Otsuse tegemise aeg ja koht 04.02.2022 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-21-111832
Tsiviilasi
Parkit OÜ hagi O. N. vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 139,08 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Parkit OÜ (registrikood 12135716, Turu tn 2, 51004 esindajad Tartu); Hageja seaduslik esindaja: J. B. (e-post: [email protected]); Kostja: O. N. (isikukood xxxx, xxxx). Menetluse liik Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt O. N.lt (isikukood xxxx) hageja Parkit OÜ (registrikood 12135716) kasuks välja 130,68 (ükssada kolmkümmend eurot ja 68 senti) eurot, millest 105 eurot on põhinõue, 22,68 eurot enne hagiavalduse esitamist sissenõutavaks muutunud viivis ja 3 eurot on sissenõudekulud.
3.Mõista kostjalt O. N.lt (isikukood xxxx) hageja Parkit OÜ (registrikood 12135716) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates 07.06.2021 põhinõudelt 105 eurolt kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja O. N. kanda.
2.Mõista kostjalt O. N.lt (isikukood xxxx) hageja Parkit OÜ (registrikood 12135716) kasuks välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 75 (seitsekümmend viis) eurot. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada
lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palus kostjalt välja mõista põhinõudena 105 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisena 22,68 eurot ja sisesnõudekuludena 3 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja sõiduki Xxxx omanik. Sõiduki registrimärk on xxxx. Sõiduk registrimärgiga xxxx oli pargitud Sõle 35 parklasse, kus on kehtestatud parkimistingimused, mille kohaselt on seal parkimine lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul ning luba peab olema eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Parkla territooriumil on paigaldatud infotahvel, mis sisaldab lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks infotahvlile on paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkla alale sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik kehtestab tingimused seal parkimiseks.
3.Sõidukil registrimärgiga xxxx parkimisluba eksponeeritud ei olnud. Hageja kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loeti sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustus sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused olid näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas, eirates parkimistingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 35 eurot.
4.Sõiduki xxxx parkimistingimuste vastase parkimise tõttu on sõiduki omanikule ehk kostjale koostatud kolm leppetrahvi. 09.11.2018 koostati leppetrahv nr 21290028807 summas 35 eurot. 28.08.2018 koostati leppetrahv nr 21290022078 summa 35 eurot. 25.07.2018 koostati leppetrahv nr 21290019764 summas 35 eurot.
5.Kostjat teavitati leppetrahvinõuete esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki xxxx kojamehe vahele. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Kostja jättis leppetrahvid kogusummas 105 eurot tasumata. Leppetrahvinõuete jätmine esiklaasile kojamehe alla oli TsÜS § 70 mõttes mõistlik leppetrahvi kättetoimetamise (tahteavalduse väljendamise) viis. Hageja on leppetrahvid koostanud parkimistingimuste rikkumise avastamisel, mida tõendavad esitatud fotod. Hageja nõudis kostjalt leppetrahvide tasumist summas 105 eurot.
6.Kostja on leppetrahvide tasumisega viivituses. Järelikult on hagejal õigus kostjalt nõuda viivist. Sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 06.06.2021 on 22,68 eurot. Leppetrahvi nr 21290028807 alusel oli viivise periood 24.11.2018 - 06.06.2021, summa 7,10 eurot. Leppetrahvi nr 21290022078 alusel oli viivise periood 12.09.2018 - 06.06.2021, summa 7,66 eurot. Leppetrahvi nr 21290019764 oli viivise periood 09.08.2018- 06.06.2021, summa 7,92 eurot.
Lisaks palus hageja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise ja sissenõudmise kulu 3 euro väljamõistmist. Hageja pidi Maanteeametile tasuma iga leppetrahvi puhul sõiduki omaniku andmete tuvastamiseks 1 euro.
7.Vastavalt Maanteeametist saadud andmetele on sõiduki nr xxxx vastutav kasutaja/omanik leppetrahvide vormistamise ajal olnud kostja. Vastavalt parkimistingimuste punktile 1 on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks.
