Määruse tegemise aeg ja koht 16.02.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-21-12303
Kohtuasi
X avaldus Y vastu lähenemiskeelu kohaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 31.12.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eva Mägi Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 31.12.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-21-12303 osas, millega maakohus määras X menetluskulud kindlaks suuremas ulatuses kui 1593,40 eurot. Täiendada maakohtu määrust otsustusega maakohtu 10.08.2021 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõude tühistamise kohta. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata X menetluskulude rahaliseks suuruseks 1593,40 eurot. Mõista Y-lt käesoleva määrusega kindlaksmääratud menetluskulud ning seadusjärgses määras viivis X kasuks välja alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
Määruskaebuse lahendamisega seonduvad menetluskulud jätta Y kanda.
5.Määrata X määruskaebemenetluses hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 570,60 eurot ja mõista Y-lt X kasuks välja 570,60 eurot.
6.Määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (570,60 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
7.Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus:
7.1.Rahuldada avaldus osaliselt.
7.2.Kohaldada Y-le lähenemiskeeld X eraelu ja isikuõiguste kaitseks kuni 31.12.2024.
2-21-12303
7.3.Y-l on keelatud:
7.3.1.läheneda X-le lähemale kui 50 meetrit, sh avalikes kohtades;
7.3.2.kõnetada X otse, telefoni teel, kirja teel, elektronkirja teel, lühisõnumi teel või mistahes muul viisil.
7.4.Tühistada Pärnu Maakohtu 10.08.2021 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.
7.5.Määrus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.6.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Y kanda.
7.7.Määrata X maakohtu menetluskulude suuruseks 1593,40 eurot ja määruskaebemenetluse menetluskulude suuruseks 570,60 eurot ning mõista kokku 2164 eurot välja Y-lt X kasuks.
7.8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja) esitas 05.08.2021 Pärnu Maakohtule avalduse Y (puudutatud isik) vastu lähenemiskeelu kohaldamiseks. Avaldaja palub puudutatud isikul kolme aasta jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest keelata läheneda avaldajale äratundmiskaugusele, s.o lähemale kui 100 meetrit, keelata läheneda avaldaja elukohale lähemale kui 100 meetrit ning keelata kõnetada avaldajat otse, telefoni teel, kirja teel, elektronkirja teel, lühisõnumi teel või mistahes muul viisil.
2.Avalduse kohaselt alustas puudutatud isik alates 2014. aastast avaldajale erinevate (enamjaolt ebameeldiva sisuga) kirjade saatmist (peamiselt elektronkirjad ja lühisõnumid), saates sõnumeid nii suhtlusvõrgustikus Facebook kui ka mobiiltelefonile, samuti avaldajale helistamist. Lisaks sellele on puudutatud isik avaldajat alates 2014. aastast jälitanud, sh avaldajale füüsiliselt lähenenud ja avaldajat füüsiliselt ka rünnanud. Puudutatud isik on järgnenud avaldajale koju, avaldaja töökohta (Q), ülikooli, kus avaldaja õppis (F), samuti järgnenud avaldajale erinevatel üritustel ning avaldajaga seal kontakti otsinud (nii verbaalselt kui füüsiliselt). Samuti on puudutatud isik alates 2014. aastast saatnud kirju ja sõnumeid avaldaja perekonnaliikmetele ja sõpradele-tuttavatele (sealhulgas avaldaja endisele elukaaslasele W-le, viimase vennale C-le ja avaldaja emale Ü-le). Vahepeal puudutatud isiku ahistav käitumine avaldaja suhtes vaibus, kuid siis algas uuesti, siis jällegi vaibus ning algas jälle uuesti. Ahistav käitumine algas taas 27.07.2021, mil puudutatud isik ilmus avaldaja elukoha juurde. Alates 27.07.2021 on puudutatud isik saatnud avaldajale järjepidevalt ja igapäevaselt suurel hulgal erinevaid lühisõnumeid (sh sõnumeid, kus lubatakse avaldaja ära
2-21-12303 vägistada). Ka pärast esialgse õiguskaitse kohaldamist on puudutatud isik jätkanud e-kirjade ja sõnumite saatmist.
