Tallinn, Tulika tn 66 korteriühistu hagi Osaühingu Bravoberg vastu 8232 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.01.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu Bravoberg apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
8892,36 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): Tallinn, Tulika tn 66 korteriühistu (registrikood 80114679), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Ploom Kostja (apellant): Osaühing Bravoberg (registrikood 11455703), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaupo Kask
Asja läbivaatamine
16.01.2025 ja 12.09.2025 kohtuistungitel
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 16.01.2024 otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
2-21-3628 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinn, Tulika tn 66 korteriühistu esitas 08.03.2021 Harju Maakohtule hagi Osaühingu Bravoberg vastu 8232 euro ja viivise saamiseks.
2.Hageja ja kostja sõlmisid 26.04.2018 ehituse töövõtulepingu (edaspidi ka leping) rekonstrueerimistöödeks, mille kohaselt pidi kostja paigaldama Tulika tn 66, Tallinn korteritesse Kinetic tüüpi ventilatsiooniseadmed. Ventilatsiooniseadmed paigaldati töövõtja poolt SA Kredex toetuse alusel, mistõttu kohaldusid täiendavate normatiividena ka SA Kredex nõuded (seadmete müratase peab olema alla 25dB(A)). Pärast seadmete paigaldamist selgus 03.07.2020 korralise hooldustöö käigus, et osades korterites on kõrgem müratase. Olukorra täpsustamiseks telliti mürataseme mõõtmised, mille tulemusel selguski normist kõrgem müratase. 26.10.2020 teavitas hageja kostjat seadmete puudustest ning palus garantiitöödena puudused kõrvaldada. Kostja ei kõrvaldanud puudusi ning hageja kõrvaldas puudused ise, soetades 12.02.2021 uued seadmed maksumusega 6720 eurot ja tellis seadmete paigaldustööd maksumusega 1512 eurot.
3.Kostja väide, et garantiitähtaeg oli 26.10.2020 möödunud, ei ole õige. Tööde lõpliku üleandmise akt allkirjastati 15.01.2019, mistõttu ei möödunud garantiitähtaeg enne 15.01.2021. Kostja väited, et hageja ei täitnud seadmete hooldamiskohustust, ei ole õige, kuna just hooldustööde käigus selgitati välja, et tegemist on seadme rikkega. Mürataseme tõusu ei põhjustanud mitte filtrite tolmust puhastamata jätmine, vaid seadmete mootorid ehk tehase praak. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kostjal võimalik keelduda garantiitöödest.
4.Seadmed olid puudustega. Paigaldatud seadmed on „ultra quiet“ ehk „eriti vaiksed“ ning seadmete tehnilise spetsifikatsiooni kohaselt on Kinetic-tüüpi seadme normaalne müratase 20dB(A). AZF Labor OÜ poolt teostatud müra mõõtmise aktidega on tõendatud, et nelja seadme müratase ületas seda oluliselt. Korteris nr 29 oli müratase 45,1 dB(A), korteris nr 34 oli 43,8 dB(A), korteris nr 31 oli 44,7 dB(A) ja korteris nr 1 oli 42,7 dB(A). Mõõdistustööd viidi läbi nõuetekohaselt ning puudub alus tulemuste õigsuses kahtlemiseks.
5.Väär on kostja väide, et hageja oleks pidanud välja vahetama üksnes seadmete mootorid, mitte seadmed tervikuna. Kostja ei ole esitanud seisukohti ega tõendeid selle kohta, et üksnes mootori väljavahetamine olnuks odavam.
