 100 000 eurot. Kostja on esitanud 12.04.2016 kuupäeva kandva laenulepingu ning mingi kviitungi laadse dokumendi, mis kannab 28.06.2016 kuupäeva. Samuti on kostja esitanud tõendeid isiklikult hagejale laenu andmise kohta. Hageja vaidlustab kategooriliselt kostja väited laenu andmise kohta ning kostja esitatud dokumentide ehtsuse. Dokumendi võltsitusest tuleb teavitati prokuratuuri.
65.12.04.2016 kuupäevaga C laenuleping ja 25.04.2016 kuupäevaga kviitung on võltsitud. Hageja ei ole 12.04.2016 laenulepingut C-ga M OÜ nimel sõlminud ega seda allkirjastanud. Kostja on selle dokumendi loonud kas hageja allkirja matkides või kopeerides. Samamoodi on võltsitud 25.04.2016 kuupäeva kandev kviitung. 25.04.2016 kviitungi kohaselt maksti 450 000 euro suurune laen välja Abu Dhabis ning sularahas. Väidetav laenusumma ületas seejuures oluliselt kogu M OÜ 2016. aasta müügikäivet, mis oli 293 090 eurot. Ei ole loogiline ega usutav, et M OÜ võttis vastu sularahas oma aastast käivet oluliselt ületava laenu. M OÜ-l oli pangakontod nii Eestis kui Araabia Ühendemiraatides, mida M OÜ aktiivselt kasutas. Kui laen oleks päriselt antud, oleks see välja makstud pangaülekandega.
66.Laenulepingu punkti 2 kohaselt pidi laenu tagastamise tähtaeg olema 31.07.2016. Ei ole ühtegi tõendit, millest nähtuks, et M OÜ-lt oleks pärast väidetava laenutähtaja saabumist kordagi nõutud laenu tagastamist. Kostja väidetava laenu andmine oleks pidanud kajastuma nii M OÜ kui ka C raamatupidamises, sh majandusaasta aruannetes. M OÜ 2016. majandusaasta aruande bilansis on laenukohustuste all toodud üksnes 11 500 eurot ning bilanss ei näita 450 000 euro suurust laenu. Kostja väidetav laen oleks pidanud kajastuma seotud isikutega sõlmitud tehingute all, ent seal on toodud üksnes E. Alt võetud 14 000 euro suurune laen. Seega ei näita M OÜ 2016. majandusaasta aruanne, et M OÜ oleks võtnud 450 000 euro ulatuses laenu. Kostja oli alates 24.10.2016 M OÜ ainus juhatuse liige. Kui laen oleks tõepoolest antud sularahas, peaks Ci pangakontolt nähtuma 450 000 euro ulatuses sularaha väljavõtmine. Samuti peaks eksisteerima tõend selle kohta, et 450 000 euro ulatuses viidi sularaha üle piiri Araabia Ühendemiraatidesse ning deklareeriti tollis. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit raha väljavõtmise ning Araabia Ühendemiraatidesse viimise kohta.
67.Hageja ei ole 04.06.2016 laenulepingut allkirjastanud ja kostja on kas hageja allkirja matkinud või kopeerinud. Kostja ei ole tõendanud nimetatud lepingu alusel hagejale raha üleanud. Samuti ei ole kostja kordagi nõudnud laenu tagastamist, kuigi lepingu järgi pidanuks laenu tagastamise tähtaeg mööduma kuue kuu möödumisel lepingu allkirjastamisest. Kviitungid hagejale 42 000 euro ja 36 000 euro andmise kohta on võltsitud. Hageja ei ole kviitungeid allkirjastanud. Väited hagejale sularaha andmise kohta on ebausutavad. Hagejal olid pangakontod nii Eestis kui Abu Dhabis.
68.Kostja esitatud kontoväljavõte ei tõenda hagejale ülekannete tegemist. Antud dokumendist ei nähtu, millisele kontole on väidetavad ülekanded tehtud, st kas ülekanded on tehtud hageja kontole. Ainuüksi ülekande selgitus ei võimalda tuvastada, kellele ülekanne tehti. Selgitusse on võimalik ükskõik mida märkida. Samuti ei ole kuidagi hagejaga seostatavad 500 eurosed sularaha väljavõtud. Hagejal ei ole olnud võimalik veenduda, kas antud dokumendist nähtuv 16 439 AED (ca 4144 eurot) suurune summa reaalselt laekus hagejale.
69.Isegi kui kohus leiab, et ei esine asjaolusid hageja ja kostja vahelise abielu kehtetuks tunnistamiseks, ei tähenda see, et poolte vahel 08.08.2016 sõlmitud abieluvaraleping oleks kehtiv. Antud lepingu suhtes ei kohaldu PKS § 9 lg 1 p 5. Hageja tugines TsÜS § 94 lõikele 1. Hageja on esitanud eraldi tuvastusnõude tuvastada abieluvaralepingu kehtetus. Hageja õiguslik huvi seisneb järgnevas. Kui kohus ei tunnista käesolevas asjas hageja ja kostja vahelist abielu kehtetuks, tuleb jätkata kostja algatatud abielu lahutamise menetlusega, mis on käesoleval hetkel peatatud. Kostja on väitnud abielu lahutamise hagis, et M OÜ osa kuulub ainuisikuliselt talle tulenevalt abieluvaralepingust. Kui abileping on kehtetu, ei saaks abielu kehtivuse korral pidada M OÜ osa kostja lahusvaraks.
70.Hageja on tühistanud 08.08.2016 lepingu pettuse alusel hagiavalduses. Hageja nõustus kostjaga abielluma, kuna hagejal olid tekkinud kostja vastu isiklikud tunded ning kostja väitis, et tema perekond nõuab abiellumist. Hageja andis M OÜ osa 08.08.2016 lepingu alusel kostjale üle, tuginedes kostja valeväidetele, et viimase väidetav perekond kavatseb M OÜ äritegevuse laiendamisse oluliselt investeerida ning kostja perekondlike tutvuste kaudu on võimalik saada uusi kliente ja projekte.
71.Kostja kallutas valeväidetega hagejat 08.08.2016 lepingut sõlmima. Kostja esitas valeväiteid selge eesmärgiga luua hagejas kostja suhtes piisav usaldus, et hageja nõustuks kostjale üle andma M OÜ osaluse. Hageja ei oleks nõustunud 08.08.2016 lepingut sõlmima, kui hageja oleks teadnud, et kostja valetab oma perekondliku tausta, varandusliku seisu ning äriliste sidemete kohta. Hageja ei saanud aru, et ta allkirjastas abieluvaralepingu. Kostja jättis hagejale mulje, et 08.08.2016 leping on tavapärane müügileping, mitte abieluvaraleping. Hageja ei valda piisavalt eesti keelt. Lepingute sõlmimise juures ei viibinud vene- ega inglise keele tõlki. Kostja korraldas abieluvaralepingu sõlmimise teadlikult notari juures, kes valdas saksa keelt. Lepingu tõestamisel tõlgiti lepingu tekst kostja taotlusel ainult sakse keelde.
72.Abieluvaraleping on kehtivalt tühistatud ka juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostja ei avaldanud hagejale enda identiteedi kohta ebaõigeid asjaolusid eesmärgiga mõjutada hagejat abieluvaralepingut sõlmima. Sellisel juhul annab tehingu tühistamiseks aluse asjaolu, et hageja oli lepingu allkirjastamisel eksimuses kostja varalise seisu, äriliste sidemete ning lepingu sisu osas.
73.Hageja viitas, et ta oli esitanud varasemalt nõude tuvastada, et kostja 14.10.2016 M OÜ osanikuna vastu võetud otsusel puuduvad õiguslikud tagajärjev või see on tühine. Hageja võtab
nimetatud nõude otstarbekuse kaalutlustel tagasi. Nõude tagasivõtt ei tähenda seejuures omaksvõttu, et kostjal oli õigus hageja M OÜ juhatusest tagasi kutsuda või et vastav otsus on kehtiv.
74.26.06.2020 seisukohtades leidis hageja, et kohtualluvuse küsimus on lahendatud ja kostja esitatud tõend ei tõenda hageja elukohta. Tegu on ajutise isikutunnistusega, mis aegus 22.11.2017 ehk pool aastat enne hagi esitamist. Hagejal on Eesti pass, tema elukoht on Eestis ja talle kuulub siin korter, mis on tema kodu. Abu Dhabis hagejal kodu ei ole. Muud kostja esitatud dokumendid on hagejale ajavahemikul 2009 kuni 2013 väljastatud viisad. Andmed hageja passi kasutamisest erinevates lennujaamades ei tõenda hageja elukohta. Hageja käib reisimas, sh seoses töökohustustega, nagu enamik inimesi. Kostja esitatud sõnum oli saadetud 2016. aastal ega tõenda hageja elukohta 2018. aastal.
75.13.12.2020 seisukohtades ei nõustunud hageja kostja väidetega seoses seltsingusse tehtud panustega. Kostja on esitanud mitmeid võltsitud dokumente, millest kohus peaks teavitama prokuratuuri. Kostja ei ole tõendanud, et ta laenas M OÜ-le 14 000 Araabia Ühendemiraatide dirhemit. Kostja estiatud tõenditest nähtub, et ta on vahetanud 22 750 eurot ja 800 eurot dirhemiteks, kuid ülejäänud tõenditest ei nähtu raha üleandmist M OÜ-le või hagejale. Dokumentidest nähtuvad sissemaksed M OÜ kontole, ent neist ei nähtu, et sissemaksed oleks teinud kostja või et selleks oleks kasutatud kostja rahalisi vahendeid. Hageja tegi pidevalt M OÜ Abu Dhabi kontole sularahas sissemakseid, mille arvelt tasuti filiaali juhatajale palka. Kostja on esitanud tõendid hageja sissemaksete kohta.
76.Kostja väitis, et ta andis M OÜ-le või selle Abu Dhabi filiaalile laenu 50 000 AED 26.05.2016. Kostja esitatud tõend on lünklik garantiikirja blankett. Dokumendist ei nähtu, kelle poolt garantiikiri on antud, kui kaua garantiikiri kehtib ning et garantiikiri on majandusministri poolt peaks kiidetud. Hageja ei ole dokumenti kunagi näinud ja vaidlustab dokumendi ehtsuse.
77.Kostja väitis, et andis M OÜ-le 31.05.2016 laenu 51 050 eurot. Tõendina on kostja esitanud M OÜ ühe filiaali konto väljavõtte, millelt nähtub, et kontole laekus 51 075 eurot ning välja võeti 51 075 eurot. Väljavõte ei tõenda, et kostja andis laenu. Kostja väitis, et andis M OÜ-le laenu ka 90 427 AED ulatuses, kuid tõend ei tõenda laenu andmist, vaid 22 750 euro vahetamist 90 426 AED-ks. Dokumentidest ei nähtu, et kostja oleks selle summa andnud M OÜ-le või selle filiaalile. Kostja väitis, et ta andis M OÜ-le või selle filiaalile 30.04.2017 laenu 30 000 AED, kuid tõend ei tõenda, et kostja oleks M OÜ kontole raha pannud või et kontole pandud raha oleks pärinenud kostja rahalistest vahenditest. Seega ei tõenda dokument kostja väidet.
78.Kostja väitis, et ta andis 18.06.2017 M OÜ-le või selle filiaalile laenu 10 000 AED, kuid kostja esitatud tõend tõendab vaid valuuta vahetamist. Kostja ei ole ka tõendanud, et ta andis 18.10.2017 laenu 14 410 AED. Kostja ei ole tõendanud, et ta andis M OÜ-le S-S G G kaudu 12.10.2016 laenu 20 790 eurot ja 18.10.2016 10 970 eurot ning 1091,90 eurot. Väite tõendamisel tugineb kostja M OÜ pangakonto väljavõttele. Kostja väide laenu andmise kohta ei ole tõendatud.
79.Enne ülekannete tegemist M OÜ kontole olid M OÜ ja hageja isiklikult kandnud kostja äriühingutele C C A & T S L ning R M G suuri rahasummasid. Kostja suunas eelduslikult osa talle üle kantud rahast S-S G G kaudu tagasi M OÜ-sse. M OÜ kontole S-S G G-lt laekunud summad kanti edasi M OÜ filiaali kontodele. Hageja leidis, et kostja suunas raha sealt omakorda edasi enda ning oma äriühingute kontodele. Asjaolu, et et M OÜ ei ole võtnud S-S G G-lt laenu, tõendab kostja sekretäri G F kiri. Viimane teatas, et isekujundustöö tuleb arveldada M OÜ
nimelt, sest see sobivat paremini M OÜ majandustegevuse sisuga. M OÜ ei ole sisekujundusteenust S-S G G-le osutanud.
80.Kostja väitis, et ta andis hagejale 20.01.2016 laenu 30 000 AED, mida tõendab asjaolu, et hageja pani raha kohe oma kontole. Kostja estiatud tõenditest nähtub Hollandi pangakontolt 04.01.2016 50 000 euro väljavõtmine, kuid see summa ei ole kuidagi seostatav hageja pangakontoga. Tõenditest ei nähtu, et kostja oleks raha hagejale üle andnud või et hageja oleks summa oma kontole pannud. Kostja võttis oma Hollandi kontolt välja 50 000 eurot, ent hageja pangakontolt nähtub 30 000 AED suurune sissemakse. Sissemakse on tehtud ajaliselt oluliselt hiljem (20.01.2016) kui Hollandi pangakonto väljamakse (04.01.2016). Sellel ajal ei olnud hageja ja kostja abielus.
81.Kostja väitis, et ta tasus hageja hambaravi eest 11 399,71 eurot, kuid kostja esitatud tõend ei tõenda hagejale hambaraviteenuse osutamist. Tõendist ei nähtu kliinikut ega asjaolu, et kostja oleks arve tasunud. Kostja väited, et tasus hageja ema ravimise eest 3176,59 eurot, ei ole tõendatud. Kostja on esitanud üksnes arved, kuid ei ole tõendanud nende tasumist. Kostja esitatud pangakonto väljavõttelt nähtub üksnes, et kostja tasus 290,43 eurot hotelli eest, ent makse ei ole seostatav hageja ema ega hagejaga.
82.Kostja väitel olevat ta andnud hagejale 21.04.2016 laenu summas 15 000 eurot, mille tõendamiseks ta esitas laenulepingu. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale laenu reaalselt andnud. Hageja vaidlustab dokumendi ehtsuse. Hageja ei ole dokumenti kunagi näinud ning ta ei ole sellist dokumenti kunagi allkirjastanud. Dokumendilt nähtub kostja allkiri; teine dokumendilt nähtuv allkiri ei ole hageja oma. Hageja ei viibinud 21.04.2020 Maltal, kus väidetav laenuleping olevat sõlmitud. Kostja on allkirjastanud lepingu laenu saaja (ingl k B) mitte laenuandjana (ingl k L). Kostja väitis samuti, et ta laenas 26.09.2016 hageja emale 1500 eurot, kuid dokumendist ühegi ülekande tegemine ei nähtu.
83.Kostja väitis, et Omaani projekti tulu laekus tema erakontole Hollandis, sest Omaani äriühing ei saanud raha üle kanda pankadele, mida Omaani pangad ei aktsepteerinud. Hageja leidis, et see väide ei ole tõendatud. Kostja esitatud sõnumitest nähtub, et ülekanne viibis, sest M OÜ koostööpartner (kes pidi raha üle kandma) ei leidnud arveid üles. Kostja ei ole tõendanud, et ta on enda erakontole suunatud M OÜ filiaali rahalised vahendid M OÜ filiaalile tagasi suunanud.
84.Kostja ei ole tõendanud, et ta on andnud M OÜ-le 450 000 euro ulatuses laenu oma äriühingu C-i kaudu. Kostja esitatud laenuleping ja kviitungid on võltsitud. Kostja ei ole tõendanud, et tema esitatud nõudekirjad on kunagi hagejale kätte toimetatud. Kirjad vormistati tagantjärele. Hageja vaidlustab kostja esitatud M OÜ A D filiaali finantsaruannete ehtsuse. Nimetatud aruanded ei tõenda M OÜ-le laenu andmist. Kostja esitatud M OÜ filiaali finantsaruanded on koostatud eurodes ning Saksamaal tegutseva isiku poolt. Aruande on allkirjastanud keegi M H äriühingu V S G nimel. Araabia Ühendemiraatide filiaali või äriühingu majandusaasta aruannet võib koostada ja kinnitada üksnes Araabia Ühendemiraatides tegutsemisluba omav audiitorbüroo, millele on majandusministri poolt antud audiitortegevuse luba. Saksa audiitorbüroo poolt koostatud aruanne ei ole Araabia Ühendemiraatides aktsepteeritav. Eelnevat on kinnitanud Araabia Ühendemiraatides tegutsemisluba omava audiitorbüroo P D audiitor F A.
