X hagi Y vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 180/2017/390 Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 1. oktoobri 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Liis Mäeker
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 1. oktoobri 2021. a määrus muutmata.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
3.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
2-18-11109
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohtu menetluses oli X (hageja) hagi Y (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 180/2017/390.
2.Pärnu Maakohus jättis 9. mai 2019. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30. oktoobri 2019. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ja jättis menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Riigikohus keeldus 29. jaanuari 2020. a määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud kostja kanda. Seega jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus 29. jaanuari 2020.
9.aprillil 2020 esitas hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles palus lähtuda menetluskulude kindlaksmääramisel kohtutele menetluses esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotlustest. 28. märtsil 2019 maakohtu menetluses esitatud taotluse kohaselt olid hageja menetluskulud maakohtu menetluses 20 654 eurot (riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 20 304 eurot) ning 3. oktoobril 2019 ringkonnakohtu menetluses esitatud taotluse kohaselt 4194 eurot (riigilõiv 300 eurot ning lepingulise esindaja õigusabikulud 3894 eurot). Taotlusele lisatud arvete kohaselt osutas hageja lepinguline esindaja õigusabiteenuseid tunnihinnaga 110 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja kinnitas, et kõik menetluskulud on kantud seoses tsiviilasjaga nr 2-18-11109 ning kuna ta ei ole käibemaksukohustuslane, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
4.Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu, leides, et hageja lepingulise esindaja menetluskulude ajaline maht on äärmiselt ülepaisutatud ja ebamõistlik. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Pärnu Maakohus rahuldas 1. oktoobri 2021. a määrusega hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kokku 7183 euro 20 sendi ulatuses. Maakohus jättis hageja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 17 664 euro 80 sendi ulatuses rahuldamata.
5.1.Maakohtu menetluses esitatud menetluskulude hüvitamise taotluse osas leidis maakohus järgmist. Hageja riigilõivude hüvitamise taotlus (50 eurot hagi tagamise taotluselt ja 300 eurot hagilt) tuleb tervikuna rahuldada. Hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud üksnes osaliselt. Maakohtu menetluskulude nimekirjale lisatud arvete kohaselt osutas hageja lepinguline esindaja maakohtu menetluses õigusabiteenuseid kokku 154,75 tunni ulatuses. Maakohus hindas osutatud teenuste vajalikkust ja põhjendatust lepingulise esindaja esitatud arvete kaupa järgmiselt. 1) 27.07.2018 arve nr AiRa 1 – osutatud õigusabiteenuste maht oli kokku 21 tundi. Maakohus leidis, et nimetatud arve alusel osutatud õigusabiteenuste ajakulu on põhjendatud 9 tunni 15 minuti ulatuses (9 tundi – hagi koostamine, hagi tagamise