6.Kostjal ei ole õigust tugineda võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 110 ja keelduda seeläbi kohustuse täitmisest ei lõplikult ega ajutiselt. Selleks, et kostja saaks ajutiselt keelduda kohustuse täitmisest, tuleb kostjal tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutavaks muutunud kohustus, mida hageja on õigustamatult jätnud täitmata. Kostja on küll märkinud, et poolte vahel on käimas ka teine kohtuvaidlus, kuid pole tõendanud käesolevas menetluses, et tal on hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõue. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. 2
2-21-3628
8.Hagi aluseks olevad asjatundja hinnangud on väärad, mida kinnitab ka kostja tellitud ekspertiis. Hageja ei ole esitanud defekteerimise akti, kus oleks välja toodud põhjendus, mis tingis müra kõrgema taseme. Kostja ei ole rikkunud Kredexi poolt ettenähtud ettekirjutusi. Hageja esitatud müra mõõtmise protokollides on osad kohustuslikud andmed puudu: puudub mõõtmislabori nimi ja aadress; puudub mõõtmise tellija aadress; puudub asjakohaste ehituskonstruktsioonide kirjeldus; mõõdetava tehnoseadme täpne kirjeldus on välja toodud üksnes osaliselt; mõõtmistingimuste täpne kirjeldus (nt müraallika töörežiim, töötsükli pikkus jne) on puudu. Vastavalt ventilatsiooniseadme tehnilisele spetsifikatsioonile võib seade töötada neljas töörežiimis (20%, 30%, 50% ja 100%), seega on oluline teada, mis režiim oli aktiveeritud mõõtmiste teostamise ajal ning kas antud režiim vastab projekteeritud sisekliima tingimustele ja seadme tavapärasele töörežiimile; pole välja toodud mikrofoni asukohta ruumis mõõtmise ajal. Vastavalt mõõtmisstandardi nõudele tuleb tehnoseadmete müratasemete mõõtmised siseruumis teostada vähemalt kolmes mõõtmispositsioonis, kus üks mõõtmispositsioon on nurgapunkt; puudub Lpmax ajakarakteristik. Mõõtmisprotokollides ei ole toodud mõõdetud ja hinnatud maksimaalsed helirõhutasemed Lpmax ja selle ajakarakteristik; A-kaalutud ja/või C-kaalutud korrigeeritud helispekter 1/1-oktaavribades puudub; puuduvad mõõdetud järelkõlakestuse väärtused (möbleerimata eluruumi puhul). Juhul, kui müratasemete mõõtmised teostatakse möbleerimata eluruumides, siis tehnoseadmete poolt tekitatav müra on kõrgem ja hinnatud mürataseme määramiseks tuleb teostada järelkõlakestuse mõõtmised ning mõõtmistulemusi vastavalt korrigeerida. Kui mõõdetav eluruum on möbleeritud, siis tuleb see kanda mõõtmisprotokolli; puudub mõõdetud taustmürataseme spekter 1/1-oktaavribades. Antud väärtused on vajalikud hinnatud müratasemete määramiseks. Taustmüra taseme väärtus on toodud mõõtmisprotokollides ühenumbrilise väärtusena ilma tähiseta; puudub teiste seotud Euroopa standarditega nõuetele vastavuse viimase kontrolli kuupäev.
9.Garantiitööde vajalikkusest teavitamise hetkeks, st 26.10.2020, oli garantiiperiood lõppenud ja hagejal puudus alus kostjalt garantiitööde teostamist nõuda. Garantiiperioodiks on lepingus poolte nõusolekul kokku lepitud tootja garantii 24 kuud, mis algas Deltaston OÜ poolt 01.10.2018 Venditehnik OÜ-lt ventilatsiooniseadmete ostmisest. Venditehnik OÜ andis ventilatsiooniseadmete ostjale ja paigaldajale, st Deltaston OÜ-le ventilatsiooniseadmed üle 01.10.2018. Järelikult lõppes ventilatsiooniseadmete garantii hiljemalt 01.10.2020.
10.Hageja ei täitnud ventilatsiooniseadmete hooldamise kohustust ja hageja ei sõlminud ventilatsiooni hoolduslepingut. Ventilatsiooni hooldamata jätmine põhjustab sageli ka seadmete töökvaliteedi halvenemise ja sellest lähtuvalt suureneb ka seadmetest tulenev müra. Kuna hageja ei sõlminud seadmete hoolduslepingut, siis ütles kostja 22.04.2019 ventilatsiooniseadmete garantii üles.
