13.10.2025, Tallinn lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
Tsiviilasja number
2-25-105730
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi S. B. nõudes
Tsiviilasja hind
288,18 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: S. B. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
vastu võla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja T AS ja kostja vahel 14.05.2019 sõlmitud kliendilepingu nr XXX ja 28.05.2019 sõlmitud seademete kasutuslepingu nr XXX alusel sideteenuse tasu võlg ja seadme üürivõlg (põhivõlg) 85,79 eurot, viivis põhivõlalt perioodi 21.05.2022-13.10.2025 eest 68,17 eurot ja viivis põhivõlalt alates 14.10.2025 kuni põhivõla tasumiseni 24% aastas.
3.Jätta rahuldamata T AS ja kostja vahel sõlmitud seademete kasutuslepingust nr XXX tulenev seadmete hüvitamise nõue 51,57 eurot ja sellelt arvestatud viivise nõue.
5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 100 eurot.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 100 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni 100 euro tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas 16.04.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu ja 13.05.2025 täiendatud hagiavalduse järgmiste nõuetega:
1.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja T AS ja kostja vahel 14.05.2019 sõlmitud kliendilepingust nr XXX ja 28.05.2019 sõlmitud seademete kasutuslepingust nr XXX tulenev võlgnevus 137,54 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja hagi esitamise seisuga (16.04.2025) sissenõutavaks muutunud viivis 87,63 eurot;
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 17.04.2025 kuni põhinõude summas 137,54 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras, s.o 24% aastas.
2.Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.
2.1.Hageja väitel on nõude aluseks kostja ja T AS vahel sõlmitud leping(ud): 14.05.2019 sõlmitud kliendileping nr XXX ja 28.05.2019 sõlmitud tähtajatu seadmete kasutusleping nr XXX, mille alusel tarbis kostja interneti ja/või nuti TV ja/või telefoni teenust, üüris seadet digiboks Arris VIP5305 ja ruuter Inteno DG200A. Kliendileping on sõlmitud elektrooniliselt XXX e-keskkonnas ning seadmete kasutusleping allkirjastatud käsikirjaliselt. Kliendilepingut (hagi lisa 1) ja seadmete kasutuslepingut (hagi lisa 2) allkirjastades on kostja nõustunud lepingute lahutamatuks osaks olevate üldtingimustega. Pooled on lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et: “Käesolev seadme(te) kasutusleping (edaspidi: Leping) on sõlmitud XXX ja Kliendi vahel Lepingus nimetatud seadme(te) (edaspidi: Seade) kasutamiseks Kliendi poolt kooskõlas Lepingus ja Seadme suhtes rakenduvates Kasutustingimustes tooduga”. Vastavalt XXX seadmete kasutustingimuste punktile 1.2: “Omavahelistes suhetes juhinduvad Pooled Kliendilepingust, Üldtingimustest, Hinnakirjast, Lepingust, asjakohastest kampaaniatingimustest ja Tingimustest. Tingimustes reguleerimata küsimustes (sealhulgas Tingimuste muutmise osas) lähtuvad Pooled Kliendilepingus ja Üldtingimustes (edaspidi Üldtingimused) sätestatust”. Lepingu allkirjastamisega on kostja kinnitanud, et XXX on seadme suhtes rakenduvad kasutustingimused kostjale kättesaadavaks teinud ning kostja on nendega tutvunud ning kohustub neid täitma. Seega XXX üldtingimused on lepingu osaks vastavalt seadmete kasutustingimuste puntkile 1.2, millega kostja on lepingu allkirjastamisega nõustunud.
2.2.Lepingus on välja toodud asjaolu, et seadmed on kostjale üle antud, millega on kostja lepingut allkirjastades nõustunud. Vastavalt XXX seadmete kasutustingimuste punktile 3.1: “Seade loetakse Kliendi poolt vastu võetuks ja Seadme otsene valdus XXX Kliendile üle läinuks olenevalt Seadme kätte toimetamise viisist kas Lepingu, Seadme üleandmise- vastuvõtmise akti või mõne muu Seadme üleandmist- vastuvõtmist tõendava dokumendi (näiteks saateleht) või Seadmete kättesaamist kinnitava muu toimingu (näiteks Seadme vastuvõtmine pakiautomaadi kaudu personaalset uksekoodi kasutades) alusel. Seadme juhusliku hävimise või kahjustumise risk läheb XXX Kliendile üle Seadme vastuvõtmise hetkest”. Ning vastavalt kasutustingimuste punktile 3.3: “Kui Seadme vastuvõtmise aluseks oleval dokumendil ei ole toodud Seadme seerianumbrit, on Kliendile üle antud Seadme seerianumbri info Kliendile kättesaadav, kui Klient logib Kodulehe www.XXX.ee kaudu sisse Iseteenindusse”. Seadmete kättesaamist kostja poolt tõendavad lepingus märgitud seadmete seerianumbrid, mis märgiti lepingusse lepingu sõlmimisel.