8.Hageja palus kostjalt välja mõista põhinõudena 105 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisena 22,68 eurot, sissenõutavaks muutuva viivise alates 07.06.2021 seadusjärgses määras ja võla sissenõudmise kuluna 3 eurot.
9.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja ei ole vastu vaielnud, et ta on registrimärgiga nr xxxx sõiduki omanik ning sõidukit pargiti Sõle 35 parkimisalal. Kostja parkis sõidukit ilma parkimisloata. Hageja viitas VÕS § 159 lõikele 2 ja viitas, et ta teatas leppetrahvinõudest 25.07.2018, 28.08.2018 ja 09.11.2018, pannes vastava teate sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Samuti tegi hageja töötaja sellest fotod. Puudub alus väita, et hageja oleks leppetrahvi nõudnud hilinenult. Hageja pidas ebausutavaks, et kostjale on kolmel korral jäänud leppetrahvinõuded märkamata. Kostja ei ole esitanud vaiet ega taotlenud leppetrahvi vähendamist.
10.Hageja järgib ja täidab tellija korterühistu Sõle 35 ülesandeid parkla opereerimise eesmärgil 2013. a. Kostjal ei ole õigust kinnistul oma voli järgi parkida, eirates sellega korteriühistu vastu võetud parkimistingimusi. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. Ühtlasi ei ole kostja esitanud tõendit, et tal on erikasutusõigus KrtS § 14 lg 1 alusel, mille kohaselt oleks tal piiramatu õigus kinnistut oma sõiduki parkimiseks kasutada.
11.KÜ Sõle 35 ja hageja vahel on 2013. aastal sõlmitud teenuse osutamise leping nr xxxx, mille kohaselt teostab hageja liiklemise ja parkimistingimuste täitmise kontrolli aadressil Sõle 35. Vastavalt lepingule on hageja kohustuseks tagada aadressil Sõle 35 kehtestatud parkimiskorra kontroll, reageerida väljakutsele, kutsuda kehtestatud korra eirajad korrale, sh väljastades hoiatusi või leppetrahve sõidukijuhtidele, kes eiravad territooriumil kehtestatud liiklusskeemi või liikluse reguleerija korraldusi. Seega on hageja kokkuleppel KÜ-ga Sõle 35 õigustatud esitama leppetrahvinõudeid enda nimel.
12.Hageja ja KÜ Sõle 35 koostööpraktikast tuleneb, et sissenõutud leppetrahvid on jäänud hagejale. Sisuliselt on tegemist VÕS § 23 lg 1 p-des 2 ja 3 toodud olukorraga, mille kohaselt võivad lepingupoolte kohustused tuleneda nii väljakujunenud praktikast kui ka lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest. Pooltevahelises praktikas on välja kujunenud, et laekunud leppetrahvid jäävad hagejale, kuivõrd just hageja kannab leppetrahvide sissenõudmisega kaasnevaid riske. Sarnane tava kehtib kõikide parklaoperaatorite ja nende klientide vahel. Kostja individuaalselt ei ole hageja ja KÜ Sõle 35 vahelise lepingu subjekt ega saa selle lepingu pinnalt esitada hageja tegevusele vastuväiteid.
13.Parkimistingimused on toodud välja parkla sissesõidu juures olevale infotahvlile, mistõttu iga parklasse siseneja pidi nendest mööduma. Igal sisenejal oli igakordselt võimalus parkimistingimustega tutvuda. Samuti on mõistlikule isikule üheselt arusaadav, et tegemist on tingimustega, mis reguleerivad parkimiskorraldust, kuna parkla sissepääsu juures olevatel infotahvlitel on selged viited, et tegemist on parkimisalaga, kus parkimine on lubatud vaid KÜ Sõle 35 lubadega. Lisaks infotahvlile on parkla sissesõidu juurde paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke (parkimiskeelu ala märk, parkimiskeelu ala lõpp märk), mis annavad parkla alale sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik kehtestab tingimusi seal parkimiseks.