85.M OÜ filiaali finantsaruanne ei saaks isegi teoreetiliselt näidata M OÜ-le C antud laenu. Kostja väiteil olevat C andnud laenu otse Eesti äriühingule, OÜ-le M, mitte selle Abu Dhabi filiaalile. Filiaal on välismaise äriühingu osa, millel on reeglina eraldi raamatupidamine. Äriühingule antud laene ei kajastata selle filiaali finantsaruandes. Seega ei saa M OÜ filiaali
aruanne näidata otse M OÜ-le antud laenu. Samuti ei nähtu esitatud tõenditest väidetava laenu andmine.
86.M OÜ 2016. aasta majandusaasta aruandes ei ole 450 000 euro suurust laenu näidatud. Kostja on juhatuse liikmena aruande esitanud ja kinnitanud selle õigsust. Aruandel on kostja allkiri. Ei ole usutav, et kostja oleks allkirjastanud ametliku dokumendi, mis ei kajastanud kostjale kuuluva äriühingu poolt väidetavalt antud laenu. Kuna M OÜ filiaali aruanne on võltsitud ja ebausaldusväärne, ei tõenda see filiaali väidetavaid nõudeid hageja vastu või väidetavaid kohustusi kostja ees.
87.C 2016. majandusaasta aruanne ei ole usaldusväärne tõend. Hageja vaidlustab dokumendi ehtsuse. Dokument on võltsitud, sest M OÜ 2016. majandusaasta ei kajasta 450 000 euro suurust laenu. Kui laen oleks reaalselt antud, oleks kostja M OÜ juhatuse liikmena teinud kindlaks, et tema äriühingu poolt antud laen on laenusaaja raamatupidamises õigesti kajastatud. Lisaks pidas hageja ebausutavaks, et 450 000 euro suurune laen oleks antud sularahas ning välisriigis. Kostja ei ole tõendanud, et temal või tema äriühingul oli 450 000 euro ulatuses rahalisi vahendeid laenu andmiseks. Kostja väide, et laen olevat antud üle Maltal, on vastuolus kostja 02.02.2020 esitatud kviitungiga, millest nähtuvalt 450 000 eurone laen olevat üle antud hoopis Abu Dhabis.
88.Hageja ei olnud laenu andmise päeval Maltal. Kostja väitis, et laen anti hagejale üle 25.04.2016 Maltal. Laenuleping on sõlmitud Maltal 12.04.2016. Samuti on kostja varem väitnud, et ta andis Abu Dhabis hagejale üle 36 000 eurose laenu 20.08.2016 ja 42 000 eurose laenu 28.06.2016. Hageja ei olnud eelnimetatud kuupäevadel Maltal ega Abu Dhabil. 21.04.2016 lendas hageja Amsterdamist Tallinnasse, jäädes Tallinnasse kuni 27.04.2016, mil ta lendas Stockholmi. Seega ei viibinud ta 25.04.2016 Maltal. Hageja väiteid tõendab lennupileti broneeringu kinnitus. Seda tõendab ka E. A kirjavahetus Tallinna notariga. 21.04.2016 oli hageja nimel Tallinnas kohtumine notariga seoses vajadusega legaliseerida dokumente. E. A suhtlusest notariga nähtub, et hagejale lepiti kokku kohtumine notariga 21.04.2016. Hageja väiteid tõendab tema lennupilet Tallinnast Stockholmi 27.04.2016 ja hageja 25.04.2016 saadetud e-kirjad, mis on saadetud ajatsoonist UTC +3:00. Kui hageja oleks olnud 25.04.2016 Maltal, pidanuks e-kirja päisest nähtuma UTC +2:00.
89.Hageja rõhutab ei viibinud ka 12.04.2016 Maltal. Hageja viibis sel ajal Omaanis, pidades kliendiga läbirääkimisi. Seda kinnitavad 14.04.2016 e-kirjavahetus ja sellele lisatud memo. Memost nähtub, et hageja viibis 13.04.2016 Omaanis, Muscatis kohtumisel. Sinna sõideti autoga Abu Dhabist. 12.04.2016 on hageja võtnud Abu Dhabis pangaautomaadist sularaha välja. Seega ei ole võimalik, et hageja viibis 12.04.2016 Maltal, kus hageja esitatud dokumendist nähtuvalt olevat sõlmitud C-i ja M OÜ vaheline laenuleping.
90.Tõendamata on kostja väide, et kostja nõudmisel R M G -le 04.05.2016 tehtud ülekanne summas 42 000 eurot oli mõeldud C antud laenu tagasimakseks. Ülekande kirjelduses on viide "Laen L K". Selles on kirjeldatud kostjale laenu andmist, mitte C laenu tagastamist.
91.Ebaõiged on kostja väited, et ta andis hagejale sularahas laenu 20.08.2016 ja 28.06.2016. Hageja tõendab pangakonto väljavõttega, et ta viibis 28.06.2016 Hollandis ja ta on tasunud pangakaardiga Hollandis, Breda hotellis. Seega ei saanud ta olla Abu Dhabis kostjalt väidetavat sularaha vastu võtmas. 20.08.2016 oli hageja Monacos. Tema pangakonto väljavõttelt nähtub, et ta on 20.08.2016 teinud Monacos mitmeid makseid. Seega ei saanud ta olla samal ajal Abu Dhabis kostjalt sularaha vastu võtmas.
92.30.04.2021 seisukohas ei nõustunud hageja kostja väitega, et pooled on kõige enam seotud Araabia Ühendemiraatidega, sest olid mõlemad seal abiellumise ajal residendid. Kostja väited on tõendamata. Kostja viidatud elamisload pärinevad hoopis varasemast ajast, aastatest 2009-2010. Pooled abiellusid 2016. aastal.
93.Kohtuvaidluse seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Pooltel on seos Eesti või Maltaga, mitte Araabia Ühendemiraatidega. Hageja ja kostja kohtusid selles riigis ja viibisid seal mõned korrad hotellis, ent samamoodi kohtusid nad teistes Euroopa riikides. Üksikud kokkusaamised Araabia Ühendemiraatides ei võimalda järeldada, et pooltel on just ühine tugevaim seos selle riigiga. Ühestki kostja viidatud dokumendist ei tulene, et hageja oli abiellumise ajal Araabia Ühendemiraatide resident. Kostja viidatud hageja elamisload pärinevad hoopis varasemast ajast, aastatest 2009-2010.
94.Abielu tuleb tunnistada kehtetuks nii Eesti, Malta kui Araabia Ühendemiraatide seaduse alusel. Kostja jättis mulje, et tema päritolu tõttu on abiellumine ainus variant hageja ja kostja suhte jätkumiseks. Kostja kallutas seeläbi valeväidete esitamisega hageja tahet abielu sõlmimiseks. Kostja valeväited oma nime, päritolu ja identiteedi kohta ei oleks võimaldanud tekkida usalduslikul ning lugupidamisel põhineval kooselul. Jageja ei oleks kostjaga abiellunud, kui ta oleks enne abiellumist teadnud kostja valedest.
95.Hageja väiteid tõendavad E A kui tunnistaja ja kostja vande all antud ütlused. Mõlemad kinnitasid, et hageja ja kostja rääkisid enne abiellumist korduvalt telefoni teel. Järelikult E A ja kostja suhtlesid enne hageja ja kostja vahel abielu sõlmimist. Edasise osas on tunnistaja ja kostja andnud erinevaid ütlusi. Hageja esitatud tõendid tõendavad, et kostja kasutas Saudi-Araabia kuninglikku perekonnanime "A -S " enda nime osana. Kostjale näidati ütluste andmise käigus 09.08.2016 otsust E A M OÜ juhatusest tagasikutsumise kohta ja kostja kinnitas, et dokumendil on tema allkiri. Kostja väitis, et allkiri ütleb "K". Dokumendilt nähtub aga selgelt loetavas kirjas: "HRH Pr L A l S ". Hageja väiteid tõendavad ka teised dokumentaalsed tõendid. Kostja andis vande all valeütlusi.
96.Ebaõiged on kostja väited, et E A juhatusest tagasikutsumine toimus notari juures sõlmitud kokkuleppel. Tegelikkuses oli kostja kutsunud E A viimase teadmata ainuosaniku otsusega juhatusest tagasi juba 2018. aasta 9. augustil, st vahetult pärast M OÜ 100%-lise osaluse saamist. Ühestki tõendist ei nähtu, et E A viibis 09.08.2018 kostjaga koos notari juures. E A puhul ei saa väita, et ta oleks andnud valeütlusi. Ta ei mäletanud täpselt kuupäevi, mis on loogiline. Tema ütluste usaldusvääruses ei anna põhjust kahelda asjaolu, et ta on hageja sõber, kes loodab, et hageja saab M OÜ osaluse tagasi. Erinevalt kostja ütlustest ei ole E A ütlused vastuolus dokumentaalsete tõenditega.
97.Hageja mõjutamist tõendavad Whatsapp sõnumid. Sõnum sisuga "H L L B K A -S " on saadetud kostja poolt hagejale. Sõnumi sisu kattub teiste dokumentaalsete tõenditega ja E A ütlustega. Kostja passi koopia ei tekitanud enne abiellumist hagejas kahtlusi. Kostja sõnul oli tal mitu erinevat passi, mida ta kasutas sõltuvalt vajadusest. Seda kostja kinnitas vande all. Kostja väitis hagejale, et julgeoleku kaalutlustel ta varjas oma õiget nime A -S või vältis selle kasutamist. Seetõttu ei tekkinud hagejal enne abiellumist kostja identiteedi osas kahtlusi.
98.Kui hageja esindaja palus kostjale näidata ühte passi koopiat, väitis kostja, et ta ei tea antud passi ega pilti, passil toodud allkiri näeb välja sarnane tema omale, aga on valesti kirjutatud ning et sellise numbriga passi ei eksisteeri. Sisuliselt väitis kostja, et pass on võltsitud. Täpselt sama
passi koopia on kostja ise tõendina esitanud. Järelikult kasutas kostja vähemalt ühte võltsitud passi. Pettuse toimepanek on tõendatud.
99.Hageja ei tugine abielu kehtetuks tunnistamise nõudmisel kostja varalisele seisundile. Kostja ei andnud enne abiellumist oma varalise seisundi või ärisidemete kohta mingeid kinnitusi. E A ütluste kohaselt ei andnud kostja lubadusi enne abiellumist, kuid andis neid pärast. E A kinnitas, et kostja väitel kuulus kostja isale Q H , üks maailma suurimaid fonde. Pärast abiellumist esitatud vlaeväited on aluseks, et abieluvaraleping tunnistataks kehtetuks pettuse või eksimuse alusel. Hageja ei saanud aru, et tegu on abieluvaralepinguga.
100.Hageja esitas abieluvara tühistamise avalduse kohtule 12.06.2018 esitatud hagiavalduses. Tühistamisavalduses on viidatud müügilepingule kui 08.08.2016 lepingule mille alusel hageja andis kostjale üle M OÜ 100%-lise osaluse. Hagejal on nõue osa omandi tagastamiseks. Hageja on nõude põhjendamisel tuginenud eelkõige Eesti materiaalõigusele, kuid see on võimalik ka Araabia Ühendemiraatide õiguse alusel.
101.Kui kohtu hinnangul tuleks kohaldada seltsinguvara jagamise sätteid, oleks põhjendatud rahuldada hageja nõue M OÜ osa omandi tagastamiseks, sest hageja varaline panus seltsingusse on tõendatud. Kokkuvõtvalt saab hageja panuseks pidada vähemalt 215 069 eurot. Sellele lisaks tuleb hageja panusena arvestada 33%-list M OÜ osalust, mis kuulus hagejale juba enne abielu sõlmimist. Kostja on enda panuse osas esitanud valeväiteid ja panus on tõendamata.
102.Kostja väited raha väidetava üleandmise aja ning koha kohta on menetluse käigus järjepidevalt muutunud. 02.02.2020 menetlusdokumendis väitis kostja, et laenuleping sõlmiti 12.04.2016 Maltal ja laen anti üle 25.04.2016 Abu Dhabis. Originaaldokumente kostja ei esitanud. 05.10.2020 menetlusdokumendis väitis kostja, et C andis laenu üle 25.04.2016 Maltal, kostja andis laenu üle ja hageja võttis vastu. Neid väiteid soovis kostja tõendada tunnistaja ütlustega. Hageja tõendas seejärel, et ta ei viibinud kostja viidatud ajal Maltal ega Abu Dhabis. Tunnistaja M H väitis, et 450 000 euro suurune laen anti üle hoopis tema poolt Hollandis Dortrechtis 28.04.2016. Sellist väidet ei ole kostja esitanud. Seega muutus taas laenusumma väidetava üleandmise aeg, koht ning üleandja isik (kostja asemel M H). 28.04.2016 kuupäev valiti kostja (ja tema tunnistaja) poolt uueks laenu üleandmise väidetavaks ajaks ilmselgelt põhjusel, et vastava kuupäeva osas ei olnud hageja füüsiline viibimiskoht seni tõendatud. Laenu üleandmist ei saa tunnistaja ütlustega tõendada.
103.Tunnistaja M H ütlused on vastuolulised ja ebausaldusväärsed. Nii väitis M H, et M OÜ-le antud laen on täies ulatuses tagastamata ning laen kajastub terviklikult M OÜ bilansis (millega M H olevat enne M OÜ osa omandamist tutvunud). Kostja on 05.10.2020 menetlusdokumendi punktis 10.33 väitnud alusetult, et kostja korraldusel hageja poolt R M G-le tehtud ülekanne summas 42 000 eurot oli mõeldud C laenu tagasimakseks. Tunnistaja ütlused on ebausaldusväärsed, sest ta on M OÜ uus omanik ja tal on huvi asja lahendamise tulemuse suhtes. Tunnistaja omandas osaluse, et aidata kaasa kostja eesmärgile vältida hageja kasuks tehtava kohtuotsuse täitmist.
104.Hageja pidas ka suure laenu andmist M OÜ-le eluliselt ebausutavaks. Kuna ettevõttel olid pangakontod, ei ole usutav suure laenu andmine sularahas. Usutav ei ole tunnistaja M Hi väide, et kostja perekond omab kasiinosid, kus liigub palju sularaha. Antud väide ei lähe kokku kostja väitega, et M OÜ-le andis väidetava laenu C, mitte kasiinosid pidav R M G. C tegevusalaks ei ole kasiinode pidamine. Laen ei ole kajastatud M OÜ majandusaasta aruandes, kuigi kostja oli ettevõtte ainus juhatuse liige.
105.Majandusaasta aruande koostaja K T ei kinnitanud kostja väiteid aruande osas. K T ei kinnitanud, et E A oli tema M OÜ ainsaks kontaktisikuks 2016. või sellele järgneval aastal. Samas kinnitas K T, et ta suhtles raamatupidamise teemal kostja kui "kellegi sakslasega" (ilmselt kostja abiline G F). Kostja andis seejuures raamatupidajale kinnitusi, millised dokumendid kanda raamatupidamisest läbi ning millised mitte. Kui kostja ühing C oleks M OÜ-le tõesti andnud 450 000 euro suuruse laenu, oleks kostja kindlaks teinud, et selline tema jaoks isiklikult oluline ja äärmiselt suur laen kajastub M OÜ raamatupidamises.
106.Ebaselge on, mis pidi olema väidetava laenu eesmärk. M OÜ-l olid 2016. aastal olemas kõik õlimahutite puhastamise teenuse osutamiseks vajalikud seadmed (vt M OÜ 2016. majandusaasta aruande bilanss). Ainus, mida M OÜ vajas, oli kohalik litsents Araabia Ühendemiraatides tegutsemiseks. See oleks võimaldanud vältida kohalike partnerite kasutamise vajadust ning see oleks omakorda toonud M OÜ-le suuremat kasu. Samuti oli M OÜ huvitatud uutest klientidest. Hageja on tõendanud, et litsentsi saamiseks väidetavalt vajalikud ülekanded tehti M OÜ pangakontolt C-le sel hetkel olemas olnud vahendite arvelt. Muude rahaliste panuste tegemist ei ole kostja tõendanud.
107.Hageja esitas 14.05.2021 Araabia Ühendemiraatides tegutsemisluba omava õigusbüroo arvamuse, mille kohaselt saab M OÜ osa omandi üleandmise nõude Araabia Ühendemiraatide materiaalõiguse alusel õiguslikult rahuldada. Kostja esitatud õiguslik arvamus ei ole usaldusväärne ning see põhineb valedel eeldustel. Kostja ei ole esitanud tõendeid, tõendamaks T. Z kvalifikatsiooni. Kostja on esitanud üksnes väljavõtte arvamuse koostaja kodulehelt, ent kohus on varasemalt väljendanud, et selline tõend ei ole piisav kvalifikatsiooni tõendamiseks. Samas nähtub viidatud kodulehe väljavõttest, et arvamuse koostaja on õppinud USA-s õppinud ja ta on väidetav USA osariigi advokatuuri liige. Kodulehelt ei nähtu, et J T Z omaks litsentsi Araabia Ühendemiraatide õiguse osas nõustamiseks. Ebaõiged on arvamuses toodud viited hageja Araabia Ühendemiraatides esitatud hagile.
