Margit Jäätma, Anneli Alekand, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. oktoober 2025, Tartu
Tsiviilasja number
2-24-17119
Tsiviilasi
B.C hagi A.I vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes
Apellatsioonkaebuse hind
1133,08 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 16. mai 2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
B.C apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
23. september 2025
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): B.C (isikukood XXX), lepinguline esindaja Raivo Salumäe Vastustaja (kostja): A.I (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 16. mai 2025 otsus.
2.Teha asjas uus otsus, millega B.C hagi rahuldada ja välja mõista A.I-lt B.C kasuks kahjuhüvitisena 1018 eurot ja viivis kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12. novembrist 2024 kuni kohtuotsuse täitmiseni.
3.B.C apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta A.I kanda.
5.Välja mõista A.I-lt menetluskuluna maakohtus 973 eurot ja ringkonnakohtus 973 eurot B.C kasuks, samuti viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kui menetluskulu tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
1
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B.C (hageja) esitas 12. novembril 2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse A.I (kostja) vastu kahjuhüvitise 1018 eurot ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19. juulil 2024 korteriomandi müügilepingu, millega kostja müüs hagejale X linnas XXXXXXX asuva korteriomandi, registriosa numbriga XXXXXXXX, mille eriomandi esemeks on eluruum nr 20 (korter). Korteri sisustuse hulka kuulus gaasipliit, mis oli välja toodud korteri müügikuulutuses ja mis oli pliidiplaadi kujul koos valamuga integreeritud seina külge kinnitatud tasapinnale. Korteris tekkis 29. augustil 2024 gaasipliidi pistikusse ühendamisel gaasiplahvatus ja tulekahju, mille tagajärjel muutus gaasipliit kasutuskõlbmatuks ja said kahjustada köögi seinad. Hageja kutsus kohale spetsialisti Novire OÜ-st, kes tuvastas gaasitoru ühenduskoha avariilisuse. Spetsialist avaldas arvamust, et korteris tekkis tulekahju, kuna vooliku ja kraani vahele oli paigaldatud plastmassist rõngas, mis pole ette nähtud ühenduse tihendamiseks. Kuna korteris puudub maandus, hakkas gaasipliit maandama ennast läbi gaasipüstaku. Vooliku ja kraani vahel tekkis sädelus, millest süttis kraani jäänud jääkgaas, mis sulatas rauast vooliku detailile augu sisse. Korteris toimunud gaasiplahvatuse ja tulekahjuga seoses tekkis hagejale kahju kokku 1018 eurot.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja müüs korteri hagejale ilma sisustuseta. Müügilepingu järgi oli hinnas lisaks korterile vaid sanitaartehnika vannitoas ja tualetis. Korterisse jäi küll ka kohtkinnitatud asju, mis müügilepingus ei sisaldunud, sh köögi töötasapind koos valamu ja gaasipliidiga. Kostjale teadaolevalt oli gaasipliit töökorras. Kostja ostis korteri 2022. aasta mais ja kostja peretuttav kasutas seda 2023. aasta juulini. 2023. aasta juuli keskpaigast kuni müügihetkeni oli korter tühi ja gaasiseadet ei kasutatud. Enne gaasipliidi kasutama hakkamist oli hagejal endal kohustus tellida gaasiaudit. Hageja teadis, et gaasipliiti pole üle aasta keegi kasutanud ja enne selle kasutamist tulnuks kohale kutsuda gaasitehnik, kes oleks gaasivoolikust sinna jäänud gaasi välja lasknud ja pliidi kogunenud tolmust puhastanud. Sellisel juhul poleks toimunud plahvatust ja pliit oleks tänini töökorras. Hageja ei ole tõendanud seda, et gaasivooliku ja kraani ühenduskoht ei vastanud nõuetele. Hageja esitatud Novire OÜ gaasiaktis on kirjas, et vooliku ja kraani vahele oli paigaldatud plastmassist rõngas, mis pole ette nähtud ühenduse tihendamiseks. Novire OÜ arvamus ühenduskoha korrasoleku kohta ei ole usaldusväärne, sest gaasiseadmeid tohivad paigaldada vaid vastavat tegevusluba omavad firmad. Hageja ei ole tõendanud, et Novire OÜ-l on gaasitööde tegemiseks luba. Gaasitööde akti kirjeldused ei vasta tegelikkusele ning seavad kahtluse alla arvamuse andja pädevuse. Gaasiõnnetus juhtus teisaldatava gaasiseadme käsitsemise ohutusreeglite eiramise tõttu hageja poolt ning hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt õnnetusega seotud kahju hüvitamist. Hageja ei ole tõendanud õnnetusega väidetavalt tekkinud kahju suurust. Tõendatud ei ole hageja väide, et korteris tekkis tulekahju. Hageja esitatud fotodel ei ole näha põlemisjälgi, mis oleks pidanud tulekahjust jääma. Fotodel on näha ainult umbes 10 cm 2
läbimõõduga tahmaplekk seinal ja fotot suurendades võib näha, et tapeet ise pole põlenud. Sellise tahmalaigu saab seinalt maha pesta majapidamisseebi ja veega ning puudub vajadus vahetada välja kogu köögi tapeet.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 16. mai 2025 otsusega hagi rahuldamata. Maakohus tegi poolte esitatu alusel kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud:
Pooled sõlmisid 19. juulil 2024 notariaalselt tõestatud müügi- ja asjaõiguslepingu, millega kostja müüs hagejale Tartu linnas XXXXXXX asuva korteriomandi, registriosa numbriga XXXXXXXX, mille eriomandi esemeks on eluruum nr 20. Hageja kanti kinnistusraamatusse korteriomanikuna sisse 26. juulil 2024. Kostja andis hagejale müügilepingu esemeks olnud korteri valduse üle müügilepingu sõlmimise päeval. Korterisse jäi integreeritav gaasipliit, mis ei olnud korteri valduse hagejale üleandmisel gaasitorustikuga ega elektrijuhtmestikuga ühendatud.