14.Hageja parkimistingimuste punkti 1 kohaselt loetakse sõiduki sisenemisel parklasse sõidukijuhi ja hageja vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes sätestatud korras. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et kostja kui sõiduki vastutav kasutaja/omanik parkis sõidukit leppetrahvide tegemise kuupäevadel hageja opereeritud parkimisalal.
15.Parkimistingimuste p 5 alusel on parklakorraldajal õigus määrata parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahv. Hageja saab esitatud parkimistingimuste kohaselt nõuda leppetrahvi tasumist sõidukijuhilt. Hageja parkimistingimuste punkti 3 kohaselt võivad parklat kasutada ainult registreeritud sõidukid. Punkti 2 kohaselt peab parkimist lubav dokument (parkimisluba) olema nähtaval kohal armatuurlaual. Parkimisõigus Sõle 35 parklas on olemas üksnes parkimisloa olemasolu. Fotodelt ei nähtu, et armatuurlaual oleks olnud parkimisluba, mistõttu on rikutud parkimistingimuste punktis 2 sätestatud kohustust. Nõue asetada parkimisluba sõiduki armatuurlaua nähtavale kohale ei ole pelgalt formaalne ja väheoluline rikkumine, kuna üksnes loa ja sõiduki registreerimisnumbri võrdlemine võimaldab hagejal teha järeldusi, kas sõiduk on pargitud õiguspäraselt.
16.Kostja ei taotlenud leppetrahvi vähendamist. Hageja praktikas juhul, kui leppetrahv on vaidlustatud Sõle 35 hoone elaniku poolt põhjusel, et parkimisluba oli unustatud sõidukile nähtavale kohale asetada, on leppetrahve esma- ja teistkordse eksimuse korral vähendatud. Selline vastutulek tuleb kõne alla siiski juhul, kui leppetrahvi saanud isik on heauskne ja esitanud leppetrahvi vähendamise nõude õigeaegselt enne, kui leppetrahvi täitmisega võiksid hagejale kaasneda täiendavad kulud. Kuna kõigile korteriomanikele parkimiskohti ei jätku, ei ole kellelegi konkreetset parkimiskohta kinnistatud. Parkimine toimub parkimisloa alusel ning tingimusel üks sõiduk ühe korteri kohta kuni vabade kohtade täitumiseni. Kostjal ei ole õigust kinnistul oma voli järgi parkida, eirates sellega korteriühistu vastu võetud parkimistingimused.
17.Kostja käitumine illustreerib tema üldist suhtumist leppetrahvidesse. Hageja andmebaasi kohaselt on kostjale Parkit OÜ koostanud 3 leppetrahvi ja EuroPark OÜ 2 leppetrahvi. Kostja on teadlik KÜ Sõle 35 hallataval territooriumil kehtivatest parkimistingimustega. Hagiga hõlmatud leppetrahvid ei ole ainsad leppetrahvid, mis kostjale on esitanud ja mida kostja ei ole tasunud. Kostja on korduvalt eiranud parkimistingimusi. Kostja ei järgi hea usu põhimõtet korteriühistu ja korteriomanike omavahelistes suhetes ja ei arvesta üksteise õigustatud huve.
18.15.11.2021 seisukohtades viitas hageja sellele, et kostja 30.602.2021 onn leppetrahvi tunnistanud ja soovinud võlgnevust tasuda. Kostja soovis teada maksmise rekvisiite, mis talle edastati, kuid nõue jäi täitmata. Kostja viited asjaõigusseadusele on arusaamatud, kuna parkimise korraldamisega/korrastamisega korterelamu juurde kuuluva maa majanduslik otstarve ei muutu. AÕS § 74 lg 1 ei kohaldu ja seda küsimust võis otsustada AÕS § 72 lg 1 järgi korteriomanike enamuse otsusega. Lepingu sõlmimise ajal kehtisid KOS § 8 lg 1, § 15 ja § 17.