11.Kuna hageja keeldus tasumast kostja tehtud tööde eest, mille osas on kostjal esitatud ka hagi kohtusse (tsiviilasi nr 2-19-6478), siis keeldus kostja VÕS § 110 alusel põhjendatult garantiitöödest. Poolte vahel on käimas teine kohtuvaidlus hagis viidatud 26.04.2018 töövõtulepingu alusel teostatud tööde osas – Bravoberg OÜ on esitanud hagi KÜ Tulika tn 66 vastu tulenevalt aktist nr 7-1, millele järgnevalt on KÜ Tulika tn 66 esitanud vastuhagi Bravoberg OÜ vastu (vaadatakse koos läbi samas tsiviilasjas nr 2-19-6478). Viidatud vaidluses on tõendatud, et Bravoberg OÜ keeldus VÕS § 110 alusel enda lepinguliste kohustuste täitmisest juba 15.03.2019. Kui tsiviilasjas nr 2-19-6478 kostja hagi rahuldatakse, siis on kostja põhjendatult VÕS § 110 alusel keeldunud garantiitööde teostamisest, st isegi juhul, kui garantiiaeg ei oleks möödunud ja garantiitööde teostamise eeldused oleksid täidetud. Tsiviilasjas nr 2-19-6478 tehtav lahend välistaks sellisel juhul käesolevas tsiviilasjas hagi rahuldamise, sest hagejal ei oleks olnud õigus tellida uusi ventilatsiooniseadmeid ja 3
2-21-3628 nende paigaldamist kolmandatelt isikutelt ja seejuures nõuda sellest tulenevat kahju välja kostjalt.
12.Juhul, kui kohus leiab, et kostja vastutab väidetavate ventilatsiooniseadmete puuduste eest ja et hageja esitas garantiinõude tähtaegselt ja et puudused tulenesid kostja tegevusest/tegevusetusest, oleks piisanud üksnes ventilatsiooniseadmete mootorite vahetusest, mis on oluliselt odavam, kui kogu ventilatsiooniseadmete väljavahetus. Sellisel juhul saaks lugeda põhjendatud kuluks 1135,68 eurot (283,92x4)+käibemaks, kokku 1362,82 eurot, ja paigaldamiskulu umbes 120 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused
13.Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 8232 eurot ja sellelt viivise alates 08.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
14.Lepingu p 12.1 järgi, kui lepingu dokumentides ei ole teisiti määratud, kohustub töövõtja andma töödele kuuekümne kuu pikkuse garantii. Garantiiperiood algab peale tööde lõpliku üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist poolte poolt ja töövõtja poolt garantiiperioodi tagatise üleandmist tellijale. Garantiiaeg hõlmab kogu tööde mahtu, sealhulgas teisi ehitusobjekti olulisi osasid, väljaarvatud ehitusobjektile tööde teostamise käigus paigaldatud seadmeid ja materjale millele on tootja garantii 24 kuud. Teostatud tööde akti nr 6 järgi on kostja ventilatsiooniseadmed paigaldanud ja hagejale üle andnud 15.01.2019. Tõendatud on, et hageja pöördus 26.10.2020 nõudekirjaga kostja poole garantiitööde teostamiseks. Hageja kirjeldas nõudekirjas puuduseid (kõrge müratase), palus asuda garantii teostamisele esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kahe nädala jooksul kirja kättesaamisest ning selgitas, et kui kostja jätab kohustused täitmata, on hageja sunnitud ise kõnealused parandustööd teostama ja nõudma tekkinud kulud kostjalt sisse. Garantiitööde vajalikkusest teavitamise hetkeks 26.10.2020 ei olnud garantiiperiood seega lõppenud. Isegi kui asuda seisukohale, et tootja garantiiperiood algas seadmete ostust, s.o 01.10.2018, siis ilmnes puudus garantiiperioodil, s.o 30.07.2020, ning ka müramõõtmine teostati garantiiperioodi jooksul, s.o 13.08.2020. Kohus ei nõustunud kostja käsitlusega, et antud juhul algab garantiiperiood seadmete ostust kostja poolt. Selliselt pooled lepingus kokku leppinud ei ole. Pooled ei ole seadmete osas muid kokkuleppeid sõlminud, vaid on üksnes lühendanud seadmete garantiiperioodi 24-le kuule. Veelgi enam, hageja ei pruugigi teada, millal on seadmed kostja poolt tegelikult ostetud.