Maakohus leidis, et poolte vahel on müügilepingust tulenev võlasuhe ja hageja tugineb nõude alusena hageja poolt müügilepingu rikkumisele, s.o müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusele. Hageja tugines nõude alusena sellele, et kostja poolt temale üle antud korteris ei olnud gaasiseadmed töökorras. Novire OÜ töötaja K. Trompi arvamuse kohaselt tekkis korteris gaasipliidi ühendamisel gaasiplahvatus ja tulekahju üheaegselt kahe puuduse tõttu – korteris ei vastanud elektrisüsteem nõuetele ja puudus maandus, mistõttu hakkas võrku ühendatud gaasipliit maandama ennast läbi gaasitoru, millest tekkis sädelus ja tekkis põleng, kuna vooliku ja torustiku liite vahelt lekkis gaasi, sest ühenduskoht oli tihendatud plastmassist rõngaga, mis pole ettenähtud sellise ühenduse tihendamiseks. Arvamuse kohaselt oleks ka juhul, kui korteris olnud elektrisüsteem oleks töötanud korrektselt, gaasipliit ja selle ühendus ikkagi kujutanud endast meeletut ohtu naabritele ja korteris viibivatele isikutele. Sellise tugevusega gaasileke oleks kiiresti jõudnud momendini, kus gaasi sisaldus korteri mahtu arvestades oleks olnud tasemel, et seal viibivad inimesed oleks ära lämbunud. Maakohus nõustus kostjaga, et korteri puuduste tõendamiseks esitatud tõendid (Novire OÜ töötaja K. Trompi 26. septembril 2024 koostatud gaasitööde akt ja 10. detsembri 2024 kiri hagejale) ei ole usaldusväärsed, sest hageja ei ole tõendanud, et arvamuse andnud Novire OÜ töötajal K. Trompil oli olemas kompetents vastavat arvamust anda. Hageja esitas küll tõendina väljavõtte majandustegevuse registrist Novire OÜ tegevusalade (gaasitööd, sh A, B ja C kategooria gaasipaigaldise ehitamine ja remontimine ning gaasipaigaldise hooldamine) kohta, samas ei ole hageja esitanud majandus- ja taristuministri 09. juuli 2015 määruse nr 88 § 4 lõikes 4 sätestatud tõendit, mis gaasitöö ja gaasipaigaldise kasutamise järelevaataja tegevusaladel vastutava isikuna tegutsemisel isiku kompetentsuse tõendamiseks on nõutav. Maakohus leidis, et kuna hageja ei tuginenud hagi alusena korteris maanduse puudumisele, ei saa kohus vastavat puudust kostja poolt müügilepingu rikkumise alusena arvesse võtta. Seega lepingu rikkumisena, s.o lepingutingimustele mittevastava asja üleandmine, tuleks kõne alla see, et korteris olnud gaasitoru ühenduskoht ei olnud nõuetekohaselt tihendatud, mis võimaldas sealt gaasilekke. Novire OÜ töötaja koostatud gaasitööde aktist ja arvamusest ei saa teha järeldust, et gaasitoru ühenduskoht oleks olnud suletud ja tihendatud mittenõuetekohasel viisil. Puuduvad ka 3
andmed selle kohta, et enne hageja poolt gaasiseadme paigaldamist oleks torustikust gaasi lekkinud. Seega ei ole hageja tõenditest tuvastatav, et korteri gaasitorustikul oleks esinenud mingeid puudusi, sh ühenduskoha mittenõuetekohane tihendus. Maakohus leidis, et poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et korteri valduse hagejale üleandmisel ei olnud gaasipliit torustikuga ühendatud ja gaasiühendus torustikust oli suletud. Maakohus leidis, et seetõttu ei saa kostja vastutada pärast korteri valduse ja ka omandi üleandmist korteris gaasiseadme ühendamisel tekkinud kahju eest. Kostjale ei pidanud olema ettenähtav lepingu sõlmimisel gaasiseadme ühendamisel tekkida võiv probleem ja kostja ei saanud kahju tekkimist või ärahoidmist kuidagi mõjutada. Gaasiseadme ühendamisel oli hagejal kui omanikul kohustus tagada ühendamise ohutus ja gaasiseadme kasutamiseks vajalikud toimingud pidi hageja laskma teha gaasitöid teostava pädeva isiku poolt. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks vastavat hoolsuskohustust järginud ja et gaasiseadme ühendamise toimingud tegi gaasitööde tegemiseks pädev isik. Seega tekkis gaasiseadme ühendamisel kahju hagejast tulenevatel asjaoludel ning kahju eest vastutab hageja ise. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja leidis, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas 16. juunil 2025 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses ja taotleb hagi rahuldamist täies ulatuses, samuti kõigi menetluskulude kostjalt välja mõistmist. Maakohtu otsus on vastuoluline ja põhjendamata ning rikutud on menetlusnorme, mis on viinud ebaõigete järeldusteni ja ebaõige lahendini. Maakohus on otsuse punktis 1.1 asjaoluna märkinud, et kostja jättis hagejale üleantud korterisse pliidiplaadi kujul integreeritava gaasipliidi. Kohus on eiranud asjaolu, et tegu oli kööki sissehitatud tööpinda integreeritud pliidiga, mille puhul on tegu korteri päraldisega, mis kuulub korteri juurde. Väide, et kostja selle sinna jättis, on samaväärne väitega, et kostja jättis korterile ukse ette. Hageja ostis korteri koos pliidiga. Maakohus on otsuse punktis 3.1 tuvastanud, et korterisse jäi integreeritav gaasipliit, kuid märkinud, et see ei olnud valduse hagejale üleandmisel gaasitorustikuga ega elektrijuhtmestikuga ühendatud. Tegelikult oli pliit valduse üleandmisel gaasitorustikuga ühendatud, seda kinnitavad hageja poolt esitatud asjaolud, väited ja tõendid kogumis (sh müügikuulutuse pilt, hageja e-kiri müüjale, asjatundja akt ja kiri, hagiavaldus jm). Hageja on hagiavalduses selgelt põhilisena esile toonud, et puuduseks oli üleantud korteri gaasipliidi gaasitoruga ühenduse avariilisus. Korteris gaasipliidi ühendamise all saab mõista üksnes hageja poolt pliidi ühendamist vooluvõrku. Maakohus eksis tõendite hindamisel, kui leidis, et hageja esitatud asjatundja arvamus ei ole usaldusväärne kutsetunnistuse esitamata jätmise tõttu. Hageja esitas tõendid selle kohta, et Novire OÜ on gaasitööde ja -paigaldiste alal pädev ettevõtja. Tegemist on avalikku majandustegevuse registrisse kantud andmetega, samas registris on leitavad ka andmed ettevõtja vastutava isiku Kristjan Trompi kohta. Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega uued tõendid K. Trompi pädevuse kohta. Tuginemine asjatundja kompetentsi tõendamise vajadusele oli üllatuslik. Maakohus oleks pidanud menetlusosalisele selgitama, milliste tema nõuete ja vastuväidete aluseks märgitud 4
asjaolude kohta tõendid puuduvad või ei ole esitatud tõendid nende asjaolude tuvastamiseks küllaldased, tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (RKTKo 05.06.2002 nr 3-2-1-6202). Seda aga maakohus ei teinud. Vastuoluline ja väär on maakohtu otsuse väide punktis 3.3, et poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et korteri valduse hagejale üleandmisel ei olnud gaasipliit torustikuga ühendatud. Maakohus on ilmselt tuginenud 16. aprilli 2025 kohtuistungi protokolli lk-l 2 märgitud hageja vastusele kohtu kolmandale küsimusele „selle üle ei vaidle“. Maakohtu küsimus oli vastuoluline ja arusaamatu, sisaldades kahekordset eitust. Hageja mõistis asjaolude kontekstis küsimust üldiselt vaidluse puudumisena pliidi ja torustiku ühendatusse üle korteri üleandmisel. Hageja ei ole kunagi loobunud oma hagi põhilisest alusest, et pliit oli korteri üleandmisel gaasitorustikuga ühendatud.