108.Hageja esitas kostja suhtes Araabia Ühendemiraatides politseile avalduse. Prokurör algatas seejärel kostja suhtes kriminaalmenetluse ning esitas kostjale kriminaalsüüdistuse 1987. aasta föderaalse karistusseadustiku nr 3 artikli 399/1 alusel. Kriminaalkohus menetles kriminaalasja ning esimeses astmes olid menetluse pooleks prokurör ning kostja. Esimese astme kohtuotsusest nähtuvalt oli tsiviilasjas esitatud ka tsiviilhagi, milles nõuti "ajutise kompensatsioonina" 21 000 AED tasumist, ent otsusest ei nähtu, mis oli vastava nõude aluseks. Igal juhul ei olnud tegemist nõudega tagastada hagejale M OÜ osalus või tunnistada abielu kehtetuks, millised nõuded on hageja esitanud käesolevas tsiviilasjas. Seega ei ole õige T Z järeldus, et hageja nõudeid ei saa rahuldada, sest samu nõudeid on juba menetlenud Araabia Ühendemiraatide tsiviil- ja kriminaalkohtud. Valdavalt viidatakse arvamuses menetlusnormidele, mis antud asjas ei ole kohaldatavad.
109.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 45 769,22 eurot ja viivise. Hageja kulud õigusabile on 47 896,04 eurot ja kohtuasjaga seotud kulud on 4645,22 eurot (sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot). Kokku palus hageja menetluskulude suurusena kindlaks määrata 52 541,26 eurot ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga 62 989 eurot. Hagejaga on sõlmitud õigusteenuskulude osas erikokkulepe, mida tuleks menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada. 6719 euro osas sõlmiti tulemustasu kokkulepe. Hagejal tekib kohustus tasuda vastav osa menetluskuludest advokaadibüroole üksnes juhul, kui kohus rahuldab hageja nõude asendada kostja tahteavaldus M OÜ osa omandiõiguse hagejale üleandmiseks. 6772,03 euro osas otsustas advokaadibüroo teha hagejale allahindlust, st vastavas osas ei kuulu õigusteenuskulud
tasumisele. Täpsemalt rakendas büroo 5210,03 euro suurust allahindlust perioodi 03.02.2020 kuni 31.03.2020 õigusteenuskulude osas (45,5%-ne allahindlus). Perioodi 18.10.2021 kuni 09.11.2021 õigusteenuse kulude osas rakendas büroo 100%-list allahindlust, st summas 1562 eurot. Antud perioodi õigusabikulude osas hageja seega menetluskulude kindlaksmääramist ei nõua. Vastavad kulud nähtuvad 06.12.2021 menetluskulude nimekirjale lisatud spetsifikatsioonist. Kokku palus hageja menetluskuludena kindlaks määrata 45 769,22 eurot, millest 41 124 eurot on kulud õigusabile ja 4645,22 eurot on riigilõiv, tõlketeenus ja muud kulud.
110.Repliigina avaldas hageja, et kostja kohtukõne teesidele lisatud tõendid tuleb tagastada. Kostja ei ole esile toonud mõjuvat põhjust tõendite hilinemisega esitamiseks. Kostja ei ole näidanud, et käesolevat tsiviilasja oleks faktiliselt või õiguslikult võimalik pidada samaks tsiviilasjaks Araabia Ühendemiraatides menetletud kriminaalasjaga, mille prokurör algatas kostja suhtes hageja poolt politseile esitatud avalduse alusel.
KOSTJA VASTUVÄITED
111.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole Eestis kunagi elanud. Kostja on Saksamaa Liitvabariigi kodanik, kelle elukoht on Malta Vabariigis. Kostja leidis, et vaidlus ei allu Eesti kohtule. Kostja pidas ebaselgeks, millise riigi õigust kohaldada. Hageja nõuded on PKS § 13 lg 2 alusel aegunud. M OÜ osa kuulub kostjale ja sellekohast tahet on avaldanud hageja 08.08.2016 abieluvaralepingu punktides 4.1 ja 4.2. Kostja ei ole hagejat petnud, avaldanud talle oma identiteedi kohta ebaõigeid andmeid ega survestanud teda abielluma.
112.Hageja tõendid tema väiteid ei tõenda. Kostja ei ole kunagi kasutanud printsessi tiitlit sellises käsitluses nagu hageja väidab. Juhul, kui kostja on kasutanud sõna „printsess“, siis seda põhjusel, et see on osa kostja nimest, kuna „L“ tähendab maroko keeles printsess. Hageja pöördumise aluse Araabia Ühendemiraatides alustatud menetlus on lõppenud. Kostja ei olnud samal ajal abielus kellegi kolmandaga ja need väited on tõendamata. Lisaks pidas kostja arusaamatuks, millist müügilepingut hageja silmas peab.
113.Arusaamatuks jäävad hageja väited seoses kostja majandusliku olukorra või staatusega olukorras, kus hageja on ise avaldanud, et ta ei abiellunud kostjaga tema väidetava varanduse pärast. See tähendab, et hageja abiellus kostjaga armastusest, mille puhul ei oma hageja poolt hagis ja teistes menetlusdokumentides kostja suhtes esitatud süüdistused mingit tähtsust. Kostja ei ole kellegi allkirja võltsinud ja hageja vastuväited tõendite ehtsusele on alusetud. Mitte ühestki õigusnormist ei tulene, et abielu kehtetuks tunnistamise puhul oleks kehtetu osaühingu osa müügileping ja selles sisaldub asjaõiguslik kokkulepe.
114.Hageja ja E M A olid väga hästi teadlikud ja kursis nii OÜ-ga M kui ka selle Abu Dhabi haru tegevusega. Kostja väiteid tõendab kirjavahetus. Hageja tegutseb pahas usus sooviga kostjalt üle võtta kostjale kuuluv äriühing OÜ M. Kostja esitab laenulepingud, mis tõendavad kostjalt OÜ-le M 450 000 euro suuruse laenu andmist ning hagejale erinevate laenude andmist summas üle 100 000 euro.
115.11.05.2020 seisukohas leidis kostja, et hageja esitatud tõendid ei ole ehtsad. Kostja leidis, et hagi ei allu Eesti kohtule ja esitas hageja Araabia Ühendemiraatide residentsuse tõendi, mis kehtis kuni 22.11.2017 ning on kostjale teadaolevalt pikendatud. Lisaks esitab kostja varasemad hageja Araabia Ühendemiraatide residentsuse tõendid. Samuti on hageja kostjale avaldanud poolte vahelises 18.04.2016 kirjavahetuses, et ta soovib omandada Panama passi ega soovi olla
Eestiga seotud. Hageja elamist Eestist ei toeta tema passi kasutamine, mille kohaselt ei ole hageja 2017. ega 2018. aastal Eestis viibinud.
116.Kostja pidas ebaselgeks, millise riigi õigust kohaldada tuleb. Kostja hinnangul on pooled kõige rohkem seotud Araabia Ühendemiraatidega, kuna nii hageja kui kostja olid seal residendid. Seda nii abielu sõlmimise ajal kui peale seda. Kuna nii hageja kui kostja olid abiellumise ajal Araabia Ühendemiraatide residendid, tuleks kohaldada Araabia Ühendemiraatide õigust. Eeltoodut toetab asjaolu, et hageja on püüdnud juba sarnastel asjaoludel kostja vastu Araabia Ühendemiraatides kohtuasja algatada, kuid tulutult.
117.Hageja Malta õiguse tõlgendustega kostja ei nõustunud. Hagejal ei saanud olla eksimuses teise poole identiteedi suhtes. Kostja on tõendanud, et hageja oli teadlik kostja nimest ja identiteedist. Kostja ei ole kasutanud abiellumiseks või abiellumisel mistahes valeidentiteeti või –dokumenti, mistõttu puuduvad igasugused põhjused ja õiguslikud alused eksimusest teise poole identiteedi suhtes. Samuti ei ole tõendatud, et hageja nõusolekut oleks mõjutatud pettusega. Kostja viitas PKS §-le 9 ja leidis, et pettuse asjaolu peab abielu sõlmimise seisukohast olema oluline. Hageja ei ole seda tõendanud ja väitis, et abiellus armastusest.
118.Kostja ei valetanud hagejale oma päritolu kohta. Ühtegi näilikuse asjaolu hageja põhistanud ega tõendanud ei ole, mistõttu ei ole kostjal nimetatu osas võimalik oma seisukohta esitada. Kuna hageja väidab, et ta ei tuginenud kostja varanduslikule seisule, tuleb M OÜ-ga seotud väited jätta tähelepanuta. Hageja nõuded on aegunud. Hagi muutmiseks kostja nõusolekut ei anna.
119.Hageja ja kostja kohtusid Araabia Ühendemiraatides 28.11.2015 aastal vormelite võidusõidul. Kuna hagejal ja kostjal tekkis hea kontakt ning sümpaatia, jäid nad omavahel suhtlema. Poolte suhted arenesid väga kiiresti, mis viis hageja ja kostja abiellumiseni 14.02.2016. aastal. Abiellumise ettepaneku tegi hageja, mitte kostja. Hageja tegi kostjale abiellumise ettepaneku 2015. – 2016. aastavahetusel telefoni teel. Hageja väited ei oma asjas tähtsust. Soov lahutada tuli kostjalt juba paar kuud hiljem 2016. a aprillis. Hageja oli sellest teadlik, mida tõendavad poolte kirjad. Abielu lahutamiseks broneeriti Tallinna notari juurde aeg, kuhu hageja ei ilmunud, mistõttu oli kostja sunnitud pöörduma hagiavaldusega Harju Maakohtusse. Kostjale sai teatavaks, et hageja on biseksuaalne.
120.Kuna hageja ei soovinud kostjast lahutada, hakkas ta kostjat psühholoogiliselt mõjutama, sõimama ja välja pressima raha ning asju. Alates poolte abiellumisest kuni kostja soovini abielu lahutada (aprill 2016) pidas hagejat suuremas osas üleval just kostja. Lisaks soovis hageja kostjalt pidevalt laenu. Araabia Ühendemiraatide esimese astme kohtuotsusega tunnistati hageja süüdi kostja sõimamises ja solvamises ning määrati talle karistus. Lisaks olid hagejal kostjale teadaolevalt probleemid alkoholi ja narkootikumidega.
121.Kostja ei ole kunagi kasutanud printsessi tiitlit sellises käsitluses nagu hageja püüab presenteerida. Juhul, kui kostja on kasutanud sõna „printsess“, siis põhjusel, et see on osa tema nimest. Sõna „L“ on kostja nime ametlik osa, mis iseloomustab kostja päritolu. Hageja oli tegelikult väga hästi teadlik kostja identiteedist. Arvestades, et hageja ja kostja abiellusid 14.02.2016 ja kostja esitas hagejale 13.01.2016 fotod oma dokumentidest.
122.26.05.2020 seisukohadega koos esitas kostja fotod sõidukist, mis hageja väiteil talle ei kuulunud, kuid mille roolis oli hageja. Kostja esitas ka tõendid, milliste kohaselt oli hageja saanud tutvuda kostja dokumendiga ja oskas eesti keelt. 06.08.2020 seisukohas nõustus kostja, et
abikaasad ei ole kunagi ühiselt Eestis elanud ja kostja pole kunagi Eestis elanud. Kostja on Saksamaa Liitvabariigi kodanik, kelle elukoht on Malta Vabariigis. Pooled on kõige rohkem seotud Araabia Ühendemiraatidega.
123.05.10.2020 seisukohas kordas kostja varasemaid väiteid. Hageja oli teadlik kostja isikust ja nimest juba enne abiellumist 14.02.2016. Kostja esitas hagejale 13.01.2016 fotod oma dokumentidest, millelt on näha nii kostja nimi kui isik. Hagi on esitatud vähemalt 29 (periood alates 13.01.2016-27.06.2018) kuud pärast kostja nimest ja isikust teada saamist.
124.Hageja esitatud kohtuotsus ei ole õige, kehtiv ega vasta tegelikkusele. Kostja näeb kohtuotsust esmakordselt. Kostjale teadaolevalt on kohtuotsus võltsitud, mistõttu peaks hageja esitama kohtuotsuse koos pädeva isiku vastava kinnitusega, et otsus on kehtiv ning jõustunud. Vastavalt äriregistri üld- ja isikuandmete ajaloole oli M OÜ peamine tegevusala kuni 2016. aastani ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine. Nafta ja maagaasi tootmist abistav tegevusala lisandus peale kostja saamist M OÜ juhatuse liikmeks. Seetõttu püüab hageja maalida pilti, mis ei vasta tõele. Tõendamata on hageja väited, et M OÜ põhilised kliendid olid Araabia Ühendemiraatides. Hageja viibis tihti Abu Dhabis seetõttu, et ta töötas äriühingus nimega W D . Seetõttu oli hagejale väljastatud Abu Dhabi residentsus vähemalt perioodidel 15.11.2011 kuni 14.11.2013, 19.11.2013 kuni 18.11.2015 ja 23.11.2015 kuni 22.11.2017.
125.Hageja viidatud visiitkaarti ei ole kostja kasutanud. Kostja ei ole endale viidanud kui kuningliku perekonna liikmele. Samuti ei ole kostja kunagi saatnud hagejale pilte endast kui „printsessist“ tehtud kaanelugudest, eesmärgiga kinnistada väiteid oma päritolu kohta. Nagu hageja on ise märkinud, on tegemist internetis vabalt saadava tarkvaraga, mida kasutades oli kostja sõber saatnud kostjast pildi. Selle pildi saatis kostja hagejale edasi, kuna pidas seda pilti endast ilusaks. Kostja ei ole saatnud hageja eksitamiseks pilte väidetavast kuningliku vapiga sõrmusest. Tegemist on tavalise fotoga kostja sõrmustest. Hageja viidatud hotelli broneeringut eiol ole kostja teinud. Kostja ei ole oma allkirjades kasutanud nime „A -S “. Nimetatut tõendavad hageja esitatud tõendid.
126.H B on ärimees, kes soovis kostjalt projekti finantseerimist, millest kostja keeldus. Kui H Bi kiri ei ole võltsitud, millega kostja ei nõustu, püüab H B kostjale kätte maksta valeväidete esitamisega. Lisaks on oluline arvestada, et H B on hageja sõber. J B-I kirja ehtsust ei ole hageja tõendanud ja tegu on hageja sõbraga.
127.Pulmad planeeris mitte kostja, vaid hageja palgatud Vene pulmakorraldaja Y , kes kasutab veebilehte xxx Kuna hageja on vene rahvusest, on eluliselt usutav, et hageja pöördus just nimetatud isiku poole. juba veebilehe esileheküljel reklaamib Y eraldi teenusena abielu sõlmimist Taanis. Sõrmused lasi valmistada samuti hageja.
128.Tõendamata on hageja väited, et kostja hakkas teda ja E At mõjutama, et võtta üle M OÜ. Kostja andis oma äriühingu C kaudu M OÜ-le 12.04.2016 laenu 450 000 eurot. M OÜ ei suutnud raha tagasi maksta, kuna hageja oli kogu raha ära kulutanud, mistõttu oli hageja nõus müüma oma osaluse kostjale summaga 6 391 eurot. Kuna pooled olid jätkuvalt veel abielus, kuigi kostja soovis lahutust juba alates 2016. aasta aprillist, oli osade üleandmise ainukeseks variandiks abieluvaralepingu sõlmimine. Enne seda oli vaja lõpetada ebamõistlike leppetrahvidega tagasiostuõiguse leping.
129.Tõendamata on hageja väited, et kostja asus survetama E At lõpetama tagasiostu kokkulepet. Tagasiostuõiguse kokkuleppe lõpetamise põhjuseks oli asjaolu, et selle tingimused
olid ebamõistlikud ja sisaldasid liialt kõrget leppetrahvi. E M A oli tagasiostuõigus ainult 858 euro suurusele osale, mis moodustas osaühingu osakapitalist ainult 33%.
130.Ei ole eluliselt usutav, et hageja ei saanud abieluvara lepingut sõlmides aru lepingust ega selle sisust. Notar loeb lepingu alati pooltele ette, et täita notari seadusest tulenevaid kohustusi. Samuti kohustub notar täitma tõestamisseadusest lähtudes selgitamiskohustust. Kostja viitas TõS §-le 18.
131.Kostja kutsus E A juhatusest tagasi tema enda palvel, kuna viimane ei soovinud olla juhatuses äriühingus, mis tegutseb Lähis-Idas. Sisuliselt juhtisid E A ja hageja ettevõtet edasi. 2017. aasta juunis ajasid M OÜ asju ühiselt hageja, E M A, kostja ja G F, mida tõendab vastava kirjavahetus. Äriühingu ülevõtmist ei toiminud. Hageja andis tööalaseid korraldusi E A, kes ajas M OÜ nimel ja M OÜ majandustegevusega seotud asju 2017. aasta veebruaris. E A korraldas ainuisikuliselt M OÜ raamatupidamist, mida tõendab 2016. a detsembri kirjavahetus. Kirjavahetus kinnitab, et E A oli teadlik kostja äriühingutest C ja S-S, mis andsid M OÜ-le laenu.
