Võlaõigus › Töövõtulepingud

1 (11)

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

K. R. esitas kohtusse hagi H. V. vastu võlgnevuse ja kahjuhüvitise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt leppisid pooled 2020. aasta aprillis kokku, et hageja tellib Sunest OÜ-lt puitaia ehituse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx kinnistute vahele. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu on E. - M. V. elukoht, xxxxxxxxxxx kostja elukoht ja xxxxxxxxxxx hageja elukoht. Sunest OÜ oli teinud pakkumuse aia ehituseks maksumusega 3900 eurot. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja aia ehitamise kuludest tasuma 975 eurot ja kostja 2925 eurot, s.o enda kinnistu osas 1950 eurot ja E. - M. V. kinnistu osas 975 eurot. Töövõtja ehitas aia valmis 24.05.2020. a vastavalt oma hinnapakkumusele ning kõrvaldas 12.06.2020. a ka ilmnenud puudused. Hageja tasus töövõtjale kogu tasu summas 3900 eurot ning palus kostjal hüvitada enda osa vastavalt poolte kokkuleppele. E. - M. V. andis kostjale 975 eurot hagejale edasiandmiseks, kuid kostja ei ole E. - M. V. saadud rahasummat seni hagejale üle andnud ega ole tasunud hagejale ka enda kinnistu osas aia ehitamise kulude osa summas 1950 eurot, st kokku on kostja jätnud hagejale maksmata aia ehitamise kuludest 2925 eurot. Seoses asjaoluga, et kostja ei tasunud hagejale aia ehitamise kuludest kokkulepitud summat, vaatamata hageja korduvatele nõuetele, pöördus hageja õigusabi saamiseks advokaadibüroo Lillo & Partnerid poole, millega seoses tekkisid hagejal kulutused õigusabile summas 240 eurot. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevusena aia ehituse kulud summas 2925 eurot ja kahjuhüvitise kohtuväliselt kantud õigusabikulude eest summas 240 eurot, s.o kokku 3165 eurot. Hageja kostja vastuväidetega hagile ei nõustunud ja jäi hagis esitatud nõude juurde. Hageja ei vaidle vastu, et poolte vahel sõlmitud kokkulepet saab pidada käsunduslepinguks. Samas piirdusid hageja kohustused selle kokkuleppe raames vaid aia ehitamise tööde tellimisega Sunest OÜ-st, peale milliste tööde tegemist pidi kostja nende eest kokkulepitud osas tasuma. Mingeid muid kohustusi hagejal pooltevahelise kokkuleppe raames ei olnud. Enne tööde tellimist edastas hageja kostjale Sunest OÜ hinnapakkumise. Kostja sai hinnapakkumise kätte ja nõustus sellega ning hageja telliski tööd Sunest OÜ-lt vastavalt hinnapakkumises toodule. Hageja ei nõustu kostja väitega nagu oleks kostja Sunest OÜ hinnapakkumise osas esitanud veel mingeid omapoolseid nõudmisi. Hageja ei tunnista kostja väidet, et kostja esitas lisatingimuse, et aialipid tuleb värvida tööstuslikult ja aialippide vahe peab olema 7 mm. Hageja leiab, et kostja viited hageja kui käsundisaaja hoolsuskohustuse rikkumisele on asjakohatud, kuna töö kvaliteetsuse eest vastutab töö tegija, s.o Sunest OÜ. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ei pidanud ise aeda ehitama. Hageja kohustuseks oli vaid tellida aia ehitus, millise kohustuse hageja täitis. Kui aia ehitamise töödes esines alguses ka puudusi, siis seisuga 12.06.2020. a oli aia ehitaja Sunest OÜ kõik need puudused kõrvaldanud. Ehitatud aial ei esine kostja väidetud puudusi nagu aialipid eri pikkusega, ebatasane, värvi ebaühtlus jne. Aial on esteetiline ja korrektne välimus. Aial puuduste mitteesinemist tõendab muu hulgas see, et E. - M. V. ei ole aia osas mingeid pretensioone ja ta on andnud aia ehituse eest kostja kätte hagejale üleandmiseks 975 eurot, millise summa on aga kostja pahatahtlikult jätnud endale. Hageja ei nõustunud kostja kompromissiettepanekuga, et ta maksab hagejale kokku lepitud summast 975 eurot vähem. Hageja leiab, et ta ei ole kostjale kahju tekitanud ja kostjal ei saa olla tema vastu mingeid rahalisi nõudeid. Hageja ei

2 (11)

ole nõus jätma seda kulu enda kanda olukorras, kus hageja ei vastuta aia kvaliteetsuse eest ning olukorras, kus aia ehitaja on tööd korrektselt teostanud ja ka aia puudused kõrvaldanud.