3.Avaldaja elab pidevas hirmus, et puudutatud isik võib talle tekitada kehavigastusi, kahjustada tema omandit või tekitada avaldajale muul viisil kahju. Suurel hulgal seosetute ja ebameeldiva sisuga sõnumite saatmine on avaldaja igapäevaelu oluliselt häiriv. Puudutatud isik on avaldaja jaoks täiesti tundmatu isik, neil pole olnud varasemalt, s.o enne 2014. aastat, mingit isiklikku kokkupuudet. Samuti pole avaldaja andnud puudutatud isikule mistahes põhjust selliseks käitumiseks.
4.Puudutatud isiku käitumine avaldaja suunal on muutunud avaldajale väljakannatamatuks ja tema igapäevaelu olulisel määral häirivaks. Puudutatud isiku käitumine on õigusvastane. Avaldaja on pöördunud ka politseisse. Nii avaldaja kui tema perekonnaliikmed ja tuttavad on korduvalt palunud puudutatud isikul lõpetada avaldaja ähvardamine, ahistamine ja muu sarnane avaldaja õigusi rikkuv käitumine, kuid pöördumised on lõppenud tulemusteta.
5.Avaldaja arvates aitaks lähenemiskeelu seadmine puudutatud isikut ohjeldada ja seeläbi ära hoida avaldaja isiklike õiguste rikkumisi.
6.Avaldaja ja puudutatud isik ei tööta ühes ettevõttes ega ela lähestikku (erinevates linnades), mistõttu on põhjendatud lähenemiskeelu seadmine 100 meetrit. Puudutatud isiku seisukoht
7.Puudutatud isik esitas korduvalt seisukohti, milles leiab, et tegu on valesüüdistusega ning meilide saatmise põhjus oli ID-varguse lõpetamine, kahjusummade tasumine, vanade probleemide lahendamine ja elukaaslase valiku üle otsustamine. Samuti soovis puudutatud isik avaldajale vaimset nõu anda, sest avaldajal on psühhoos. Puudutatud isik viitab, et pole avaldajaga 6 aastat isiklikult kohtunud.
8.Puudutatud isik ja avaldaja käisid kolm aastat samas koolis ning koolitee lõpus tegid nad koostööd. Koostöö muutus nn sõjaks peale avaldaja rasestumist. Puudutatud isik viitab, et avaldaja jälitas teda ning on kandnud puudutatud isiku sümboolikat ja on käitunud natuke imelikult.
9.Puudutatud isik on sõlminud tsiviilasjas nr 2-20-3807 kompromissi, mille pooleks on ka avaldaja, kuid mida avaldaja on rikkunud. Kompromissi rikkumine on ka üks tülitamise põhjusi.
10.Saadetud kirjad ei sisalda ähvardust, laimu ega valet. Telefonid ja e-post olid avaldajal ilmselt meelega avatud, et teada saada puudutatud isiku tegemistest ja plaanidest. Puudutatud isiku kirjade sisu on tema ajalugu, ärilised tegevused ja plaanid tulevikus. Puudutatud isik on väga spirituaalne inimene ja ta õpib igapäev hingeasju. Avaldaja on puudutatud isiku hingesugulane ning neil on energeetiline ühendus juba koolist saati. Puudutatud isiku eesmärk oli avaldaja vaimsust tõsta, et ta saaks asjadest aru.
11.Puudutatud isik ei ole kedagi peksnud, laimanud ega valetanud ning teda pole kriminaalkorras karistatud. Kohtule esitatud süüteoteated ei vasta tõele ning neid pole uuritud. Puudutatud isikut püütakse näidata ohtliku isikuna.
2-21-12303 Maakohtu määrus
12.Maakohus rahuldas 31.12.2021 määrusega avalduse osaliselt ning kohaldas puudutatud isikule lähenemiskeeldu avaldaja eraelu ja isikuõiguste kaitseks kuni 31.12.2024. Määrusega on puudutatud isikul keelatud läheneda avaldajale lähemale kui 50 meetrit, sh avalikes kohtades, ja kõnetada avaldajat otse, telefoni teel, kirja teel, elektronkirja teel, lühisõnumi teel või mistahes muul viisil. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 2596 eurot ja viivise.
