nende Hageja Täisteenusliisingu AS (registrikood 14028999, aadress XXX; e-post XXX) Hageja lepinguline esindaja Ahto Järvela (Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post XXX) Kostja M.L. (isikukood XXX; aadress XXX ) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Raiko Paas (Advokaadibüroo LEXIT; e-post XXX)
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt M.L.lt (M.L.) hageja Täisteenusliisingu AS kasuks põhivõlgnevus summas 2701,40 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 25.09.2024 – 30.05.2025 eest summas 245,48 eurot, kokku 2946,88 eurot.
3.Välja mõista kostjalt M.L.lt hageja Täisteenusliisingu AS kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras tasumata põhinõudelt (2701,40 eurolt) alates 31.05.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses (so 2701,40 eurot).
4.Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda.
5.Rahuldada hageja Täisteenusliisingu AS menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
6.Välja mõista kostjalt M.L.lt hageja Täisteenusliisingu AS kasuks menetluskuludena 485 eurot.
7.Kostjal M.L tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid kokku mitte enam kui 485 eurot.
8.Tagastada otsuse jõustumisel hagejale osalise hagist loobumise tõttu riigilõiv summas 122,50 eurot Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele EE147700771000526428 viitenumbriga 918310329.
9.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud
1.Täisteenusliisingu AS (hageja) esitas 30.05.2025 M.L. Lume (kostja) vastu hagi, milles palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3 600,17 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 2 223,10 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 22.06.2023 hageja ja Osaühingu Luimar Invest Grupp vara kasutusrendilepingu nr 51025780008, mille kohaselt hageja kui rendileandja andis Osaühingule Luimar Invest Grupp rendile Appel iPhone 14 128GB, rendiperiood 48 kuud, leping pidi lõppema 30.06.2027, lepingutasu suurus oli 10 eurot, igakuise rendimakse suurus 30,60 eurot, millele lisandub käibemaks (koos km-ga 37,33 eurot). Sama lepingu punktis 7 käendas kostja lepingust tulenevaid kohustusi maksimummääras 1 142,70 eurot (dtl 41-42). Kuna Osaühing Luimar Invest Grupp jättis rendimaksed/arved tasumata (dtl 55-64), siis ütles hageja lepingu 19.09.2024 ülesse (dtl 65-66). Hageja ja Osaühing Luimar Invest Grupp sõlmisid 13.03.2024 vara kasutusrendilepingu nr L51030620001, mille kohaselt hageja kui rendileandja andis kostjale rendile MacBook Air 13", rendiperiood 24 kuud, lepingutasu suurus oli 25 eurot, igakuise rendimakse suurus 48,32 eurot, millele lisandub käibemaks (koos km-ga 58,95 eurot). Sama lepingu punktis 7 käendas kostja lepingust tulenevaid kohustusi maksimummääras 1 558,70 eurot (dtl 52-54). Kuna Osaühing Luimar Invest Grupp jättis rendimaksed/arved tasumata (dtl 55-64), siis ütles hageja lepingu 19.09.2024 ülesse (dtl 65-66).
2.Kohus võttis tsiviilasja menetlusse 10.06.2025 ning saatis hagiavalduse kostjale vastamiseks.
3.Kostja esitas kohtule oma kirjaliku seisukoha, mille kohaselt kostja leiab, et hagi on põhjendamatu põhinõuet 2 701,40 eurot ületavas osas. Kohtule esitatud rendilepingutes on p-is
5.2.2.märgitud, et käendaja vastutus hõlmab täies ulatuses kõiki rendilepingust tulenevaid põhi, lisa ja kõrvalnõudeid, samuti kõiki kulu- ja kahju hüvitamise nõudeid kuni käendaja vastutuse maksimummäärani. Eeltoodust tulenevalt saaks hageja kostjalt kui käendajalt nõuda erinevaid nõudeid kokku vaid vastutuse maksimummäärani, mitte rohkem. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus
2(5)
tuleb täita vastavalt lepingule. Kostjal poleks lepingu järgi kohustust tasuda hagejale rohkem, kui seda näeb lepingus ette käenduse maksimumsumma, mistõttu on hageja seda ületav nõue alusetu.
4.15.07.2025 esitas hageja hagiavalduse täienduse, millega loobus osaliselt oma esitatud nõudest ning palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2 701,40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 245,48 eurot ning viivised tasumata põhivõlalt alates 31.05.2025 põhivõlgnevuse tasumata jäägilt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse põhjendused
5.Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid tõendavad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
6.Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
7.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded, mis tulenevad hageja ja Osaühingu Luimar Invest Grupp vahel 22.06.2023 sõlmitud vara kasutusrendilepingust nr 51025780008 ja 13.03.2024 sõlmitud vara kasutusrendilepingu nr L51030620001 (dtl 40-42 ja dtl 47-49). Mõlema lepingu puhul oli kostja käendajaks.