5.Kostja leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu lahend muutmata. Kõik menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Maakohus leidis põhjendatult, et kahju tekkis hagejale tema enda hooletu käitumise ja gaasiseadme kasutamise ohutusreeglite eiramise tõttu. Tõendeid, et gaasiseade ei olnud enne väidetavat õnnetust töökorras või et korteris oli gaasileke, pole. Hageja nõue on alusetu, sest korter müüdi sisustuseta ja tühjana. Müügilepingu kohaselt kuulus lisaks korterile ja selle päraldistele müüdava hulka ka sanitaartehnika vannitoas. Muud vara lepingus nimetatud pole. Seega on müüja vastutus gaasiühenduses vaid kuulkraanini (k.a) korterisse tuleval gaasitorul. Õnnetusejärgsetelt fotodelt on näha, et gaasitoru kuulkraanini on heas korras ja pole isegi tahmunud. Ekslik on hageja väide, et pliidiplaat on päraldis. Päraldised on ehitusprojektiga ettenähtud osad ja süsteemid, mille muutmiseks tuleb muuta ehitusprojekti ennast. Hageja oleks pidanud enne gaasiseadme kasutusse võtmist tegema selle auditi, sest seadet ei olnud aasta jooksul kasutatud ja puudusid andmed eelmise auditi kohta. Kostja ostis korteri 2022. aasta mais ja kostja peretuttav, kes kasutas gaasiseadet igapäevaselt, elas seal 2023. aasta juulini. Mingeid probleeme ette ei tulnud – gaasilõhna (st gaasileket) polnud ning pliidiplaat töötas laitmatult. 2023. aasta juuli keskpaigast müügihetkeni 2024. aasta juulis oli korter tühi. Gaasiseadet ei kasutatud ja see polnud ka kasutusvalmis, sest korteri värskendusremondi ajal (augustis 2023) sai pliit ühendatud lahti vooluvõrgust ning vana pikendusjuhe välja visatud. Kostjal polnud kavatsust gaasiseadet kasutama hakata, korteri ostja (hageja) ei palunud gaasiauditit teha. Hageja esitatud gaasitööde akt seab kahtluse alla akti koostaja ametialase pädevuse ja/või aususe. Gaasitööde akt ei vasta osaliselt tegelikkusele ja püüab petta nii vastustajat kui ka kohut. Akt ei vasta gaasitööde auditile kehtivatele nõuetele, tulekahju ei ole toimunud, fotodel on näha ainult u 10 cm läbimõõduga tahmaplekk seinal. Pliidiplaat on paigaldatud ja gaasivõrku ühendatud 10 või isegi 15 aastat tagasi, enne kui kostja sai korteri omanikuks. Auk gaasivoolikusse ei saanud tekkida sulamise tagajärjel, vaid selle tekitas gaasi jäägi plahvatus. Valed on väited maanduse puudumise kohta korteris, vannitoas oli maandusega pistikupesa. Vanade majade korterites polegi maandust, st pooled tartlased (kesklinn, Annelinn, Veeriku) elavad sellistes korterites ja kasutavad gaasipliiti.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusnorme ning kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, mistõttu tuleb maakohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb ise TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega rahuldab hagi. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
7.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selles, kas kostja müüs hagejale koos korteriomandiga ka töötasapinda integreeritud gaasipliidi, mille elektripistikusse ühendamisel
29.augustil 2024 toimus gaasiplahvatus, mis tekitas hagejale kahju, mille eest vastutab kostja. Hageja hindab juhtunut müügilepingu rikkumisest tingitud kahjuna. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse tervikuna.
8.Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtu tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks (TsMS § 652 lg 1 p 1). Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle selles, et hagejale valduse üleandmisel jäi korterisse integreeritav gaasipliit, mis ei olnud korteri valduse hagejale üleandmisel gaasitorustikuga ega elektrijuhtmestikuga ühendatud. Maakohtu tuvastatu gaasipliidi ühendamise kohta gaasitorustikuga ei ole kooskõlas maakohtu menetluses esitatud väidete ja kogutud tõenditega, millega maakohus rikkus TsMS §-s 436 lg-s 4 sätestatut. Pooled olid maakohtu menetluses läbivalt seisukohal ning kinnitasid seda ka ringkonnakohtu istungil, et hagejale valduse üleandmise ajal jäi korterisse töötasapinda integreeritud gaasipliit, mis oli gaasitorustikuga ühendatud, kuid ei olnud ühendatud elektrijuhtmestikuga. Seega tuvastab ringkonnakohus poolte väidete alusel erinevalt maakohtust, et vaidlusalune gaasipliit oli korteri valduse hagejale üleandmise ajal gaasitorustikuga ühendatud vooliku kaudu.
9.Pooled vaidlevad ka selles, kas koos korteriga üle antud gaasipliit oli iseseisev vallasasi, mis ei olnud müügilepingu esemeks, või oli tegemist ehitise osa (TsÜS § 55) või päraldisega (TsÜS § 57). Maakohus ei ole selles osas seisukohta võtnud.
9.1.Ringkonnakohus leiab, et korteris asuvat gaasipliiti koos ühendusvoolikuga ei saa pidada ehitise oluliseks osaks (TsÜS § 55 lg 1), sest nii pliiti kui ka voolikut saab eraldada ja välja vahetada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Küll on aga ehitise oluliseks osaks gaasitorustik, millega on võimalik gaasipliiti vooliku kaudu ühendada.