13.Maakohus järeldas poolte seisukohtadest, et avaldajal ja puudutatud isikul ei ole kunagi lähedasi suhteid olnud, sh sõprussuhteid, kuid sellest olenemata on puudutatud isik otsinud mitme aasta vältel avaldajaga kontakti. Puudutatud isik on avaldajale saatnud ühepoolselt mitmeid tekstisõnumeid ja kirju, milles kirjeldab puudutatud isik enda minevikku ja mõningaid tulevikuplaane, aga samas on sõnumid ka avaldajat solvava ning ähvardava alatooniga.
14.Puudutatud isik toob korduvalt esile mitmeid avaldaja eraeluga seotud asju, kuid jääb arusaamatuks, kuidas need asjaolud õigustavad puudutatud isiku käitumist. Kohtule ei ole esitatud ühtegi adekvaatset põhjendust selle kohta, miks puudutatud isiku sekkumine avaldaja eraellu, sh kellega avaldaja koos elab, millega avaldaja tegeleb ja kellega avaldaja lapsi saab, on põhjendatud. Avaldaja ei ole avaliku elu tegelane ning tal puudub igasugune lähisuhe või seos puudutatud isikuga. Puudutatud isiku seisukohast ja tema edastatud sõnumitest nähtub, et ta on veendumusel, et avaldaja on tema hingesugulane, kuid jääb arusaamatuks, mille põhjal puudutatud isik sellisele järeldusele jõuab – avaldaja ei ole puudutatud isiku sõnumitele ja kirjadele aastate vältel vastanud ning nende vahel ei ole kunagi olnud lähedasi suhteid.
15.Puudutatud isik on viidanud, et avaldaja on meelega hoidnud enda telefoni ja e-postkasti avatuna, et olla kursis puudutatud isiku tegemistega. Kohus selgitas, et telefoninumber ja e-postkast on tänapäeval vajalikud vahendid, et olla kättesaadav lähedastele, asutustele ning tööga seotud asjaoludel. On meelevaldne järeldada, et avaldaja on kättesaadav selleks, et olla kursis puudutatud isiku tegemistega.
16.Otsitud on puudutatud isiku väited, et kirjade saatmine on olnud seotud tsiviilasjas nr 2-20-3807 sõlmitud kompromissiga, mille pooleks oli avaldaja. Puudutatud isiku saadetud kirjad avaldajale, mis on toimikusse esitatud, sellist väidet ei kinnita. Samuti nähtub kohtute infosüsteemist, et avaldaja ei olnud tsiviilasjas nr 2-20-3807 kinnitatud kompromissi pooleks.
17.Kohus asus seisukohale, et eeltooduga on tõendatud ja veenvalt põhistatud, et puudutatud isiku käitumine ohustab eelkõige avaldaja vaimset puutumatust. Massiliste e-kirjade (sh piltide) ning tekstisõnumite saatmine, mille sisu on kohati segane ning millest võib järelda, et avaldajast on saanud puudutatud isiku kinnisidee, tekitab avaldajas põhjendatult hirmutunnet ning põhjustab häiritust avaldaja igapäevases elus. Kohus on menetluse kestel kohaldanud esialgset õiguskaitset ning keelanud puudutatud isikul saata avaldajale mh e-kirju ja sõnumeid. Puudutatud isik on sellest hoolimata jätkanud avaldajale mitmete sõnumite ja kirjade (sh piltide) saatmist. Ärakuulamistel tõi avaldaja välja, et puudutatud isik on menetluse kestel saatnud talle ka mh alasti fotosid. Puudutatud isiku poolne massiline kirjade ja sõnumite saatmine on kestnud aastaid ning sellist käitumist ja sekkumist avaldaja eraellu ei saa pidada eeltoodud asjaoludel aktsepteeritavaks.
18.Toodud põhjendustel leidis maakohus, et puudutatud isikul tuleb keelata kõnetada avaldajat otse, telefoni teel, kirja teel, elektronkirja teel, lühisõnumi teel või mistahes muul viisil.