2-18-11109 avalduse koostamine ning nõupidamine kliendiga, 15 minutit – kohtumäärusega tutvumine) 2) 12.09.2018 arve nr AiRa 2 – osutatud õigusteenuste maht 10.09.2018 esitatud seisukoha koostamiseks oli 7 tundi. Seisukoha koostamise ajakulu on ülepaisutatud, kuna hageja kordab seisukohas hagiavalduses esitatud seisukohti ning uus on üksnes seisukoht kostja tunnistaja ülekuulamise taotlusele. Arvel kajastatud õigustoimingute põhjendatud ajakulu on seega kokku 3,5 tundi. 3) 10.10.2018 arve nr AiRa 3 – osutatud õigusabiteenuste maht oli kokku 4,75 tundi. Maakohus pidas tervikuna põhjendatuks kliendiga suhtlemise ajakulu (0,5 tundi) ning kostja 19.09.2018 seisukohaga tutvumise ajakulu (0,25 tundi). Hageja täiendava seisukoha koostamine (10.10.2018) ei ole põhjendatud ja vajalik ajakulu (4 tundi), kuna toimikust ei nähtu, et maakohus oleks hagejal palunud selle seisukoha esitada. Nimetatud dokumendi esitamine oli hageja enda valik, seega põhjendamatu toiming, mille kulu ei kuulu hüvitamisele. Seega on nimetatud arve kohaselt osutatud õigusabiteenuste põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 0,75 tunni ulatuses. 4) 16.11.2018 arve nr AiRa 4 – osutatud õigusteenuste maht oli kokku 29 tundi, millest 23 tundi oli õigusteenuste osutamise ajakulu ning 6 tundi sõiduaeg istungile ja tagasi. Samuti on arvel kajastatud sõidukulud 137 eurot 50 senti. Maakohus leidis, et lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu tõenditega tutvumiseks ning tõendite vastuvõtmise taotluse koostamiseks on 2,5 tundi (10,5 tunni asemel). Kliendiga nõupidamise ajakulu seoses tõendite ning istungi ettevalmistamisega oli maakohtu hinnangul põhjendatud 3 tunni ulatuses (5,25 tunni asemel). Istungiks ettevalmistamise ajakulu kokku 7,25 tundi on asja sisu arvestades ülemäärane. Hageja esindaja võis eksida, märkides istungil osalemise ajakulu asemel arvele istungiks ettevalmistamise ajakulu 4,75 tundi. Toimikust nähtuvalt kestis istung 4 tundi 25 minutit, mistõttu pidas maakohus seda põhjendatud ajakuluks. Istungiks ettevalmistamise ajakulu on põhjendatud 2 tunni ulatuses (2,5 tunni asemel). Seega on esitatud arve kohaselt osutatud õigusabiteenuste ajakulu põhjendatud ja vajalik 11 tunni 55 minuti ulatuses. Hageja lepingulise esindaja sõidukulud 137 eurot 50 senti on tervikuna põhjendatud. Sõidule kulunud aja (6 tundi x 80 eurot) hüvitamine ei kuulu taotletud ulatuses rahuldamisele. Lähtudes riigi õigusabi seaduse alusel kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra (kord) § 151 lg 1 p-st 5, tuleb hageja esindaja sõidule kulutatud aja eest hüvitada 35 eurot (taotles 480 eurot) õigusabi osutamise kohta ning sealt tagasi jõudmiseks. 5) 22.02.2019 arve nr AiRa nr 1 – osutatud õigusteenuste maht oli kokku 45,5 tundi. Maakohus pidas tõenditega tutvumise ning nende vastuvõtmise taotluse (12.02.2019 ja 13.02.2019 esitatud taotlused) koostamise ajakulu, tõendite sisu ja mahtu arvestades, põhjendatuks 1,5 tundi ulatuses (14 tunni asemel). 13.02.2019 esitatud taotlusega, võtta toimikusse kohtuistungil kliendi telefoniga tehtud lindistused kohtuisungist, seotud ajakulu 2 tundi on põhjendamatu. Kohtuistungil iseseisvalt ilma kohtu loata tehtud salvestiste esitamine ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabitoiming. Istungil antud ütlused on protokollitud ning protokolli parandamise taotlust hageja ei esitanud. 15.11.2018 istungi ettevalmistamise ajakulu pidas maakohus põhjendatuks 1 tunni ulatuses (8 tunni asemel). 15.11.2018 istungi protokolliga tutvumise ning selle kliendiga arutamise aega on vajaliku ajakulu (1 tund). Ülejäänud kilendiga nõupidamise ajakulu on põhjendatud 1 tunni ulatuses (5,25 tunni asemel). 21.02.2019 istungil osalemise ajakulu on põhjendatud 6 tunni ja 6 minuti ulatuses (7,25 tunni asemel), kuna protokollist nähtuvalt toimus kohtuistung ajavahemikus kell 12.00–14.15 ja kell 15.00–
19.11.Kokku on 22.02.2019 esitatud arvel kajastatud õigusteenuste põhjendatud ja