19.Kostja arusaam ei tugine kehtivale õigusele. Parkimisjärelevalve on teenus, mille üle poolte vahel vaidlust ilmselt ei ole. Leppetrahvide esitamine ja nende menetlemine on osutatava teenuse osa. Kostja individuaalselt ei ole hageja ja KÜ Sõle 35 vahelise lepingu pooleks ega saa selle lepingu pinnalt esitada hageja tegevusele vastuväiteid. Kostja vastuväide on seetõttu asjakohatu. Parkla sissepääsude juures olevatel infotahvlitel on selged viited, et tegemist on parkimisalaga, kus parkimine on lubatud vaid KÜ Sõle 35 lubadega.
20.Kostja on esitanud väite, et sõidukil xxxx oli õigus Sõle 35 KÜ territooriumil parkida ja kostjale on väljastatud kehtiv parkimisluba tunnistusega nr xxxx kehtivusajaga kuni 07.10.2023. Hageja selgitab, et KÜ Sõle 35 ja hageja vahel sõlmitud leping xxxx lõppes 06.02.2020. Hagejale on tundmatu parkimisluba nr xxxx. Leppetrahvide koostamise ajal ei olnud sellise numbriga parkimisluba kasutuses.
21.Korteriühistu üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõue tuleb esitada Harju Maakohtule. 2013. aastal, enne lepingu sõlmimist hagejaga, pidi korteriühistu pidama üldkoosoleku. Kostja ei ole kohtu poole pöördunud enamuse hääletusega kehtestatud parkimistingimuste vaidlustamiseks seadusega ettenähtud ajavahemikul. Hageja ja korteriühistu vahel sõlmitud leping ning selle aluseks olev üldkoosoleku otsus on kehtiv ja kuulub täitmisele. Hageja ja KÜ Sõle 35 lepingulised suhted lõppesid 06.02.2020.
22.Hageja vaidles vastu kostja väitele, et viimane sai esmakordselt teada hageja nõudest ja parkimiskorraldusest Sõle 35 maja ees maksekäsu kiirmenetluses esitatud hageja avaldusest. Hageja vaidles vastu kostja väitele, et hagile lisatud fotodel olevaid parkimistrahvi kviitungeid ei ole kostja kojamehe vahelt leidnud. Eluliselt on ebausutav, et kostjale jäi märkamata leppetrahvikviitung lausa 3 korda. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit. Kostja vastuväited
23.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole kostjale kunagi trahviteadet saatnud ja seda ei olnud sõiduki kojameeste all. Kostja leidis, et trahv tuleb tühistada, sest kostja parkis maja juures, kus ta on korteri omanik. Ta ei olnud nõus ühistu otsusega sõlmida leping hagejaga. Seaduse alusel on kostjal õigus kasutada maja õueala sõiduki parkimiseks.
24.30.09.2021 seisukohtades leidis kostja jätkuvalt, et hageja ei ole talle trahviteateid saatnud. Kostja viitas AÕS §-le 74. Antud juhul on tegemist parkimiskorra kindlaksmääramisega kortermaja juurde kuuluval maal. Selline kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse lahendamiseks tuleb saavutada kõigi korteriomanike konsensus. Antud küsimuse saab otsustada korteriühistu üldkoosolek, millest võtavad osa kõik korteriühistu liikmed. Seega parkimise korraldamine korteriühistule kuuluval maal on võimalik, kui parkimise korra kehtestamiseks saavutatakse kõigi korteriomanike nõusolek.
