Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Heiki Visse kanda.
4.Määrata Karl Rei menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 710 eurot (käibemaksuga).
5.Mõista Heiki Visselt Karl Rei kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 710 eurot (koos käibemaksuga). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Karl Rei (hageja) esitas 20. augustil 2020 Tartu Maakohtule hagi Heiki Visse (kostja) vastu võlgnevuse ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt leppisid pooled aprillis 2020 kokku, et hageja tellib Sunest OÜ-lt puitaia ehituse enda, kostja ja Eda-Malle Võrangu kinnistute vahele. Sunest OÜ oli teinud pakkumuse aia ehituseks maksumusega 3900 eurot. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja aia ehitamise kuludest tasuma 975 eurot ja kostja 2925 eurot, s.o enda kinnistu osas 1950 eurot ja Eda-Malle Võrangu kinnistu osas 975 eurot. Töövõtja ehitas aia valmis 24. mail 2020 ning kõrvaldas 12. juunil 2020 ilmnenud puudused. Hageja tasus töövõtjale kogu tasu 3900 eurot ning palus kostjal hüvitada enda osa vastavalt poolte kokkuleppele. E.-M. Võrang andis kostjale 975 eurot hagejale edasiandmiseks, kuid kostja ei ole E.-M. Võrangult saadud raha seni hagejale üle andnud ega ole tasunud hagejale ka enda kinnistu osas aia ehitamise kulude osa 1950 eurot, st kokku on kostja jätnud hagejale maksmata aia ehitamise kuludest 2925 eurot. Kuivõrd kostja vaatamata hageja korduvatele nõuetele ei tasunud aia ehitamise kuludest kokkulepitud summat, pöördus hageja õigusabi saamiseks advokaadibüroo poole, millega seoses tekkisid hagejal kulutused õigusabile 240 eurot.
Hageja kohustused pooltevahelise kokkuleppe raames piirdusid vaid aia ehitamise tööde tellimisega Sunest OÜ-st, kostja pidi peale tööde tegemist tasuma nende eest kokkulepitud summa. Enne tööde tellimist edastas hageja kostjale Sunest OÜ hinnapakkumise. Kostja sai hinnapakkumise kätte ja nõustus sellega ning hageja telliski tööd Sunest OÜ-lt vastavalt hinnapakkumises toodule. Kostja ei ole Sunest OÜ hinnapakkumise osas esitanud mingeid nõudmisi ega lisatingimust, et aialipid tuleb värvida tööstuslikult ja aialippide vahe peab olema 7 mm. Kostja väited hageja kui käsundisaaja hoolsuskohustuse rikkumise kohta on asjakohatud, kuna töö kvaliteedi eest vastutab töö tegija, s.o Sunest OÜ.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Pooled sõlmisid kokkuleppe selle kohta, et hageja organiseerib hageja ja kostja kinnistute vahelise ning kostja ja E.-M. Võrangu kinnistute vahelise aia puitosa ehituse ja tasub selle eest ehitajale. Lepiti kokku, et pärast ehitustööde valmimist kannavad kolm naabrit ehitustööde kulud vastavalt nende osadele. Poolte vahel sõlmitud kokkulepe oli käsundusleping, mistõttu oli kostja õigustatud andma hagejale juhiseid, mis olid hagejale täitmiseks kohustuslikud. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja organiseerima uue aia puitosa ehituse. Kostjapoolne tingimus oli, et aialipid värvitakse tööstuslikult. Hageja tõi 20. aprillil 2020 kohale värvimata aialipid. Kostja palus viia need värvimisse. Hageja viis aialipid ära, kuid need värviti üle vaid ühe korra. Ühe korra värvitud aialipid pandi aia külge ja juba aia küljes värviti teist korda üle. Sademete mõjul hakkas veepõhine värv aialippidel jooksma ja see valgus aialippidelt aia betoonvundamendile. Kostja soovis, et aialippide vahe oleks 7 mm. Hageja organiseeritud aialippide vahe on aga 5-15 mm. Valmistatud aialipid on eri pikkuse ja eri paksusega. Seetõttu on aed alt hambuline ja pealt ebatasane. Aialippide alumine äär ei ole vundamendi suhtes loodis ja vahe aia nurkade vahel on 1-18 cm. Hageja väidab ekslikult, et tema ei pidanud tagama ehitatud aia kvaliteeti. Tulenevalt hageja kui käsundisaaja hoolsuskohustusest tuli hagejal organiseerida töö tegemine vastavalt kostja juhistele ja