8.Pooled ei vaidle asjaolude üle, et: -
nimetatud lepingud on sõlmitud;
-
Osaühing Luimar Invest Grupp ei täitnud lepingulisi kohustusi korrektselt;
-
hageja on nimetatud lepingud rikkumise tõttu kehtivalt ülesöelnud;
-
kostja vastutab käenduslepingu alusel vastavalt käendaja maksimummäärale;
-
lepingu nr 51025780008 kohaselt oli kostja vastutuse maksimummäär 1142,70 eurot ning lepingu nr L51030620001 alusel 1558,70 eurot, kokku 2701,40 eurot.
9.Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas hagejal on õigus kostjalt nõuda käeandaja vastutuse rahalist maksimummäära ületavas osas viiviseid.
10.Hageja on seisukohal, et käendajalt on õigus nõuda viiviseid juhul, kui käendaja ei täida käenduslepingust tulenevat kohustust. Käendaja vastutus tekib eraldiseisva, isikliku kohustuse alusel – nimelt kohustus täita käendaja maksimummääras rentniku kohustused. Oluline on rõhutada, et tegemist ei ole viiviste nõudmisega kasutusrendilepingust tuleneva rendimaksete tasumisega viivitamise eest, vaid eraldiseisva nõudega, mis on suunatud käendaja vastu. Käendaja võetud kohustuse rikkumisel ei saa kohaldada piirangut, mis tuleneks üksnes käendaja vastutuse maksimumsummast. Käendaja isiklik kohustus tähendab, et juhul, kui ta ei täida talle pandud käenduslepingulist ülesannet, võib hageja nõuda viiviseid sellest eraldiseisvast rikkumisest tulenevalt käenduslepingust tulenevas või seaduslikus viivisemääras (dtl 108). Kostja leiab, et kõik nõuded, mis ületavad käendaja maksimummäära tuleb jätta rahuldamata (dtl 83).
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg-s 1 sätestatakse, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Sama sätte lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Käendaja vastutust sätestava VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad 3(5)
kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama sätte lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
12.Poolte vahel sõlmitud lepingute punktis 7.5.2. (teisel lepingul numbriga 5.5.2.) on märgitud, et käendaja vastutus hõlmab täies ulatuses kõiki rendilepingust tulenevaid põhi, lisa ja kõrvalnõudeid, samuti kõiki kulu- ja kahju hüvitamise nõudeid kuni käendaja vastutuse maksimummäärani. Käendusega on tagatud ka mitterahaliste kohustuste täitmise nõuded selle kohustuse rikkumisest tulenevad kahjuhüvitise nõuded (sh vara alles oleku, korras oleku ja selle rendileandjale või müüjale tagastamise kohustuse nõue).
13.Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-8-13 lahendi punktis 12 leidnud, et eeltoodud sätted kehtestavad käendaja vastutuse ja selle ulatuse põhivõlgniku kohustuse täitmise ehk käendatava kohustuse täitmise eest. Eeltoodu ei piira aga käendaja vastutust temast endast sõltuva kohustuse rikkumise eest. Kolleegium on selgitanud, et käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige viivisenõude või menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat ületavas osas (vt Riigikohtu 27. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12, p 15). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et kohtud on jätnud arvestamata, millisest õigussuhtest tulenevast raha maksmise kohustusest viivisenõue tulenes. Kui käenduslepingus on kokku lepitud käendaja vastutuse piirmääras, siis võlausaldaja ei saa nõuda käendajalt põhivõlgnikust sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest tulenevalt viivist, mis ületab kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäära. Küll aga on võlausaldajal õigus nõuda käendajalt sõltumata kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäärast viivist, mis tuleneb käendajast endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest.
14.Tulenevalt eeltoodust nõustub kohus hageja hinnanguga, et käendajalt on õigus nõuda viiviseid juhul, kui käendaja ei täida käenduslepingust tulenevat kohustust, kuna käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise maksmise eest (VÕS § 145 lg 2). Seega kui käendaja viivitab rahalise kohustuse täitmisega, võib temalt nõuda ka viivist VÕS § 113 lg 1 alusel.
15.Tuginedes eeltoodule tuleb hagiavaldus rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks väljamõista põhinõue 2701,40 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 25.09.2024 – 30.05.2025 eest summas 245,48 eurot, kokku 2946,88 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
18.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 4(5)
19.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 385 eurot ning õigusabikuludest 696 eurot. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 100 eurot, mis on tavapärases võlanõude asjas sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks tasuks. Varasemalt on kohtupraktikas loetud standardhagi koostamisel piisavaks ka tasumäära 50 eurot, kuid käesolevas asjas leiab kohus, et see ei ole piisav.
20.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 485 (385 + 100) eurot.
21.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
22.Hageja on käesolevas menetluses 15.07.2025 loobunud osaliselt hagist kostja vastu. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Esialgse hagi pealt tasus hageja riigilõivu summas 630 eurot. Peale osalist loobumist jäi hagihinnaks 2 971,80 eurot, mille pealt kuulub tasumisele riigilõiv summas 385 eurot. Tulenevalt hageja osalisest hagist loobumisega tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust ehk 122,50 eurot ((630-385):2). Riigilõiv tuleb tagastada vastavalt hageja taotlusele Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele EE147700771000526428 viitenumbriga 918310329.