2-21-12303
19.Puudutatud isik viitab oma sõnumites korduvalt soovile avaldajaga kohtuda ning on läinud avaldaja elukoha juurde ettepanekuga kokku saada. Arvestades puudutatud isiku käitumise pikaajalisust, sh edastatud sõnumite ja kirjade sisu, puudub kohtul alus kahelda, et puudutatud isik on üritanud avaldajale ka varasemalt läheneda.
20.Võttes arvesse puudutatud isiku senist käitumist, aga eelkõige seda, et puudutatud isikul on tekkinud ebaõige veendumus sellest, et avaldaja on tema hingesugulane, aastate vältel massiliselt ühepoolsete küsitava sisuga kirjade, sõnumite ja piltide saatmist koostoimes sellega, et puudutatud isik on omaalgatuslikult läinud avaldaja kodu juurde sooviga kohtuda ja külastanud avaldaja ema, leidis maakohus, et põhjendatud on avaldaja turvalisuse kaitseks kohaldada lähenemiskeeldu. Kirjeldatud põhjustel pidas kohus äärmiselt tõenäoliseks, et puudutatud isik üritab ka edaspidi avaldajale läheneda. Kohus pidas proportsionaalseks lähenemiskeelu ulatuseks 50 meetrit. Nimetatud vahemaaga on tagatud avaldaja turvalisus.
21.Maakohtu hinnangul puudus vajadus eraldi lähenemiskeelu rakendamiseks avaldaja elukohale. Kohtu hinnangul on avaldaja turvalisus piisavalt tagatud rakendatud lähenemiskeeluga, mistõttu jäi avaldus vastavas osas rahuldamata.
22.Kuivõrd puudutatud isiku poolne sekkumine avaldaja eraellu on kestnud pika perioodi vältel, leidis maakohus, et põhjendatud on lähenemiskeeldu rakendada kolme aasta vältel. Puudutatud isiku senist käitumist arvestades on põhjendatud arvata, et lühema perioodi möödumisel jätkaks puudutatud isik senist tegevust.
23.Kohus juhtis tähelepanu karistusseadustiku §-le 3312, mis sätestab, et kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, või lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu korduva rikkumise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
24.Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda ja rahuldas avaldaja menetluskulude hüvitamise taotluse osaliselt. Maakohus leidis, et arvestades asja vähest keerukust, aga ka läbitöötamist vajavate tõendite hulka ning avaldaja esindaja põhjalikke seisukohti, sai avaldaja lepingulise esindaja ajakulu pidada TsMS § 175 lg 1 mõttes vajalikuks ja põhjendatuks 13 tunni ulatuses. Tunnitasu 150 eurot (lisandub käibemaks) pidas maakohus mõistlikuks. Kohus pidas põhjendatuks ka riigilõivu 100 eurot ja esialgse õiguskaitse määruse täitmisega seotud kulu 156 eurot. Määruskaebus
25.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja soovib vaidluse lahendada kompromissi sõlmimise teel. Menetluskulud palub ta jätta avaldaja kanda.
26.Puudutatud isiku hinnangul on avaldaja esitanud laimu ja valesüüdistusi. Maakohus jättis avaldaja valedel põhinevad seisukohad uurimata.
27.Puudutatud isik ei ole avaldajaga 7 aastat kohtunud ega soovigi kohtuda, kuid tema soov on vaid vanad probleemid lahendada. Puudutatud isiku kirjades ei ole ühtegi ähvardust, valet ega laimu, vaid pigem hoiatused ja õpetused, kuidas probleemid lahendatud saab. Puudutatud isik soovis sõlmida kompromissi, aga kohtunik ei arvestanud seda ega järginud asja lahendamisel eetikareegleid.
28.Puudutatud isik tülitab avaldajat seni, kuni probleemid saavad lahendatud. Probleemid on võimalik lahendada vaid kompromissi sõlmimise teel.
2-21-12303
29.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et avaldaja ei olnud tsiviilasjas nr 2-20-3807 kinnitatud kompromissi pooleks. Juhul, kui see vastab tõele, siis on sõlmitud kompromiss alusetu.
30.Puudutatud isik ei nõustu temalt väljamõistetud menetluskuludega.