2-18-11109 vajalik ajakulu 10 tundi 36 minutit. Sõidukulude hüvitamine on tervikuna põhjendatud (120 euro ulatuses) ning sõidule kulutatud aeg on põhjendatud 35 euro ulatuses (480 euro asemel) (korra § 17 lg 2 ja § 151 lg 1 p 5). 6) 29.03.2019 arve nr AiRa 3 – osutatud õigusteenuste maht oli kokku 47,5 tundi. Maakohus määras 21.09.2019 kohtuistungil, et pooled esitavad kirjalikult kohtukõne teesid. Hageja taotles 11.03.2019 teeside ja menetluskulude nimekirja ning vastaspoole menetluskuludele vastamise tähtaja pikendamist, millega seotud koostamise ajakulu palus hüvitada 1,5 tunni ulatuses. Maakohus leidis, et nimetatud taotluse koostamise põhjendatud ajakulu on 15 minutit. Kohtukõne teesid esitasid nii hageja lepinguline esindaja kui ka hageja isiklikult. Esitatud arve kohaselt oli hageja lepingulise esindaja õigusabiteenuste ajakulu seoses hageja kohtukõne teeside ülevaatamisega 25 tundi. Maakohus leidis, et kui hageja soovib ise esitada menetluses kohtukõne, siis ei ole selle kontrollimine ja parandamine õigusteenus ega lepingulise esindaja ajakulu, mille peaks hüvitama menetluskulude hüvitamiseks kohustatud pool. Samuti ei ole praeguse menetlusega seotud ning ei kuulu seega hüvitamisele kliendi nõustamine ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätete selgitamine seoses taandamistaotlusega (3 tundi). Kuna hageja lepingulise esindaja kohtukõne sisaldas menetluses varem esitatud seisukohti, siis on selle dokumendi koostamise ja ettevalmistamise põhjendatud ajakulu 3 tundi (12,5 tunni asemel). Kokkuvõttes määras maakohus hageja lepingulise esindaja esitatud arvete alusel osutatud põhjendatud ja vajaliku ajakulu maakohtu menetluses järgmiselt: 1) 27.07.2018 arve nr AiRa 1 – põhjendatud ja vajalik ajakulu on 9 tundi 15 minutit (21 tunni asemel); 2) 12.09.2018 arve nr AiRa 2 – põhjendatud ja vajalik ajakulu on 3 tundi 30 minutit (7 tunni asemel); 3) 10.10.2018 arve nr AiRa 3 – põhjendatud ja vajalik ajakulu on 45 minutit (4 tunni 45 minuti asemel); 4) 16.11.2018 arve nr AiRa 4 – põhjendatud ja vajalik ajakulu on 11 tundi 55 minutit (29 tunni asemel); 5) 22.02.2019 arve nr AiRa nr 1 – põhjendatud ja vajalik ajakulu on 10 tundi 36 minutit (45 tunni 30 minuti asemel); 6) 29.03.2019 arve nr AiRa 3 – põhjendatud ajakulu on 3 tundi 15 minutit (47,5 tunni asemel). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot (ilma käibemaksuta) pidas maakohus mõistlikuks. Seega tuleb hagejale maakohtu menetluses hüvitada lepingulise esindaja kulud 4319 euro 33 sendi ulatuses, koos käibemaksuga 5183 euro 2 sendi ulatuses. Kohtuistungile sõiduks kulutatud aja eest tuleb hüvitada 70 eurot ning sõidukulude hüvitis on kokku 257 eurot 50 senti. Kokku on sõidukulud ja sõiduajakulu koos käibemaksuga 393 eurot (327,5+65,5).
5.2.Apellatsioonimenetluses palus hageja hüvitada menetluskulud 4194 eurot. Hageja lepinguline esindaja osutas õigusabiteenuseid ajakuluga 29 tundi 30 minutit, tunnihinnaga 110 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohus leidis, et hageja menetluskuludest tuleb tervikuna hüvitada tasutud riigilõiv 300 eurot. Õigusabikulusid pidas maakohus ülemäärasteks ning vähendas nende ajakulu järgmiselt: -
maakohtu otsusega tutvumine – põhjendatud ajakulu on 45 minutit (1,5 tunni asemel);
-
apellatsioonkaebuse koostamine – põhjendatud ajakulu 2 tundi (13 tunni asemel);
2-18-11109
-
vastustaja vastusega tutvumine - põhjendatud ajakulu 30 minutit (1 tunni asemel);
-
kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtukõne teesid – põhjendatud ajakulu 2 tundi (9 tunni asemel;
kliendi nõustamine – põhjendatud ajakulu 1 tund (2 tunni asemel).