15.Hageja tõendas seadmete puudused. Hageja tellis kostjalt Kinetic tüüpi ventilatsiooniseadmed seetõttu, et need on eriti vaiksed (ultra quiet). Seadmete tehnilises spetsifikatsioonis on märgitud normaalseks müratasemeks 20 dB. Kuivõrd korterelamut rekonstrueeriti ja kõnealused ventilatsiooniseadmed paigaldati kostja poolt SA Kredex toetuse alusel, siis kohaldusid täiendavate normatiividena ka SA Kredex nõuded, mida kostja kohustus lepingu p 2.4.2 kohaselt järgima. Vastav kohustus, et müratase jääb alla 25 dB tulenes Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 20.03.2015 määruse nr 23 „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ § 13 lg 2 p-st 5. Sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ tabeli 2 järgi on müra piirtasemed (sulgudes soovituslikud) järgmised: elu- ja magamisruumides LpA,eq,T (dB) 30 (25), LpC,eq,T (dB) 50 (45), LpA,max (dB) 35 (32). Kostja poolt paigaldatud ventilatsiooniseadmete müratase ületas normtaset 35 dB vastavalt 43,8 dB, 54,2 dB, 45,1 dB, 44,7 dB ja 42,7 dB. Lisaks mõõteprotokollidele kinnitasid müra olemasolu ka tunnistajad. Kohus nõustus hagejaga selles, et protokollide väidetavad vormilised puudused ei saa 4
2-21-3628 mõjutada mõõtetulemuste resultaati. Samuti ei tähenda see, et asjatundja järeldused (mõõtmised) oleksid ebaõiged.
16.Kuna kostjaga puuduste parandamise osas kokkulepet ei saavutatud, tuli hagejal pöörduda kolmanda isiku poole, millega paratamatult tekkisid kulud. Hageja tõendas kulude tekkimise. Kohtule esitatud Venditehnik OÜ 12.02.2021 arvest nr 31027 nähtub, et hageja soetas 4 Kinetic seadet maksumusega 6720 eurot ning need paigaldati Tallinna Tulika 66 korteritesse nr 1, 29, 31 ja 34 maksumusega 1512 eurot. Kostja ei tõendanud, et antud juhul oleks piisanud üksnes ventilatsiooniseadme mootori väljavahetamisest. Samuti ei tõendanud kostja, et mootori väljavahetamine oleks olnud kordades odavam.
17.Kohtule esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide nr 1, 2, 4, 5, 6 ja 9 kohaselt on pärast seadmete paigaldamist seadmeid regulaarselt hooldatud. Aktidest nähtub, et filtreid on puhastatud tolmust, filtreid on vahetatud ning samuti on tehtud tähelepanekuid mürataseme osas ning on tellitud mürataseme mõõdistusi. VÕS § 110 lg 1 alusel vastuväite esitamise osas leidis maakohus, et sellele tuginemine ei ole kohane, kuna garantiileping ei sõltu töövõtulepingu kehtivusest. Apellatsioonkaebus
18.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks.
19.Maakohus jättis ebaõigesti menetluse peatamata. Käesoleva menetlusega ei ole võimalik edasi minna kuni pole lahendatud vaidlus samade poolte vahel tsiviilasjas nr 2-19-6478. Selles asjas on vaidlus peamiselt aktis nr 7-1 toodud tööde teostamise ja akteeritud tööde kvaliteedi üle. Hageja on alusetult keeldunud tööde eest tasumisest ja kostjal oli VÕS § 110 lg 1 alusel õigus keelduda kuni aktis nr 7-1 toodud tööde eest tasumiseni väidetavate garantiitööde teostamisest. Kuna käesolevas vaidluses sõltub hagi rahuldamine otseselt tsiviilasjas nr 2-19-6478 tehtavast otsusest, siis on maakohus otsuse teinud ennatlikult, mille tulemusel on maakohtu otsus nii materiaalõiguslikult, kui ka menetlusõiguslikult ebaõige.
20.Maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et ventilatsiooniseadmed olid puudustega. Tunnistajate ütlustega pole võimalik tõendada normist kõrgemat mürataset. Müramõõdistused on teostatud seadusele mittevastavalt, mille tõttu ei saanud tulemused olla õiged. Tunnistaja ütlustega ei saa neid puuduseid kõrvaldada.