2.3.T AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja võttis endale teenuse lepingu sõlmimisega kohustuse T AS osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas T AS teenuseid nende eest tasumata. T AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved (summades ei ole arvestatud arvetel kajastuvat viivist): Arve nr Summa Tasumata Maksetähtaeg 20220413308962 29,98 20.05.2022 20220514053738 29,98 20.06.2022 20220614760153 16,91 20.07.2022 20220715650364 60,67 20.08.2022 2
Kokku: 137,54 Arvel nr 20220413308962 kajastuv laekumine summas 29,98 eurot on arvestatud 31.03.2022 arve summa 29,98 eurot katteks.
2.4.Lepingu lõppemine. Vastavalt XXX seadmete kasutustingimuste punktile 5.4.1: "XXX on õigus Leping täies ulatuses või konkreetse Seadme osas ühepoolselt üles öelda, teatades sellest Kliendile vähemalt 5 (viis) kalendripäeva ette, kui Klient rikub Lepinguga võetud kohustusi (sh on Kliendil tekkinud XXX ees võlgnevus)”. VÕS § 334 lg 1 kohaselt üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Vastavalt lepingu tingimustele tuli kostjal renditud seadmed tagastada XXX esindusse. Kostja ei ole renditud seadmeid hagejale tagastanud kasutustingimustes toodud 30 kalendripäeva jooksul lepingu lõppemisest. T AS saatis 06.07.2022.a kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse koos täiendava tähtajaga võlgnevuse tasumiseks, s.o hiljemalt 20.07.2022.a. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, ütles XXX kostjaga sõlmitud lepingud üles 21.07.2022.a. Ülesütlemise teatise osas esitab hageja täiendava tõendina e-kirja nõude loovutamise ja koostöö ettepaneku kohta, mis saadeti hageja esindaja poolt kostja lepingujärgsele e-posti aadressile XXX.
2.5.Kostja ei tagastanud renditud seadmeid T AS-le. Seoses lepingu rikkumisega kohustus kostja hüvitama seadme digiboks Arris VIP5305 maksumuse 24,75 eurot ja seadme ruuter Inteno DG200A maksumuse 27 eurot, kokku 51,75 eurot, mille on hageja arvestanud põhiosasse. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Hageja nõue tugineb lepingus toodud seadmete tingimustele (kahjuhüvitis seadmelepingu rikkumisel) ja XXX seadmete kasutustingimustele, millega kostja on lepingu allkirjastamisega nõustunud. Vastavalt XXX seadmete kasutustingimuste punktile 4.1: “Lepingu lõppemisel konkreetse Seadme osas on Klient kohustatud vastava Seadme XXXe tagastama”. VÕS § 115 lg 2 kohaselt Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu. Vastavalt kasutustingimuste punktile 4.4: “Kui Klient ei ole tagastanud tagastamisele kuuluvat Seadet 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul Lepingu lõppemisest, loetakse, et XXX on kaotanud viivituse tõttu huvi Seadme tagastamise vastu. Taolisel juhul loobub XXX Seadme tagastamise nõudest ja XXX on õigus nõuda Kliendilt Seadme tagastamise asemel Lepingus määratletud suuruses kahjuhüvitist Lepingu rikkumise eest ning XXXe tekitatud kahju hüvitamist osas, mida vastav kahjuhüvitis ei kata”. Seoses lepingu rikkumisega kohustus kostja hüvitama seadme digiboks Arris VIP5305 maksumuse 24,75 eurot ja seadme ruuter Inteno DG200A maksumuse 27,00 eurot, kokku 51,75 eurot, mille on hageja arvestanud põhiosasse. Seadmete maksumus tuleneb lepingu tingimustes märgitud seadmelepingu rikkumisest alates 3. aastast. Pooled sõlmisid lepingu 28.05.2019. XXX ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 21.07.2022, seega on seadmed kostja kasutuses olnud 3. aastat ning kahjuhüvitise summaks seadmelepingu rikkumine alates 3.aastast.