31.Puudutatud isik palub tagastada kohtutäiturite poolt alusetult väljanõutud summad. Vastasel juhul esitab puudutatud isik uue hagi. Menetluse edasine käik
32.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
33.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
34.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud suuremas ulatuses kui 1593,40 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 1593,40 eurot. Maakohtu määrust tuleb täiendada otsustusega esialgse õiguskaitse abinõude tühistamise kohta. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
35.Puudutatud isik vaidlustas maakohtu määruse tervikuna, s.t vaidlustatud on muu hulgas ka menetluskulude jaotus ja kulude suuruse kindlaksmääramine.
36.Maakohus viitas menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg-le 1, mille teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku diskretsiooniõiguse otsustamaks, kelle kanda on asjaolusid arvestades õiglane menetluskulud jätta. Ka Riigikohus on selgitanud, et hagita menetluse kulude jaotuse otsustab maakohus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel, lähtudes mh õiglusest (Riigikohtu 11.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29). TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (Riigikohtu 13.05.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-16-5794, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetluskulude jaotamisel diskretsioonipiire. Avaldaja avaldus oli esitatud põhjendatult. Vaatamata sellele, et avaldus kuulus rahuldamisele osaliselt, oli asjaolusid arvestades õiglane jätta maakohtus kantud menetluskulud puudutatud isiku kanda.
37.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 23.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, 05.02.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536, p 15, 14.04.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukusega, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (Riigikohtu 03.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-163785, p 31.4; 27.05.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812, p 19.2). Seega on kohtule antud lai
2-21-12303 otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus.
38.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole praegusel juhul TsMS § 175 lg-st 1 tulenevat kaalutlusõigust menetlustoimingutele kuluva aja hindamisel kohaselt teostanud. Maakohtu määrus tuleb avaldaja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue määruse.
39.Hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses. Hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu 31.05.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19, 19.10.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-16, p 12).
40.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praeguses asjas tegemist keerulise õigusliku vaidlusega. Avaldaja esitas avalduse lähenemiskeelu kohaldamiseks, mille puhul on eelkõige oluline tuua esile elulised asjaolud. Avaldaja lepinguline esindaja on maakohtu menetluses esitanud 05.08.2021 avalduse koos esialgse õiguskaitse taotlusega, 06.09.2021 täiendava seisukoha, 10.09.2021 taotluse seoses istungi korraldamisega, osalenud kahel korral ärakuulamisel ning esitanud menetluskulude nimekirja. Seega seisukohtade ja taotluste mahu poolest on asi pigem vähemahukas. Praeguse asja on muutnud aja- ja töömahukamaks pigem asjaolu, et puudutatud isikul puudub lepinguline esindaja, mis teeb tema esitatud menetlusdokumendid raskesti jälgitavaks ja üleliia emotsionaalseteks. Samal põhjusel on toimik koormatud korduvate e-kirjade ja nendele lisatud fotodega, millele avaldaja esindaja on pidanud küll tähelepanu pöörama, kuid millele vastama ei ole avaldaja kohtu nõudel pidanud.
41.Ringkonnakohus märgib, et avaldaja lepingulise esindaja esitatud menetlusdokumentide koostamise aja hindamisel tuleb arvestada, et tegemist on vandeadvokaadiga. Nii nagu õigusabi tunnitasu määra hindamisel võetakse arvesse, et kõrgemat kvalifikatsiooni omava esindaja tunnitasu on mõnevõrra kõrgem, tuleb sama asjaolu arvestada ajakulu juures ja leida, et professionaalne esindaja koostab ka dokumendid mõistlikuma ajakuluga.
42.On mõistetav, et esindaja peab kohtuistungiteks/ärakuulamisteks valmistuma, et ta oleks võimeline kaitsma kliendi huve, ning olema kursis nii vastaspoole arvamusega kui ka õigusteoreetiliste seisukohtade ja kohtupraktikaga. Samas tuleb arvestada, et õigusteoreetiliste seisukohtade ja kohtupraktikaga tuleb vandeadvokaadil kursis olla tulenevalt oma ametist igal juhul ja see ei sõltu konkreetsest vaidlusest. Ringkonnakohus leiab, et väljamõistmisele saab kuuluda vaid tasu selliste toimingute eest ja sellises mahus, mida kohus saab pidada konkreetses asjas objektiivselt võttes mõistlikuks.