132.Kostja kutsus hageja M OÜ juhatusest tagasi usalduse kaotuse tõttu, kuna hageja suutis oma isikliku ADCB panga krediitkaardi Abu Dhabis viia 100 000 AED-ga miinusesse. Kuna hageja oli samal ajal M OÜ Abu Dhabi filiaali juhatuse liige, külmutas ADCB pank Abu Dhabis firma arve, mistõttu oli kostja sunnitud isiklikult tasuma hageja krediitkaardi võlgnevuse. Seda tõendavad hageja ja kostja vestlus ning kostja makse hageja krediitkaardi võla eest. Sellest oli teadlik E A, kes oli samuti nõus hageja tagasi kutsumisega M OÜ juhatusest Eestis ja M OÜ filiaalist Abu Dhabis.
133.Hageja kutsuti juhatusest tagasi 18.10.2016 ehk samal päeval, kui kostja müüs M OÜ-st 20% osa E A. Nimetatut tõendab notariga peetud kirjavahetus. Kuna notaribüroos oli ka hageja, oli tema ja E A tagasikutsumisest teadlikud. Kostja ei ole hagejalt rahalisi vahendeid nõudnud, vaid vastupidi. Kostja on oma äriühingu S-S G G kaudu andnud M OÜ-le 12.10.2016 kahe maksega laenu kogusummas 20 790 eurot ja 18.10.2016 summades 10 970 eurot ja 1 091,90 eurot, mida tõendavad hageja poolt kohtule esitatud M OÜ pangakonto väljavõtted.
134.Lisaks on kostja laenanud M OÜ-le või selle filiaalile 14 000 AED-d, 26.05.2016
135.Kuna poolte vahel sõlmitud abielu on kehtiv, ei saa abieluvaraleping olla tühine. Kui aga kohtu arvates on abielu tühine ja kohaldub Eesti õigus, nõustus kostja, et poolte suhetele kohalduvad seltsingu sätted. Mõlemad pooled olid M OÜ-ga seotud osanike ja juhatuse liikmetena ning mõlemad osalesid ettevõtte igapäevases majandustegevuses. Kuna kostja on tõendanud oma suurt rahalist panust M OÜ-sse, peaks ainuüksi nimetatud asjaolust lähtudes M OÜ osa kuuluma kostjale.
136.Kostja ei nõustunud E A ülekannetega, väites samas, et kuna ülekandeid on tehtud 2016. a ja 2017. a oli E A seotud M OÜ-ga ja tegu ei saanud olla ettevõtte ebaseadusliku ülevõtmisega. Kõik ülekanded on tehtud arvete alusel. Kostja ei nõustunud, et 12.04.2016 C laenuleping ja/või 25.04.2016 kuupäevaga kviitung on võltsitud. Dokumentide originaalid on kostja valduses. Hageja ei ole taotlenud ekspertiisi läbiviimist. Laenu üleandmist on võimalik tõendada tunnistajate ütlustega. Laen anti üle 25.04.2016 Maltal.
137.Laenu andmine on kajastatud C auditeeritud bilansis. Laenu ei ole kajastatud M OÜ raamatupidamises, kuna äriühingu 2016. majandusaasta aruande koostas hageja ja E A selgituste kohaselt R & P OÜ pearaamatupidaja K T. Miks hageja nimetatud laenu ei soovinud M OÜ raamatupidamises kajastada, ei oska kostja öelda. Siiski on C 450 000 euro suurust laenu käsitletud M OÜ Araabia Ühendemiraatide filiaali 2016. ja 2017. majandusaasta aruannetes, kus nähtuvad ka hageja kohustus M OÜ filiaali ees. Näiteks aastal 2016 oli see 612 005,77 eurot, kuid 2017. aastal juba 617 033,27 eurot. Seevastu kostja poolt antud laenude kogusumma oli 2016. aastal 752 672,12 eurot. Sisuliselt kogu raha, mille andis kostja, kulutas hageja enda tarbeks ära. Samuti on C nõudnud laenu tagastamist, mis kinnitab taaskord seda, et tegemist oli ehtsa lepinguga.
138.Kostja ei nõustu hageja vastuväidetega seoses 04.06.2016 sõlmitud laenulepinguga. Kõik hageja väited on paljasõnalised ning tõendamata. Nimetatud laenulepingu originaal on seoses tehingu tegemisega hoiul Malta pangas Banif Bank Malta (Bnf Bank). Juhul, kui hageja soovib nimetatud laenulepingu osas teostada ekspertiisi, on hagejal võimalik laenulepingu originaal nõuda välja Banif Bank Malta (Bnf Bank). Samuti on kostjal võimalik esitada kviitungite originaalid hagejale 42 000 ja 36 000 euro suuruse laenu andmise kohta.
139.Kostja ei nõustunud, et abieluvaralepingu kehtivuse osas oleks võimalik kohaldada TsÜS § 93 lg 1 ja/või TsÜS § 94 lg 1. Kuna perekonnaseadus nimetatud aluseid ette ei näe, ei saa hageja nendeletugineda. Kostja ei nõustunud, et hageja on hagiavalduses esitanud tehingu tühistamise avalduse. Hageja valdab eesti keelt, ta on käinud Eestis koolis ja ülikoolis. Hageja sai abieluvaralepingu sisust aru. Hageja ei saa abieluvaralepingut tühistada eksimuse tõttu. Kostja pidas ebausutavaks, et kaks ärimeest ehk hageja ja E A, ei saanud aru, mida nad teevad ja milliseid dokumente allkirjastavad.
140.31.03.2021 leidis kostja, et ta jääb kõigi lisade juurde, samuti nende lisade juurde, millised kohus on tagastanud. Kostja taotles hagi läbivaatamata jätmist ja avaldas, et ta ei nõustu hagi muutmisega. Kostja leidis, et talle ei ole selge, milline õigus kohaldab ja oli seisukohal, et seda peaks talle avaldama kohus. Kostja leidis, et pooled on kõige enam seotud Araabia Ühendemiraatidega. Eesti õiguse järgi ei ole poolte abielu kehtetu. Hageja oli teadlik kostja isikust ja nimest juba enne abiellumist 14.02.2016, sest kostja esitas hagejale 13.01.2016 fotod oma dokumentidest. Hageja pidi teadma, et kostja perekonnanimi ei ole A -S . Hageja on nõude esitanud hilinemisega.
141.Kostja ei nõustu, et nende varalistele suhetele kohaldub Eesti õigus. Hageja nõue osa omandiõiguse üleandmiseks on aegunud. 08.08.2016 abieluvaralepingu sõlmimisest on möödas rohkem kui kolm aastat. Kostja ei nõstunud hageja tühistamisavaldusega ja leidis, et seda ei ole esitatud.
142.19.07.2021 seisukohas kordas kostja, et tema ja hageja vaheline abielu ei ole kehtetu, sest kostja ei ole hageja eest varajanud oma identiteeti ega päritolu. Isegi juhul, kui kostja oleks varjanud oma identiteeti või päritolu, ei ole hageja Eesti õiguse kohaselt tõendanud, et see oli abielu sõlmimise seisukohalt oluline.
143.Hageja esitatud AÜE advokaadi arvamus on subjektiivne ja sellest ei selgu AÜE õigus. AÜE õigusaktidest ei tulene automaatset abieluvaralepingu kehtetust/tühisust, vaid seda tuleb eraldi taotleda. Hageja seda käesolevas menetluses teinud ei ole. Selgusetuks jäävad aegumise jms tähtajad. Eristatud ei ole eksimust ega pettust. Hageja küsimusele, kas ta saaks tagasi nõuda
osa omandiõigust, ei ole selget vastust antud. Hageja peaks tõendama, et tema nõuete esitamine on AÜE õiguse järgi võimalik ja lubatav. AÜE-s on hageja üritanud tulutult kostja vastu kohtuasja algatada.
144.Kostja ei ole kasutanud abiellumiseks või abiellumisel mistahes valeidentiteeti või – dokumenti. Hageja ei ole tõendanud, et tema nõusolekut abielluda oleks mõjutatud pettusega kostjaga seotud asjaolu suhtes, mis võiks oma olemuselt oluliselt häirida abielulist elu. Hageja on ise väitnud, et ta abiellus armastuse tõttu.
145.Hageja M OÜ-ga seotud hagi ei ole võimalik rahuldada ka seetõttu, et käesolevasse tsiviilasja ei ole kaastatud kostjana M OÜ. Äriühingu kaasamine on muuhulgas vajalik selleks, et taotleda osanike nimekirjas osade osas muudatuskande tegemist. Kostja ei nõustunud, et abieluvaralepingu kehtivuse osas oleks võimalik kohaldada TsÜS § 93 lg 1 või TsÜS § 94 lg 1. Kuna perekonnaseadus nimetatud aluseid ette ei näe, ei saa hageja nendele tugineda. Kostja heitis ette, et kohus ei ole pooltega arutanud kohaldatavat õigust ega selgitanud tõendamiskoormust.
146.Kohtuvaidluse seisukohtades kordas kostja varasemaid väiteid. Hagejat ei huvita tegelikult kostjaga sõlmitud abielu, vaid teda huvitab M OÜ osa. Sellele viitab hageja esindaja menetluskulude nimekiri, mille kohaselt on hageja esindaja kulutanud palju aega selleks, et otsida viise osa tagasi saamiseks. Hagiavalduse ettevalmistamisel ei tehtud ühtegi tegevust, mis oleks olnud seotud abieluga. Hageja soovib vahendeid valimata tagasi saada M OÜ osalust. Lisaks ei viibinud hageja 07.05.2018 ega 18.05.2018 Eestis, vaid hoopis Araabia Ühendemiraatides Abu Dhabis. Hageja lepinguline esindaja kohtus mitte hagejaga, vaid E A, kes on kostja hinnangul hageja nimel algatatud vaidluste initsiaator ning tegelik huviline.
147.Tunnistaja E A ütlused ei ole usaldusväärsed. Ta kinnitas, et on hageja parim sõber ja äripartner, kes tegeles M OÜ raamatupidamisega, kes tegeles ettevõttega edasi ka pärat omanike vahetust. Lisaks ta kinnitas hageja esindajaga kohtumist ja vaidluse asjaolude arutamist temaga. Tunnistaja kinnitas, et on huvitatud vaidluse lahendamisest hageja kasuks. Nimelt E A juhendas hageja lepingulist esindajat, saatnud talle materjale ja tasunud riigilõivu. Samas on isegi tunnistaja kinnitanud, et enne abiellumist kostja mingeid lubadusi ei andnud.
148.Hageja ega tema lepinguline esindaja ei ole käekirja eksperdid, mistõttu hageja tõlgendused kostja allkirjast on meelevaldsed. Kostja ei ole kunagi oma nime osana kasutanud „HRH“ ja/või „A-S“. Nimetatut tõendab avaldus äriregistrile, milles kostja on notari juures avaldust allkirjastades märkinud oma nimeks „L L B K“. Hageja viidatud e-kirju ei ole kostja saatnud.
149.Asjaolust, et kostja võis ütluste andmisel eksida kuupäevaga, parandades kuupäeva samal istungil, ei saa teha järeldust, et andis valeütlusi. Olukorras, kus vaidlusalustest sündmustest on möödas juba aastaid, on inimlik, et isik võib kuupäevade osas eksida. Kostja ajas segamini Ei ja hageja OÜ M juhatusest tagasi kutsumise kuupäevad. Kostja ei nõustunud, et ta kinnitas istungil vande all hagejale saadetud passi võltsitust. Hageja viib kohtu eksitusse. Kostja saatis 13.01.2016 hagejale foto omaõigest passist. Kui võrrelda nimetatud passi fotot hageja hagiavalduse lisaga nr 28-2, on selge, et hageja esitatud väidetav kostja passi koopia on võltsitud ja esitatud kohtu eksitamiseks.
150.Kostja poolt hagejale saadetud passi fotol on passi all oleval eelviimasel real märgitud: xxx. Hageja esitatud passi all oleval eelviimasel real on märgitud xxx. Lisaks sellele, et kostja nimest on puudu „K“ täht, siis on „L“ kirjutatud valesti. Kostja poolt hagejale saadetud passi fotol on
passi all oleval viimasel real märgitud xxx<<xxx<<<jne. Hageja poolt kohtule esitatud passi all oleval viimasel real on märgitud xxx<<xxx<<<. Hageja esitatud ja võltsitud kostja passi koopial on number „2“ asendatud tähega „Z“.
151.Hageja ei ole esitanud alternatiivset nõuet tunnistada poolte vahel 2016. aasta augustis sõlmitud abieluvaraleping pettuse või eksimuse alusel kehtetuks. Nagu korduvalt istungil arutatud, sisaldusid hageja nõuded 19.07.2018 menetlusdokumendis. Nimetatud menetlusdokumendis puudub hageja nõue tunnistada poolte vahel 2016. aasta augustis sõlmitud abieluvaraleping pettuse või eksimuse alusel kehtetuks.
152.Hageja menetluskuludega kostja ei nõustunud. Kostja palus hagejalt menetluskuludena välja mõista kulud õigusabile 18 249,60 eurot koos käibemaksuga ja tõlkekulud 2 950 eurot. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane ning tal ei ole võimalik käibemaksu tagasi saada. Lisaks palus kostja hagejalt välja mõista viivise menetluskuludelt.
KOHTU PÕHJENDUSED
153.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
154.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid Taanis 14.02.2016 abielu; 2) hagejal ja kostjal ei ole kunagi olnud ühist elukohta; 3) hageja on Eesti kodanik; 4) kostja on Saksamaa kodanik; 5) kostja ei ole kunagi Eestis elanud, kostja elukoht on Maltal; 6) kostjale kuulub osa M OÜ-s, mis on Eestis registreeritud ettevõte.
155.Pooled vaidlevad selle üle, kas nende abielu on kehtetu põhjusel, et kostja esitas hagejale enne abielu sõlmimist enda kohta ebaõigeid andmeid ja eksitas hagejat oma identideediga. Pooled vaidlevad selle üle, kas nende vahel sõlmitud abielueluvaraleping on kehtiv ning kas kostja peaks hagejale üle andma M OÜ osa nimiväärtusega 2080 eurot. Pooltevahelisel vaidluse lahendamisel hindab kohus esmalt, milliste nõuete juurde on hageja menetluse käigus jäänud. Seejärel lahendab kohus küsimuse, kas võtta vastu kostja kohtuvaidluse seisukohtadele lisatud tõendid. Seejärel hindab kohus, kas või milline hageja nõuetest kuulub rahuldamisele. Hageja nõuded
156.Hageja on menetluse käigus nõudeid korduvalt muutnud. Algses hagiavalduses nõudis ta kostjalt üksnes kostjalt M OÜ osa väljamõistmist ning kostjalt omandiõiguse üleandmiseks vajaliku tahteavalduse tegemist. 27.06.2018 lisas hageja varasemale nõudel tunnistada tema ja kostja vahel sõlmitud abielu kehtetuks. Samuti esitas hageja nõude tuvastada, et 14.10.2016 ainuosaniku otsusel puuduvad õiguslikud tagajärjed. 19.07.2018 lisas hageja nõudele tunnistada abielu kehtetuks ja mõista kostjalt välja M OÜ osa alternatiivse nõude juhuks, kui kohus ei rahulda nõuet mõista kostjalt hageja kasuks välja M OÜ osa nimiväärtust, alternatiivset nõude jagada poolte seltsinguvara ja mõista kostjalt hageja kasuks välja M OÜ osa nimiväärtusega 2080 eurot.
157.23.03.2020 esitas hageja kohtule menetlusdokumendi, mida ta on ise nimetanud
hagiavalduse terviktekstiks. Selles on hageja palunud esimese nõudena tunnistada tema ja kostja vahel 14.02.2016 sõlmitud abielu kehtetuks. Teise nõudena palus hageja mõista kostjalt välja M OÜ osalus nimiväärtusega 2080 eurot ja kohustada kostjat tegema vastava sisuga tahteavaldus. Alternatiivselt juhuks, kui kohus kahte eelnevat nõuet ei rahulda, palus hageja tuvastada, et tema ja kostja vahel 08.08.2016 sõlmitud abieluvaraleping on kehtetu. Muid nõudeid hageja enam ei esitanud.
158.Menetlusdokumendi lõpus avaldas hageja, et võtab tagasi nõude tuvastada, et 14.10.2016 M OÜ ainuosaniku otsusel puuduvad õiguslikud tagajärjed. Varem esitatud alternatiivset nõuet jagada poolte seltsinguvara ja mõista kostjalt hageja kasuks välja M OÜ osa nimiväärtusega 2080 eurot, hageja enam ei esitanud.