2.5.T AS loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja selgitab, et T AS loovutab hagejale kõik võlgniku vastu olevad lepingud. XXX käsitleb isikuid tervikuna ja loovutab kõik isikuga seotud lepingud korraga, kuna kõik 3
lepingud lõpetatakse üheaegselt ja loovutatakse isiku nõuded koos kõigi lepingutega. Hageja selgitab, et T AS kliendid sh kostja, on T AS andmebaasis registreeritud nö ühe kliendi numbriga (käesoleval juhul nr XXX), mille alla hõlmatakse kõik kliendiga sõlmitud lepingud. Ka arved, mis kliendile/kostjale väljastatakse, hõlmab kõikide lepingute alusel esitatud teenuste/ kauba eest, esitatud summasid. St iga lepingu alusel ei väljastata eraldi arvet, vaid arved hõlmavad kõiki teenuseid nagu arvetel näha. Ka viitenumber mida klient kõikide lepingute alusel osutatud teenuste eest tasub on üks (käesoleval juhul XXX). Ühel arvel kajastatakse kõikide lepingute alusel olevaid summasid eraldi ridadena. Seega on andmebaasis klient hõlmatud kindla numbriga, mis käesoleval juhul on nr XXX, mis hõlmab kõiki kliendiga sõlmitud lepinguid. Ka lepingu lõpetamisel lõpetatakse kõik lepingud kliendi numbri alusel. Ka hagile lisatud lepingute lõpetamise on märgitud viitenumber on seotud kliendinumbriga, millele lisatud algusesse 991 ja lõppu 4.
2.6.Hageja nõuab XXX lepingu üldtingimuste punkti 8.1.11. alusel võla sissenõudmiskulude 30 eurot hüvitamist ja selgitab nende kujunemist: 27.12.2024.a esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot, 06.01.2025.a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 13.02.2025.a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, mis sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
2.7.Üldtingimuste punktis 10.8.1 on sätestatud, et kui Klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on T AS-l õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud määras. Seaduses sätestatud määra aluseks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär 0%, millele lisandub 8% aastas. Seega kolmekordne viivisemäär on 0% + 8% x 3 = 24% aastas. Hageja arvestab viivist viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 21.08.2022.a põhisummalt 137,54 eurolt 24% aastas.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohtuotsuse tegemise eeldused Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatuks loetud 08.06.2025, teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja hagile vastanud ei ole. Kohus täitis selgitamiskohustust 05.05.2025 (dtl 76) ja menetlusse võtmise määruses (dtl alates 90).
4.Sideteenuse tasu ja seadme üüri võlg
4.1.Hageja on kohtule esitanud XXX kliendilepingu nr XXX (dtl 32), mille alusel osutatud teenuste eest tasumata arvete alusel nõuab hageja võlga. Elektroonilise side seaduse kohaselt on elektroonilise side teenus kokkulepitud tingimustel elektroonilise side võrgu kaudu osutatav teenus, milleks on internetiühenduse teenus, isikutevahelise side teenus või muu teenus, mis seisneb tervikuna või peamiselt signaalide edastamises, kuid mis ei ole meediateenus. ESS § 91 kohaselt toimub sideteenuse osutamine lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel ning sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping. ESS § 961 lõike 2 kohaselt on teenusepakett sideettevõtja poolt tarbijale vähemalt kahe või enama sideteenuse osutamine sama sideteenuse lepingu alusel. ESS § 951 ja 96 sätestavad sideteenuse lepingu kohustuslikud tingimused. Muuhulgas peab sideteenuse leping sisaldama: hinnapakett, teenuse tasud, allahindlus selle olemasolu korral ja arveldamise kord; hinnakirja või hinnakirja üksikasjad ja pakutava teenuse liigi, sealhulgas vajaduse korral arveldusperioodil hinnakirjaga hõlmatud andmeside mahu ja täiendava sideühiku hinna; numbrid või teenused, millele kohaldatakse eritasu; teenusepakettide ja pakettide puhul, mis hõlmavad nii 4