9.2.Gaasipliiti koos ühendusvoolikuga saab pidada päraldiseks. Vallasasi on päraldis siis, kui ta, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu (TsÜS § 57 lg 1). Päraldise mõiste sisustamisel kasutatakse peaasja mõistet. Vallasasi teenib peaasja siis, kui see aitab kaasa peaasja majandusliku eesmärgi saavutamisele. Majandusliku eesmärgina ei tule kõne alla mitte ainult tulu teenimine, vaid peaasja funktsiooni täitmine laiemas mõttes. Korteriomandi kui peaasja funktsioon on eluruum. Eluruumis peab olema tagatud söögi valmistamise võimalus, mida võimaldab korteris asuv gaasipliit. Seega teenib gaasipliit koos voolikuga praegusel juhul peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Kostja väited selles, et päraldised on ehitusprojektiga ettenähtud osad ja süsteemid, mille muutmiseks tuleb muuta ehitusprojekti, ei tulene seadusest.
9.3.Päraldiseks olev vallasasi on iseenesest eraldiseisev vallasasi ning selle eraldi tsiviilkäive ei ole välistatud. Samas kehtib eeldus, et päraldis jagab peaasja võõrandamisel peaasja õiguslikku saatust (TsÜS § 57 lg 3). Päraldiste omandiõiguse ülekandmiseks ei ole eraldi käsutustehingut vaja. Kui tehinguosalised peaasja suhtes tehtava tehingu õiguslike tagajärgede 6
päraldistele laienemist tehinguga ei välista, kehtib eeldus, et kui pooled päraldistega seonduvat ei käsitle, laienevad peaasja suhtes tehtavatest tehingutest tulenevad õiguslikud tagajärjed ka päraldistele. Pooled ei ole tehingus päraldistega seonduvat eraldi käsitlenud, mistõttu laienevad päraldisele peaasja suhtes tehtud tehingust tulenevad õiguslikud tagajärjed. See, et gaasipliiti müügilepingus ei märgitud ega eraldi ei hinnastatud, õiguslikku tähendust ei oma. Seetõttu ei ole kostja seisukoht, et tema vastutus müügilepingu järgi ulatub üksnes kuni gaasitoru kuulkraanini kehtiva õigusega kooskõlas.
10.Asjas ei ole vaidlust, et pärast valduse üleandmist hagejale ühendas hageja 29. augustil 2024 gaasitoruga ühendatud gaasipliidi selle kasutamise eesmärgil pikendusjuhtme abil vooluvõrku, misjärel koheselt toimus gaasiplahvatus. Kostja ei vaidlusta, et gaasipliidi läheduses elektripistiku puudumise tõttu kasutati ka varasemalt gaasipliidi vooluvõrku ühendamiseks pikendusjuhet ja see toimis.
11.Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude seoses müügilepingu rikkumisega, tuginedes müüdud eseme puudustele. Müügieseme mittevastavusest tuleneva ostja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Müügilepingu tingimustele mittevastava (s.o puudustega) müügieseme suhtes nõuete esitamisel kehtivad ka VÕS §-de 217–227 erireeglid. Nii määratakse müügieseme lepingutingimustele mittevastavust VÕS § 217 (ja § 77) alusel, §-d 218–221 reguleerivad müüja vastutust ja asja lepingutingimustele mittevastavusele tuginemist ning § 222 sätestab lepingu täitmise nõude erisused (vt ka RKTKo 20.03.2012, 3-2-1-5-12, p 27 koos seal viidatud varasema praktikaga). Müüja vastutab müüdud eseme puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused: puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1); puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2); ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2).
12.Ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, sh kvaliteedi osas (VÕS § 217 lg 1) ja see nõue kohaldub ka päraldistele, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asja lepingutingimustele mittevastavuse eeldused on sätestatud VÕS § 217 lg-s 2. Ostetud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks asjast tuleneva lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas müüja või tehti seda tema vastutusel (VÕS § 217 lg 5). Müüja vastutab põhimõtteliselt kõikide lepingueseme puuduste eest, mis olid olemas riisiko ülemineku ajal ostjale ka siis, kui puudused ilmnevad hiljem (VÕS § 218 lg 1).
13.Põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh kahju suurust, TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja.
7
14.Hageja soovib asja mittevastavust müügilepingu tingimustele tõendada Novire OÜ 29. augusti 2024 gaasitööde aktiga (dtl 35) ja Novire OÜ juhataja K. Trompi 10. detsembri 2024 e-kirjaga (dtl 66). Maakohus pidas neid tõendeid ebausaldusväärseks, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et Novire OÜ töötajal oli olemas arvamuse andmiseks pädevus.