159.Kostja avaldas, et ta ei anna nõusolekut hagi muutmiseks. Nõuetest loobumisele või nende tagasivõtmisele kostja vastuväiteid ei esitanud. Kohus osundab, et menetlusse võeti hageja 19.07.2018 dokumendis esitatud nõuded, mistõttu ei ole asjakohased kostja vastuväited enne seda tehtud nõuete muutmist. TsMS § 376 lg 1 sätestab, et pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Seega on hagejal enne hagi menetlusse võtmist õigus hagi muuta ilma kostja nõusolekuta.
160.23.03.2020 menetlusdokumendis toodud nõudeid muutis hageja põhjusel, et kohus selgitas talle 10.02.2020 eelistungil nõuetega seonduvat, sealhulgas vajadust tuua tuvastuslike nõuete puhul välja nende esitamiseks vajalik õiguslik huvi. 23.03.2020 menetlusdokumendis on hageja nõudeid sisuliselt vähendanud. TsMS § 376 lg 4 järgi ei peeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid või hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Seega ei ole hageja nõudeid muutnud viisil, mis oleksid vajanud kostja nõusolekut.
161.TsMS § 424 lg 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 423 lg 1 p 2 näeb ette, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud selle tagasi. Hageja võttis ühe nõude tagasi enne eelmenetluse lõppemist, mistõttu tuleb kohtul jätta see nõue läbi vaatamata. Kohus jätab nõude tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata nõude tuvastada, et 14.10.2016 M OÜ ainuosaniku otsusel puuduvad õiguslikud tagajärjed.
162.Hagiavalduse terviktekstis 23.03.2020 ei esitanud hageja enam alternatiivset nõuet jagada eelnevate nõuete rahuldamata jätmise tõttu seltsingvara, mõista kostjalt hageja kasuks välja M OÜ osa nimiväärtusega 2080 eurot ning kohustada kostjat tegema tahteavalduse, lugedes tema tahteavaldus tehtuks kohtuotsusega: „Anda M OÜ (registrikood xxx) osa nimiväärtusega 2080 eurot omandiõigus üle A J (isikukood xxx“. Kuigi hageja ei esitanud selgesõnalist avaldust nõude tagasivõtmiseks ega sellest loobumiseks, ei esitanud hageja antud nõuet ka üheski hilisemas menetlusdokumendis. Seega on hageja sellestki nõudest loobunud.
163.Nõudest loobumine tuleb kohtul vastu võtta ning loobutud nõude osas tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429
lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
164.Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 32-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõudest loobumise osas kohtulahendis, sest kostjal oli tähtaegselt võimalik esitada loobumise osas oma seisukoht. Kostja nõudest loobumisele vastu ei vaielnud.
165.Eeltoodust lähtudes võtab kohus vastu loobumise alternatiivsest nõudest jagada eelnevate nõuete rahuldamata jätmise tõttu seltsingvara, mõista kostjalt hageja kasuks välja M OÜ osa nimiväärtusega 2080 eurot ning kohustada kostjat tegema tahteavalduse, lugedes tema tahteavaldus tehtuks kohtuotsusega: „Anda M OÜ (registrikood xxx) osa nimiväärtusega 2080 eurot omandiõigus üle A J (isikukood xxx“. Nimetatud nõude osas tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada. Kostja täiendavad tõendid
166.Käesolevas asjas lõpetas kohus eelmenetluse 17.05.2021 istungil. 10.11.2021 istungil viis kohus läbi asja sisulise arutelu ja kuulas ära kohale ilmunud tunnistajate ning kostja ütlused. Kostja esitas 10.01.2022 kohtuvaidluse seisukohad ning neile oli lisatud kolm uut võõrkeelset tõendit. Kostja ei põhistanud tõendite hilinemisega esitamiseks mõjuvat põhjust ega esitanud tõendite tõlkeid.
167.TsMS § 330 lg 1 sätestab, et avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kostja ei ole põhistanud mistahes mõjuva põhjuse olemasolu tõendite hilinemisega esitamiseks. Tõendite vastuvõtmine toob kaasa menetluse venimise, sest esmalt tuleks kostjal esitada tõendite tõlked eesti keelde ning seejärel peaks kohus võimaldma hagejale aega esitada nende osas oma seisukoht. Eeltoodu tõttu jätab kohus kostja 10.11.2021 tõendid tähelepanuta. Hageja nõuded tunnistada poolte abielu kehtetuks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja M OÜ osa
168.Hageja esitas nõude tunnistada kostjaga sõlmitud abielu kehtetuks põhjusel, et kostja oli teda abiellumisel petnud. Kostja väitis enne abiellumist, et ta on Saudi Araabia kuningliku perekonna miljonärist printsess, kelle perekonnanimeks on A -S . Kostja väitis, et tema isale
kuulub osalus Q H . Kostja asus hagejat abiellumisega survestama, tuues põhjenduseks kuningliku päritolu ja sugulaste nõudmised. Hageja abiellus kostjaga, sest uskus teda. Kostja lubas hagejat äris aidata. Hiljem asus kostja hagejat survestama OÜ M osa üleandmiseks. Pärast osaluse omandamist pööras kostja M OÜ rahalised vahendid enda kasuks. Hagejale selgus hiljem, et kostja ei olnud kunglikku päritolu. Kostja valetas oma identideedi kohta.
169.Hageja leidis, et poolte abielu suhtes kohaldub Eesti õigus, sest kuna pooltel ei olnud ühist elukohta ega sama kodakondsust, olid nad kõige tihedamini seotud Eestiga. Eestis on registreeritud M OÜ ja kostjal oli Eesti e-residentsus. Kostja oli M OÜ osanik ja juhatuse liige. Pooltel ei ole seost ühegi teise riigiga. Pettuse tõttu on poolte abielu kehtetu ja abieluvaraleping samuti tühine. Kaob ära ühisvarasuhe ja kostjalt tuleb äriühingu osa välja mõista. Hageja abielu puudutav nõue ei ole aegunud, sest hageja sai pettusest teada 2018. a mais. Samas väitis hageja, et poolte abielu suhtes võib kohalduda ka Malta õigus.
170.Kostja vaidles nõudele vastu ja leidis, et ta ei ole kunagi kasutanud printsessi tiitlit sellisena, nagu väidab hageja. Kostja nimeks on „L“, mis tähendab printsessi. Poolte suhtele kohaldub AÜE õigus ja hageja algatusel Araabia Ühendemiraatides kostja vastu alustatud kohtuvaidlused on lõppenud hageja kahjuks. Abiellumise ajal olid pooled Araabia Ühendemiraatide residendid. Kostja esitas enne abiellumist hagejale oma isikut tõendavate dokumentide pildid, mistõttu on alusetud hageja väited, et kostja esitas talle oma identiteedi suhtes valeandmeid. Kui abielu on kehtiv, ei saa abieluvaraleping olla tühine.
171.Kohus leiab, et poolte abielu suhtes kehtib Araabia Ühendemiraatide õigus, sest selle riigiga olid hageja ja kostja abiellumise ajal kõige rohkem seotud. Kohus leiab, et hageja on kogu menetluse vältel kohut eksitanud väidetega selliste seoste puudumise kohta.
172.Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 56 lg 1 näeb ette, et abielu sõlmimise eeldustele ja sõlmimise takistustele ning sellest tulenevatele tagajärgedele kohaldatakse abielluja elukohariigi õigust. REÕS § 57 lg 3 sätestab, et kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õiguse alusel, kus oli nende viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht on selles riigis. REÕS § 57 lg 4 näeb ette, et kui REÕS § 57 lõigete 1–3 kohaselt ei ole võimalik abielu üldistele õiguslikele tagajärgedele kohaldatavat õigust kindlaks määrata, kohaldatakse selle riigi õigust, millega abikaasad on muul viisil kõige tugevamalt seotud.
173.REÕS § 58 lg 1 kohaselt kohaldatakse abikaasade varalistele õigustele abikaasade poolt valitud õigust. Abikaasad võivad varalistele õigustele kohaldatavaks õiguseks valida ühe abikaasa elukohariigi õiguse või ühe abikaasa kodakondsuse riigi õiguse, sõltumata REÕS § 11 lõikes 2 sätestatust. REÕS § 58 lg 3 näeb ette, et kui abikaasad ei ole kohaldatavat õigust valinud, kohaldatakse abikaasade varalistele õigustele abielu üldistele õiguslikele tagajärgedele kohaldatavat õigust abielu sõlmimise ajal.
174.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et neil oli ja on erinevad kodakondsused ja erinevad elukohad. Ainult hagejal on Eesti kodakondsus, poolte ühine elukoht ei asunud Eestis. Seega tuleb abielu suhtes kohalduva õiguse määratlemisel selgitada, kas pooltel võis olla mõnes riigis ühine elukoht, mis ühtib ühe abikaasa elukohaga või kas abikaasad olid muul viisil kõige tugevalt seotud mõne riigi õigusega. Kuna abieluvaralepingu sõlmimisel pooled kohalduvat õigust ei valinud, kohaldub sama õigus nende varalistele suhetele.
175.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja abiellusid (toimiku 1. kd, lk 24, koos
tõlkega lk 91) Taanis 14.02.2016. Hageja rahvastikuregistri järgne elukoht on Eestis ja kostja kohta andmed Eesti registris puuduvad (toimiku 1. kd, lk 205-206), kuigi kostjal oli e-residentsus alates 13.07.2017 kuni 18.04.2018.
176.Samas esitas hageja ise kohtule mitmeid fotosid kostja isikut tõendavatest dokumentidest (toimiku 1. kd, lk 55-59). Muuhulgas esitas hageja kohtule kostja Araabia Ühendemiraatide elamisloa, mis kehtis kuni 02.11.2016. Kostja esitas samuti kohtule mitu ärakirja hageja elamisloast Araabia Ühendemiraatides (toimiku 3. kd, lk 58-65, osalised tõlked toimiku 4. kd, lk 288). Viimane hageja elamisluba kehtis kuni 22.11.2017. Seega nähtub esitatud tõenditest selgelt, et abiellumise ajal ja vahetult pärast seda oli mõlema poole elukohaks Araabia Ühendemiraadid.
177.Samuti nähtub esitatud tõenditest, et hageja on kostja suhtes algatanud mitmeid kohtuvaidlusi Araabia Ühendemiraatides, pidades seda kohut õigeks kohtuks ja selle riigi õigust kohalduvaks. Abu Dhabi esimese astme kohus (toimiku 3. kd, lk 69-74) on lahendanud mitmeid hageja kaebusi kostja vastu. Hageja heitis kostjale muuhulgas ette petmist seoses sellega, et kostja väitis enda olevat printsess. Kohus kostjat kriminaalkorras süüdi ei mõistnud tõendite puudumise tõttu. Abu Dhabi apellatsioonikohtu otsusest (toimiku 5. kd, lk 119-124, tõlge 5, kd, lk 126-129) nähtuvalt süüdistas hageja kostjat pettuses seoses abielu sõlmimise, valeidentiteedi kasutamise ja M OÜ omastamisega. Kostjat süüdi ei tunnistatud, sest hageja oli kohtusse pöördunud hilinemisega. Kohus ei pidanud vastuvõetavaks, et kui abielu sõlmiti 14.02.2016, sai hageja enda väiteil pettusest teadlikuks alles kaks aastat hiljem.
178.Sharjah osariigi esimese astme kohtu otsusest (koos inglisekeelse tõlkega toimiku 3. kd, lk 86-91) nähtub, et hageja mõisteti süüdi kostja väärkohtlemise ja solvangu eest. Otsuses on märgitud, et kostja elukoht on Araabia Ühendemiraatides. Hageja esitas kohtule omakorda Sharjah Föderaalse Apellatsioonikohtu otsuse (koos tõlkega inglise keelde, toimiku 4. kd, lk 6668), milles hageja süüdimõistmine tühistati, sest ei leidnud tõendamist tema seost telefoniga, millelt ähvardused ja solvangud olid saadetud.
179.Eelviidatud tõenditest kogumis nähtub, et mõlemad abiellunud pooled elasid Araabia Ühendemiraatides. Hageja on pidanud poolte abielu suhtes selgelt kohalduvaks Araabia Ühendemiraatide õiguse, sest on pöördunud kostja vastu AÜE kohtusse nõuetega, tuginedes samadele asjaoludele, millistele ta tugineb käesolevas asjas. AÜE õigus kuulub seega kohaldamisele ka käesolevas asjas REÕS § 57 lg 3 ja lg 4 järgi. Araabia Ühendemiraatides olid poolte elukohad ning selle riigiga olid nad abiellumise ajal ja pärast seda seotud.
180.Kohtule jääb mulje, et hageja on üritanud väita Eesti õiguse kohaldumist ning Eesti kohtualluvust eeskätt põhjusel, et tema katsed esitada kostja vastu nõudeid Araabia Ühendemiraatides osutusid edututeks. Samuti on hageja esitanud väiteid Eesti õiguse kohaldumise kohta põhjusel, et ta soovis saada tagasi osalust Eestis registreeritud ettevõttes. Kohtu arvates ei saa poolte seoseid lugeda Eestiga kõige tugevamateks üksnes põhjusel, et M OÜ on äriregistrisse kantud Eestis.
181.Hageja ise on menetluse käigus läbivalt väitnud, et M OÜ peamised kliendid asusid AÜE-s, ettevõte omas seal filiaali ning seal toimus suur osa ettevõtte majandustegevusest. Seega ei saa isegi ainuüksi asjaolust, et hageja ja kostja olid ettevõtte juhatuse liikmed või osanikud, teha järeldusi nende seoste kohta Eestiga. Nii nähtub hageja esitatud 11.10.2015 kavatsuste protokollist (toimiku 2. kd, lk 7-8, tõlge toimiku 2. kd, lk 9-10), et M OÜ sõlmis selle W D O S L nimelise ettevõttega koostöö arendamiseks ja ühisettevõttena tegutsemiseks Araabia
Ühendemiraatides. 13.04.2016 sõlmiti Abu Dhabis M OÜ ja P O F S vahel ühisettevõtte loomise leping (toimiku 2. kd, lk 198-200, tõlge 3. kd, lk 23-25).
182.Hageja esitas kohtule mitmeid M OÜ kontode väljavõtteid (toimiku 2. kd, lk 226-241), millest nähtub erinevate ülekannete ettevõtte Abu Dhabi filiaalile või sellega seoses või seoses muu äritegevusega Abu Dhabis. M OÜ majandustegevust AÜE-s tõendavad teisedki asjas esitatud tõendid (toimiku 2. kd, lk 247-248, tõlge toimiku 3. kd, lk 37-39, lk 249, tõlge toimiku
3.kd, lk 38 pöördel - 40). M OÜ 2016. a majandusaasta aruandest (toimiku 2. kd, lk 252-260) nähtub filiaali avamine Abu Dhabis. Kokkuvõttes võib eeltoodust järeldada, et ka M OÜ peamine majandustegevus ei toimunud Eestis, vaid Araabia Ühendemiraatides.
183.10.02.2020 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 169-171) palus kohus hagejal selgitada, miks on tema arvates kohalduv Eesti õigus. 21.12.2020 eelistungil (toimiku 5. kd, lk 27-31) selgitas kohus hagejale, et viimane ei ole põhistanud poolte seost Eestiga, vaid on põhistanud vaid nende seost M OÜ-ga. Kohus avaldas arvamust, et seni esitatud tõendite pinnalt tundub pooltel olema kõige tihedam seos AÜE-ga, sest seal pooled tutvusid, selle riigiga on seotud hulk sündmusi ja selle riigiga oli seotud äritegevus. Vaatamata kohtu selgitustele ei põhistanud hageja sisuliselt, miks ta peab vajalikuks Eesti või Malta õiguse kohaldamist. Kohtu hinnangul kuulub kohaldamisele Araabia Ühendemiraatide õigus.
184.Kohtu ettepanekul esitasid mõlemad pooled asjatundjate arvamused selle kohta, milline on Araabia Ühendemiraatide õiguse sisu seoses abielu ja abieluvaralepingu sõlmimisega. Hageja esitas kohtule Dubai Advokaadibüroo arvamuse (toimiku 5. kd, lk 59-62, tõlge lk 67-69) ning advokaadibüroo kutselitsentsi (toimiku 5. kd, lk 70-71). Seega on arvamuse koostajaks pädev asjatundja.
185.Advokaadibüroo arvamuses on rõhutatud, et büroole esitatud faktiliste asjaolude kontrollimine ei olnud õigusliku arvamuse esemeks. Seega lähtuti arvamuse andmisel hageja väidetest, et kostja tutvustas end hagejale Saudi Araabia kuningliku perekonna liikmena ja esitles end kuningliku kõrgusena. Samuti lähtuti hageja väitest, et abiellumist asus nõudma kostja. Kohus osundab, et tegu on faktiliste asjaoludega, milliseid hagejal tuli käesolevas vaidluses alles tõendada.