selliselt, et töö oleks vähemalt keskmise kvaliteediga. Hageja ei ole täitnud kostja juhiseid. Hageja väide, et vastavalt poolte kokkuleppele pidi aia ehitama just Sunest OÜ, on ebaõige. Aia ehitamise korraldamine, sh konkreetse töövõtja valik oli hageja otsustada. Kostjat huvitas aia ehitamise võimalik kogumaksumus. Hageja saatis kostjale Sunest OÜ hinnapakkumise. Kostja võttis võrdleva hinnapakkumise Raitwood OÜ-lt. Kõrvutades kahte pakkumist ei tundunud kostjale 3900 eurot ülemäära suur kulu ja kostja oli sellega nõus. Hageja ei ole tõendanud, et töövõtjaks ja aia ehitajaks oli Sunest OÜ. Ainuüksi Sunest OÜ hinnapakkumine ja sularaha tasumise arved seda ei tõenda. Hageja väide, et töövõtja on kõrvaldanud valmistatud aia puudused, on ekslik, sest aed on tänaseni puudustega. Ekslik on ka hageja väide, et E.-M. Võrangul ei ole aia kvaliteedi osas mingeid pretensioone, mistõttu on kostja kohustatud hagejale üle andma 975 eurot. E.-M. Võrangu on kandnud kostja arvele 975 eurot seoses E.-M. Võrangu ja kostja vahelise aialõigu ehitusega. Selle aialõigu ehitamiseks puuduvad hagejal mistahes lepingulised suhted E.-M. Võranguga. E.-M. Võrangu ei pea esitama pretensioone hagejale ja nende mitteesitamine ei tähenda nende puudumist. Lisaks esteetilise välimuse puudumisele ei ole uue aia puitosad ilmastikukindlad ja vastupidavad ajale, sest värv ei kata lippe piisavalt korralikult ja katab ebaühtlaselt. Kostja ja E.-M. Võrangu soovivad kindlasti paigaldada uuesti aialipid nende kinnistute vahelisele aiale. Uute aialippide paigaldamisega kaasneb kulu, mis on kindlasti suurem kui 975 eurot. Kostja tegi kohtuväliselt hagejale ettepaneku, et tema osa aia ehituskuludest vähendatakse 975 euro võrra, kuid hageja kostja kompromissettepanekule ei reageerinud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 11. veebruari 2022. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 2925 eurot ja kahjuhüvitise 240 eurot, jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt välja menetluskulud 2490 eurot ning menetluskuludelt viivise alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Hageja nõuab kostjalt kokkuleppest tuleneva rahalise kohustuse täitmist. Sellise nõude üldiseks õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 108 lg 1. Pooled ei vaidle, et kostja ei ole raha maksmise kohustust täitnud. Kostja tugineb sellele, et hageja ei ole omapoolseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. VÕS § 111 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib vastastikuste kohustustega lepingu puhul üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Poolte kokkulepe, et hageja tellib naaberkinnistute vahele aia ehituse ja kostja tasub hagejale aia ehituse kulud, on kvalifitseeritav käsunduslepinguna, kus kostja on käsundiandja ja hageja käsundisaaja. VÕS § 619 näeb ette, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Vastavalt VÕS § 621 lg-le 1 peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Poolte vahel on keskne vaidlus selle üle, millised juhised kostja hagejale käsundi täitmiseks, s.o puitaia ehituse tellimiseks, andis ja kas hageja neid juhiseid järgis. Kui kostja tugineb hagejale antud juhistele, siis tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab kostja oma vastavaid väiteid tõendama. Kostja on esitanud tõendina 8. aprillil hagejale saadetud sõnumi (tl 23). Selle sõnumi sisu on järgnev: “Tere, veel kord, Üks tähelepanek. Vaata Tuuliku puit oü, teeb tööstusliku värvimist ka aialippidele (see imab korralikult sisse, minu teada käib vannist läbi, õige Värvik peab olema mis hingab) Ise värvimine pole hea mõte. Tuuliku puit siinsamas Tuuliku teel Kadaka teelt 400m. Las tegija uurib sealt.