21.Maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et hageja on garantiinõude esitanud tähtaegselt. Garantiitööde vajalikkusest teavitamise hetkeks, st 26.10.2020, oli garantiiperiood lõppenud. Garantiiperioodiks on lepingus poolte nõusolekul kokku lepitud tootja garantii 24 kuud. Venditehnik OÜ andis ventilatsiooniseadmete ostjale ja paigaldajale, st Deltaston OÜle ventilatsiooniseadmed üle 01.10.2018. Seega on õige garantiiperioodi algus 01.10.2018, mitte 15.01.2019. Garantii lõppes 01.10.2020.
22.Maakohus on jätnud arvestamata/analüüsimata olulised asjaolud, mis välistavad kostja vastutuse isegi juhul, kui ventilatsiooniseadmete müratase oli müramõõdistuste hetkel lubatust kõrgem. Vaidlust ei ole selles, et ventilatsiooniseadmete üleandmise hetkel olid vaidluse all olevad ventilatsiooniseadmed puudusteta. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit põhjuste kohta, mis tingisid väidetavad puudused ventilatsiooniseadmetes. Kostja hinnangul tulenesid seadmete puudused seadmete hooldamata jätmisest. Seadmeid ei hooldatud õigeaegselt.
5
2-21-3628 Ventilatsiooni hooldamata jätmine põhjustab sageli ka seadmete töökvaliteedi halvenemise ja sellest lähtuvalt suureneb ka seadmetest tulenev müra.
23.Maakohus on ebaõigesti jätnud arvestamata kostja väited, et juhul, kui seadmed olid puudustega, oleks piisanud üksnes ventilatsiooniseadmete mootorite vahetusest, mis on oluliselt odavam, kui kogu ventilatsiooniseadmete väljavahetus. Hageja ei ole tõendanud, et ventilatsiooniseadmed tuli terves ulatuses uute vastu välja vahetada. Analoogsed müraprobleemid esinesid ka teistes korterites, kuid seal ei vahetatud välja ventilatsiooniseadmeid tervikuna, vaid ainult mootorid. Põhjendatud kuluks saaks lugeda 1135,68 eurot (283,92x4)+käibemaks, kokku 1362,82 eurot, ja paigaldamiskulu umbes 120 eurot. Vastustaja seisukoht
24.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta menetluskulud kostja kanda.
selle rahuldamata
ja
Edasine menetluse käik
25.Tallinna Ringkonnakohus võttis 16.01.2025 istungil vastu kostja esitatud tõendid: Dmitri Tiško 27.02.2023 selgitused ning 16.02.2023 e-kirja ja Venditehnik OÜ 20.02.2023 vastuse. Samas andis ringkonnakohus hagejale võimaluse esitada oma täiendavad tõendid ja seisukohad seoses vastu võetud kostja tõenditega.
26.Hageja esitas 06.02.2025 seisukoha ja täiendavad tõendid (garantiitingimuste tõlke, 31.01.2025 Deltaston OÜ vastuse ja uute seadmete müügilepingu), millised ringkonnakohus 12.09.2025 istungil vastu võttis.
27.Kostja esitas 20.02.2025 vastuväited hageja seisukohtadele.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja asi tuleb saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Seoses sellega tuleb tühistada ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel lahendamisel. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
29.Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust TsMS § 656 lg 1 p 1 mõttes, kuna ei viinud läbi eelmenetlust nii nagu selle näevad ette TsMS § 329 lg 3 ja TsMS § 392 lg 1 p 1 ega täitnud selgitamiskohustust. Kuigi ainuüksi eelmenetluse nõuete rikkumine ei ole menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks TsMS § 656 lg 1 mõttes, saavad maakohtule ette heidetavad rikkumised olla siiski kohtuotsuse tühistamise aluseks, kui rikkumine võis mõjutada asja lahendamise tulemust ja seda ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 2, vt ka RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 20). Praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses.