186.Arvamuses on viidatud AÜE tsiviilseadusliku artiklile 185, mille kohaselt on pettuseks tegu, millega üks lepingu pool eksitab teist petturlikke vahendeid kasutades, sõnades või muul viisil, mõjutades teda seeläbi nõustuma millegagi, millele ta ei oleks selliste vahenditeta nõusolekut andnud. Asjatundja on leidnud, et oma identiteedi, tausta ja perekonnaliikmete ja nime kohta valetamist enne abielu sõlmimist eesmärgiga veenda kedagi abielluma, tuleb lugeda AÜE seaduste tähenduses pettuseks, kui kohus loeb selle tõendatuks. Samuti on arvamuses leitud, et selles viidatud lepingute sõlmimist puudutavad sätted kohalduvad abielulepingute suhtes. Pettuse tõttu saab lepingut Araabia Ühendemiraatide seaduse alusel tühistada, kui teine lepingupool oli eksimuses soovitud asjaolu suhtes, näiteks lepingu eseme omadustes või teise lepingupoole isikus. Samas on viidatud kostja suutmatusele täita antud lubadusi. Kohus osundab, et kuigi arvamus on esitatud pädeva isiku poolt ja on põhjendatud, on see sisu osas lakooniline ega too täpselt välja, kas või millised normid kohalduvad nimelt abielude sõlmimisele.
187.Kostja esitas kohtule USA advokaadi J T. Z arvamuse. Nimetatud asjatundja tutvustuses (toimiku 5. kd, lk 95-99) on märgitud, et tegu on advokaadiga, kes on nõustanud mitmeid rahvusvahelisi tehinguid, sealhulgas Aasias. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kuna tegu ei ole AÜE-s tegutseva ja seal litsentsi omava isikuga, ei saa tema arvamust olla pädev. Ühestki
õigusaktist ei tulene, et välisriigi õiguse väljaselgitamisel saab kohus arvestada üksnes vastavas riigis tegutseva isiku arvamust. J T. Z isiku tutvustusest nähtub märkimisväärne ja pikaajaline töökogemus vaidluste lahendamisel mitmetes Araabia riikides ning kohtul puudub alus kahelda asjatundja pädevuses.
188.J T. Z on koostanud memorandumi (toimiku 5. kd, lk 100-105, tõlge lk 106-111), milles märgitu kohaselt on ta spetsialiseerunud muuhulgas rahvusvahelisele abieluõigusele. Arvamuses on viidatud mitmetele kohalduvatele õigusaktidele, sealhulgas AÜE föderaalseadusele nr 28 isikustaatuse kohta, mis reguleerib lepingulis vaidlusi ja abielulepinguid. Seega on antud arvamuses spetsiifiliselt selgitatud neid õigusnorme, mis on kohalduvad abielulepingute sõlmimisele.
189.Arvamuses on leitud, et hagis toodud vaidlusküsimusi on juba AÜE-s lahendatud, mistõttu saab vaidlusi jätkata ainult AÜE süsteemis, mitte Eestis. Kohus osundab, et arvamus on antud osas kooskõlas kohtule esitatud mitmete Araabia Ühendemiraatides tehtud kohtulahenditega.
190.Abielulepingute osas on J T. Z leidnud, et kui abikaasa vaidlustab abielu kehtivuse, peab ta tõendama, et ta kas esitas selgesõnaliselt enne abielu sõlmimist abielulepingule väidetavad tingimused või tugines enda kahjuks naise poolt väidetavalt tehtud petlikele avaldustele. Kui abikaasa jõukus ja kuninglik päritolu ei olnud abielulepingu sõlmimise tingimuseks, ei saa see arvamuse järgi olla abielu tühistamise aluseks. Lisaks on leitud, et kui eksisteerisid need eeltingimused, kaotas abikaasa abielu tühistamise õiguse, kuna ta nõustus vaikimisi või selgesõnaliselt muutunud tingimustega. Vaikimisi nõustumine toimub ühe aasta möödumisel tingimuse rikkumisest, kui õiguse omanik oli rikkumisest teadlik. Viidates samadele sätetele, millistele viitas hagejale arvamuse koostanud advokaadibüroo, leidis kostjale arvamuse koostanud isik, et petetud pool peab olema petja avaldustele mingil moel tuginenud.
191.Kohus osundab, et J T. Z arvamus on hageja esitatud advokaadibüroo arvamusest laiaulatuslikum, selgem ja kooskõlas kohtule esitatud Araabia Ühendemiraatide kohtulahenditega. Arvamusest tuleneb, et abielu kehtetuks tunnistamiseks tuleb esmalt tuvastada, et hageja abiellus kostjaga ehk sõlmis temaga abielulepingu tuginedes nimelt sellele, et kostja oli kuningliku perekonna liige ja ta oli jõukas. Lisaks ei võimalda AÜE õigus petmisele abielu sõlmimisel tugineda tähtajatult, vaid kuni ühe aasta jooksul alates rikkumisest teadasaamisest. Kohus leiab, et Araabia Ühendemiraatide õiguse alusel ei ole hageja ja kostja vaheline abielu kehtetu. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta sõlmis kostjaga abielu üksnes põhjusel, et viimane on jõukas Saudi-Araabia kuningliku perekonna liige. Hageja on korduvalt rõhutanud, et ta abiellus kostjaga tunnete pärast. Iseäranis on hageja väitnud, et ta ei abiellunud kostjaga viimase varandusliku seisundi tõttu. Seega ei olnud abielu sõlmimisel eeltingimusteks need asjaolud, mis hageja arvates hiljem ebaõigeteks osutusid. Lisaks on hageja esitanud Araabia Ühendemiraatide õiguse kohaselt nõude hilinemisega. Hagiavaldus esitati kohtule 11.06.2018, kuid pooled abiellusid enam kui aasta varem 14.02.2016.
192.Sisuliselt leiab kohus, et hageja väited selle kohta, et kostja pettis teda enda isiku kohta ebaõigete andmete esitamise ja identiteedi varjamisega, on täielikult tõendamata. Hageja on ise esitanud kohtule abielutunnistuse (toimiku 1. kd, lk 24, koos tõlkega lk 91), milles on selgelt märgitud kostja õige nimi, sünnikuupäev ja sünni koht. Juba ainuüksi abielutunnistusest pidi hagejale olema arusaadav, kes on kostja. Kostja ei ole abiellumisel oma isiku ega identiteedi kohta hagejale valeandmeid esitanud.
193.Poolte abielu tunnistuses (toimiku 1. kd, lk 24, koos tõlkega lk 91) kostja nimeks märgitud
„L K“. Seega pidi hagejale hiljemalt 14.02.2016 olema teada, et kostja perekonnanime hulka ei kuulu nimi „A -S “. Kostja tegelik nimi oli hagejale teada. Hageja esitas kohtule Wikipedia artikli Saudi-Araabia kuningliku perekonna kohta (toimiku 2. kd, lk 190-196, osaline tõlge 3. kd, lk 22), mille kohaselt kannavad perekonna liikmed nime A -S . Kuna kostja ei avaldanud abiellumisel, et ta kannaks sellist nime, pidi hagejale hiljemalt abielu sõlmimisel olema arusaadav, et kostja ei kuulu Saudi-Araabia kuningliku perekonna liikmete hulka.
194.Hageja esitas kohtule fotod kostja passidest (toimiku 1. kd, lk 55-59). Kuidas on hageja saanud neist fotod teha, kui kostja tema arvates oma identiteeti varjas, ei ole hageja selgitanud. Kuigi dokumendid on erinevate numbritega, on kõigis samad isikuandmed ja sama kostja nimi L L K. Kahe dokumendi näol on tegemist elamisloaga. Kostja esitas samuti kohtule foto enda passist (toimiku 2. kd, lk 27), mis on sarnane hageja esitatud esimese passi koopiaga (toimiku 1. kd, lk 55), kuigi passi numbrid ja kehtivuse tähtajad erinevad. Hageja väitis, et dokumendid on võltsitud ja seda tõendab nendes erinevate isikukoodide olemasolu, kuid üheski hageja esitatud passi koopias ei ole kostjal isikukoodi.
195.Kostja esitas kohtule hagejale saadetud sõnumid (toimiku 3. kd, lk 108-109, tõlge toimiku
4.kd, lk 37-38). Neist nähtub, et 13.01.2016 ehk enne abiellumist saatis kostja hagejale mitu pilti oma passidest ja juhiloast. Samuti saatis kostja hagejale koopia oma Malta elamisloast (toimiku
4.kd, lk 123). Hageja ei ole eitanud sõnumite saatmist. Seega oli hagejale juba enne abiellumist teada kostja isik ja tema õiged isikuandmed. Hageja väited valeidentiteedi kasutamisest abiellumisel on paljasõnalised. Kuna kostja on avaldanud hagejale enne abiellumist oma isikuandmed, ei saa hageja väita, et uskus end abielluvat Saudi-Araabia kuningliku perekonna liikmega. Kohtu hinnangul ei saa eluliselt olla usutav, et enda sõnul laiaulatuslikku rahvusvahelist ärilist kogemust omav isik võis tõsimeeli uskuda, et abiellub Saudi-Araabia printsessiga.
196.09.08.2016 on kostja allkirjastanud OÜ M ainuosanikuna otsuse (toimiku 1. kd, lk 27), millega ta kutsus juhatusest tagasi E A. Kostja nimi on trükituna märgitud: „L L B K“. Hageja on väitnud, et käsikirjaliselt on sellele lisatud „A -S “, kuid selgelt see käsikirjast loetav ei ole. Samuti on kostja allkirjastanud avalduse Tartu Maakohtu registriosakonnale (toimiku 1. kd, lk 28), kus on tema nimi samuti välja kirjutatud kui „L L B K“. Iseenesest ei oma aga tähtsust see, kuidas kostja oma nime allkirjastas, sest kostja tegelik nimi ja identiteet oli hagejale kostja isikut tõendavate dokumentide alusel teada.
197.Kostja esitas kohtule väljavõtte Wikipediast (toimiku 3. kd, lk 106), mille kohaselt tähistab sõna „L“ aadlitiitlit ja on kasutusel Põhja-Aafrikas. Tegu on nimele lisatava liitega, mis tähistab isiku aadlipäritolu. Seega võib iseenesest olla inimlikult mõistetav, miks kostja võis aeg-ajalt endale eraviisilistes vestlustes viidata kui printsessile.
198.Hageja esitas kohtule Whatsapp keskkonnas saadetud sõnumid (toimiku 1. kd, lk 11, tõlked
1.kd, lk 158) 16.12.2015 ning väitis, et sõnumi sisuga „HRH Princess L L B K A -S “ saatis kostja. Kes on sõnumeid vahetanud ehk neid saatnud või saanud, tõendist tegelikult ei nähtu. Kostja eitas sõnumi saatmist.
199.Hageja esitas kohtule e-kirjad (toimiku 1. kd, lk 12-13, tõlge 1. kd, lk 157), kus e-posti aadressilt xxx on saadetud 08.02.2016 e-kiri E A, millega on omakorda edasi saadetud e-kiri hotelli reserveerimiseks. Kontaktandmetes on märgitud „HRH Princess L L“ ja perekonnanimeks „B K A -S “. Kostja eitas sellise e-kirja saatmist. Kes on teinud hotelli broneeringu ja saatnud tegelikult e-kirjad, tõendist otseselt järeldada ei saa.
200.Hageja esitas kohtule foto visiitkaardist (toimiku 1. kd, lk 14), millel on märgitud: „HRH Princess L L B K A-S“. Kostja on eitanud, et tegu on tema nimekaardiga. Asjaolu, et tegu oli kostja kasutatud visiitkaardiga, mille kostja esitas hagejale, ei ole hageja tõendanud.
201.Hageja esitas kohtule erinevaid fotosid, milliseid oli talle sõnumitega saatnud kostja (toimiku 1. kd, lk 15-19, tõlked 1. kd, lk 158) Kostja ei ole eitanud nende sõnumite saatmist. Sõnumites ega piltidel ei ole kostja end kujutanud või nimetanud kuningliku perekonna liikmena. Kostja ei ole eitanud, et ajakirja esikaane foto loomiseks kasutati veebis kättesaadavat tarkvara (toimiku 1. kd, lk 20) ning on väitnud, et ajakirja kaanefoto tegi üks tema sõpradest. Esitatud tõenditest ei saa järeldada, et kostja saatis hagejale fotosid tema petmiseks või eksitamiseks.
202.Hageja on esitanud kohtule kostja väidetavad sõnumid WhatsApp keskkonnas (toimiku 1. kd, lk 21-22, tõlge 1. kd, lk 159-160). Kes on sõnumeid saatnud või neid saanud, kohtule esitatud tõenditest järeldada ei saa. Ühes sõnumis on selle saatja väitnud, et ta peatub „QH“ nimelises kontoris Frankfurdis. Millega tegu on, sõnumist järeldada ei saa. Teises sõnumis saatja avaldanud arvamust, et saab aidata äris ja kirjeldanud viimaseid toiminguid. Sõnumist ei saa järeldada, et neid oleks saatnud kostja või kostja oleks end esitlenud kuningliku perekonna liikmena.
203.Hageja esitas kohtule sõnumite vahetuse, milles tema väiteil on kostja teinud ettepaneku abielluda (toimiku 1. kd, lk 23, tõlked 1. kd, lk 161). Kostja ei ole eitanud sõnumi saatmist, kuid on osundanud, et ta hoopis küsis hagejalt, millal viimane abielluda soovib. Samas sõnumis on hageja avaldanud eelnevalt ise, et kavandab kostjaga abiellumist, misjärel on kostja esitanud küsimuse abiellumise aja kohta. Seega ei tõenda tõend kuidagi hageja väidet sellest, et kostja asus valeidentiteeti kasutades hagejat abiellumiseks survestama.
204.G F nimeline isik on saatnud hagejale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 43, tõlge 1. kd, lk 164), milles ta on viidanud, et ta rääkis tema kõrguse Lga. E-kirja teemaks on märgitud „HRH Pr L.L. b K A-S“. Kes on e-kirja saatja, ei ole hageja tõendanud. Hageja esitas kohtule kostja sõnumi (toimiku 2. kd, lk 206, tõlge toimiku 3. kd, lk 29), milles viimane teatas, et on delegeerinud mõned ülesanded oma abile hr F. Eeltoodud tõenditest kogumis ei saa järeldada, et kostja oleks andnud kellelgi kolmandale isikule korralduse petta hagejat enda isiku suhtes.
205.01.01.2016 sõnumis (toimiku 2. kd, lk 207, tõlge toimiku 3. kd, lk 29) on kostja avaldanud, et keegi B on S vend ja ta on Maroko kuninga abikaasa. S õde on nimetatud sõnumi saatja venna abikaasaks. Sõnumis ei ole kostja avaldanud, et ta on Saudi-Araabia kunigliku perekonna liige, nagu on talle seda ette heitnud hageja.
206.Hageja esitas kohtule foto sõrmusest (toimiku 2. kd, lk 197), mille väitis talle olevat andnud kostja. Sõrmuses on sees tekst, et see kuulub B K A-S. Ainuüksi fotost ei saa kohus järeldada, kelle sõrmusega tegu on.
207.Kohtute infosüsteemist on kättesaadav helisalvestis (tekst ja tõlge toimiku 1. kd, lk 233), milles kostja on viidanud oma isale ja lisanud „ma pean silmas Q H, 48%-line osalus, meil on ka veel... Ma arvan, et see on päris kena summa“.
208.Kõiki eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et isegi juhul, kui kostja püüdis enne abiellumist avaldada hagejale muljet ja esineda aadlisoost või jõuka isikuna, ei ole ühelgi viisil tõendatud hageja väited pettuse kohta. Hiljemalt abiellumise päeval said hagejale teada
kostja õiged isikuandmed. Hageja ei ole väitnud, et ta abiellus kostjaga ainult tingimusel, et viimane oleks kuningliku perekonna jõukas liige. Hageja ei ole väitnud, et kostja oleks talle enne abiellumist andnud abieluga seoses lubadusi, tuginedes oma kuninglikule päritolule ja jõukusele. Vastupidi, hageja on ise korduvalt rõhutanud, et abiellus kostjaga tunnete tõttu ega soovi kuidagi tuginede tema varalisele seisundile. Seega ei ole hageja tõendanud Araabia Ühendemiraatide seaduse alusel, et kostja oleks teda abielu sõlmimisel petnud. Hagi ei ole hageja samuti esitanud õigeaegselt.
209.Lisaks eelviidatud tõenditele esitas hageja kohtule mitmeid tõendeid, mida kohus usaldusväärseteks lugeda ei saa. Nii esitas hageja kohtule kellegi J S e-kirja (toimiku 1. kd, lk 53), milles viimane on kinnitanud, et temal või tema ettevõttel puuduvad kontaktid kostjaga. Ekirjas on väidetud, et kostja kasutab vale identiteeti ja väidab, et ta on printsess või Q H aktsionär. E-kirja on hageja edasi saatnud oma esindajale ja E A.