KOSTJA SEISUKOHT JA VASTUVÄITED

Kostja, H. V. , hagi ei tunnista, vaidleb hagile vastu ja palub jätta see täies ulatuses rahuldamata. Kostja väitel sõlmisid pooled kokkuleppe selle kohta, et hageja organiseerib hageja ja kostja kinnistute vahelise ning kostja ja E. - M. V. kinnistute vahelise aia puitosa ehituse ja tasub selle eest ehitajale. Lepiti kokku, et pärast ehitustööde valmimist kannavad kolm naabrit ehitustööde kulud vastavalt nende osadele. Kostja leiab, et poolte vahel sõlmitud kokkulepe oli käsundusleping, mistõttu kostja oli õigustatud andma hagejale juhiseid, mis olid hagejale täitmiseks kohustuslikud. Kostja väitel oli kõne all olev aed tervikuna ehitatud kostja poolt. Kostja valas betoonist aia vundamendi, paigaldas kõrvadega tsingitud raudpostid, põiklatid ja püstised aialipid. Aja jooksu aialipid ja põiklatid kaotasid oma välimuse. Kostja värvis ja vahetas välja üksikuid aialippe, kuni lõpuks oli otstarbekam vahetada kõik põiklatid ja aialipid korraga. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja organiseerima uue aia puitosa ehituse. Kostjapoolne tingimus hagejale oli, et aialipid värvitakse tööstuslikult. 20.04.2020. a tõi hageja kohale värvimata aialipid. Kostja palus hagejal viia need värvimisse. Hageja viis aialipid ära, kuid need värviti üle vaid ühe korra. Ühe korra värvitud aialipid pandi aia külge ja juba aia küljes värviti teist korda üle. Sademete mõjul hakkas veepõhine värv aialippidel jooksma ja see valgus aialippidelt aia betoonvundamendile. Kostja soovis, et aialippide vahe oleks ca 7 mm. Hageja organiseeritud aialippide vahe on aga 5 kuni 15 mm. Valmistatud aia lipid on eri pikkuse ja eri paksusega. Seetõttu on aed alt hambuline ja pealt ebatasane. Paigaldatud aialippide alumine äär ei ole vundamendi suhtes loodis ja vahe aia nurkade suhtes 1 cm kuni 18 cm. Hageja väidab ekslikult, et tema ei pidanud tagama ehitatud aia kvaliteetsust. Tulenevalt hageja kui käsundisaaja hoolsuskohustusest tuli hagejal organiseerida töö tegemine vastavalt kostja juhistele ja selliselt, et töö tegija teeb töö vähemalt keskmise kvaliteediga. Hageja ei ole täitnud kostja juhiseid ja ei ole ka taganud, et töö oleks tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga. Kostja väitel on ebaõige hageja väide, et vastavalt poolte kokkuleppele pidi aia ehitama just Sunest OÜ. Tegelikult sellist kokkulepet poolte vahel ei olnud. Aia ehitamise korraldamine, sh konkreetse töövõtja valik oli hageja otsustada. Kostjat huvitas aia ehitamise võimalik kogumaksumus ja hageja saatis kostjale OÜ Sunest hinnapakkumise. Kostja võttis võrdleva hinnapakkumise Raitwoodilt materjali osas ja lisas sellele tööraha. Kõrvutades kahte pakkumist ei tundunud kostjale 3900 eurot ülemäära suur kulu ja kostja oli sellega nõus. Kostja leiab, et hageja ei ole üldse tõendanud, et töövõtjaks ja aia ehitajaks oli Sunest OÜ. Kostja arvates vaid Sunest OÜ hinnapakkumine ja sularahatasumise arved seda ei tõenda. Kostja väitel on ka ekslik hageja väide, et töövõtja on kõrvaldanud valmistatud aia puudused, sest aed on tänaseni puudustega. Ekslik on ka hageja väide, et E. - M. V. ei ole aia kvaliteetsuse osas mingeid pretensioone, mistõttu on kostja kohustatud hagejale üle andma 975 eurot. E. - M. V. on kandnud kostja arvele 975 eurot seoses E. - M. V. ja kostja vahelise aialõigu ehitusega. Selle aialõigu ehitamiseks puuduvad hagejal mistahes lepingulised suhted E. - M. V. , mida kinnitab ka asjaolu, et vastav rahasumma on kantud kostja mitte hageja pangaarvele. E. - M. V. ei pea esitama pretensioone hagejale ja nende mitteesitamine ei tähenda nende puudumist. Valmisehitatud aed küll täidab mingit esmast funktsiooni, kuid aial puudub minimaalne esteetiline välimus. Lisaks esteetilise välimuse puudumisele ei ole uue aia puitosad ilmastikukindlad ja vastupidavad ajale, sest värv ei kata lippe piisavalt korralikult ja katab ebaühtlaselt. Kostja ja E. - M. V. soovivad kindlasti paigaldada uuesti aialipid nende kinnistute vahelisele aiale, kus aialippide alumine äär ei ole vundamendi suhtes loodis, mis on visuaalselt eriti häiriv. Uute aialippide paigaldamisega kaasneb kulu, mis on kindlasti suurem kui 975 eurot. Kostja tegi 3 (11)