“ Hageja on esitanud tõendina Sunest OÜ 16. aprilli 2020. a hinnapakkumise aia ehituse tööde tegemiseks hinnaga 3900 eurot (tl 5). Hinnapakkumises on kajastatud hinnas sisalduvad tööd, sh puitaia ehitus koos kõigi materjalidega, mis sisaldab: 1) vana aia eemaldamist ja utiliseerimist; 2) uue aia paigaldust süva immutatud puiduga 22x95x1500 70jm; 4) immutatud prussid 50x100 140jm; 5) värvimine kaks korda valgega Sadolin Master; 6) aiapostide kõrvade kleepimine; 7) aia peale valgest plekist mütsi paigaldus 70jm. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja edastas Sunest OÜ hinnapakkumise kostjale ja kostja sai selle kätte. Hageja on esitanud tõendina ka kostja 16. aprilli 2020 e-kirja E.-M. Võrangule, mille E.-M. Võrangu on samal päeval hagejale edasi saatnud (tl 6). Kirjas teatab kostja järgmist: „Suhtlesime naabri Karliga uue aia teemal. Ütlesin talle, et küsigu siis hinda juba teise poole kohta ka, et maht suurem ja tuleb vast odavam. Siin on pakkumine 70 jm peale, mis hõlmab ka 35 jm meievahelise kinnistu kohta uue aia ehitust. Seega 3900 eurot pooleks oleks 1950 eurot. Seega see kahepeale jagatuna meievaheliste kinnistute peale tuleks kummagile kinnistule 975 eurot. Arvan, et igati mõistlik hind [ - - - ] Teata, kas oled nõus vastavalt hinnapakkumisele kandma uue aia kulud 975 eurot. Seega saan otsustada, kas teen teise poole naabriga kahesse ära. Kui ei ole nõus selle summaga, teen oma kuludega meievaheliste kinnistute ära ise hiljem
ühe teise kallima ja kestvama variandi näol (kivist). Hea oleks homme ehk vastuse saada, saan naabrile ära teatada. Ta sooviks meievahelist teise poole omaga kohe pihta hakata.“ Maakohus leidis, et kostja 16. aprilli 2020. a e-kiri E.-M. Võrangule tõendab hageja väidet, et pooled leppisid kokku, et hageja tellib kinnistute vahele puitaia ehituse Sunest OÜ-lt vastavalt Sunest OÜ 16. aprilli 2020. a hinnapakkumisele hinnaga 3900 eurot. Kostja on kirjas kinnitanud nõustumust aia ehituse tellimisega hinnapakkumises esitatud tingimustel. Kostja kinnitab ka nõustumust tasuda aia ehituse hinnast 3900 eurost pool, s.o 1950 eurot ja E.-M. Võrangu osas 975 eurot. Sunest OÜ 16. aprilli 2020. a hinnapakkumises ei sisaldu puitaia lippide tööstuslikku värvimist. Kostja 8. aprilli 2020. a sõnum hagejale tõendab, et ta on teavitanud hagejat sellest, et Tuuliku puit OÜ teeb aialippidele tööstuslikku värvimist ja kostja on avaldanud arvamust, et ise värvimine ei ole hea mõte. Nimetatud kostja sõnum ei tõenda kostja juhist ega poolte kokkulepet selle kohta, et hageja peab tellima puitaia ehituse tingimusel, et aialipid värvitakse tööstuslikult. Kostja on vastava sõnumi saatnud hagejale ajaliselt varem enne seda, kui hageja saatis kostjale Sunest OÜ hinnapakkumise. Kostja ei ole tõendanud hageja nõustumust tellimuse tegemiseks 8. aprilli 2020. a sõnumis pakutud tingimustel ning hiljem, s.o 16. aprillil 2020 E.-M. Võrangule saadetud kirjas kinnitab kostja nõustumust aia ehituse tellimiseks Sunest OÜ 16. aprilli 2020. a hinnapakkumises toodud tingimustel. Kostja e-kirjast E.-M. Võrangule (tl 38) ei saa tuletada poolte kokkulepet tellitava aia tingimuste kohta. See on kostja ühepoolne avaldus kolmandale isikule pärast seda, kui hageja oli juba aia ära tellinud ja aia ehituse tööd ka tehtud. Tunnistaja K. V. ütlused (tl 81) ei tõenda, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppe aia ehituseks teistsugustel tingimustel, kui need olid esitatud Sunest OÜ 16. aprilli 2020 hinnapakkumises, sh tingimusel, et aialipid pidid olema värvitud tööstuslikult. Tunnistaja K.V. ütlused annavad kinnitust sellest, et pooled pidasid läbirääkimisi aiaehituse tellimise kohta, kuid selle üle ei ole ka vaidlust. Tunnistaja ütlustest võib tuletada, et pooled rääkisid mh aialippide tööstuslikust värvimisest. Ka kostja 8. aprilli 2020. a sõnum tõendab, et kostja teavitas hagejat aialippide tööstusliku värvimise võimalusest. Samas ei tõenda tunnistaja K.V. ütlused, et pooled oleksid sellisel tingimusel aia ehituse tellimises kokku leppinud. Tunnistaja