30.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti asunud seisukohale, et hageja esitas kostjale garantiinõude tähtaegselt. Hageja ja kostja sõlmisid 26.04.2018 ehitise töövõtulepingu rekonstrueerimistöödeks, mille kohaselt pidi kostja paigaldama Tulika tn 66, 6
2-21-3628 Tallinn korteritesse ventilatsiooniseadmed (I kd tl 4–10). Hageja väitel selgus 03.07.2020 korralise hooldustöö käigus, et osades korterites tekitavad ventilatsiooniseadmed liiga suurt müra. Olukorra täpsustamiseks telliti hageja väitel mürataseme mõõtmised 2020. a augustis ja oktoobris, mille tulemusel selgus neljas korteris normist kõrgem müratase (I kd tl 24–25, 28– 29). Pooled ei vaidle, et 26.10.2020 teavitas hageja kostjat töös esinevatest puudustest ning palus garantiitöödena puudused kõrvaldada (I kd tl 34–36). Lepingu p 12.1 sätestab, et: Töövõtja kohustub andma Töödele kuuskümmend (60) kuud pikkuse garantii. Garantiiperiood algab peale Tööde lõpliku üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist Poolte poolt ja Töövõtja poolt garantiiperioodi tagatise üleandmist Tellijale. Garantiiaeg hõlmab kogu Tööde mahtu sealhulgas teisi ehitusobjekti olulisi osasid, väljaarvatud ehitusobjektile tööde teostamise käigus paigaldatud seadmeid ja materjale millele on tootja garantii kakskümmend neli (24) kuud (I kd tl 4-10). Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et pooled leppisid seadmete osas kokku garantiis VÕS § 230 tähenduses, mille puhul algab garantiitähtaeg asja ostjale üleandmisest, kui lepingus või garantiikirjas ei ole ette nähtud garantiitähtaja hilisemat algust. Lepingu p-st 12.1 ei saa ringkonnakohtu hinnangul teha järeldust, et erisus seadmete osas hõlmaks üksnes garantiiaja pikkust ning et pooled oleksid kokku leppinud garantiitähtaja hilisemas alguses. Lepingus sätestatud erisus puudutab müügigarantiid tervikuna. Ventilatsiooniseadmete garantiitingimustest nähtub, et 2 aasta pikkune garantii antakse alates ostukuupäevast (I kd tl 93 pöördel, tõlge III kd tl 81). Seega on lepingu p-s 12.1 seadmete garantii aja alguseks samuti seadmete ostukuupäev. Pooled ei vaidle, et Venditehnik OÜ andis ventilatsiooniseadmete ostjale ja paigaldajale, st Deltaston OÜ-le ventilatsiooniseadmed üle 01.10.2018. Seega algas garantiiperiood 01.10.2018 ja lõppes kahe aasta möödumisel, s.o 01.10.2020. Garantiitööde vajalikkusest teavitamise hetkeks, st 26.10.2020, oli garantiiperiood seega lõppenud.
31.Eelnev aga ei tähenda ringkonnakohtu hinnangul, et hagejal puudub alus kostjalt kulutuste hüvitamist nõuda. Hageja tugines ventilatsiooniseadmete puudustele – tehase praagile. Kohtu ülesanne on anda poolte esitatud asjaolude kogumile õiguslik hinnang (kvalifitseerida õigussuhe) ja kohus ei ole seotud poolte antava õigusliku hinnanguga. Mh peab kohus hindama, mis liiki lepingu VÕS-i tähenduses on pooled antud asjaoludel sõlminud. Esile toodud asjaoludel võib ringkonnakohtu hinnangul ventilatsiooniseadmete hagejale müümise osas tegemist olla müügilepinguga (VÕS § 208 lg 1). Hageja sai sellisel juhul nõuda kostjalt ventilatsiooniseadme parandamist (puuduse kõrvaldamist) ka VÕS § 222 lg 1 kohaselt, kuna ventilatsiooniseade ei vastanud lepingutingimustele (st oli puudusega) VÕS § 217 lg 1 mõttes. Sellest tulenevalt võivad kohalduda ka VÕS § 218 alusel müüja vastutuse sätted. Ka juhul, kui tegemist on ventilatsiooniseadmete müügi osas töövõtulepinguga, vastutab töövõtja seadme puuduste eest (VÕS § 642 lg 1) ja hagejal on õigus nõuda töö parandamist või parandamata jätmise korral lasta töö ise parandada ja nõuda