kohtuväliselt hagejale ettepaneku, et tema osa aia ehituskuludest vähendatakse 975 euro võrra, kuid hageja kostja kompromissettepanekule ei reageerinud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus käsitleb esmalt hageja võlanõuet.

Kohus leiab, et arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid, on tegemist lepingu täitmise nõudega. Hageja nõuab kostjalt kokkuleppest tuleneva rahalise kohustuse täitmist. Sellise nõude üldiseks õiguslikuks aluseks saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, mis näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Nõude rahuldamise eelduseks on kostja poolt raha maksmise kohustuse rikkumine. Antud juhul ei ole vaidlust selle üle, et kostja ei ole kokku lepitud raha maksmise kohustust täitnud. Kostja tugineb sisuliselt sellele, et hageja ei ole omapoolseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Vastastikuse lepingu puhul kohustuse täitmisest keeldumise alused sätestab VÕS § 111. VÕS § 111 lg 1 kohaselt võib vastastikuste kohustustega lepingu puhul üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Arvestades hageja nõuet ja kostja vastuväiteid peabki kohus asja lahendamisel kindlaks tegema, kas kostjal on õigus hagejale raha maksmise kohustuse täitmisest, s.o tellitud aia ehituse kulude tasumisest keelduda. Selleks tuleb kindlaks teha, kas ja millises ulatuses hageja on rikkunud lepingust tulenevat vastastikust kohustust. Nimetatud asjaolu üle on pooltel vaidlus. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kokkulepe, millega pooled leppisid kokku, et hageja tellib naaberkinnistute vahele aia ehituse ja kostja tasub hagejale aia ehituse kulud, on 4 (11)

kvalifitseeritav käsunduslepinguna nii nagu pooled seda ka ise käsitlevad. Vastavalt poolte kokkuleppele on kostja käsitletav käsundiandjana ja hageja käsundisaajana. VÕS § 619 näeb ette, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Vastavalt VÕS § 621 lg-le 1 peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Antud juhul ongi poolte vahel keskne vaidlus selle üle, millised juhised kostja hagejale käsundi täitmiseks, s.o puitaia ehituse tellimiseks andis ja kas hageja neid juhiseid järgis.

5 (11)