210.Hageja esitas kohtule kellegi H B e-kirja hageja esindajale (toimiku 1. kd, lk 67, tõlge 1. kd, lk 183), kes on väitnud, et kui hageja talle kostjat tutvustas, nimetas kostja end kui „HRH L A-S“ ja avaldas, et tema isa on Q H üks suurimaid aktsionäre. Samuti on hageja esindajale e-kirja saatnud keegi J S (toimiku 1. kd, lk 68, tõlge 1. kd, lk 184), milles ta teatas, et tal on olnud kokkupuuteid Saksa kodanikust HRH L B S, kes nimetas end printsessiks, kuigi hiljem selgus, et tegu on vale identiteediga. E-kirjas on väidetud, et nimetatud isikul on mitmeid käimasolevaid kriminaalasju Abu Dhabis.
211.11.06.2018 on hageja esindajale saatnud e-kirja J B-I nimeline isik (toimiku 1. kd, lk 69, tõlge 1. kd, lk 185), kes on avaldanud, et ta on kohtunud L K A S mitmel korral, kuna viimane abiellus kirja saatja lähedase sõbra ehk hagejaga. Igal kohtumisel rõhutas e-kirja järgi kostja, et ta on printsess A-S perekonnast.
212.Kohus ei saa ainult e-kirjade alusel tuvastada, kas vastavad isikud tegelikult eksisteerivad, kas või milliseid kokkupuuteid oli neil kostjaga, milliste asjaolude alusel nad oma arvamuse on kujundanud ning kas on üldse tegu kostjaga. Ühe e-kirja saatja on end selgelt seostanud hagejaga. Kõik eelviidatud e-kirjad on saadetud hagiavalduse esitamise päeval või sellele eelneval päeval, mistõttu ei ole usutav, et tegu on lihtsalt isikutega, kes hagejale ootamatult uusi andmeid avaldasid. E-kirjade saatmise kuupäev jätab mulje tõendite kunstlikust loomisest. Kuna aga hagejale oli juba alates abiellumise päevast teada kostja õiged isikuandmed, ei saa 2018. aastal väidetavate kolmandate isikute e-kirjad tõendada hageja petmist abiellumisel.
213.10.11.2021 istungil vande all antud ütlustes eitas kostja (toimiku 5. kd, lk 164-165), et ta oleks avaldanud hagejale, et on Saudi kuningliku perekonna liige ja tema perekonnanimi on A-S. Kostja ei avaldanud enda sõnul hagejale, et ta peab temaga abielluma, et edasi suhelda. Kostja kinnitas, et tema perekonnanimi on K.
214.10.11.2021 istungil tunnistajana ütlusi andnud E A (toimiku 5. kd, lk 162 pöördel – 163) avaldas, et ta tutvus kostjaga vahetult enne tema ja hageja abiellumist. Kostja avaldas tema ütluste kohaselt, et ta on Saudi kuningliku perekonna liige ja tema perekonnanimi on A-S. Tunnistaja ütluste kohaselt helistas kostja talle ja väitis, et abiellumine on vajalik, sest tema perekond nõuab seda ja muidu ei saa ta hagejaga suhelda. Kostja avaldas tunnistaja sõnul, et tema ema on Saudi kuninga õde ning isale kuulub Q H. Samuti kinnitas tunnistaja, et ta tegeles M OÜ asjadega edasi pärast seda, kui ta enam juhatuse liige ei olnud ning tegi ka ülekandeid.
215.Sisuliselt on E A ütlused ainus tõend, mis tõendab kostja poolt petlike avalduste tegemist
enne abiellumist. Kohus leiab, et tegu ei ole usaldusväärse tõendiga. E A kinnitas ise istungil, et ta on vaidluse asjaolusid arutanud enne istungit hageja esindajaga ja talle selgitati kohtudokumente. Tunnistaja kinnitas, et ta on vaidlusega hästi kursis ja ta seisab oma sõbra huvide eest. Tunnistaja kinnitas, et ta on majanduslikult huvitatud vaidluse lahendamisest hageja kasuks. Lisaks nähtub toimikust, et E A on hageja esindajale saatnud mitmeid e-kirju, milliseid on hageja esitanud asjas tõenditena. E A on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu. Seega on tunnistaja E A isiklikult huvitatud vaidluse tulemustest ning on andnud ütlusi selleks, et tõendada hageja väiteid. Kohus ei nõustu hageja esindaja seisukohaga, et vaatamata isiklikule huvitatusele on tunnistaja ütlused usaldusväärsed, sest need on kooskõlas kirjalike tõenditega. Kirjalikest tõenditest ei nähtu need asjaolud, millistele hageja tugineb. Kirjalikest tõenditest nähtub selgelt, et hageja teadis, kellega ta abiellub. Ükski kirjalik tõend ei tõenda hageja väiteid selle kohta, et kostja survestas teda abielu sõlmima.
216.10.02.2020 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 169-171) selgitas kohus hagejale, et kuna hageja on ise esitanud kohtule kostja passide koopiad, pidi talle olema teada, kellega ta abiellus. Kohus selgitas hagejale vajadust oma väiteid tõendada. Kuna hageja ei ole nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud, ei kuulu tema nõue tunnistada poolte abielu kehtetuks Araabia Ühendemiraatide seaduse alusel rahuldamisele.
217.Kohus leiab, et hageja abielu kehtetuks tunnistamise nõue ei kuuluks rahuldamisele ka Eesti õiguse alusel. PKS § 9 lg 1 p 2 järgi võib kohus hagimenetluses abielu kehtetuks tunnistada, kui abielu sõlmimisel on rikutud PKS §-des 2-4 sätestatud abiellumiskeeldu. Kuigi hageja väitis hagiavalduses, et kostja oli temaga abiellumise ajal juba abielus, on see hageja väide jäänud paljasõnaliseks.
218.PKS § 9 lg 1 p 5 sätestab, et kohus võib hagimenetluses abielu kehtetuks tunnistada, kui abielu on sõlmitud pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, sealhulgas abikaasa terviseseisundit või muid isiklikke asjaolusid varjates, kui see asjaolu on abielu sõlmimise seisukohalt oluline. Kohus selgitas hagejale 10.02.2020 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 169-171), et PKS § 9 lg 1 p 5 järgi peavad pettuse, ähvarduse või vägivalla asjaolud olema seotud abielu sõlmimisega. Abielu ei saa kehtetuks tunnistada, kui üks abikaasa teises pettus, sest tema ootused abikaasa suhtes ei realiseerunud. Vaatamata kohtu selgitustele ei põhistanud ega tõendanud hageja oma nõuet ka Eesti õiguse alusel. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid, et teda oleks abielluma ühelgi viisil sunnitud või teda oleks abielu sõlmimisel millegagi petetud. Kostja ei ole hageja ees varjanud oma identiteeti või isikuandmeid. Asjaolu, et kostja varaline seisund ja sotsiaalne staatus ei osutunud ehk sellisteks, nagu hageja lootis, ei anna alust tunnistada abielu kehtetuks. Varalisele seisundile tuginemise välistab PKS § 9 lg 2. Asjaolu, et ühe abielluja ootused oma partneri suhtes ei täitu, ei anna alust lugeda abielu sõlmitud pettuse teel.
219.Lisaks tuleneb PKS § 13 lõikest 2, et kui abielu on sõlmitud pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib abielu kehtetuks tunnistamise hagi esitada ühe aasta jooksul eksimusest või pettusest teadasaamisest või ähvarduse või vägivalla mõju lakkamisest arvates. Hageja pidi hiljemalt abiellumise päeval saama teada kostja tegelikud isikuandmed ning pettuse ilmikstuleku tõttu oleks ta pidanud hagi esitama hiljemalt aasta möödumisel ehk 14.02.2017. Hagiavaldus esitati aga tunduvalt hiljem – 11.06.2018. Ka Araabia Ühendemiraatide kohtud on leidnud, et hageja pöördus ÄÜE õiguse alusel kohtusse hilinemisega.
220.Eeltoodut kokku võttes tuleb jätta rahuldamata hageja nõue tunnistada tema ja kostja vahel sõlmitud abielu kehtetuks. Kuna abielu on kehtiv, ei saa automaatselt kehtetuks pidada poolte vahel sõlmitud abieluvaralepingut. Hageja on väitnud, et abielu kehtetusele kohalduvad igal
juhul Eesti õiguse sätted. Kohus sellega ei nõustu.
221.REÕS § 58 lg 1 näeb ette, et abikaasade varalistele õigustele kohaldatakse abikaasade poolt valitud õigust. Abikaasad võivad varalistele õigustele kohaldatavaks õiguseks valida ühe abikaasa elukohariigi õiguse või ühe abikaasa kodakondsuse riigi õiguse, sõltumata REÕS § 11 lõikes 2 sätestatust. REÕS § 58 lg 2 järgi peab kohaldatava õiguse valik olema notariaalselt tõestatud. Kui kohaldatavat õigust ei valita Eestis, piisab õiguse valiku vormiliseks kehtivuseks valitud õiguse abieluvaralepingu vorminõuete järgimisest. REÕS § 58 lg 3 aga näeb ette, et kui abikaasad ei ole kohaldatavat õigust valinud, kohaldatakse abikaasade varalistele õigustele abielu üldistele õiguslikele tagajärgedele kohaldatavat õigust abielu sõlmimise ajal ehk REÕS § 57. Hageja on alusetult leidnud, et siis võib lähtuda poolte seostest, mis on tekkinud abielu ajal. REÕS näeb siiski selgelt ette, et lähtuda tuleb abielu sõlmimise ajal kohalduvast õigusest, mis antud juhul on Araabia Ühendemiraatide õigus.
222.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 08.08.2016 on hageja ja kostja abikaasadena sõlminud notariaalselt tõestatud abieluvara lepingu (toimiku 1. kd, lk 208-211). Lepingusse on märgitud samad kostja isikuandmed, mis abielu tunnistusele. Lepingus ei osanud hageja ja kostja avaldada, millise riigi õigus nende varalistele suhetele kohaldub. Seega ei ole hageja ja kostja valinud õigust, mis nende varalistele suhetele kohaldub.
223.Lepingu punktis 4.1. on nad kokku leppinud, et M OÜ osa nimiväärtusega 2600 eurot on kostja lahusvaraks. Lepingu punktis 4.2. lepiti kokku, et kostja tasub ühisvara jagamisel hagejale kompensatsiooni 6391 eurot, millise summa tasumist sularahas enne lepingu sõlmimist hageja kinnitas. Lepingus on märgitud, et notar selgitas pooltele võimalust nõuda kirjalikku tõlget ja pooled ka ei soovinud suulist tõlget. Lepingus on kinnitus, et selle tekst oli poolte poolt heaks kiidetud ja omakäeliselt allkirjastatud kooskõlas nende tahtega.
224.Hageja esitatud Dubai Advokaadibüroo arvamuse (toimiku 5. kd, lk 59-62, tõlge lk 67-69) kohaselt oleks hagejal olnud õigus nõuda abieluvaralepingu tühistamist, kui kohus loeb tõendatuks, et kostja esitas valeväiteid oma identiteedi ja finantsseisundi kohta. Edasi on arvamuses viidatud AÜE tsiviilseadustiku artiklile 195, mille kohaselt on lepingu poolel õigus leping tühistada, kui ta oli eksimuses soovitud asjaolu suhtes. Ka kostja asjatundja J T. Z on memorandumis (toimiku 5. kd, lk 100-105, tõlge lk 106-111) märkinud, et petetud poolel võib olla alus lepingu tühistamiseks. Seega saab esitatud asjatundjate arvamustest järeldada, et AÜE õigus ei näe erinevalt Eestis kehtivast PKS § 14 lõikest 2 ette, et abielu tühisuse korral on automaatselt tühine abieluvaraleping.
225.Kohus ei ole lugenud tõendatuks hageja väiteid abielu sõlmimisest pettuslikel asjaoludel. Kuna abielu on kehtiv ja abikaasade varalistele suhetele kohaldub AÜE õigus, ei saa kohus lugeda abieluvaralepingut automaatselt tühiseks ega sellest tulenevalt rahuldada hageja teist nõuet mõista kostjalt hageja kasuks välja M OÜ osa nimiväärtusega 2080 eurot ja kohustada kostjat tegema hageja soovitud tahteavaldust. Hageja teine nõue tuleb samuti jätta rahuldamata. Kuna kohus jättis kaks esimest hageja nõuet rahuldamata, asub kohus hindama, kas hageja alternatiivne nõue kuulub rahuldamisele. Hageja alternatiivne nõue tuvastada, et abieluvaraleping on kehtetu
226.Altenarnatiivselt leidis hageja, et ta on abieluvaraleping tühistanud, kuna kostja esitas talle valeväiteid oma perekonna varandusliku seisundi ja enda äriliste kogemuste suhtes. Samuti ei
saanud hageja lepingu sõlmimisel aru, et tegu on abieluvaralepinguga, sest talle lepingut ei tõlgitud ja hageja ei valda eesti keelt. Lepingus märgitud summat hageja kostjalt ei saanud.
227.Kohus leiab, et ka hageja alternatiivse nõude aluseks olevad väited on tõendamata. Hageja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, millest võiks järeldada, millised olid lepingu sisu osas tema ootused ja soovid ning mille tõttu teda peteti. Asjaolu, et ei realiseerunud hageja ootused ja lootused seoses abikaasa isikuga, ei võimalda automaatselt väita, et tegu on pettusega sõlmitud lepinguga.
228.08.08.2016 on hageja ja kostja abikaasadena sõlminud notariaalselt tõestatud abieluvara lepingu (toimiku 1. kd, lk 208-211). Kohus osundab, et lepingu notariaalse tõestamise nõuetele kohaldub Eesti õigus. TõS § 17 lg 1 sätestab, et kui osaleja tema enda teatel või notari tähelepaneku kohaselt ei valda piisavalt eesti keelt või, kui notariaalakt koostatakse võõrkeeles, piisavalt seda keelt, märgib notar selle asjaolu notariaalakti. Antud juhul on notar märkinud lepingu preambulasse, et pooled ei valda piisavalt eesti keelt.
229.TõS § 17 lg 2 näeb sellisel juhul ette, et notariaalakt tuleb § 17 lõikes 1 nimetatud juhul osalejale ettelugemise asemel tõlkida, ilma selleta on tõestamine tühine. Kui kõik osalejad avaldavad, et nad valdavad keelt, millesse notariaalakt tõlgitakse, ja loobuvad ettelugemisest, siis asendab tõlkimine ettelugemist. Kui osaleja nõuab, koostatakse ja antakse talle läbivaatamiseks kirjalik tõlge. Kirjalik tõlge tuleb notariaalaktile lisada. Notar teatab osalejale, et viimasel on õigus kirjalikku tõlget nõuda. Need asjaolud märgib notar notariaalakti.
230.Nii nähtub antud juhul lepingust, et pooled ei nõudnud kirjalikku tõlget ja taotlesid suulist tõlget eesti keelest saksa keelde. Seega nähtub tõendist, et notar selgitas välja poolte keeleoskused ja tõlkis neile lepingu keelde, mida nad valdasid. Hageja väited, et talle ei tõlgitud lepingut arusaadavasse keelde, on vastuolus notariaalakti märgitud kinnitustega.
231.Lisaks näeb TõS § 18 lg 1 ette, et notar selgitab välja osalejate tahte ja õiguslikult korrektseks tehinguks olulised asjaolud. Samuti selgitab notar osalejatele tehingu tähendust, õiguslikke tagajärgi ja tehingu tegemise erinevaid võimalusi. Notar kajastab osalejate tahteavaldused notariaalaktis selgelt ja ühemõtteliselt. Seejuures hoolitseb notar selle eest, et välistataks eksimused ja kahtlused ega kahjustataks kogenematu ja asjatundmatu osaleja huve. TõS § 18 lg 2 sätestab, et kui notaril tekib kahtlus tehingu seadusele ja osalejate tegelikule tahtele vastavuse suhtes, arutab ta selle osalejatega läbi. Kui notar kahtleb tehingu kehtivuses ja osalejad nõuavad sellele vaatamata tõestamist, märgib notar oma selgituse ja selle kohta esitatud osalejate põhjendused notariaalakti. Antud juhul ei nähtu notariaalselt tõestatud lepingust, et notaril oleks tekkinud kahtlusi poolte tegeliku tahte osas. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et hageja ei mõistnud, millise lepingu ta sõlmib ja mis on selle lepingu tagajärjed.
232.Asjaolu, kas hageja sai või ei saanud kostjalt lepingus märgitud summat, ei anna alust lepingu tühistamiseks. Kui kostja on jätnud täitmata lepingulise kohustuse, saab hageja esitada nõude lepingu täitmiseks. Poolte esitatud asjatundjate arvamusest ei nähtu, et abieluvaralepingus toodud kohustuse täitmata jätmine annaks õiguse nõuda lepingu tühistamist.