Seega tuleb apellatsioonimenetluses hagejale hüvitada õigusteenused 7 tunni 15 minuti ulatuses, s. o 957 euro ulatuses (797,5 + käibemaks 159,5 eurot).
5.3.Seega on maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses hüvitatavad vajalikud ja põhjendatud menetluskulud riigilõivud (kokku 650 eurot) ning õigusteenuste osutamise kulu (5444,33+ käibemaks 1088,87), mis teeb kõigi kulude kogusummaks 7183 eurot 20 senti. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Hageja esitas Pärnu Maakohtu 1. oktoobri 2021. a määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kostjalt jäeti hageja menetluskulud välja mõistmata.
6.1.Maakohus pidas arve AiRa 1 alusel põhjendatud ajakuluks 9 tundi. Hageja ei nõustu sellega, kuna hagiavalduse lisana 6 esitatud helifail on juba ligi 45 minuti pikkune ning lepinguline esindaja pidi selle ära kuulama, selle sisu kliendiga arutama ning sellega hagi koostamisel arvestama. Hagi lisad 1–5 on mitmeid lehekülgi pikad ning hageja lepinguline esindaja pidi need samuti läbi töötama. Hagiavaldus on 7-leheküljeline ning ainuüksi selle koostamiseks kulus 9,5 tundi. Hagi tagamise taotlus on 6-leheküljeline ning seega ei saanud selle koostamiseks kuluda vähem kui 7,5 tundi. Seega tuleb viidatud arve alusel lugeda oõhjendatuks hageja esindaja ajakulu 20,5 tunni ulatuses. Hageja ei nõustu ka hagi tagamise määrusega tutvumise ajakulu vähendamisega. Hagi tagamise määrus on 4,5 lehekülge, seda ei ole võimalik 15 minutiga läbi lugeda. Seega tuleks määrusega tutvumise põhjendatud ajakuluks lugeda 0,5 tundi.
6.2.Arvega nr AiRa 2 seotud toimingute ajakulu osas leidis hageja, et maakohus on põhjendamatult vähendanud 10.09.2018 seisukoha koostamise ajakulu. Seisukoha koostamine eeldas, et hageja analüüsib kostja hagivastust, mis oli 13 lehekülge. Samuti oli vaja vastuse osas hagejaga nõu pidada. Seega on põhjendatud ajakulu nende toimingute eest 7 tundi.
6.3.Arve nr AiRa 3 kohaselt koostas hageja lepinguline esindaja 10.10.2018 täiendava seisukoha, mille ajakulu oli 4 tundi. Maakohus pidas seda toimingut põhjendamatuks. Hageja vastuväite kohaselt esitas ta seisukoha eelmenetluses ning ei korranud seisukohas varasemaid seisukohti, vaid esitas ona õigusliku positsiooni vastuseks kostja 19.09.2018 seisukohas esitatule. Kui hageja ei oleks seda teinud, oleks kohus võinud seda tinglikult lugeda omaksvõtuks TsMS § 231 mõttes. Kostja esitas 19.09.2018 seisukohas uusi väiteid, millele hageja oli sunnitud vastama. Selleks ei olnud vaja kohtult nõusolekut nagu leidis maakohus määruses. Eelmenetluses on pooltel õigus oma seisukohti vabalt esitada. Seega tuleb lugeda põhjendatuks viidatud dokumendi koostamise ajakulu 4 tundi.