teenuseid kui ka terminalseadmeid, paketi üksikosade hinnad, kui neid turustatakse ka eraldi; teave teenusepaketi lepingu kestuse, kestuse pikendamise ja lepingu lõpetamise kohta ning teenusepaketi või selle elementide lõpetamise tingimused. Sideteenus on olemuselt töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1), millest tuleneva tasu nõude eelduseks on kehtiv leping, kokkulepe tasu kohta, et teenus on osutatud ja vastu võetud. Kui aga lepinguga oli kokku lepitud, et teenuseosutaja esitab töö eest regulaarselt tasuarveid, mis muutuvad sissenõutavaks arvel näidatud kuupäeva möödudes, ei tule hagejal töö tegemist ega vastuvõtmist tõendada. Seega üksnes arvest ei piisa nõude rahuldamiseks. Hageja väitel on kliendileping sõlmitud elektrooniliselt XXX e-keskkonnas. Hageja väitel kliendilepingut ja seadmete kasutuslepingut allkirjastades on kostja nõustunud lepingute lahutamatuks osaks olevate üldtingimustega. Kohtule esitatud kliendilepingul ei ole kummagi poole allkirja. Kliendilepingusse on märgitud kostja nimi, isikukood, aadress, kuupäev 14.05.2019. Hageja on esitanud lepingu sõlmimise tõendamiseks logid (dtl 105). Hageja selgitas täiendavalt (dtl 115), et lepingu sõlmimine nähtub logis olevatest andmetest „StateCode“ „Signed“, kuupäev 14.05.2019 ja kostja nimi, isikukood. Kohus saab sellest aru nii, et kostja ei ole lepingud ei omakäeliselt ega digitaalallkirjaga allkirjastanud, et kostja teostas mingi muu toimingu, mida hageja käsitleb allkirjastamisena. Eraldi failina on hageja esitanud T ASi üldtingimused (dtl 36). Üldtingimuste punktis 7.2.7. on sätestatud, et kliendil on kohustus maksta XXXe tasu vastavalt esitatud arvele ja sellel märgitud rekvisiitidele (arveldusarve numbrile, viitenumbrile vms) ning tähtajaks. Ka kliendilepingu punktis 4 on sätestatud, et teenuste ja ostetud kaupade eest peab klient maksma XXXe tasu vastavalt esitatud arvele sellel märgitud maksetähtajaks. Kliendilepingu punktis 2 on sätestatud, et XXX osutab Kliendile Teenuseid ja müüb kaupu tingimustel, mis on toodud Üldtingimustes, Hinnakirjas, Teenuse kohta kehtivates Teenusetingimustes ja muudes Tingimustes. XXX viitab Tingimustele Kliendile Teenuse, kauba või e-Keskkonna pakkumisel või Kliendiga Lepingu sõlmimisel ning võimaldab Kliendil Tingimustega tutvuda. Tingimused on Lepingu osaks ja Pooled kohustuvad neid järgima. Ning punktis 3 on märgitud: Kliendilepingu sõlmimisega Klient kinnitab, et ta on Üldtingimuste ja Andmete kasutamise põhimõtetega tutvunud ning kohustub neid täitma. Hageja ei ole hagis esile toonud, kas kostjal oli lepingu sõlmimise ajal võimalik üldtingimustega ka reaalselt tutvuda. Hageja vastas täiendavalt kohtule, et kehtivad tingimused on ja olid alati saadavad T AS kodulehel. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et T ASi ja kostja vahel kokkulepe, et teenuseosutaja esitab töö eest regulaarselt tasuarveid, mis muutuvad sissenõutavaks arvel näidatud kuupäeva möödudes ning seega ei tule hagejal töö tegemist ega vastuvõtmist tõendada. Hageja on esitanud 4 arvet. Kohus palus hagejal esile tuua, millisel viisil ja kuhu kostjale arved saadeti. Hageja vastas, et T AS saatis kostjale arveid, meeldetuletusi jne kostja poolt lepingute sõlmimiselt antud e- postiaadressile XXX. 30.04.2022 ja 31.05.2022 esitatud arvetes on „Koduinternet 100M“ kuutasu 25 eurot kuus. 30.06.2022 esitatud arves on „Koduinternet 100M“ kuutasu 7,50 eurot, „ühenduse säilitamise tasu võla tõttu piiratud ajal 10.06.22. - 30.06.22“ 4,43 eurot. 31.07.2022 esitatud arvel on „koduinternet ühenduse säilitamise tasu võla tõttu piiratud ajal (01.07.22 - 25.07.22)“ 4,99 eurot. Hageja ei ole hagis välja toonud koduinterneti teenuse tasu kokkulepet ega esitanud hagiga koos hinnakirja. Vastuseks kohtu täpsustavale küsimusele esitas hageja hinnakirja ning selgitas, et kostjal tuli tasuda koduinternet 100M / 100M eest 25 eurot kuus hinnakirja punkti 1.1.1.12 kohaselt. Kuivõrd hageja on esile toonud, et T ASi ja kostja vahel oli sideteenuse osutamise leping, et T AS oli esitanud arveid vastavalt üldtingimustele, mis olid lepingu osaks saanud, ning et 5
sideteenuse arved on tasumata, rahuldab kohus sideteenuse tasu võlanõude. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 30.04.2022, 31.05.2022, 30.06.2022 ja 31.07.2022 arvetel välja toodud, tasumata sideteenuse tasu 66,92 eurot.