ütles, et ei mäleta täpselt, millal aia ehitus kokku lepiti. Seega on hageja poolte kokkuleppest tuleneva kohustuse täitnud ning kostjal ei ole alust vastastikusest raha maksmise kohustuse täitmisest keelduda. Kostja vastuväited hageja tellitud aia puuduste ja kvaliteedi kohta ei ole asjakohased. Kostja esitatud fotod (tl 30-32, 34-37) tõendavad, et aial esineb mõningaid puudusi. Samas ei ole kostja tõendanud, et tegemist oleks oluliste puudustega, mille tõttu ei vasta aed vähemalt keskmisele kvaliteedile. OÜ Ehitusjuht Kaido Müürsepa 30. märtsi 2021. a arvamus seda ei tõenda. Arvamuses on kirjeldatud paikvaatlusel tuvastatud aia omadusi, aialippide paksust, vahede suurust jms. Arvamusest ei selgu, milline on keskmise puitaia kvaliteet ega ole seda ka konkreetse vaadeldud aiaga võrreldud. K. Müürsepp on vaid väljendanud enda subjektiivset arvamust selle kohta, milline pidi aed vastavalt poolte kokkuleppele välja nägema. Hageja poolt esitatud Andres Zängovi 21. aprilli 2021 vastuse (tl 64) kohaselt on A. Zängovi kui aiapaigaldaja arvamus esitatud fotode põhjal, et aed on ehitatud üle keskmise kvaliteediga, v.a värvimine. Danrak OÜ esindaja Ivo Alver 26. aprilli 2021. a vastuses (tl 65) kinnitas, et aed on ehitatud üle keskmise kvaliteediga. I. Alveri häiris vundament, mis on ilmselt juba varem viltu valatud. Päikesepoolsetel osadel on immutusaine välja kuivanud. I. Alver tõi välja, et aia tööstusliku ja käsitsi värvimise vahe on ainult selles, kui palju kulub värvimise peale aega. Käsitsi värvimine annab samas eelise, sest käsitsi peale kantav värvikiht on paksem. Nii kostja poolt tõendina esitatud fotod kui ka hageja esitatud A. Zängovi ja I. Alveri vastused kinnitavad, et hageja tellimisel ehitatud puitaial esineb mõningaid puudusi, sh on aia alumine äär ja aialippide paksus kohati ebaühtlane ning kohati on ka värv ebaühtlane, immutusaine
kumab läbi. Samas ei saa tõenditest teha järeldust, et esinevad puudused on sedavõrd olulised, et annaks alust töövõtjaga sõlmitud lepingust taganeda või jätta tehtud tööde eest täies ulatuses tasumata. Ka VÕS § 111 lg 3 kohaselt ei ole vastastikuse kohustuse täitmisest keeldumine lubatud, kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Isegi, kui aia ehituse kvaliteedis esineb puuduseid, siis ei vastuta nende eest hageja ning kostja ei saa neile puudustele tuginedes hagejale kokku lepitud raha tasumisest keelduda. Tulenevalt VÕS § 111 lg-st 1 võib lepingupool keelduda vastastikuse kohustuse täitmisest. Arvestades asjaolusid, ei saa lugeda hageja vastastikuseks kohustuseks aia lepingutingimustele vastavat ehitamist. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja tellima aia ehituse. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei tellinud hagejalt aia ehitust. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks aia tellimise kohustust rikkunud. Kostja ei ole ka tõendanud, et hageja käsundisaajana oleks rikkunud hoolsuskohustust või oleks aial esinevate puuduste tekkimine kuidagi seoses hageja hooletu käitumisega. Hageja käsundisaajana ei saa vastutada kolmanda isiku kohustuste täitmise eest. Kostja ei ole tõendanud, et pooled oleksid eraldi kokku leppinud hageja vastutuses kolmanda isiku kohustuste eest (analoogselt komisjonilepingu ja komisjonäri vastutusega). Kuna hageja oli kostjale saatnud Sunest OÜ hinnapakkumise, siis pidi kostjale olema ka teada isik, kellelt hageja aia ehituse tellis. Kui kostja leidis, et aed on ehitatud puudustega, siis aia omanikuna tal oli ja on jätkuvalt võimalik oma õigused töövõtja suhtes maksma panna ja kasutada seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid, sh nõuda puuduste kõrvaldamist. Hageja on esitanud tõendina Sunest OÜ 27. mai 2020. a arved (tl 7, 8), mis tõendavad, et hageja on töövõtjale aia ehituse eest sularahas tasunud 3900 eurot. Poolte kokkuleppe kohaselt on kostja kohustatud maksma hagejale aia ehituse kulud enda kinnistu osas 1950 eurot ja E.