14.1.Maakohus ei selgitanud hagejale, et ta peab arvestades kostja vastuväiteid tõendama Novire OÜ pädevust ja asjatundlikkust gaasitööde tegemisel. Nõustuda tuleb hagejaga, et maakohus saanuks kahtluse korral ja TsMS § 231 lg 1 alusel kontrollida Novire OÜ pädevust avalikust allikast, milleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebileht. Maakohus saanuks teha ka hagejale ettepaneku esitada Novire OÜ pädevuse kohta täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2 teine lause). Jättes avaliku teabe kontrollimata ja/või hagejale täiendavate tõendite esitamise ettepaneku tegemata, rikkus maakohus oluliselt menetlusnormi, sest kohtu seisukoht OÜ Novire arvamuse osas oli hagejale üllatav, maakohus rikkus sellega kohtu selgitamiskohustust (TsMS § 392 lg 1 ja § 351). Tõendi hindamisel lähtus maakohus ka ebaõigest seisukohast, et hagejale korteri valduse üleandmise ajal ei olnud gaasipliit torustikuga ühendatud ja gaasiühendus torustikust oli suletud.
14.2.Ringkonnakohus võttis asja juurde hageja poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud uued tõendid, milleks on Haridus- ja Teadusministeeriumi 10. juuni 2025 tõend, samuti Gaasikasutuskoolituse OÜ pädevustunnistused nr-d KGS 3506-19, KGS 928-24, KGS 350019, KGS 923-24, mis tõendavad, et Novire OÜ juhatuse liikme ja akti allkirjastanud K. Trompi teadmised vastasid akti koostamise ajal gaasitöid tegeva isiku nõutele vastavalt seadme ohutuse seaduses sätestatule, alljärgnevas ulatuses: A, B ja C kategooria maa-, bio- ja tööstusgaasipaigaldise ja -seadme remontimine, hooldamine, paigaldamine ja demonteerimine, samuti on ta pädev tegema nende paigaldiste järelvaatust.
14.3.Novire OÜ akti kohaselt tekkis korteris tulekahju, kuna gaasipliiti gaasitorustikuiga ühendava vooliku ja kraani vahele oli paigaldatud plastmassist rõngas, mis pole ette nähtud ühenduse tihendamiseks. Kuna korteris puudub maandus, hakkas gaasipliit end maandama läbi gaasipüstaku. Vooliku ja kraani vahel tekkis sädelus, millest süttis kraani jäänud jääkgaas. Lekkinud vool oli niivõrd tugev ja ohtlik, et sulatas rauast vooliku detailile augu sisse. Gaasipliit muutus kasutuskõlbmatuks. Aktile on lisatud fotod (dtl 36–39). 10. detsembri 2024 e-kirjas märkis K. Tromp täiendavalt, et „seinal olev must jälg on tekkinud põlengust, heledam osa keset musta laiku ei ole puhas tapeet, vaid söestunud tapeet. Eelmine omanik oli lasknud ühendada gaasipliidi torustikuga inimesel, kellel puudus selleks erialane kompetents või oli seda teinud ise. Liite vahel tekkinud gaas süttis, sest tekkis sädelus voolu läheduses, mille põhjustas elektrisüsteem. Fotolt on näha, et ca 4mm pakusesse terasesse on sulanud auk, hiljem avastasin samasuguse augu ka vooliku mutri juurest. Terase sulamisse põhjustas elektriline kaarleek, mille temperatuur on 4000 kraadi. Antud metall sulab 1100 kraadi juures. Kui juuresolijad ei oleks sulgenud gaasi juurdevoolu ja eemaldada pliiti vooluvõrgust, oleks korter või kortermaja maha põlenud“.
14.4.Ringkonnakohus leiab, et hageja on Novire OÜ akti, akti lisaks olevate fotode ja K. Trompi e-kirjaga tõendanud, et korteris asunud gaasitorustiku ja gaasipliidi ühendus ei olnud hagejale korteri valduse üleandmise ajal vaba puudustest, sest ei vastanud asjale tavapäraselt esitatavatele nõuetele. Maakohtu seisukoht, et hageja tõenditest ei ole tuvastatav, et korteri gaasitorustikul oleks esinenud mingeid puudusi, ei ole kooskõlas uuritud tõenditega. Novire OÜ aktist ja K. Trompi e-kirjast saab selgelt järeldada, et gaasivooliku ja kraani vahele oli paigaldatud plastmassist rõngas, mis ei olnud ette nähtud ühenduse tihendamiseks ja gaasipliidi vooluvõrku lülitamisel süttis liite vahele tekkinud gaas.