4.2.Kuivõrd hageja nõuab arvetel toodud summade tasumist, saab kohus aru, et hageja nõuab ka arvel toodud seadmete üüritasu. 30.04.2022, 31.05.2022 ja 30.06.2022 esitatud arvetes on ruuter DG200 seadme üür 2,99 eurot kuus, digiboks Arris VIP5305 seadme üür 1,99 eurot kuus. 31.07.2022 arvel on DG200 seadme üür 24 päeva eest 2,36 eurot, digiboks Arris seadme üür 24 päeva eest 1,57 eurot. Seadme kasutuslepingus ei ole välja toodud üüri. Seadme kasutuslepingusse on märgitud, et Käesolev seadme(te) kasutusleping (edaspidi: Leping) on sõlmitud XXX ja Kliendi vahel Lepingus nimetatud seadme(te) (edaspidi: Seade) kasutamiseks Kliendi poolt kooskõlas Lepingus ja Seadme suhtes rakenduvates Kasutustingimustes tooduga. Lepingul on ka kostja kinnitus, et XXX on talle Seadme suhtes rakenduvad Kasutustingimused kättesaadavaks teinud, ta on nendega tutvunud ning kohustub neid täitma. Eraldi failina on hageja esitanud seadmete kasutustingimused „Tähtajaline kasutus erakliendile“, kehtivad alates 20.01.2016 (dtl 84). Ka seadmete kasutustingimustes „Tähtajaline kasutus erakliendile“ ei ole välja toodud üüri suurust. Hageja ei ole hagis välja toonud kummagi seadme üüritasu kokkulepet ega hagiga esitanud hinnakirja. Vastuseks kohtu täpsustavale küsimusele esitas hageja hinnakirja ning selgitas, et kostjal tuli tasuda seadme ruuter Inteno DG200 eest 2,99 eurot kuus hinnakirja punkti 5.1.1.1 kohaselt ja seadme digiboks Arris VIP5305 eest 1,99 eurot kuus hinnakirja punkti
5.1.1.7.Kuivõrd hageja on esile toonud, et T ASi ja kostja vahel oli seadmete üürileping, et T AS oli esitanud arveid vastavalt üldtingimustele, mis olid lepingu osaks saanud, ning et üüriarved on tasumata, rahuldab kohus seadmete üüriarve võla nõude. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 271 lg 1 alusel 30.04.2022, 31.05.2022, 30.06.2022 ja 31.07.2022 arvetel välja toodud, tasumata üüritasu 18,87 eurot.
5.Hüvitise nõue (seadme tagastamisnõude asemel) Hageja nõuab ka seadme kasutuslepingust tulenevat hüvitist. Hageja selgituste kohaselt kostja ei tagastanud seadet ning nõuab võlga tulenevalt arvest. Kohus saab aru, et hageja nõue tuleneb sellest, et kostja ei tagastanud seadmeid ja selle peale esitas hageja kostjale arve seadmete eest. VÕS § 115 lg 2 sätestab tingimused kohustuse täitmise asemel (st seadme tagastamise nõude) kahju hüvitamise nõudele. Kohus selgitas hagejale, et selle nõude eeldusena tuleb esmalt tuleb esile tuua, et seadmete tagastamise kohustus on tekkinud, st esile tuua, et seadmed on kostjale üle antud ning et üürileping on lõppenud (VÕS § 334). Seejuures tuleb esile tuua, et järgiti üürilepingu lõpetamise tingimusi (seaduses ja lepingus). Teiseks tuleb hagejal esile tuua VÕS § 115 lg 2 eeldused. Samuti tuleb viidata vastavatele lepingulistele kokkulepetele (punkti täpsustega), kui need olemas olid.