70jm; 4) immutatud prussid 50x100 140jm; 5) värvimine kaks korda valgega Sadolin Master; 6) aiapostide kõrvade kleepimine; 7) aia peale valgest plekist mütsi paigaldus 70jm. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja edastas Sunest OÜ hinnapakkumise kostjale ja kostja sai selle kätte. Hageja on esitanud tõendina ka kostja 16.04.2020. a e-kirja E. - M. V. , mille E. - M. V. on samal päeval hagejale edasi saatnud (tl 6). Kirja manuseks on märgitud „Pakkumine uue aia ehituseks“. Kirjas teatab kostja järgmist: „Suhtlesime teise uue naabri Karliga uue aia teemal. Ütlesin talle, et küsigu siis hinda juba teise poole kohta ka, et maht suurem ja tuleb vast odavam. Siin on pakkumine 70 jm peale, mis hõlmab ka 35 jm meievahelise kinnistu kohta uue aia ehitust. Seega 3900 eurot pooleks oleks 1950 eurot. Seega see kahepeale jagatuna meievaheliste kinnistute peale tuleks kummagile kinnistule 975 eurot. Arvan, et igati mõistlik hind ja arvan vähemalt 15 aastat min mureta (tänapäeval tehakse immutatud lauast ja pealt kaitstakse plekipinnaga Naabri maja ees on ka nii tehtud Kuigi aia vundament ja postid on minu poolt rajatud olen seisukohal, et kinnistu naabrid peaksid kulud pooleks kandma. Olen aru saanud, et see vana aia parandamine ei ole enam mõistlik ja ei tule enam kõne alla nii majanduslikult kui ka visuaalselt. Kuna naaber helistas täna ja ütles, et see firma saaks juba nädalavahetusel võibolla alustada on asjaga kiire. Teata, kas oled nõus vastavalt hinnapakkumisele kandma uue aia kulud 975 eurot. Seega saan siis otsustada, kas teen teise poole naabriga kahesse ära. Kui ei ole nõus selle summaga, teen oma kuludega meievaheliste kinnistute ära ise hiljem ühe teise kallima ja kestvama variandi näol (kivist). Hea oleks homme ehk vastuse saada, saan naabrile ära teatada. Ta sooviks meievahelist teise poole omaga kohe pihta hakata.“ Kohus leiab, et kostja 16.04.2020. a e-kiri E. - M. V. (tl 6) tõendab hageja väidet, et pooled leppisid kokku, et hageja tellib kinnistute vahele puitaia ehituse Sunest OÜ-lt vastavalt Sunest OÜ 16.04.2020. a hinnapakkumisele hinnaga 3900 eurot. Kostja on kirjas kinnitanud nõustumust aia ehituse tellimisega hinnapakkumises esitatud tingimustel. Kostja kinnitab ka nõustumust tasuda aia ehituse hinnast 3900 eurost pool, s.o 1950 eurot ja E. - M. V. osas 975 eurot. Sunest OÜ 16.04.2020. a hinnapakkumises ei sisaldu puitaia lippide tööstuslikku värvimist. Kostja 08.04.2020. a sõnum hagejale tõendab, et ta on teavitanud hagejat sellest, et Tuuliku puit OÜ teeb aialippidele tööstuslikku värvimist ja kostja on avaldanud arvamust, et ise värvimine ei ole hea mõte. Kohus leiab aga, et see kostja sõnum ei tõenda kostja juhist ega poolte kokkulepet selle kohta, et hageja peab tellima puitaia ehituse tingimusel, et aialipid värvitakse tööstuslikult. Kostja on vastava sõnumi saatnud hagejale ajaliselt varem enne seda, kui hageja saatis kostjale Sunest OÜ hinnapakkumise. Kostja ei ole tõendanud hageja nõustumust tellimuse tegemiseks 08.04.2020. a sõnumis pakutud tingimustel ning hiljem, s.o 16.04.2020. a E. - M. V. saadetud kirjas kinnitab kostja nõustumust aia ehituse tellimiseks Sunest OÜ 16.04.2020. a hinnapakkumises toodud tingimustel. Kostja on esitanud veel tõendina enda e-kirja E. - M. V. (tl 38). Nimetatud kirjas teatab kostja E. - M. V. järgmist:“ Ütlesin vasakpoolsele naabrile, et ei ole nõus ennem maksma, kui aed on tehtud nagu läbi rääkisime. Leppisin temaga ennem tegema hakkamist läbi, et tööstuslikult värvitud (s.t krunditud ja 2 x värvitud lippide vahe 0,7 cm, hetkel peaaegu täisplank tihe). Lasin kui värvimata lipid kohale toodi ära viia ja tehku nii nagu kokku leppisime“. Kohus leiab, et sellest kirjast ei saa tuletada poolte kokkulepet tellitava aia tingimuste kohta. See on kostja ühepoolne avaldus kolmandale isikule pärast seda, kui hageja oli juba aia ära tellinud ja aia ehituse tööd ka tehtud. Kostja taotlusel kuulas kohus tunnistajana üle kostja abikaasa K. V. . Kostja soovis tunnistaja ütlustega tõendada poolte kokkuleppeid aia tellimise kohta. Kohus leiab, et tunnistaja K. V. ütlused ei tõenda, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppe aia ehituseks teistsugustel tingimustel, kui need olid esitatud Sunest OÜ 16.04.2020. a hinnapakkumises, sh tingimusel, et aialipid pidid olema värvitud tööstuslikult. K. V. andis ütlusi (tl 81) selle kohta, et tema 6 (11)