25.25.10.20221 esitas kostja tõendi, et ta on korteri xxxx omanik ja tal on luba parkida oma sõiduk xxxx korteriühistu Sõle 35 territooriumil. Kohtuotsuse põhjendused
26.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
27.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) kostjale kuulub sõiduk registrimärgiga xxxx; 2) sõidukit on korduvalt pargitud Sõle 35 kinnistul asuvasse parklasse ilma parkimisloa asetamiseta esiklaasi alla; 3) hageja ja korteriühistu vahel oli ühistu üldkoosoleku otsuse alusel sõlmitud leping, mille alusel korraldas hageja parkimist Sõle 35 kinnistul; 4) parkla sissesõitude juurde olid asetatud infotahvlid, millistel oli märgitud parkimistingimused.
28.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale põhinõude tulenevalt kolmest leppetrahvist, mis talle esitati seoses sellega, et ta ei järginud parkimistingimusi. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostja peab leppetrahvide tasumata jätmise tõttu maksma hagejale viivist ning sissenõudekulu.
29.Hageja leidis, et kuna parkimistingimused olid avalikult nähtavad ja kostja parkis oma sõiduki Sõle 35 kinnistule, sõlmis ta hagejaga tüüptingimustel lepingu. Parkimistingimuste kohaselt tuli sõiduki omanikul asetada sõiduki esiklaasi alla parkimist võimaldav luba või tasuda leppetrahvi 35 eurot. Kuna kostja sõidukil luba ei olnud, koostas hageja talle kolm leppetrahvi, mis asetati sõiduki kojamehe vahele. Kostjal ei ole õigust parkida kinnistul oma voli järgi, eirates korteriühistu otsust. Trahvi vähendamist kostja ei taotlenud. Hageja ja korteriühistu vahel sõlmitud leping lõppes 06.02.2020 ning leppetrahvinõuete koostamise ajal ei olnud ühistus kasutusel parkimisluba, mille kostja kohtumenetluses esitas.
30.Kostja leidis esmalt, et ta ei ole leppetrahve saanud, sest neid ei olnud asetatud sõiduki kojamehe alla. Samas väitis kostja, et kuna ta on korteri omanik, võib ta maja juures parkida. Kostja ühistu otsusega ei nõustunud ja tal oli õigus kasutada õueala. Menetluse käigus asus kostja väitma, et tal oli parkimisluba.
31.Kohus leiab, et kostja vastuväited on jäänud tõendamata ega võimalda jätta hagi rahuldamata. Kohus selgitas kostjale 15.10.2021 pöördumises (toimiku lk 72), et kuna hageja on teinud fotod trahvinõuete asetamisest sõiduki kojameeste vahele ning kohtumenetluse käigus on kostja vaieldamatult saanud teadlikuks esitatud nõuetest, ei ole kohane kostja vastuväide, et ta ei ole leppetrahvinõudeid saanud. Kohus samuti selgitas kostjale, et viimane ei ole tõendanud, et omab korterit Sõle 35 elamus. Kostja ei olnud ka tõendanud, et ta oleks tähtaegselt vaidlustanud mõnda üldkoosoleku otsust seoses parkimise korraldamisega, millest tulenevalt ei olnud tegu kehtiva otsusega. Kohus selgitas kostjale vajadust põhistada ja tõendada, millest tuleneb tema õigus parkida elamu juures asuvasse parklasse vastuolus korteriühistu ja hageja vahel sõlmitud lepinguga. Vaatamata kohtu selgitustele jäid kostja vastuväited tõendamata ja põhistamata.
32.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja oli korteriühistuga Sõle 35 sõlminud teenuse osutamise lepingu (toimiku lk 56-57), mille kohaselt teostas hageja parkimistingimuste kontrolli Sõle 35 kinnistul. Lepingu alusel oli hagejal õigus kutsuda korrale parkimiskorra rikkujaid, kasutades hoiatusi ja leppetrahve. Leping oli sõlmitud 02.07.2013. Alates 10.02.2015 pidi hageja teostama territooriumil parkimise kontrolli kaks korda nädalas.