5.1.Hageja on kohtule esitanud seadmete kasutuslepingu nr XXX (dtl 34), lepingusse on märgitud seade Digiboks Arris VIP5305, seade Ruuter Inteno DG200A, kuupäev 28.05.2019 ning hageja poolt esile toodud kostja kinnitus, et ta on seadme saanud enda valdusesse. Lepingul on kostja omakäelise allkirja jäljend (ilmselt antud elektroonilises seadmes). Hageja on seega esile toonud ja tõendanud, et seadmed anti kostja valdusesse.
5.2.VÕS § 334 kohaselt peab üürnik üüritud asja pärast lepingu lõppemist tagastama. Seadmete kasutustingimustes „Tähtajaline kasutus erakliendile“, punktis 4 on samuti sätestatud, et Lepingu lõppemisel konkreetse Seadme osas on Klient kohustatud vastava Seadme XXXe tagastama, välja arvatud juhul, kui Leping selle Seadme osas lõppes: 4.1.1 Lepingu punktis 5.2.3 toodud alusel (seoses ajutise lepingu peatamise teenuse rakendamisega) või; 4.1.2 6
Lepingu punktis 5.2.5 toodud alusel (seoses asjaoluga, et möödunud on 1 (üks) aasta vastava Seadme kasutustähtaja lõppemisest). 4.2 Seade peab olema tagastamisel samas seisundis ja komplektsuses, milles Klient Seadme sai, arvestades normaalset kulumist. 4.3 Klient on kohustatud tagastama Seadme XXX esindusse hiljemalt 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul alates Lepingu lõppemisest konkreetse Seadme osas. Kui Klient ja XXX lepivad erandina eeltoodust kokku, et Seadme tagastamine toimub Seadme asukohas, on XXX õigus nõuda Kliendilt sellega kaasnevate kulude hüvitamist (näiteks tehniku visiidi tasu, kulleritasu vms). 4.4 Kui Klient ei ole tagastanud tagastamisele kuuluvat Seadet 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul Lepingu lõppemisest, loetakse, et XXX on kaotanud viivituse tõttu huvi Seadme tagastamise vastu. Taolisel juhul loobub XXX Seadme tagastamise nõudest ja XXX on õigus nõuda Kliendilt Seadme tagastamise asemel Lepingus määratletud suuruses kahjuhüvitist Lepingu rikkumise eest ning XXXe tekitatud kahju hüvitamist osas, mida vastav kahjuhüvitis ei kata. Seega tuleb nõude eeldusena tuvastada, kas üürileping on lõppenud. Hageja väitel ütles võlausaldaja lepingud üles 21.07.2022, olles 06.07.2022 edastanud lepingute ülesütlemise hoiatuse võlgnevuste tõttu, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 20.07.2022. Seadmete kasutustingimustes „Tähtajaline kasutus erakliendile“, punktis 5.4 on sätestatud, et XXX on õigus Leping täies ulatuses või konkreetse Seadme osas ühepoolselt üles öelda, teatades sellest Kliendile vähemalt 5 (viis) kalendripäeva ette, kui: 5.4.1 Klient rikub Lepinguga võetud kohustusi (sh on Kliendil tekkinud XXX ees võlgnevus). Hageja on esitanud tõendi (dtl 58), 06.07.2022 kostjale saadetud e-kirja, teemareal, eesti keelde tõlgituna, lepingu lõpetamise hoiatus, e-kirja sisus on välja toodud, et kostjal on tasumata arve 59,96 eurot, mis tuleb tasuda hiljemalt 20.07.2022 ning et tasumata jätmisel on XXX õigus üles öelda kostjaga sõlmitud lepingud. VÕS § 316 lg 3 ja 4 kohaselt võib üürileandja võib üürilepingu VÕS § 313 lg 1 alusel (st põhjusel, et üürnik on viivituses kahel järjestikusel maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri maksmisega) üles öelda, kui ta on andnud üürnikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14-päevase täiendava tähtaja, hoiatades, et antud tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb ta lepingu üles. Täiendava tähtaja andmisel võib üürileandja määrata, et kui üürnik täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasu, loeb üürileandja pärast selle möödumist lepingu ülesöelduks. 06.07.2022 oli möödunud 2 arve tasumise tähtaeg. Seega oli 2 kuu üüri tasumata jätmine mõjuv põhjus seadme üürilepingu erakorraliseks üles ütlemiseks VÕS § 313 ja 316 mõttes. 