kulutuste hüvitamist (VÕS § 646 lg 1 ja lg 5). Töövõtulepingu ja müügilepingu eristamisel ning küsimusel, kas konkreetne suhe allub müügi või töövõtu sätetele, ei ole siiski enamasti olulist praktilist tähtsust. Selle põhjuseks on esmalt asjaolu, et mõlema lepingu näol on tegemist tulemuse saavutamisele suunatud lepingutega: nii müüja kui ka töövõtja võlgnevad oma lepingupartnerile lepingutingimustele vastava lepinguobjekti õigeaegse üleandmise, seetõttu on ka müügi- ja töövõtulepingu alusel tekkivad kohustused ning müüja ja töövõtja vastutuse regulatsioon suures osas identsed (vrd §-d 217–232 ning §-d 641–650) (vt VÕS komm III, § 635, p 3.2.3.d). Asjaolu, et hagejal on õigus esitada kostja vastu nõue ka müügilepingust või töövõtulepingust tulenevalt, ei ole maakohus pooltega arutanud, pooltele seisukohtade ja tõendite esitamise vajadust selgitanud ning selles osas on eelmenetlus läbi viimata. Tegemist on menetlusnormi olulise rikkumisega, mis tingib asja saatmise uueks läbivaatamiseks maakohtule. 7
2-21-3628
32.Kostja esitas maakohtus VÕS § 110 lg 1 alusel täitmise vastuväite. Kostja tugines sellele, et tsiviilasjas nr 2-19-6478 käib vaidlus sama töövõtulepingu alusel koostatud aktis nr 7-1 toodud tööde teostamise ja akteeritud tööde kvaliteedi üle. Kostja (käesolevas asjas hageja) on tsiviilasjas nr 2-19-6478 keeldunud maksmast hagejale (käesolevas asjas kostjale) tööde eest tasu, tuginedes töö puudustele. Kostja leiab, et tulenevalt sellest, et kostja on töid teostanud 98% ulatuses nõuetekohaselt, on tema nõue sissenõutav ja tal õigus keelduda garantiikohustuse täitmisest. Riigikohus selgitas tsiviilasjas nr 3-2-1-96-10, et VÕS § 110 lg 1 lubab võlgnikul kohustuse täitmisest keelduda, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Riigikohtu hinnangul on VÕS § 110 lg 1 tähenduses töövõtja töövõtulepingust tuleneva tasunõude ning samast töövõtulepingust ja (või) seadusest tuleneva tellija ehitusgarantiist tuleneva nõude vahel piisav seos (RKTKo 02.12.2010, 3-2-1-96-10, p 13). Lisaks selgitas Riigikohus asjas nr 3-2-1-68-16, et VÕS § 110 lg 1 teise lause järgi on nõude ja kohustuse vahel piisav seos eelkõige juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest (RKTKo 25.01.2017, 3-2-1-68-16, p 47). Seega töövõtja (kostja) tasunõude ja garantiikohustuse täitmise nõude vahel on piisav seos. Kuna ringkonnakohus leidis eelnevalt, et garantiitööde vajalikkusest teavitamise hetkeks, st 26.10.2020, oli garantiiperiood lõppenud, ei saa kostja enam tugineda VÕS § 110 lg 1 kohasele garantiikohustuse täitmisest keeldumisele. Tulenevalt sellest, et hagejal on õigus esitada kostja vastu nõue ka müügilepingust või töövõtulepingust tulenevalt, peab maakohus selgitama, kas kostjal on täitmisest keeldumise vastuväide ka müügi- või töövõtulepingust tuleneva nõude osas ning sellise vastuväite esitamisel selle lahendama, võimaldades kostjal tõendada enda vastuväite aluseks olevaid asjaolusid.
33.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul täita eelmenetluse ülesanded, selgitada pooltele tõendamiskoormist ning anda võimalus esitada vaidlusaluste asjaolude kohta täiendavaid tõendeid.
34.Kuna ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ei oleks maakohtule siduvad (TsMS § 658 lg 2), ei anna ringkonnakohus hinnangut kostja apellatsioonkaebuse väidetele, mis seonduvad ventilatsiooniseadmete puuduste, seadmete hooldamise kohustuse rikkumise ja kahju suuruse tuvastamisega.
35.Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel.
(allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.