43.Avaldaja esindajal on kulunud avalduse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega seonduvatele tegevustele kokku 11 tundi 30 minutit (arve nr 2021/0294 spetsifikatsioonil periood 03.08.2021–11.08.2021). Arvestades nimetatud menetlusdokumendi ja selle lisade sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus mõistlikuks ajakuluks kokku 3 tundi.
44.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud vastaspoolel hüvitada kolleegide omavahelist nõupidamist. E-toimiku kontrolliks (2 minutit), menetlusse võtmise määrusega tutvumiseks (3 minutit), uute sõnumite ülevaatuseks ja suhtluseks kliendiga (10 minutit), on piisav ajakulu kokku 15 minutit (arve nr 2021/0331 spetsifikatsioonil perioodil 12.08.2021– 23.08.2021).
2-21-12303
45.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud hüvitada maakohtu 01.09.2021 määruse ülevaatusega seonduvat kulu, kuna nimetatud määrus on suunatud puudutatud isikule puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja 06.09.2021 seisukoha koostamise ajakulu peab ringkonnakohus, arvestades selle sisu ja mahtu, põhjendatuks 20 minutit. Toimingutele seoses 12.10.2021 kohtuistungiga, sh 10.09.2021 taotluse koostamiseks, peab ringkonnakohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks kokku 1 tunni (periood 08.09.2021–16.09.2021). Perioodil 28.09.2021– 30.09.2021 kolme e-kirjaga tutvumise ajakulu peab ringkonnakohus põhjendatuks kokku 6 minutit.
46.Seoses 12.10.2021 ärakuulamisega peab ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi, mis on menetluse käiku arvestades piisav istungiks ettevalmistamiseks, sellel osalemiseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks. Menetluskulude nimekirjas märgitud toimingutele perioodil 13.10.2021–28.10.2021 võis ringkonnakohtu hinnangul mõistlikult kuluda kokku 45 minutit.
47.Arvestades avaldaja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, nõustub ringkonnakohus tunnitasu osas maakohtuga. Samuti on maakohus õigustatult põhjendatuks pidanud riigilõivu ja esialgse õiguskaitse määruse täitmisega seotud kulu. Seega on avaldaja menetluskulu põhjendatud ja vajalik 1593,40 euro ulatuses, millest õigusabikulud 1337,40 eurot (7,43 x 180), riigilõiv 100 eurot ja esialgse õiguskaitse määruse täitmisega seotud kulu 156 eurot.
48.Vastuseks määruskaebuse väidetele seoses avalduse osalise rahuldamisega märgib ringkonnakohus järgmist.
49.Kolleegiumi hinnangul rakendas maakohus kõiki asjaolusid arvestades põhjendatult TsMS § 477 lg 1, § 544 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel puudutatud isikule lähenemis- ja suhtluskeeldu kolmeks aastaks. Maakohus ei ole avalduse lahendamisel rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme ega ületanud kaalumispiire. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
50.Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-18-1221 selgitanud, et lähenemiskeelu kui isikuõiguse kaitse abinõu kohaldamist tuleb kaaluda eelkõige juhul, kui ohus on isiku elu, kehaline või vaimne puutumatus, isikuvabadus, turvalisus või seksuaalne puutumatus. Ohu hindamisel tuleb üldjuhul arvesse võtta isiku, kelle suhtes lähenemiskeeldu soovitakse kohaldada, õigusvastase tegevuse raskust ja sagedust, samuti tema iseloomuomadusi ja suhtumist isikutesse, kes soovivad lähenemiskeelu kohaldamist. Avaldaja saab suhtluskeelu kohaldamist nõuda olukorras, kus suhtlemine ületab igasuguse mõistlikkuse piiri ning ei ole tegemist olukorraga, mida avaldaja peaks VÕS § 1055 lg 2 kohaselt mõistliku arusaama järgi inimestevahelises kooselus taluma. Sellisel juhul saab avaldaja nõuda õigusvastase kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist VÕS § 1055 lg 1 alusel.