06.07 saadetud kirjas andis võlausaldaja kostjale 14 päeva võla tasumiseks ning hoiatas, et tasumata jätmisel on XXX õigus kostjaga sõlmitud lepingu üles öelda. Lepingu üles ütlemise teadet hageja kohtule esitanud ei ole. Kohus juhtis sellele hageja tähelepanu 17.09 saadetud kirjas (dtl 112). Kohus selgitas hagejale, et üles ütlemise hoiatusest ei nähtu T AS-i tahteavaldus, et ta võla tasumata jätmisel loeb T AS lepingud pärast täiendava tähtaja möödumist üles öelduks. Seega ei ole hageja esile toonud, et T AS oleks teinud (ja kostjale saatnud) lepingu üles ütlemise tahteavalduse. Hageja sellele küsimusele midagi täiendavalt ei vastanud ega täiendavat tõendit ei esitanud. Riigikohus on lahendis 2-19-13673 selgitanud, et kui hageja on esitanud hagi alusena asjaolude kogumi, on sellele õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) kohtu ülesanne ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (vt ka TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause, § 652 lg 8). Seega, kui ülesütlemine on materiaalõiguslikult lubatav ja ülesütlemise eeldused on täidetud, on kohtu ülesanne tuvastada, millal vaidlusalune leping üles öeldi. Samas lahendis on Riigikohus punktis 25.6 ka märkinud, et kui tarbijale antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks ja lepingu lõppemise kuupäev kohustuse täitmata jätmise korral ei ole üheselt selge, on VÕS § 416 lg 1 esimese lause järgne tarbijakrediidilepingu ülesütlemine 7
tühine. Kuivõrd VÕS § 416 lõikega 1 võrreldav regulatsioon on ka VÕS § 316 lg 3 ja 4, saab kohtu hinnangul järeldada, et ka üürilepingu üles ütlemine peab olema selge. Kui T AS kirjutas, et tasumata jätmisel on tal õigus leping üles öelda, siis ei saa öelda, et üürnik pidi sellest aru saama nii, et tasumata jätmisel loeb T AS lepingu automaatselt, ilma lepingu üles ütlemise tahteavaldust tegemata, lepingu üles öelduks. Kohus on seega seisukohal, et T AS küll hoiatas kostjat lepingu üles ütlemisest, kuid üles ütlemise tahteavalduse tegemist ei ole ei esile toodud ega tõendatud. Seega on lepingu lõppemine tõendamata. Hageja ei ole esile toonud, et hüvitise nõude õigus oleks tekkinud mõne teisel lepingu punktil alusel ka enne lepingu lõppemist. Seetõttu tuleb seadme hüvitise nõue (arvetel toodud 27 ja 24,75 eurot) jätta rahuldamata, sest eelpooltoodud nõude eeldused on täitmata.
6.Viivisenõue Hageja nõuab viivist viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 21.08.2022.a põhisummalt 137,54 eurolt 24% aastas. Hageja on välja toonud, et üldtingimuste punktis 10.8.1 on sätestatud, et kui Klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on T AS-l õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud määras (0% + 8% x 3 = 24% aastas). VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Kohus rahuldab viivisenõude VÕS § 101 lg 1 punkti 6, § 108 lg 1 ja 113 lg 1 kohaselt. 30.04.2022 esitatud arve alusel rahuldas kohus võla järgmiselt: koduinternet 25 eurot, seadmete üür 2,99 + 1,99 eurot, kokku 29,98 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 20.05.2022. Viivis 29,98 eurolt perioodi 21.05.2022-13.10.2025 eest on 24,46 eurot. 31.05.2022 esitatud arve alusel rahuldas kohus võla koduinternet 25 eurot, seadmete üür 2,99 + 1,99 eurot, kokku 29,98 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 20.06.2022. Viivis 29,98 eurolt perioodi 21.06.2022 - 13.10.2025 eest on 23,85 eurot. 30.06.2022 esitatud arve alusel rahuldas kohus võla koduinternet 7,50 eurot + 4,43 eurot, seadmete üür 2,99 + 1,99 eurot, kokku 16,91 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 20.07.2022. Viivis 16,91 eurolt perioodi 21.07.2022-13.10.2025 eest on 13,12 eurot. 31.07.2022 esitatud arve alusel rahuldas kohus võla järgmiselt: koduinternet 4,99 eurot, seadmete üür 2,36 eurot + 1,57 eurot, kokku 8,92 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 20.08.2022. Viivis 8,92 eurolt perioodi 21.08.2022 – 13.10.2025 eest on 6,74 eurot. Kokku mõistab kohus kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutava viivisena välja 68,17 eurot. Edasiulatuvalt mõistab kohus välja viivise 85,79 eurolt (29,98 + 29,98 + 16,91 + 8,92) kuni võla tasumiseni 24% aastas.