-M. Võrangu kinnistu osas 975 eurot, s.o kokku 2925 eurot. Kuna hageja on omapoolse kohustuse täitnud, siis on hageja nõue muutunud sissenõutavaks ja hagejal on õigus kostjalt kohustuse täitmist nõuda. Hageja nõuab kostjalt kahjuna kohtueelselt kantud õigusabikulude 240 euro hüvitamist. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad (Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-15-13, p 50). Hageja on esitanud tõendina tema lepingulise esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme kohtueelselt 7. augustil 2020 kostjale saadetud nõudekirja (pretensiooni) võlgnevuse tasumiseks (tl 12-14) ning OÜ Advokaadibüroo Lillo & Partnerid 7. augusti 2020. a arve (tl 11) õigusabiteenuse eest tasumiseks. Arvel nõutakse hagejalt 7. augustil 2020 materjalidega tutvumise ja pretensiooni koostamise eest tasu koos käibemaksuga 240 eurot. Teenuse ajakuluks on märgitud 2 tundi. Hageja õiguste kaitsmiseks oli nõudekirja koostamine vajalik. Vaidlust ei ole, et kostja keeldus hagejale võlgnevust vabatahtlikult tasumast. Arvestades vaidluse keerukust on hageja esindaja märgitud ajakulu õigusabitoimingutele ning tasu taotletud ulatuses vajalik ja mõistlik. Hageja vandeadvokaadist esindaja tasumäär on keskmiselt advokaatide taotletava tasumäära tasemel. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, pidas hageja menetluskulud täies ulatuses mõistlikuks ja vajalikuks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2490 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt leidis maakohus ekslikult, et piirdeaia tööstusliku värvimise kokkulepe ei ole tõendatud. Vastupidine on tõendatud tunnistaja K.V. ütlustega, 8. aprilli 2020.
a sõnumiga ja ka E.-M. Võrangule saadetud e-kirjaga, milles kostja teatas, et ta leppis hagejaga enne tegema hakkamist tööstuslikus värvimises kokku ning et kostja lasi värvimata lipid kohe ära viia, et teha nii, nagu kokku lepitud. Samuti on maakohtu käsutuses kostja kompromissettepanek hagejale anda 2-aastane garantii vastavalt sellele, et hageja organiseeris aia ehituse sellisel kujul ega pidanud kinni aia tööstusliku värvimise kokkuleppest. Hageja ei ole tõendanud, et piirdeaed on tööstuslikult värvitud. Samuti pole hageja esitanud ühtegi tõendit, et vastavalt poolte kokkuleppele võis piirdeaia värvimine toimuda kohapeal käsitsi. Sunest OÜ pakkumisest ei nähtu, kas värvimine toimub käsitsi kohapeal või tööstuslikult. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et 20. aprillil 2020, seega pärast Sunest OÜ pakkumise saamist, pidas hageja kinni poolte tööstusliku värvimise kokkuleppest, kui viis pärast kostja telefonikõnet ära kohale toodud värvimata aiadetailid. Sellega on ümber lükatud, et 16. aprillil 2020 aktsepteeris kostja aiadetailide mittetööstuslikku värvimist. VÕS § 111 lg 3 ei ole praeguses asjas kohaldatav. Kostja ei ole kunagi keeldunud piirdeaia eest tasumisest. Hageja on ise esitanud maakohtule kostja kompromissettepaneku, mis on käsitletav tasu alandamise ettepanekuna selle eest, et lõpptulemus ei vasta poolte poolt kokkulepitule ja on alla keskmise kvaliteedi. Komisjonilepingu sätted ei ole käesolevas asjas kohaldatavad, sest kostja pole kunagi tuginenud asjaolule, et hageja vastutab kostja ees kolmanda isiku kohustuste täitmise eest. Hageja vastutab käsundisaajana selle eest, et tellib kõigi osapoolte jaoks vähemalt keskmisele kvaliteedile vastava aia ehituse. Hageja ei täitnud oma hoolsuskohustust, sest võttis Sunest OÜ-lt vastu puudustega töö, kuid tasus selle eest kogu kokkulepitud tasu. Mööndes, et piirdeaed on mõningate puudustega, ei ole maakohus hinnanud, kas aed on vähemalt keskmise kvaliteediga. Maakohus on eksinud poolte kokkuleppe sisustamisel, leides, et poolte omavahelise kokkulepe sisuks oli Sunest OÜ poolt hagejale tehtud