abikaasa H. V. seadis K. R. tingimused, milline uus aed peab välja nägema. Tunnistaja sõnul pidi aed olema karedast lauast ja tööstuslikult värvitud ja pidi välja nägema nagu nende tagumine aed, samasuguste vahedega ja umbes ka sama kõrge nagu varem. Tunnistaja ütles, et teab neid tingimusi, kuna kuulis pealt, kui tema abikaasa K. R. üle aia ja telefoniga rääkis. Kohus leiab, et tunnistaja K. V. ütlused annavad kinnitust sellest, et pooled pidasid läbirääkimisi aiaehituse tellimise teema, millise asjaolu ei ole ka vaidlust. Tunnistaja ütlustest võib tuletada, et pooled rääkisid muu hulgas aialippide tööstuslikust värvimisest. Ka eespool käsitletud kostja 08.04.2020. a e-kiri tõendab, et kostja aialippide tööstusliku värvimise võimalusest hagejat teavitas. Samas ei tõenda tunnistaja K. V. ütlused, et pooled oleksid sellisel tingimusel aia ehituse tellimises kokku leppinud. Tunnistaja ütles, et (tl 81 5. lõik), et ei mäleta täpselt, millal see aia ehitus kokku lepiti. Kohus, hinnates tõendeid kogumis, leiab, et tõendatuks saab lugeda poolte kokkuleppe, et hageja tellib xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx asuvate kinnistute vahele puitaia ehituse Sunest OÜ-lt vastavalt Sunest OÜ 16.04.2020. a hinnapakkumisele hinnaga 3900 eurot, millest kostja tasub hagejale enda kinnistu osa eest 1950 eurot ja E. - M. V. osa eest 975 eurot, kokku 2925 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks andnud hagejale juhiseid aia ehituse tellimiseks Sunest OÜ 16.04.2020. a hinnapakkumisest teistsugustel tingimustel, sh tingimusel, et aialipid peavad olema tööstuslikult värvitud ja aialippide vahed peavad olema 7 mm. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja tellis aia ehituse, mis valmis 24.05.2020. a. Seega saab lugeda, et hageja on poolte kokkuleppest tuleneva kohustuse täitnud ning kostjal ei ole alust vastastikusest raha maksmise kohustuse täitmisest keelduda.