8
14.5.Kostja ei ole oma vastuväiteid gaasitööde aktile tõendanud. Kostja kahtlused K. Trompi kui asjatundja pädevuse osas on hageja poolt esitatud tõenditega ümber lükatud. Gaasilekke põhjuste tuvastamine vajab eriteadmisi ning hageja ongi esitanud eriteadmisi omava pädeva isiku arvamuse. Kostja väited ei ole käsitletavad eriteadmistega isiku arvamusena, mida kohus peaks tõendite kogumis hindama. See, millal hageja saatis kostjale gaasitööde akti (kostja sai selle enda väitel 4. oktoobril 2024) ega ka see, kas akt tuli kanda Tehnilise Järelevalve Infosüsteemi, ei mõjuta praegusel juhul kohtu hinnangut hageja tõenditele. Põhjendatud ei ole ka kostja need vastuväited, mis tuginevad hageja kohustusele enne gaasiseadme kasutusele võtmist teha audit kooskõlas majandus- ja taristuministri 16. juuli 2015 määrusega nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamine“. Määrus reguleerib gaasipaigaldiste, aga mitte gaasiseadmete auditeerimist. Määruse § 2 lg 2 järgi on gaasipaigaldis gaasitorustike-, ja nendega seotud ehitiste statsionaarselt paigaldatud talitluslik süsteem. Gaasipaigaldise osaks on ka sellele paigaldatud ohutus-, juhtimis-, mõõte- ja reguleerseadmed. Gaasipliit gaasipaigaldise osaks ei ole. Määrusest ei oleks saanud tekkida hagejale kohustusi ka seetõttu, et määruse § 14 lõikes 2 sätestatud erakorralise auditi tegemise kohustust, mille rikkumisele kostja oma vastuväidetes tugineb, ei kohaldata määruse § 14 lõike 4 järgi üksik-, kaksik-, rida- või korterelamus paiknevale gaasipaigaldisele. Vaidlust ei ole, et hageja ostis korteri korterelamusse. Ka müügilepingust ei tulene, et hageja pidi enne gaasipliidi kasutamist tellima gaasiseadme kontrolli pädeva isiku poolt.
15.Kuivõrd ringkonnakohus tuvastas müügieseme puuduse (gaasipliidi puuduliku ühenduse gaasitoruga), milles pooled müügilepingus kokku ei leppinud, samuti ei pidanud hageja ostjana seda puudust ära tundma korteri visuaalsel ülevaatamisel, on tegemist müügieseme varjatud puudusega, mille eest müüja, st kostja vastutab. Ringkonnakohus leiab, et asja lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja valduse üleandmise ajal hagejale. Hageja on selgitanud, et korter oli ostetud tütrele ja vahetult enne kooliaasta algust 29. augustil 2024 soovitigi esimest korda gaasipliiti kasutada. Kostja ei ole seda hageja väidet kahtluse alla seadnud ja on kinnitanud, et enne korteri müüki gaasipliiti aasta jooksul ei kasutatud, korteri värskendusremondi ajal augustis 2023 ühendati pliit lahti vooluvõrgust ning vana pikendusjuhe visati ära. Seega vastutab kostja müüjana asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, sh sellega tekitatud kahju eest (VÕS § 218 lg 1, § 115). Hageja teatas kostjale asja lepingutingimustele mittevastavusest 9. septembri 2024 e-kirjaga, st mõistliku aja jooksul (VÕS § 220 lg 1). Müüja vastutust välistavad asjaolud puuduvad.
16.Pooled vaidlevad ka gaasiplahvatusega hagejale tekitatud kahju suuruse üle. 16.1.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 127 lg-d 1 ja 4 tuleb kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel rakendada nende koosmõjus – kahju tekitaja peab hüvitama tema rikkumisest tulenevad, st sellega põhjuslikus seoses olevad, kahjulikud tagajärjed.
16.2.Hagiavalduse kohaselt koosneb hageja kahjunõue 1018 eurot järgmistest osadest: gaasifirma väljakutse kulu 79,30 eurot; uue kahe põletiga gaasipliidi ostuhind 205 eurot, millele lisandub saatekulu 15 eurot; seinakahjustuse likvideerimise kulu 490 eurot (14 m 2 seinapinnal värvitud tapeedi eemaldus, uue tapeedi paigaldus ja värvimine; uus värvitav tapeet 43,20 eurot, lisandub saatekulu 8 eurot; kohtueelne õigusabikulu 177,50 eurot (veebinõustamine, dokumentide läbitöötamine, nõudekirja koostamine). 9
16.3.Ringkonnakohus leiab, et hageja on kahju suurust tõendavad tõendid esitanud. Nendeks tõenditeks on: Novire OÜ arve nr 240901; tapetseerimistööde hinnapakkumine; viited Electrolux (gaasipliit) ja Decora (tapeet) hinnakirjale; OÜ Hugo arved nr 221955 ja 241519 koos tehtud tööde kirjeldusega. Kostja ei ole neid hageja tõendeid kummutavaid tõendeid kohtule esitanud ega soovinud seda teha ka pärast ringkonnakohtu vastavaid selgitusi kohtuistungil. Fotodelt on kohtule nähtav, et köögiseinal olev tapeet sai gaasiplahvatuse tulemusena kahjustada ja määrdus. Vastuseks kostja vastuväidetele märgib ringkonnakohus, et nõustub hageja seisukohaga, et kahju hüvitamiseks tuleb uuesti tapetseerida kõik köögi seinad, kuna ühe tapeedipaneeli vahetus tekitaks ülejäänud seintes nii mustri kui värvi erinevuse. Selline on ka vastav kohtupraktika. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et gaasiplahvatuse jälje köögiseinal saaks likvideerida muul viisil, näiteks pesemise teel.