pakkumine. Kostja on tõendanud, et enne piirdeaia tellimist oli pooltel omavaheline kokkulepe piirdeaia väljanägemise ja kolme osapoole rahaliste panuste suuruse osas. Samuti oli pooltel kokkulepe, et piirdeaia puitosa ehituse kokkulepitud kujul tellib hageja. Ainus lahtine tingimus oli hind, mis selgus Sunest OÜ pakkumisest. Poolte kokkuleppe sisuks oli osapoolte panuste rahaline suurus piirdeaia ehituse kulutuste kandmisel. Seega ei olnud hageja kohustatud tasuma Sunest OÜ-le kahe teise osapoole eest. Hageja ei olnud õigustatud tasuma Sunest OÜ-le kogu kokkulepitud summa puudustega piirdeaia eest, ignoreerides teiste osapoolte seisukohti. Hageja ja Sunest OÜ ei ole pakkunud kostjale puuduste kõrvaldamist ega ole andnud 2-aastast garantiid piirdeaia värvkatte osas. Seega kostja oli ja on õigustatud vähendama enda ja suurendama hageja panust 975 eurot võrra ning nõudma 2-aastast garantiid värvkatte osas. Sunest OÜ ehitatud piirdeaed ei vasta Sunest OÜ pakkumisele. Vastavalt Sunest OÜ pakkumisele on ehitatava piirdeaia lippide mõõtmed järgmised: 22 mm x 95 mm x 1500 mm kusjuures lippide paksuse mõõt on 22 mm. K. Müürseppa mõõtmisetulemuste kohaselt kõigub piirdeaia lippide paksus vahemikus 19-28 mm, kusjuures peensaetud puumaterjali paksuse lubatud kõikumine on +/- 0,5 mm. Hageja ei saa nõuda kostjalt E.-M. Võrangu panust 975 eurot. Maakohus märgib ekslikult, et vastavalt poolte kokkuleppele pidi kostja tasuma piirdeaia ehitamise eest enda ja E.-M Võrangu eest. Sellise kokkuleppe sõlmimise kohta puuduvad asjas mistahes tõendid.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Kostja ei ole tõendanud oma paljasõnalist väidet, nagu oleks ta andnud hagejale juhise, et tellitava puitaia lipid peavad olema värvitud tööstuslikult ja et aialippide vahed peavad olema 7 mm. Kostja vastuväited hageja poolt tellitud aia väidetavate puuduste ja kvaliteedi kohta ei
ole asjakohased. Aed on ehitatud vähemalt keskmise kvaliteediga. Samuti on asjakohatud ka kostja väited selle kohta, nagu ei vastaks aed Sunest OÜ hinnapakkumises toodule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad kostja kanda.
7.Hageja nõuab kostjalt poolte kokkuleppest tuleneva raha tasumist. Ringkonnakohtus ei vaidle pooled maakohtu poolt tuvastatu üle, et hageja ja kostja leppisid 2020. aasta aprillis kokku, et hageja tellib uue puitaia ehituse Tallinnas XXXXXXX, XXXXXXX ja XXXXXXX asuvate naaberkinnistute vahele. XXXXXXX kinnistul on hageja elukoht. XXXXXXX asuv naaberkinnistu kuulub kostjale ja XXXXXXX asuv kinnistu kuulub Eda-Malle Võrangule. Kostja pidi tasuma hagejale aia ehituse kulud enda XXXXXXX asuva kinnistu osas 1950 eurot ja Eda-Malle Võrangu XXXXXXX asuva kinnistu osas 975 eurot. Hageja tellis kinnistute vahele puitaia ehituse, tasus ehitajale ja tööd said hageja väitel valmis
24.mail 2020. Ringkonnakohtus ei vaielnud kostja vastu hageja väitele, et Eda-Malle Võrang on talle 975 eurot tasunud.
8.Maakohus on pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerinud käsunduslepinguks VÕS § 619jj alusel. Maakohus leidis, et kostja kui käsundiandja tegi hagejale kui käsundisaajale ülesandeks aia tellimise. Kuigi maakohus ei ole otseselt oma otsuses viidanud käsundilepingu sätetele hageja nõude õigusliku alusena, saaks käsunduslepingu puhul hageja nõue tugineda VÕS § 628 lg-le 2 kui tehtud kulutuste hüvitamise nõue. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole siiski pooltevahelise kokkuleppe puhul käsunduslepingule omased tunnused täidetud. Hageja pidi tellima aia ilma selle eest tasu saamata. Käsundusleping ei pea olema tingimata tasuline. Samas ei ole põhjendatud tugineda käsundilaadsele suhtele olukorras, kus poolte kokkuleppe alusel kohustub üks isik tegema teo poolte ühise eesmärgi saavutamiseks, mille tulemusest saab ta ka ise kasu ning tema poolt osutatud sooritus on teistele tasuta.