7.Võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue Hageja nõuab XXX üldtingimuste punkti 8.1.11. alusel võla sissenõudmiskulude 30 eurot hüvitamist. Üldtingimuste punktis 8.1.11. on sätestatud, et XXX on õigus loovutada Kliendi suhtes tekkinud võlanõue või anda see sissenõudmiseks üle kolmandale isikule ning edastada võlanõudega seotud andmed XXX poolt volitatud ettevõtetele (nt inkasso- ja krediidiinfo ettevõtted). XXX nõudmisel on Klient kohustatud hüvitama XXXe seoses XXX ja/või teise isiku poolt võlanõude sissenõudmisega tekkinud kulud. Hageja ei ole esile toonud, et poolte vahel oleks olnud lepinguline kokkulepe võla sissenõudmise kulude hüvitamise määrade kohta. Hageja esitas ka hinnakirja, kuid ei toonud välja, et hinnakirjas oleks välja toodud võla sissenõudmise kulude hüvitamise määrad. Ka kohus ei leia neid hinnakirjast. 8
VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et VÕS § 1131 on loodud eesmärgiga lihtsustada majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist seeläbi, et seadusesse on pandud hüvitiste summad (st fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär), mida sissenõudja ei pea tõendama. Erinevalt §-st 1131 ei sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Eeltoodut kinnitab ka VÕS § 113 2 eelnõu seletuskiri. VÕS § 1132 ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Hageja ei ole seega esile toonud, et oleks olnud kokkulepe võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise määrade osas ega tõendanud, et kulud tekkisid just sellises ulatuses, mistõttu jääb hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.
8.Menetluskulud ja kohtulahendi kättetoimetamine
8.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Hageja on hagi esitamisele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses avaldusse märkinud põhivõlana 157,54 eurot (st 20 eurot rohkem, kui hagis) ning viivist nõudnud 124,78 eurot (hagis 87,63 eurot), viivisemäära 0,091644% päevas alusel, samas kui hagis on hageja asunud seisukohale, et viivisemääraks on 24% aastas ehk 0,0657% päevas. Võla sissenõudmiskulusid 30 eurot, on hageja nõudnud nii hagimenetluses kui ka maksekäsu kiirmenetluse avalduses. Kohtule esitatud arvetel on võlg 137,54 eurot. Kohus on seega seisukohal, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses näidanud põhivõla ning viivisenõudenõude põhjendamatult suuremana. Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24) märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta. Arvestades, et hageja on maksekäsumenetlustes valeandmeid esitanud paljudel kordadel ning maksekäsuavaldused on edasi läinud hagimenetlusse, kus hagis on teised andmed, ei saanud hageja ise olla teadmatuses valeandmete esitamisest. Ka ei saa öelda, et tegemist on juhusliku eksimusega. Eksimused saavad juhtuda siiski harva, pisteliselt. Kui hageja väitel oleks tegemist eksimusega, siis järelikult on hageja ise teadlikult pikka aega lasknud eksimustel ka edasi sündida. Maksekäsuavalduses tuleb seejuures avaldajal igal kord kinnitada, et esitatud andmed on õiged. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja õigusabikulud, sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, hageja enda kanda. Kostjalt mõistab kohus hageja kasuks välja riigilõivu 100 eurot. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises 9
lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja lg 2).
8.2.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.