51.Ringkonnakohus leiab, et ükski puudutatud isiku määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle rahuldamiseks. Maakohus leidis, et on tõendatud, et puudutatud isik on avaldajale pikema aja jooksul saatnud häirivaid e-kirju ja sõnumeid, mis on kohati ka solvava ja ähvardava sisuga, ning üritanud avaldajaga ühendust võtta. Maakohus luges tõendatuks ka selle, et puudutatud isik on korduvalt viibinud avaldaja elukoha läheduses, saates samaaegselt sõnumeid sooviga kokku saada. Arvestades puudutatud isiku käitumist, on kohaldatud abinõu nii lähenemis- kui ka suhtlemiskeelu näol ringkonnakohtu hinnangul sobiv, vajalik ja mõõdukas. Maakohus on piisavalt põhjendatud, miks lähenemis- ja suhtlemiskeelu kohaldamine on põhjendatud.
2-21-12303
52.Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isiku käitumine, sh saadetud e-kirjad ja sõnumid nii mahult kui ka sisult, mõistlikkuse piiri ületav. Asja materjalide põhjal saab järeldada, et puudutatud isiku tegevus on olnud avaldajat hirmutav ja tema eraelu häiriv pikemat aega, sh ka pärast käesolevas asjas esialgse õiguskaitse kohaldamist. Ebaõige on määruskaebuses toodud väide, nagu oleks maakohus tuginenud üksnes avaldaja tõendamata väidetele. Puudutatud isik ei ole kordagi vaielnud vastu, et ta on avalduses viidatud viisil käitunud, s.o saatnud kirju ja sõnumeid ning viibinud avaldaja elukoha läheduses eesmärgiga suhelda avaldajaga. Avaldaja on selgitanud ja tõendanud, et puudutatud isiku tegevus on häiriv ja segab tema isiklikku elu. Asjaolu, et puudutatud isik hindab oma käitumise sisu ja mõju avaldajast teisiti, ei tähenda, et tema käitumine on õigustatud. Samuti sellest, et puudutatud isiku tegevuses ei ole tuvastatud kuriteo- või väärteokoosseisu, ei saa järeldada, et tema tegevus ei sekkuks intensiivselt avaldaja isikuõigustesse.
53.Lähenemis- ja suhtlemiskeelu kohaldamise vajalikkust kinnitab ka määruskaebuse väide, et puudutatud isik kavatseb avaldajat tülitada seni, kuni puudutatud isiku hinnangul on probleemid lahendatud. Nõustuda ei saa puudutatud isiku nägemusega, et vaidluse saab lahendada üksnes tema tingimustel ja kompromissi sõlmides. Kompromissi sõlmimine eeldab osapoolte kokkulepet. Esile toodud asjaoludel ei saa järeldada, et avaldajal ja puudutatud isikul on vaidluse lahendamiseks vaja tingimata vahetult suhelda. Kui avaldaja ei näe võimalust ega soovi puudutatud isikuga arutada ega kokkulepet saavutada, siis ei ole menetluse lõpetamine kompromissi sõlmimise teel võimalik.
54.Põhjendatud ei ole ka puudutatud isiku väited tsiviilasjas nr 2-20-3807 sõlmitud kompromissi kohta. Maakohus tuvastas, et avaldaja ei olnud tsiviilasjas nr 2-20-3807 sõlmitud kompromissi pooleks. Praeguses tsiviilasjas puudutatud isiku poolt tõendina esitatud kompromissi tekst, mis on allkirjastatud üksnes puudutatud isiku poolt, ei ühti tsiviilasjas nr 2-20-3807 kohtu poolt kinnitatud kompromissi tekstiga. Eeltoodu võib põhjendada puudutatud isiku segadust selles, kas ja millisel määral tsiviilasjas nr 2-20-3807 sõlmitud kompromiss avaldajasse puutub.