9.Ringkonnakohus leiab, et hageja ja kostja tegevuses on kõige enam seltsingulepingule omaseid tunnuseid. VÕS § 580 lg 1 järgi kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Võlaõigusseadus ei näe ette seltsingulepingu eesmärgi suhtes sisulisi nõudeid, seega piisab ka lühiajalisest ühisest tegevusest. Seltsingulepingu võib VÕS § 11 lg 1 järgi sõlmida ka suuliselt. Ringkonnakohtu istungil olid pooled sellega nõus, et nendevahelist kokkulepet võib pidada seltsinguks (tl 123). Ringkonnakohtu istungil kinnitasid hageja ja kostja, et Eda-Malle Võrang ei osalenud nendevaheliste kokkulepete sõlmimisel ning ei andnud ka omapoolseid juhiseid aia ehitamise osas, seega ei ole ta hageja ja kostja vahelise kokkuleppega seotud. Oluline seltsingulepingu tunnus on, et poolte tahe peab olema suunatud koostööle. Ringkonnakohtu hinnangul see praegusel juhul ka nii on. Hageja on tõendanud ka teist seltsingulepingule omast tunnust – selle ühist majanduslikku eesmärki. Hageja ja kostja leppisid kokku, et hageja tellib puitaia ehituse. Hageja on esitanud tõendina tema poolt võetud Sunest OÜ 16. aprilli 2020. a hinnapakkumise aia ehituse tööde tegemiseks hinnaga 3900 eurot (tl 5). Hageja on esitanud tõendina kostja 16. aprilli 2020. a e-kirja Eda-Malle Võrangule, milles
kostja tutvustab talle hageja ja kostja plaane ühise aia ehitamiseks (tl 6). Kirjas selgitab kostja, et ta on hagejaga suhelnud ja öelnud, et hageja peaks küsima hinda teise poole aia kohta ka (selle osa suhtes, mis jääb kostja ja Eda-Malle Võrangu kinnisasja vahele). Kostja leidis, et pakkumise hind oli mõistlik. Kostja soovis teada Eda-Malle Võrangu seisukohta selle kohta, kas viimane on nõus oma osa eest maksma. Ka kostja ise on oma vastuses hagile leidnud, et pooled on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt pidi hageja organiseerima hageja ja kostja vahelise ja kostja ja Eda-Malle Võrangu vahelise aia puitosa ehituse ja tasuma selle eest ehitajale, pärast ehitustööde valmimist kannavad kolm naabrit ehitustööde kulud vastavalt nende osadele (tl 27). Lepingu sõlmimise ajahetkeks võib lugeda kokkuleppe saavutamist, et hageja tellib aia ehitamise tööd.
10.Aia ehitustööde lõpetamise järel (maakohtu poolt tuvastatud 24. mail 2020) oli poolte ühise tegevuse eesmärk saavutatud ning nende tegevuse võis lugeda lõppenuks VÕS § 596 lg 1 p 5 järgi. Seltsingu lõppemisel toimub seltsingu likvideerimine ja vara jaotamine seltsinglaste vahel (VÕS § 600). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja aia tellis. Seltsingulepingu olemasolul lähevad selle alusel tehtud panused ja seltsingu jaoks omandatud vara seltsinguvarana VÕS § 589 lg 1 järgi seltsinglaste ühisomandisse, kuid ühisvara ei ole seltsingu vältimatu tunnus (Riigikohtu 3. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p 17; 29. aprilli 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-255, p 13). Seltsingu vara pidi kokkuleppe kohaselt moodustuma hageja, kostja ja Eda-Malle Võrangu osast aia ehitamise kogutasust. Ainult ühele seltsinglasele tehtud sooritus (Eda-Malle Võrangu poolt tasutu üleandmine kostjale) ei tähenda, et seda summat ei võiks käsitleda majanduslikus mõttes ühisvarana. Kostja kinnitas vastuses hagile, et hageja pidi tasuma aia ehituse eest. Hageja on seltsingu kohustuse (tasu maksmiseks) kolmanda isiku ees täitnud. Kohustuse täitmise eest vastutavad seltsinglased ühiselt (VÕS § 602 lg 1), pooled pidid omavahelises sisesuhtes kandma kulud vastavalt nende osale. Hageja nõuab kostjalt selle osa tasumist, mis langes Eda-Malle Võrangule ja kostjale. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal oli õigus sõlmida aia ehitamise leping (tal oli kostja esindusõigus analoogselt seltsingu esindamisele VÕS § 593), kostja ei tugine sellele, et ta oleks ehitajat teavitanud esindusõiguse piirangutest ja pooled soovisid omavahel olla lepinguliselt seotud. Kostja tugineb vastuväidetes hageja nõudele sellele, et pooled leppisid kokku konkreetsetele omadustele vastava puitaia tellimises ja tehtud tööd ei vasta kokkulepitule. Peamiste etteheidetena toob kostja esile, et aed pidi olema poolte kokkuleppe järgi tööstuslikult värvitud ja aialippide vahe ei ole õige. Kostja ei ole menetluses tõendanud, et hageja oleks oma esindusõigusest tulenevat kohustust rikkunud, kostja ei ole ka hageja suhtes kohaldanud ühtegi õiguskaitsevahendit (esitanud esindusõiguse rikkumisest (sisesuhtest) tuleva kahju hüvitamise nõuet VÕS § 115 alusel vms). Kostja on esitanud tõendina tema 8. aprillil saadetud sõnumi hagejale (tl 23):“ Tere, veel kord, Üks tähelepanek. Vaata Tuuliku puit oü, teeb tööstusliku värvimist ka aialippidele (see imab korralikult sisse, minu teada käib vannist läbi, õige Värvik peab olema mis hingab) Ise värvimine pole hea mõte. Tuuliku puit siinsamas Tuuliku teel Kadaka teelt 400m. Las tegija uurib sealt.