6.4.Arve nr AiRa 4 toimingutega seotud ajakulust pidas maakohus põhjendatuks üksnes 2,5 tundi, taotletud 9,25 tunni asemel. Hageja esitas oma lepingulisele esindajale ülevaatamiseks hulga tõendeid, millest kõiki ei olnud vaja kohtule esitada. Kuid lepinguline esindaja pidi kõik tõendid läbi töötama, et otsustada, millised kohtule esitada. Seega tuleb tõenditega tutvumise põhjendatud ajakulu taotletud ulatuses kindlaks määrata. Samuti ei nõustu hageja kliendiga nõupidamise ajakulu vähendamisega 3 tunnini 5,25 tunni asemel ning istungiks
2-18-11109 ettevalmistamise ajakulu vähendamisega 2 tunnini 2,5 tunni asemel. Tervikuna on põhjendatud ka ülejäänud viidatud arvega seotud õigustoimingute ajakulu (sõidukulud 137 eurot 50 senti, sõidutasu istungile ja tagasi 6 tundi ning istungiks ettevalmistamine 4,75 tundi).
6.5.Hageja ei nõustu ka 22.02.2019 arve nr AiRa 1 alusel tõenditega tutvumise ning tõenditega seotud taotluste ning istungi protokolliga tutvumise ajakulu vähendamisega 14 tunnilt 1,5 tunnini. Hageja esitas lepingulisele esindajale palju tõendeid ja lindistusi, millega esindaja pidi tutvuma. Taotlused on kohtule esitatud, seega on tegemist vajalike ja põhjendatud kuludega. Samuti on arusaamatu maakohtu järeldus, et 15.11.2018 istungiga seotud taotluse koostamise ajakulu on põhjendamatu. Kuna maakohus ei suutnud väidetavalt tehnilistel põhjustel istungi lindistust pooltele esitada, pidi hageja esitama ise lindistuse kostja valeväidete ümberlükkamiseks. Seega on lindistuse esitamiseks vajaliku taotluse koostamise ajakulu põhjendatud. Maakohus ei ole võtnud seisukohta järgmiste toimingute osas: kliendi selgituste ja seisukohtadega tutvumine – 3 tundi ja kliendi nõustamine 19.02.2019 – 2,25 tundi. Samuti ei nõustu hageja maakohtu seisukohaga, et istungiks ettevalmistamiseks kulus 8 tunni asemel 1 tund. Tegemist oli mahuka vaidlusega. Maakohus ei ole võtnud seisukohta istungil osalemise ajakulu 7,25 tunni, istungile jõudmise kulu 120 eurot ja sõidutasu 21.02.2019 istungile ja tagasi jõudmiseks (6 tundi) osas. Hageja hinnangul on ka need kulud põhjendatud.
6.6.Arve AiRa 3 osas ei nõustu hageja maakohtu seisukohaga, et istungi protokolli ja helisalvestisega tutvumise ning 11.03.2019 taotluse koostamise põhjendatud ajakulu on kokku üksnes 15 minutit (hageja taotles kokku 7 tundi). Taotluse sisu arvestades on taotletud ajakulu 1,5 tundi põhjendatud, samuti on istungi pikkust arvestades põhjendatud istungi protokolli ja salvestisega tutvumise ajakulu. Maakohus leidis, et põhjendamatu ajakulu on kliendi nõustamine ja TsMS sätete sisu selgitamine (3 tundi). On iseenesest mõistetav, et lepinguline esindaja peab kliendile selgitama vaidlusega seotud õiguslikke küsimusi, seega on taotletud ajakulu põhjendatud. Hageja ja hageja lepingulise esindaja kohtukõnede osas pidas maakohus põhjendatud ajakuluks 3 tundi, taotletud 37,5 tunni asemel. Kohtukõne teeside esimesed 13 lk koostas hageja lepinguline esindaja ning seal võeti kokku kogu mahukas vaidlus. Seda tööd ei ole võimalik teha 3 tunniga. Kui hageja soovib ka ise oma kohtukõne lisada, siis on lepingulise esindaja ülesanne see eelnevalt läbi vaadata. Seega on taotletud ajakulu põhjendatud.