33.Pooled ei vaidle selle üle, et hagejaga sõlmitud lepingu aluseks oli korteriühistu üldkoosoleku otsus. Kostja väited, et tegu oli ebaseadusliku otsusega, millega ta ei nõustunud ja mis seetõttu ei olnud talle siduv, on alusetud ja tõendamata. Vaatamata kohtu selgitustele ei tõendanud kostja käesolevas asjas isegi a väidet, et ta oli või on Sõle 35 elamus korteriomanik ja korteriühistu liige. 25.10.2021 esitas kostja kohtule tõendi, mis pidi tema väiteil tõendama korteri omamist, kuid tegelikult esitas kostja kohtule esilehe notariaalselt tõestatud kinkelepingust, milles kingiti talle ja G. J.ile hoopis kinnistu xxxx (toimiku lk 76). Muid tõendeid kostja kohtule ei esitanud. Seega ei ole tõendatud kostja väide, et talle elamus korter kuulub ning ta on ühistu liige.
34.Isegi juhul, kui kostja oli korteri omanik ajal, mil hageja koostas vaidlusalused leppetrahvid, ei vabastanud see asjaolu kostjat kohustusest järgida ühistu üldkoosoleku otsuse alusel vastu võetud parkimise nõudeid. Hageja ja korteriühistu vahelise lepingu sõlmimise ajal kehtinud KOS § 12 lg 2 sätestas, et elamu tavakasutuse piires võisid korteriomanikud otsustada küsimusi häälteenamusega. Lisaks nägi KOS § 15 lg 1 ette, et kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. KOS § 15 lg 3 järgi võivad kokkuleppeid arvestades korteriomanikud häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse. KOS § 15 lg 6 p 1 kohaselt käsitleti eelkõige korteriomanike huvidele vastava valitsemisena kaasomandi eseme kasutamist reguleeriva kodukorra kehtestamist.
35.Eeltoodust tuleneb, et asjaolu, kuidas reguleerida kaasomandisse kuuluvat parkimisala, on selline küsimus, mida korteriomanikud saavad otsustada häälteenamuse alusel. Alusetud on
kostja väited, et parkimiskorra reguleerimist oleks tulnud otsustada ainult kõigi korteriomanike poolthäälte alusel. Samas ei ole kostja tõendanud, et antud juhul võeti üldkoosoleku otsus vastu häälteenamuse, mitte kõigi korteriomanike nõusolekul.
36.Hageja ja korteriühistu vahelise lepingu sõlmimise ajal kehtinud KÜS § 13 lg 1 sätestas, et korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. KÜS § 13 lg 3 nägi ette, et korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. KÜS § 13 lg 4 kohaselt olid korteriühistu kõigile liikmetele kohustuslikud korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta. Eeltoodust tuleneb, et kui kostja oli korteriomanik, tuli tal järgida elamu majandamise ehk parkla tavapärase kasutamise kohta vastu võetud otsuseid sõltumata sellest, kas need talle meeldisid või mitte. Vaatamata kohtu selgitustele ei toonud kostja välja ega tõendanud, et ta oleks korteriühistu üldkoosoleku otsust seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud. Seega on põhjendatud hageja väited, et kostjal puudus õigus omavoliliselt määratleda, kuhu ja millistel tingimustel ta oma sõidukit pargib.
37.VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
38.Ühtlasi sätestab VÕS § 37 lg 1, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada.
39.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja parkis oma sõidukit korduvalt Sõle 35 parklasse, mida opereeris hageja. Sellise teoga avaldas kostja kohtu hinnangul nõustumist hageja pakkumisega sõlmida leping infotahvlitel avaldatud tüüptingimustel. Riigikohus on korduvalt varem leidnud, et analoogilistel asjaoludel saab lugeda sõlmituks parkimislepingu sõidukite kasutajatele avaldatud tüüptingimustel (RK TKo 3-2-1-75-10, p 10, 15, 3-2-1-68-16, p 36). Tüüptingimustel sõlmitud lepingu rikkumise eest on parka operaatoril õigus nõuda leppetrahvi.