“ Nimetatu ei tõenda ringkonnakohtu hinnangul seda, et hagejal oli sisesuhtes esindusõigus sõlmida leping üksnes tööstuslikult värvitud aia suhtes. Ka tunnistaja ütlustest (tl 81jj) ei tulene, et pooled oleksid kindlates tingimustes (hageja esindusõiguses) kokku leppinud. Isegi kui aed on tehtud puudustega (OÜ Ehitusjuht Kaido Müürsepa 30. märtsi 2021. a kirjaliku arvamuse kohaselt), ei ole hageja kostja vastu kahju hüvitamise nõuet esitanud.
Kostjal tuleb hagejale tasuda VÕS § 602 lg 1 alusel hageja poolt kolmandale isikule tasutud kostja ja kostjale üle antud Eda-Malle Võrangu osa, kokku 2925 eurot.
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult rahuldanud hageja nõue kostja vastu kahju hüvitamiseks, mis seisneb kohtueelselt kantud õigusabikuludes 240 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6).
12.Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse lõppjärelduses muutmata, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust ja rahalist suurust maakohtu menetluses. Maakohus ei ole menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel diskretsiooniõigust rikkunud.
13.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja menetluskuludeks ringkonnakohtus on lepingulise esindaja kulud 7 tunni 30 minuti eest 900 eurot (käibemaksuga) ja sõidukulud ringkonnakohtu istungile 50 eurot. TsMS-is ei ole menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud, kuid analoogia korras kohalduvad sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatud Riigikohtu seisukohad. Vajalikud sõidukulud tuleb vajalikus ulatuses hüvitada ning sõidukulude kandmist tõendavad dokumendid tuleb võimalusel esitada, kuid kuna seaduses ei ole sätestatud kulude hüvitamisest keeldumise alust dokumentide esitamata jätmise korral, saab sõidukulude hüvitamisel lähtuda analoogia korras Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruse nr 164 §-s 5 sätestatud hüvitise piirmäärast kuni 0,3 eurot ühe sõidukilomeetri kohta (Riigikohtu 26. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-15, pd 69–75; 5. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 214-14536, p 16). Seega on põhjendatud võtta sõidukulude hüvitamise aluseks 0,3 eurot kilomeetri kohta. Tallinnast Tartusse on 180 km, seega edasi-tagasi sõidu vahemaa on 360 km. Seega oleks saanud taotleda sõidukulude hüvitamist 108 euro (360*0,3) ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on sõidukulu 50 eurot. Ringkonnakohus loeb sellises ulatuses sõidukulude hüvitamist mõistlikuks. Kostja leidis, et hageja esindaja ajakulu 4,5 tundi kohtuistungi ettevalmistuseks, menetluskulude nimekirja koostamiseks ja kohtuistungil esindamiseks on põhjendamatult suur. Kostja leidis, et põhjendatud ajakuluks saab pidada 2,5 tundi. Ringkonnakohus nõustub kostja vastuväidetega. Kohtuistung kestis umbes 1 tunni, istungiks ettevalmistumiseks saab praegusel juhul pidada põhjendatud ajakuluks 1 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5 tundi. Hageja esindaja ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumiseks ning vastuse koostamiseks taotletud 3 tunni ulatuses on ringkonnakohtu hinnangul mõistlik. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu ringkonnakohtu menetluses 5,5 tundi (3+2,5), s.o rahaliselt 660 eurot (käibemaksuga) (120*5,5). Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud ringkonnakohtus, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, on kokku 710 eurot (käibemaksuga) (50+660). Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse menetlusekuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja apellatsiooniastme menetluskuludelt viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vahur-Peeter Liin
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.