6.7.Ringkonnakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas on maakohus põhjendamatult vähendanud maakohtu otsusega tutvumise ajakulu 1,5 tunnilt 45 minutile, arvestades, et otsus oli 17 lehekülge. Samuti on põhjendatud ajakulu kliendiga nõupidamine 2 tundi ning apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu 13 tundi. Apellatsioonkaebust ei ole võimalik 2 tunniga koostada, dokument oli 14 lehekülge pikk. Samuti ei ole mõledav tutvuda kostja vastusega (10 lk) 30 minutiga, seega on 1 tund vastusega tutvumiseks põhjendatud ajakulu. Samuti on kohtukõne maht ja kliendi nõustamine kooskõlas nende toimingute jaoks taotletud ajakuluga. Maakohus ei ole ajakulu vähendamist põhjendanud. Maakohus luges põhjendatud ajakuluks istungiks ettevalmistamisel ja kohtukõne koostamisel kokku 2 tundi (taotletud kohtukõne eest 6 tundi ja istungi ettevalmistamise eest 3 tundi), mis on hageja hinnangul liiga vähe.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja määruskaebusele seisukoha esitamiseks.
8.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
2-18-11109
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
11.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14; 5. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-1414536, p 15 ja 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukusega, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 31.4; 27. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812/57, p 19.2).
12.Hageja peamine etteheide maakohtule on, et maakohus on suure osa toimingute puhul nende ajakulu põhjendamatult vähendanud. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on kõiki hageja lepingulise esindaja esitatud arvetel kajastatud toiminguid, nende põhjendatust ning vajalikkust ning neile kulunud aega analüüsinud ning vastavalt järeldused teinud. Õigusabi ajakulu põhjendatuse hindamisel ei ole õige mehhaaniliselt lähtuda õigusabi osutaja koostatud dokumentide lehekülgede arvust, nagu määruskaebuse esitaja näib soovivat. Taolise lähenemise aktsepteerimine soosiks kohtule pikkade menetlusdokumentide esitamist tähelepanu pööramata dokumentide sisule, mis poleks kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Hageja lepingulise esindaja õigustoimingute ajakulu oli asja sisu ja mahtu arvestades ülepaisutatud, mistõttu kolleegium leiab, et maakohtu poolne ajakulu vähendamine on mõistlik ja proportsionaalne. Seega ei ole alust maakohtu määrust tühistada.
13.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.1.Maakohus on arvega AiRa 1 seotud toimingute osas õigesti leidnud, et kuna hagi ja hagi tagamise taotluse sisu kattuvad suures osas, tuli nende koostamise ajakulu vähendada. Hagi koostamise ajakulu sisse ei ole põhjendatud eraldi arvestada hagile lisatud dokumentidega tutvumise ajakulu, lähtudes lisade mahust, kuna see peakski minema hagi koostamise ajakulu sisse. Kohus saab lähtuda üksnes nende dokumentide koostamise ajakulust, mis on lepingulise esindaja enda koostatud. Samal põhjusel ei ole põhjendatud hagi koostamise ajakulu sisse lisada hagile lisatud lindistuse pikkust (hagi lisa 6). Maakohus on mõistlikult vähendanud ka hageja esindaja ajakulu maakohtu hagi tagamise määrusega tutvumiseks. Hagi tagamise määrus rahuldati, mistõttu maakohtu määruse põhjendused olid hagejale juba varem teada, kuna need olid tema enda taotlusega seotud. Seega ei eeldanud määrusega tutvumine põhjalikku lugemist, arvestades ka seda, et tutvumisele hageja poolt mingit uut vajalikku menetlustoimingut ei järgnenud.