233.TsMS § 234 sätestab, et väljaspool Eesti Vabariiki kehtivat õigust, rahvusvahelist õigust ja tavaõigust tuleb tõendada üksnes niivõrd, kuivõrd need ei ole kohtule teada. Õiguse väljaselgitamisel võib kohus kasutada ka teisi teabeallikaid ning teha teabe hankimiseks vajalikke toiminguid. Välisriigi õiguse väljaselgitamisel lähtub kohus muu hulgas REÕS §-st 4. REÕS § 4 lg 4 sätestab, et kui välisriigi õiguse sisu ei ole kõigile pingutustele vaatamata
võimalik mõistliku aja jooksul kindlaks teha, kohaldatakse Eesti õigust.
234.Kohus on käesolevas asjas korduvalt andnud pooltele aega esitada tõendid Araabia Ühendemiraatide õiguse sisu kohta. Vaatamata sellele ei ole õnnestunud kindlaks teha AÜE õiguse sisu seoses sellega, millistele nõuetele peab vastama lepingu tühistamise avaldus, mis aja jooksul see tuleb esitada ning kas pool võib nõuda lepingu tühistamist, kui ta ei ole enda väiteil saanud lepingus märgitud summat, kuigi on andnud kinnituse raha saamise kohta. Kuna välisriigi õiguse sisu ei ole õnnestunud kindlaks teha, tuleb nende asjaolude osas kohaldada Eesti õigust. Kohus on juba osundanud, et Eesti õigus ei võimalda nõuda lepingu tühistamist, kui teine pool ei ole kohustust täitnud. Lisaks tuleneb VÕS § 76 lõikest 4, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega olukorras, kus hageja on andnud kinnituse raha saamise kohta, tuleb eeldada kohustuse täitmist. Hagejal ei ole esitanud ühtegi asjaolu ega tõendit, mis selle eelduse ümber lükkaks.
235.TsÜS § 98 lg 1 näeb ette, et tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kui teist poolt ei ole, toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele. TsÜS § 99 lg 1 p 2 järgi võib tehingu tühistada pettuse või eksimuse korral kuue kuu jooksul arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest.
236.Hageja väitis, et ta esitas tehingu tühistamise avalduse hagiavalduses. Hagiavalduses on hageja aga esitanud avalduse mitte abieluvaralepingu, vaid müügilepingu tühistamiseks. Kohus leiab, et tegu ei ole nõuetekohase tühistamise avaldusega, sest tehingu teisele poolele peab olema arusaadav, millist tehingut tühistatakse. 08.08.2016 on hageja, kostja kui tema abikaasa ja E A sõlminud notariaalselt ka tõestatud osaühingu osa müügilepingu ja tagasiostuõiguse osalise lõpetamise kokkuleppe (toimiku 1. kd, lk 25-26). Seega ei ole võimalik hagiavaldusest selgelt mõista, millist tehingut hageja tühistab. Hagiavalduses on hageja väitnud, et tehingu tühistamise põhjuseks on kostja poolt ebaõigete andmete avaldamine abiellumise eesmärgil. Seda, et kostja ei ole Saudi-Araabia kuningliku perekonna liige, pidi hageja teada saama juba abiellumise ajal ning need asjaolud pidid talle teada olema järelikult ka abieluvaralepingu sõlmimise ajal. Seega isegi juhul, kui tegu oleks kohaste asjaoludega, millele tugineda lepingu tühistamisel, on tühistamise avaldus esitatud hilinemisega.
237.Hageja alternatiivse nõude lahendamisel peab aga kohus kõige olulisemaks seda, et hageja väited valeidentiteedi kasutamises ja hageja abiellumiseks survestamiseks on jäänud tõendamata. Hageja ei ole ka selgitanud, kuidas olid need asjaolud olulised abieluvaralepingu sõlmimisel. Hageja ei ole samuti ei põhistanud ega tõendanud, et kostja väited tema varasema ärilise kogemuse olemasolu ja perekonna varalise seisundi kohta osutusid ebaõigeteks ning nimelt nendele asjaoludele tuginedes sõlmis ta abieluvaralepingu. Kohus on hageja esitatud sellekohaseid tõendeid juba hinnanud ning jääb tõenditele antud hinnangu juurde. Eeltoodust lähtudes ei ole võimalik rahuldada ka hageja alternatiivset nõuet. Hageja nõue tuvastada, et tema ja kostja vahel 08.08.2016 sõlmitud abieluvaraleping on kehtetu, tuleb jätta rahuldamata.
238.Vastates hageja väidetele, peab kohus vajalikuks märkida, et hageja nõue ei kuuluks rahuldamisele ka Eesti õiguse alusel. TsÜS § 94 lg 1 sätestab, et pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. TsÜS § 94 lg 2 näeb ette, et ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks. Eeltoodust tuleneb kohtu hinnangul, et pettus
peab seonduma tehingu sõlmimise asjaolude, mitte tehingu teise poole isiku- või muude omadustega. Tehingut ei saa pettuse tõttu tühistada lihtsalt põhjusel, et tehingu teine pool ei osutunud sotsiaalselt staatuselt selliseks, nagu üks pool lootis. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et abieluvaralepingu sõlmimise üheks oluliseks eeltingimuseks oli kostja kuulumine Saudi-Araabia kuninglikku perekonda, millest tulenevalt lootus hageja tehingu läbi saada hüvesid, milliseid ta ei saanud. Hageja väited on jäänud paljasõnalisteks. Asjakohatud tõendid
239.Käesolevas asjas esitasid pooled hulgaliselt tõendeid, millistega nad soovisid tõendada oma väidetavaid panuseid M OÜ äritegevusse. Kuna kohtu arvates ei ole hageja ja kostja vahel sõlmitud abieluvaraleping tühine, puudub kohtul vajadus hinnata, kumma poole väited ja millises osas tehtud panuste osas on tõendatud. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks neid tõendeid selles osas hinnata. Kohus jätab poolte panuse suuruse hindamisel tähelepanuta äriregistri väljavõtted OÜ M kohta (toimiku 1. kd, lk 9-10), 20.03.2014 ja 17.03.2106 notariaalselt tõestatud osa müügilepingud (toimiku 1. kd, lk 212-214, toimiku 1. kd, lk 215-222), 14.10.2016 ostja OÜ M ainuosanikuna otsuse (toimiku 1. kd, lk 103), 11.10.2015 kavatsuste protokolli (toimiku 2. kd, lk 7-8, tõlge toimiku 2. kd, lk 9-10) koos kasumi jagamise aktidega (toimiku 2. kd, lk 11), mitmed e-kirjad rahaliste ülekannete kohta (toimiku 1. kd, lk 29, tõlge 1. kd, lk 163, toimiku 1. kd, lk 44, tõlked 1. kd, lk 165, toimiku 1. kd, lk 48-51, tõlked 1. kd, lk 165-166, toimiku 2. kd, lk 141, toimiku 2. kd, lk 142-146, toimiku 2. kd, lk 149-150), kontode väljavõtted (toimiku 1. kd, lk 3042, toimiku 2. kd, lk 165 pöördel – 166, toimiku 2. kd, lk 226-234, toimiku 2. kd, lk 235-241), Euroopa äriregistri väljavõtte C C A & T S L (toimiku 1. kd, lk 46), C C A & T S L ja M OÜ vahelise 12.04.2016 laenulepingu koos raha tasumise kviitungiga (toimiku 2. kd, lk 159-161), muud laenu puudutavad kviitungid ja lepingud (toimiku 2. kd, lk 162-165), ühisettevõtte loomise lepingu M OÜ ja P O F S vahel (toimiku 2. kd, lk 198-200, tõlge 3. kd, lk 23-25), M OÜ esitatud arve ja maksetaotluse (toimiku 2. kd, lk 247-248, tõlge toimiku 3. kd, lk 37-39, toimiku 2. kd, lk 249, tõlge toimiku 3. kd, lk 38 pöördel - 40) ja M OÜ 2016. a majandusaasta aruande (toimiku 2. kd, lk 252-260.
240.Kuna asjas ei omanud tähtust see, millised olid poolte panused ja kes kellele laenu andis või mitte, ei oma tähtsust tunnistajate K Ti (toimiku 5. kd, lk 161 pöördel – 162) ja M W Hi ütlused. Tähstust ei oma hageja esitatud Malte abieluseadus (toimiku 2. kd, lk 213-225 ja ühe sätte tõlge toimiku 3. kd, lk 33), sest puuduvad asjaolud, milliste alusel võiks antud riigi õigus kohaldamisele kuuluda. Hageja esitas kohtule enda seletuse, mida ta on nimetanud tunnistuseks (koos tõlkega toimiku 1. kd, lk 94-97), kuid esitatud dokumenti ei saa kohus arvesta mitte tõendi, vaid hageja seletusena. Selles kirjeldas hageja muuhulgas, et pidas naljaks kostja viiteid tema tiitlile. Ühtlasi jätab kohus arvestamata kostja tõendid toimiku 4. kd. lk 246-251, 253-279, sest kostja ei esitanud vaatamata kohtu selgitustele kohaseid tõlkeid ega põhistanud tõendite asjakohasust.
Menetluskulud
241.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud
tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
242.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile summas 18249,60 eurot koos käibemaksuga. Samuti palus kostja hagejalt välja mõista kulud tõlgetele summas 2 950 eurot. Õigusabi on kostjale osutatud hinnaga 120 eurot tunnis. Kuigi kohus loeb kostja esindaja tunnitasu mõistlikuks, arvestades vaidluse mahukust ja keerukust, on õigusabikulude ajaline maht üle paisutatud. Kostja esindaja on esitanud korduvaid alusetuid samasisulisi taotlusi ning tema esitatud menetlusdokumendid koosnevad valdavas osas mitte kostja väidetest ja õiguslikest põhistustest, vaid teise poole ja kohtu seisukohtade kordamisest. Kohtu koostatud dokumentide või hageja esitatud menetlusdokumentide tekstide kopeerimist ei saa pidada õigusabi osutamiseks.
243.Hagile vastuse koostamiseks on menetluskulude taotluse järgi kulunud 11,25 tundi, kuid tegelikult koosnes kostja vastus 5 lehest, millest 2,5 lehekülge kujutas endast kopeeritud kohtumääruse teksti. Sisulist vastust kostja ei esitanud, vaid taotles hagi läbivaatamata jätmist. Kohus leiab, et mõistlik aeg algse vastuse koostamiseks koos materjalide tutvumise ajakuluga sai olla 5 tundi.
244.Kostja täiendatud vastuse koostamise ajakuluks on esindaja märkinud 7,6 tundi. Kostja täiendatud vastus sisaldas endiselt hagi läbivaatamata jätmise taotlust, kuigi kohtualluvuse küsimus oli lahendatud Tallinna Ringkonnakohtu 13.05.2019 määrusega. Vastuse 7-st leheküljest kahel oli esindaja kopeerinud Harju Maakohtu määruse teksti, ühel lehel oli kopeeritud hagiavalduse teksti ja abieluvaralepingu teksti. Kohus leiab, et mõistlik aeg dokumendi koostamisel ei saa ületada 4,6 tundi.
245.11.05.2020 seisukoha koostamiseks on taotluse kohaselt aega kulunud 10,70 tundi, kuid kümnest lehest koosnev 11.05.2020 menetlusdokument sisaldas korduvat samasisulist hagi läbivaatamata jätmise taotlust koos varasema Harju Maakohtu määruse teksti kopeerimisega kokku kolmel lehel. 1 lehe ulatuses oli kopeeritud seaduse sätteid ja kohtu selgitusi eelmisel istungil. Menetlusdokumendist 2 lehekülge moodustas on menetluskulude tagatise taotlus, mis jäi rahuldamata. Eeltoodut arvestades ei saa põhjendatud õigusabikulu ületada antud dokumendi koostamisel 4 tundi.
246.Kostja 19.07.2020 seisukoha koostamiseks on taotluse järgi aega kulunud 13,50 tundi. Kohtule ei ole teada ühtegi menetlusdokumenti, mille kostja oleks esitanud kohtule 19.07.2020. Seega on tegemist täielikult alusetu ajakuluga.
247.Kostja korduv hagi läbivaamata jätmise taotlus on jäeti rahuldamata kohtu 19.06.2020 määrusega. Kostja 11.05.2020 kolmas taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks jäeti rahuldamata kohtu 03.08.2020 määrusega. Sellele vaamata esitas kostja 05.08.2020 uuesti samasisulise taotluse kolmel lehel, mille koostamise ajakuluks on märgitud 2,25 tundi. Selle taotluse jättis kohus läbi vaatamata, mistõttu ei ole tegemist vajaliku ajakuluga õigusabi osutamisel.
248.Alles 05.10.2020 esitas kostja dokumendi, mida ta nimetas sisuliseks vastuseks hagile. Menetluskulude taotluse kohaselt kulus selle koostamiseks aega 27,50 tundi ja dokument on esitatud 31 lehel. Antud dokument sisaldas taas 0,5 lk ulatuses korduvalt lahendatud hagi läbivaatamata jätmise taotlust. 1 lehe ulatuses on esindaja kopeerinud kohtu määrust. Ülejäänud osas moodustab menetlusdokument ligikaudu 8 lehe ulatuses kopeeritud teksti hagiavaldusest
ilma ühegi sisulise faktilise või õigusliku vastuväitega. Kopeeritud tekstile on lisatud vaid igakordselt väljend „valed, paljasõnalised ja tõendamata on hageja väited“. Kohus leiab, et sisulises osas koosnes dokument tegelikult mitte 31-st lehest, vaid 21,5-st lehest. Põhjendatud ja mõistlik ajakulu dokumendi koostamiseks ei saa kohtu hinnangul ületada 20 tundi.
249.Kostja 31.03.2021 menetlusdokument koosnes 8,5 lehest, millest 1 lehe ulatuses on kopeeritud kohtu seisukohti ja 1 lehe ulatuses varasemat kohtu määrust. 1 lehel on esitatud taas samasisuline ja korduvalt lahendatud hagi läbivaatamata jätmise määrus. Sisulises osas saab põhjendatuks pidada 6,5 lehekülje suurust dokumenti, mille mõistlik koostamise kulu on 6,5 tundi. Kostja 19.07.2021 seisukoht oli esitatud 11-l lehel, millest taas 1 lehekülg kujutas kohtu seisukohtade kopeerimist, 2,5 lehekülge J T Z teksti kopeerimist ja 1 lehekülge alusetut vastuväidet kohtu tegevusele. Sisulises osas saab dokumenti pidada vajalikuks 6,5 lehe ulatuses ja selle koostamise mõistlikuks ajakuluks saab pidada 6 tundi.
250.Kohtuvaidluse seisukohad esitas kostja 25 lehel, kuid see sisaldas 2 lehe ulatuses kohtu seisukohtade kopeerimist ja varasemate kostja seisukohtade kopeerimist, 2,5 lehe ulatuses oli kopeeritud J T Z teksti, 1 lehe ulatuses istungi protokolli ja 8 lehe ulatuses hageja seisukohti. Seega saab sisulises osas dokumenti pidada põhjendatuks 12,5 lehe ulatuses ja dokumendi koostamise mõistlikuks ajakuluks saab pidada 9 tundi.
251.Muus, käesolevas lahendis eraldi välja toomata osas, loeb kohus kostja esindaja ajakulu põhjendatuks. Seega on kostja esindaja ajakulu põhjendatud 5 h + 0,20 h + 3,25 h + 0,40 h + 4,6 h + 2,90 h + 0,90 h + 4 h + 0,75 h + 0,20 h + 0,20 h + 20 h + 0,50 h + 6,5 h + 0,40 h + 0,20 h + 6,5 h + 6 h + 7,50 h + 0,60 h + 9 h = 79,6 h ulatuses. Arvestades kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasu suurust, on kostja kulud õigusabile põhjendatud 9552 euro ulatuses ilma käibemaksuta ning 11 462,40 euro ulatuses koos käibemaksuga.
252.Kostja taotluse kohaselt olid tema tõlkekulud 2950 eurot ning samas oli märgitud menetluskulude nimekirjas, et lisade tõlkimise kulud olid 3000 eurot. Sellises ulatuses tõlkekulusid ei ole kostja tõendanud. Kostja on esitanud kohtule kaks tõlkekulude arvet kokku summas 525,79 eurot. Kohus ei saa nõustuda, et muus osas tõlkekulude suurust tõendama ei pea. Kohus osundab, et kostja ei esitanud vaamata kohtu nõudele mitmete tõendite tõlkeid või olid tõlked koostatud viisil, mis ei võimaldanud tõendist aru saada.
253.Eeltoodut kokku võttes on kostja menetluskulud põhjendatud kogumis 11 462,40 eurot + 525,79 eurot = 11 988,19 euro ulatuses. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja õista 11 988,19 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskuludelt 11 988,19 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.