40.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja on koostanud kostja sõidukile registrimärgiga xxxx kolm leppetrahvinõuet 09.11.2018, 28.08.2018 ja 25.07.2018 seoses sellega, et sõiduk oli pargitud Sõle 35 parkimisalal ilma parkimisloata (toimiku lk 14-16). Iga leppetrahvinõude koostamisel on hageja teinud sõidukist fotod (toimiku lk 17-25). Fotodelt nähtub, et sõiduki esiklaasi alla ei olnud nähtavale kohale asetatud parkimise luba. Leppetrahvinõuded jäeti sõiduki kojamehe vahele, mistõttu on alusetud kostja väited, et ta leppetrahvinõudeid ei saanud. Kohus nõustub hageja väitega, et eluliselt ei saa usutavaks lugeda olukorda, kus kostja ei saanud kolmel järjestikusel korral kojamehe vahelt leppetrahvinõuet kätte. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostjal on tasumata leppetrahve ka teiste parkimisteenuste osutajate ees (toimiku lk 66), mistõttu on kostja leppetrahvinõudeid lihtsalt eiranud.
41.Hageja esitas kohtule foto parkla parkimistingimuste kohta (toimiku lk 26), milles oli muuhulgas märgitud, et sõiduki sisenemisel parklasse loetakse, et sõidukijuht ja parkimiskorraldaja on sõlminud lepingu. Tingimuste punkti 2 järgi pidi parkimist lubav
dokument olema nähtaval kohal armatuurlaual ning parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi 35 eurot. Tingimused asusid nähtaval kohal parklasse sissesõidu juures (fotod toimiku lk 30-31, lk 58-60).
42.Hageja ja korteriühistu esindaja vahelistest e-kirjadest (toimiku lk 61-64) nähtub, et korteriühistu on aeg-ajalt palunud hagejal mõne leppetrahvi tühistada, sest mõne sõiduki omanik ei viibinud parkimislubade väljastamise ajal Eestis või ei olnud mõnel korteriomanikul uut parkimisluba. Antud juhul ei palunud kostja korteriühistul taotleda leppetrahvide vähendamist või tühistamist põhjusel, et tal tegelikult oli parkimisluba. Hageja poole kostja samuti ei pöördunud.
43.Kostja esitas kohtule ilma allkirja ja saatja nime viiteta e-kirja (toimiku lk 75), mille kohaselt oli kostja sõiduk registreeritud Sõle 35 parklasse ja tunnistus nr xxxx kehtib kuni 07.10.2023. Kuna tõendil puudub saatja nimi ja allkiri, ei tõenda see kohtu hinnangul usaldusväärselt asjaolu, et kostjal oli parkimisluba. Isegi kui e-kirja kohaselt on kostjal parkimisluba olemas käesoleval ajal, ei nähtu tõendist, millal oli parkimisluba väljastatud ja kas see oli kostjal olemas vaidlusaluste leppetrahvinõuete koostamise ajal. Sisuliselt ei välista aga parkimisloa olemasolu hageja leppetrahvinõuet, sest tüüptingimuste kohaselt tuli parkimisluba asetada sõiduki esiklaasi alla nähtavale kohale. Kuna kostja seda nõuet ei täitnud ühelgi korral, on hageja leppetrahvinõuded põhjendatud. Hageja leppetrahvidest tulenev põhinõue kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks põhinõudena välja mõista 105 eurot.
44.Põhinõude rahuldamise tõttu kuuluvad rahuldamisele ka hageja viivisenõue ning võla sissenõudmise kulu nõue. Nendele nõuetele kostja eraldiseisvaid vastuväiteid ei esitanud. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 1131 lg 1 näeb ette, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista kolm eurot. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista enne hagiavalduse esitamist sissenõutavaks muutunud viivisena 22,68 eurot. Alates 07.06.2021 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 105 eurolt kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks võla sissenõudmise kuluna välja mõista 3 eurot.
45.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja palus kostjalt menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista seega riigilõiv 75 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.