16.4.Kahjuna on VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 3 mõttes käsitletav ka kohtueelne mõistlik õigusabikulu, mis on tehtud selleks, et püüda asja esmalt kohtuväliselt lahendada. Selline kulu oli kostjale ettenähtav ning hõlmatud lepingu kaitse-eesmärgiga ning põhjuslikus seoses kostjate kohustuste rikkumisega. Ringkonnakohus märgib, et kohtueelsete õigusabikulude mõistlikkuse hindmine on VÕS § 128 lg 3 mõttes kohtu kaalutlusotsus. Hugo OÜ arvete kohaselt osutati hagejale õigusabi teda konsulteerides ja koostati nõudekiri. Hugo OÜ osutas õigusabi hinnaga 99 eurot/h (koos käibemaksuga). Arvestades õigusabi teenuse keskmist turuhinda (näiteks 29. mai 2025 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-17399 on Riigikohus pidanud põhjendatud tunnitasu suuruseks õigusabi eest 200 eurot/h (ilma käibemaksuta)) peab ringkonnakohus hagejale osutatud teenuse kogukulu 177,50 eurot (koos käibemaksuga) mõistlikuks ja vajalikuks.
16.5.Ringkonnakohus leiab, et hagejal tekkinud kahju on müügilepingu alusel kostja poolt hagejale üle antud puudustega asja üleandmise tagajärg, sest gaasiplahvatus tekkis gaasipliidi kasutamisel gaasipliidi puuduliku ühenduse tõttu gaasitorustikuga, st et esineb põhjuslik seos müügilepingu rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Nõutav kahjuhüvitis on kooskõlas kahju hüvitamise eesmärgiga, samuti pidi sellises suuruses kahju olema kostjale müügilepingu rikkumise tagajärjena ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Välja mõistetava kahju suurust vähendavaid asjaolusid VÕS § 139 ja § 140 järgi ei esine.
17.Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et hagi tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuna 1018 eurot ja viivis sellelt rahasummalt alates hagi esitamisest
12.novembril 2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
18.Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab hagi, jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Ringkonnakohus määrab kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse (TsMS § 174 lg 5). Hageja on esitanud menetluskulu nimekirjad, mille kohaselt on tema menetluskulu suuruseks maakohtus 1171 eurot ja ringkonnakohtus 1435 eurot. Menetluskulu sisaldab mõlemas kohtuastmes riigilõivu 280 eurot, ülejäänud kulu on kulutused õigusabile. Menetluskulu nimekirja kohaselt kulus hagejal õigusabile 9 h ja ringkonnakohtus 11,667 h. Kostja leiab, et hageja menetluskulu tuleb jätta tema enda kanda. Hageja menetluskulu ringkonnakohtus ei ole põhjendatud ka seetõttu, et maakohtu eksituse olulise asjaolu tuvastamisel põhjustas hageja esindaja ebaõige vastus kohtuniku küsimusele kohtuistungil, samuti ei olnud õigusabi hagejale hädavajalik. 10
TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus vastaspoolelt välja poole menetluskulu üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et mitte kogu hageja kasutatud õigusabi ei pea kandma kostja. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vajalik on õigusabi, mida on kasutatud menetlusdokumendi koostamisele ja kohtuistungil osalemisele ja istungi ettevalmistamisele. Poole konsulteerimine peab olema hõlmatud nende toimingutega. Ringkonnakohus vähendab hageja põhjendatud menetluskulu suurust maakohtus 7 h-ni. Asja olemust ja ringkonnakohtus läbiviidud menetlustoiminguid arvestades ei saa pidada põhjendatuks hageja menetluskulu ringkonnakohtus ulatuses, milles see ületab hageja põhjendatud menetluskulu suurust maakohtus. Mittevajalikud olid hageja kirjalikud menetlusdokumendid 10. septembrist 2025 ja asja sisulisele arutamisele järgnevast ajast (v.a menetluskulude nimekiri), mille esitamiseks ringkonnakohus hagejat ei kohustanud. Ringkonnakohus peab põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks kulu apellatsioonkaebuse koostamisele ja kohtuistungil osalemisele, sh ettevalmistamisele kokku 7 h. Arvestades eeltoodut on hageja põhjendatud menetluskulu kummaski kohtuastmes koos riigilõivuga 973 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Ringkonnakohus leiab, et sellises ulatuses õigusabi kasutamine oli hagejale vajalik. Seda, et kohus eksis olulise asjaolu tuvastamisel, ei saa ette heita hageja esindajale ning jätta kohtu eksimuse tõttu hageja menetluskulusid hageja enda kanda. Kostja vaidles hageja nõudele ka apellatsioonimenetluses vastu. Kostjal tuleb temalt välja mõistetud menetluskuludelt tasuda ka viivist (TsMS § 177 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.