keskmisele kvaliteedile. Kohus leiab, et K. M. arvamus seda ei tõenda. Arvamuses on kirjeldatud paikvaatlusel tuvastatud aia omadusi, aialippide paksust, vahede suurust jms. Arvamusest ei selgu, milline on keskmise puitaia kvaliteet ega ole seda ka konkreetse vaadeldud aiaga võrreldud. K. M. on vaid väljendanud enda subjektiivset arvamust selle kohta, milline pidi aed vastavalt poolte kokkuleppele välja nägema. Hageja on esitanud tõendina A. Z. 21.04.2021. a vastuse hageja esindaja päringule xxxxxxxxxxx, xxx xx kinnistute vahele ehitatud aia kohta (tl 64). A. Z. märgib, et tema kui aiapaigaldaja arvamus esitatud fotode põhjal on, et aed on ehitatud üle keskmise kvaliteediga. Välja arvatud värvimise kvaliteedis on eelnevalt paigaldaja poolt arvatavasti mainimata jäetud, et valgeks värvitud aia puhul võib lauspäikese paistel valgele aiale alus kiht, mis on arvatavasti süvaimmutatud roheline ja eelnevalt värvimist on olnud puit niiske, võib kohati rohekas toon välja kumada. Lisaks vajab puitaed vastavalt asukoha oludele tihedamat hooldust ja ülevärvimist, mis on puitaia puhul normaalne nähtus. Hageja on esitanud ka Danrak OÜ-st I. A. 26.04.2021. a vastuse hagejale ja tema esindajale (tl 65). I. A. märgib kirjas, et käis nädalavahetusel vaatamas aeda xxxxx tänava xx ja xxx, samuti xxxxx xxx 38 vahel ning ta kinnitab, et aed on ehitatud üle keskmise kvaliteediga. I. A. märgib, et teda häiris ainult vundament, mis tema arvates on juba varem viltu valatud Samuti jäi I. A. silma, et päikese poolsetel osadel on immutus aine välja kuivanud. Tema soovitab aed suvel veel kord üle värvida. I. A. toob veel oma kogemuste põhjal välja, et aia tööstusliku ja käsitsi värvimise vahe on ainult selles, kui palju kulub värvimise peale aega. Tema arvates annab käsitsi värvimine samas eelise, sest käsitsi peale kantav värvikiht on paksem. Kohus leiab, et nii kostja poolt tõendina esitatud fotod kui ka hageja esitatud A. Z. ja I. A. vastus annavad kinnitust sellest, et hageja tellimisel ehitatud puitaial esineb mõningaid puuduseid, sh on aia alumine äär ja aialippide paksus kohati ebaühtlane ning kohati on ka värv ebaühtlane, immutusaine kumab läbi. Samas ei saa tõenditest teha järeldust, et esinevad puudused on sedavõrd olulised, et annaks alust näiteks töövõtjaga sõlmitud lepingust taganeda või jätta tehtud tööde eest täies ulatuses tasumata. Ka VÕS § 111 lg 3 kohaselt ei ole vastastikuse kohustuse täitmisest keeldumine lubatud, kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kohus on seisukohal, et isegi, kui ka aia ehituse kvaliteedis esineb puuduseid, siis ei vastuta nende eest hageja ning kostja ei saa neile puudustele tuginedes hagejale kokku lepitud raha tasumisest keelduda. Tulenevalt VÕS § 111 lg-st 1 võib lepingupool keelduda vastastikuse kohustuse täitmisest. Arvestades asjaolusid aga ei saa lugeda hageja vastastikuseks kohustuseks aia lepingutingimustele vastavat ehitamist. Eespool tuvastas kohus, et pooled sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt pidi hageja tellima xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx asuvate kinnistute vahele aia ehituse Sunest OÜ-lt vastavalt viimase 16.04.2020.a hinnapakkumisele hinnaga 3900 eurot ja kostja tasub hagejale enda kinnistu osa eest 1950 eurot ja E. - M. V. osa eest 975 eurot, kokku 2925 eurot. Poolte vahel sõlmitud kokkulepe on kvalifitseeritav käsunduslepinguna, kus hageja käsundisaajana pidi osutama kostjale teenust, s.o tellima aia ehituse. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei tellinud hagejalt aia ehitust. Arvestades pooltevahelist võlasuhet saab VÕS § 111 lg 1 mõttes kostja raha maksmise kohustusega vastastikune hageja kohustus olla aia tellimine. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks seda kohustust rikkunud. Kostja ei ole ka tõendanud, et hageja käsundisaajana oleks rikkunud hoolsuskohustust või oleks aial esinevate puuduste tekkimine kuidagi seoses hageja hooletu käitumisega. Kohus leiab, et hageja käsundisaajana ei saa vastutada kolmanda isiku kohustuste täitmise eest. Kohtu hinnangul saab siinkohal analoogia korras võtta aluseks komisjonilepingu sätted

8 (11)

komisjonäri vastutuse kohta kolmanda isiku kohustuste eest. VÕS § 700 lg 1 sätestab, et komisjonär vastutab tema poolt komitendi arvel sõlmitud lepingust tulenevate kolmanda isiku kohustuste täitmise eest, kui: 1) selles on komisjonilepinguga eraldi kokku lepitud; 2) vastutus tuleneb oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva komisjonäri tegevuskohajärgsest tavast; 3) ta ei avalda komitendile koos tehingu tegemise teatega kolmanda isiku nime, kellega ta tehingu tegi. Antud juhul ei ole tõendatud VÕS § 700 lg-s 1 sätestatud asjaolusid, milliste esinemisel tekiks komisjonäri vastutus kolmanda isiku kohustuste eest. Kostja ei ole tõendanud, et pooled oleksid sellises vastutuses eraldi kokku leppinud. Kuna hageja oli kostjale saatnud Sunest OÜ hinnapakkumise, siis pidi kostjale olema ka teada isik, kellelt hageja aia ehituse tellis. Kui kostja leidis, et aed on ehitatud puudustega, siis aia omanikuna oli ja on jätkuvalt tal võimalik oma õigused töövõtja suhtes maksma panna ja kasutada seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid, sh nõuda puuduste kõrvaldamist.