55.Puudutatud isik palub tagastada kohtutäituri poolt alusetult väljanõutud summad. Määruskaebuse täpsustusele lisatud korduva sunniraha määramise otsusest nähtuvalt on puudutatud isikule määratud sunnirahad, kuna viimane ei ole täitnud käesolevas tsiviilasjas 10.08.2021 tehtud esialgse õiguskaitse määrust. Ringkonnakohus selgitab, et praeguses asjas ei saa lahendada sunniraha määramise õigsuse küsimust. Kui puudutatud isik leiab, et talle on määratud sunnirahad ebaõigesti, on tal võimalus esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale (täitemenetluse seadustiku § 217).
56.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta puudutatud isiku korduvalt pärast määruskaebuse esitamist nii maakohtule kui ka ringkonnakohtule esitatud e-kirjad ja neile lisatud fotod, kuivõrd need ei ole sisust nähtuvalt esitatud sooviga täiendada määruskaebust.
57.Maakohus kohaldas 10.08.2021 määrusega esialgset õiguskaitset ja keelas esialgse õiguskaitse korras puudutatud isikul kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni kõnetada avaldajat otse, telefoni, kirja, elektronkirja ja lühisõnumi teel või mistahes muul viisil ning läheneda avaldajale lähemale kui 4 meetrit. Vaidlustatud maakohtu määruses esialgse õiguskaitse abinõude kehtivuse osas otsustus puudub (TsMS § 442 lg 5 1. lause). Ringkonnakohus saab maakohtu minetuse parandada. 10.08.2021 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud tuleb TsMS § 386 lg 5 ja § 477 lg 1 järgi tühistada, kuna maakohtu 31.12.2021 määrus kuulub viivitamatule täitmisele ja esialgseks õiguskaitseks puudub vajadus.
2-21-12303
58.Kuigi ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt, tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda, kuna menetluskulude suuruse kindlaksmääramise vaidlustamisega seonduvaid menetluskulusid TsMS § 178 lg 4 järgi ei hüvitata ning nii määruskaebuse väited kui avaldaja vastuse seisukohad puudutasid eelkõige lähenemiskeelu põhjendatust.
59.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid.
60.Avaldaja 02.02.2022 esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskulu määruskaebemenetluses lepingulise esindaja tasu 6 tunni 13 minuti õigusabi eest tunnitasuga 150 eurot (lisandub käibemaks), s.o kokku 1119 eurot (käibemaksuga). Puudutatud isik vaidles menetluskuludele vastu ja leidis, et tema ei pea kulusid hüvitama.
61.TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kohus mõistab lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu arvates avaldaja esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt.
62.Maakohus sisuliselt rahuldas avaldaja avalduse, jättes selle rahuldamata üksnes elukohale lähenemiskeelu osas, mis on hõlmatud üleüldise lähenemiskeelu kohaldamisega. Seega piisas avaldajal maakohtu määrusega tutvumisest ning puudus vajadus määrust põhjalikumalt analüüsida. Arvestades puudutatud isiku esialgselt esitatud määruskaebuse sisu ja mahtu, ei olnud sellega tutvumine eelduslikult ajamahukas. Seega arvestades eeltoodut, on mõistlik ajakulu maakohtu määruse ja määruskaebusega tutvumiseks kokku 30 minutit (toiming 03.01.2022). Arvestades puudutatud isiku perioodil 04.01.2022–11.01.2022 esitatud e-kirjade ja täpsustatud määruskaebuse sisu, võis avaldaja esindajal e-toimikuga tutvumiseks mõistlikult kuluda 30 minutit. Arvestades nii määruskaebuse väiteid kui ka avaldaja vastuse sisu ja mahtu, on kolleegiumi hinnangul määruskaebusele vastamise mõistlik ajakulu 1 tund 30 minutit. Perioodil 21.01.2022–01.02.2022 puudutatud isiku e-kirjadega tutvumise ajakulu on põhjendatud kokku 25 minutit. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakuluks on piisav 15 minutit. Nagu ringkonnakohus juba eelnevalt maakohtuga nõustus, on põhjendatud vandeadvokaadi tunnitasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja menetluskulud põhjendatud 570,60 euro ulatuses (3,17 x 180), milline summa tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.
63.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul tasuda avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (570,60 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
64.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
2-21-12303 (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.