13.2.Kolleegium nõustub ka maakohtu põhjendustega arvetel AiRa 2 ja AiRa 3 kajastatud toimingute ajakulu vähendamise osas. Arvetel AiRa 4 ja AiRa 1 (22.02.2019 esitatud) kajastatud toimingutest oli väga suur ajakulu seotud tõenditega tutvumisega, samas on kohtule esitatud lindistused seoses arvega AiRa 4 kestusega 30 minutit ning seoses arvega AiRa kestusega 24 minutit ja 15 sekundit. Kohtule nende lindistuste vastuvõtmiseks esitatud taotlused on kõik vaid lehekülje pikkused. Seega pole põhjust arvata, et lindistustega tutvumise ja koostamise ajakulu sai olla 10 korda suurem, et seda vastavas ulatuses menetluse teiselt
2-18-11109 poolelt välja mõista. Samuti on maakohus põhjendatult vähendanud kliendiga nõupidamise ajakulu 5,25 tunnilt 3 tunnini. Kliendiga nõupidamise ajakulu hindamisel tuleb samuti arvestada asja sisu ja mahtu. Hageja ei ole määruskaebuses esile toonud erilisi asjaolusid, mille tõttu oleks tulnud vastav ajakulu suuremas ulatuses kindlaks määrata.
13.3.Kolleegium ei nõustu määruskaebuses tooduga, et maakohus ei ole võtnud seisukohta arvel AiRa 1 (22.02.2019 esitatud) esitatud osade õigustoimingute suhtes (kliendi seisukohtade ja selgitustega tutvumine, kliendi nõustamine 19.02.2019, istungil huvide esindamine 7,25 tundi, istungile jõudmise sõidukulu 120 eurot ja sõidule kulutatud aeg). Maakohus on selle arvega seotud kõiki õigustoiminguid põhjalikult analüüsinud oma määruse 6-ndal leheküljel, kus maakohus on leidnud, et kliendiga toimunud täiendavad nõupidamised on põhjendatud 1 tunni ulatuses. Samuti on maakohus selgitanud sõidukulude hüvitamise korda ning sõidule kulutatud aja hüvitamist vastavalt riigi õigusabi tasu seaduse alusel kehtestatud korrale (vt selles ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29. septembri 2021. a määrus tsviilasjas nr 2-14-63261, p 12, viimane lõik). Istungil osalemise ajakulu määras maakohus kindlaks 6 tunni 6 minuti ulatuses, põhjendades seda istungi tegeliku pikkusega.
13.4.Kolleegium nõustub seoses arvega AiRa 3 maakohtu kindlaksmääratud ajakuluga. Tähtaja pikendamise taotluse koostamine 11.03.2019 ei ole keeruline õigustoiming, seega leidis maakohus põhjendatult, et selleks ei saanud kuluda rohkem kui 15 minutit. Samuti on maakohus pidanud põhjendamatuks kliendiga nõupidamist (3 tundi) seoses taandamistaotlusega. Toimikust ei nähtu, et selle õigustoiminguga seoses oleks kohtule mõni menetlusdokument esitatud. Seega on maakohtu järeldused selle toimingu osas õiged. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohtadega hageja lepingulise esindaja kohtukõne ajakulu vähendamiseks. Maakohus on õigesti jätnud arvestamata hageja enda esitatud kohtukõne parandamise ja keelelise toimetamisega seotud ajakulu leides, et tegemist ei ole õigusabitoiminguga, mida saab menetluskulude hüvitamiseks kohustatud poole kanda jätta.
13.5.Apellatsioonimenetluse kulude kindlaksmääramise kohta esitatud etteheidetega ei saa kolleegium nõustuda. Apellatsioonimenetluses kordas hageja juba maakohtu menetluses esiletoodud seisukohti, uusi tõendeid ega asjaolusid ei ole seal esitatud, seega ei saanud vajalike menetlusdokumentide ettevalmistamise aeg olla sama suur kui maakohtu menetluses. Tegemist ei olnud ülemäära keerulise menetlusega. Ringkonnakohtu istung kestis kokku 1 tunni, seega oleks põhjendamatu järeldada, et selle ettevalmistamiseks võis kuluda 9 tundi. Seega on maakohus istungi ettevalmistamise ja kohtukõne koostamise ajakulu istungi kestust arvestades õigesti hinnanud.
14.Kuna maakohus ei ole hageja menetluskulude kindlaksmääramisel eksinud, siis tuleb maakohtu määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata jätta. Maakohus on andnud kõigi kulude kohta sisulise hinnangu, mistõttu kulude uuesti kindlaksmääramine ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud.
15.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
16.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.