9 (11)

Arvestades asjaolusid hindab kohus, et hageja õiguste kaitsmiseks oli nõudekirja koostamine vajalik. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on keeldunud hagejale võlgnevust vabatahtlikult tasumast. Arvestades vaidluse keerukust, saab kohtu hinnangul lugeda vajalikuks ja mõistlikuks ka hageja esindaja märgitud ajakulu õigusabitoimingutele ning tasu taotletud ulatuses. Hageja vandeadvokaadist esindaja tasumäär on keskmiselt advokaatide taotletava tasumäära tasemel. Eespool tuvastas kohus, et hageja võlanõue on põhjendatud ja kostja on raha maksmise kohustust rikkunud. Seega võib lugeda, et hagejal seoses kohtueelselt võla nõudmisega tekkinud kulud on seoses kostja rikkumisega. Seetõttu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja nõue kostjalt kohtueelselt kantud õigusabikulude näol kahju hüvitamiseks summas 240 eurot.

10 (11)

Kohus leiab, et arvestades asja keerukust ja mahtu ning menetluse käiku, saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulude nimekirjas märgitud lepingulise esindaja toimingud ning ka ajakulu neile 17 tunni ja 30 minuti ulatuses. Hageja esindaja on koostanud hagiavalduse, on koostanud seisukohad kostja vastustele ja on esindanud hagejat kohtuistungitel. Eeldatavalt oli nende toimingute tegemiseks vajalikud ka ettevalmistavad toimingud nagu materjalidega tutvumine ja nõupidamine kliendiga. Arvestades menetluse asjaolusid ei saa hinnata hageja esindaja märgitud ajakulu ülemääraseks. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks ka hageja esindaja tasumäära, mis on 100 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Tasu sellises määras vastab kohtumenetluses keskmiselt mõistlikuks ja põhjendatuks peetud advokaadist lepingulise esindaja tasumäärale. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ning seega on TsMS § 174 lg 10 kohaselt lepingulise esindaja tasu hüvitatav koos käibemaksuga. Seega saab lugeda põhjendatud hageja menetluskuluks lepingulise esindaja tasu kokku koos käibemaksuga summas 2100 eurot. Hageja taotleb ka tema lepingulise esindaja sõidukulude hüvitamist esindaja kahel korral Tallinnast Põlvasse ja tagasi kohtuistungitele sõitmise eest kokku summas 90 eurot. Riigikohus on 29.09.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-14-63261 (p 12) avaldanud seisukohta, et lepingulise esindaja sõidukulude hüvitamisel tuleb lähtuda Justiitsministri 26.07.2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (Kord). Korra § 17 lg 2 näeb ette, et riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud hüvitatakse advokaadi taotluse alusel summas 0,15 eurot läbitud kilomeetri kohta. Kui taotletakse sõidukulude hüvitamist esimeses lauses sätestatud hüvitisemäärast suuremas ulatuses, tuleb kulusid põhjendada ja esitada kulude kandmist tõendavad dokumendid. Korra § 1 lg 10 kohaselt, kui advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. Tallinna ja Põlva vahemaa on ca 231 km. Seega kahel korral Tallinnast Põlvasse ja tagasi sõidetud vahemaa pikkus on 924 km. Korra § 17 lg 2 kohaselt arvestades kujuneb hüvitatava sõidukulu suuruseks ilma käibemaksuta 138,60 eurot (924 x 0,15). Hageja nõuab sõidukulude hüvitamist väiksemas summas, s.o summas 90 eurot. Kohus leiab, et nõutud ulatuses esindaja sõidukulud saab lugeda põhjendatud hageja menetluskuluks. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 2490 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 300 eurot, hageja lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga summas 2100 eurot ja esindaja sõidukulud summas 90 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 2490 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel ning TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et kostjal tuleb temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

11 (11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.