Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv (epost: [email protected]) Kostja Y (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jaanus Tehever (e-post: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
5. jaanuar 2022
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Y’ilt Xi kasuks mittevaralise kahju hüvitis 800 eurot ja varalise kahju hüvitis 320 eurot.
3.Välja mõista Y’ilt Xi kasuks sissenõutavakas muutunud viivised summas 92,75 eurot ja viivised põhinõudelt (1020 eurolt) alates 04.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta 20% ulatuses Xi kanda ja 80% ulatuses Y endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud
1.Pooled on seotud MTÜ-ga Tallinna Loomaaia Sõprade Selts: perioodil kuni 21.11.2020. a olid hageja ja kostja nimetatud MTÜ juhatuse liikmed. Hagiavalduse esitamise hetkel on kostja jätkuvalt MTÜ juhatuse liige ning hageja astus juhatusest tagasi (endine juhatuse liige).
2.2020 oktoobril esitati kostjale kahtlustus seltsi raha omastamises, millega seoses andis kostja oma kommentaarid Õhtulehe ajalehele. Seega edastas kostja intervjueerijale informatsiooni n-ö loomaaia skandaalist ning loomaaia direktori TMi esitatud kuriteoteatest. Oma loos jõudis aga kostja selleni, et mainis hageja nime ning seostas teda kuriteokaebuse esitamisega. Kostja valeväited avaldati Õhtulehe 4. novembri 2020. a artiklis „Y Tallinna loomaaia skandaalist: panen käe südamele, mina ei ole varastanud loomade tagant“ (artikkel on kättesaadav lingilt: xxx).
3.Nimetatud artiklis kostja ütles järgmist: „ Mina usun, et Tallinna loomaaia direktori poolt allkirjastatud kuriteoteate tegelik koostaja on meie enda seltsi juhatuse liige. /.../ Mina arvan, et siin on tegemist ühe inimese kättemaksuga. Aga miks ta seda tegi, miks ta alandas mind, miks ta alandas teisi juhatuse liikmeid? See hävitas Loomaaia Sõprade Seltsi päevaga. Ma ei oskagi öelda, miks ta neid asju tegi, mitte keegi meist ei oska, ka kõik teised juhatuse liikmed on täiesti šokeeritud.“
4.Kostja avaldatu pinnalt tekib igal mõistlikul lugejal mulje, justkui oleks hageja otseselt seotud kuriteokaebuse esitamisega. Veelgi enam, kostja väidetest tuleneb, et hageja oli isiklikult huvitatud kuriteokaebuse esitamisest ning tegemist on kättemaksuga kostjale. Seejuures tegi kostja avalikult ebaõige järelduse, et just hageja tegevus hävitas Loomaaia Sõprade Seltsi ning alandas teisi juhatuse liikmeid. -
Seega esitas kostja järgmised ebaõiged ja seega õigusvastased väited:
-
Kuriteoteate tegelik koostaja on hageja (faktiväide nr 1);
-
Hageja koostas kuriteoteate isikliku kättemaksusoovi tõttu (faktiväide nr 2);
-
Hageja tegevus hävitas päevaga Loomaaia Sõprade Seltsi (faktiväide nr 3);
-
Hageja alandas teisi juhatuse liikmeid (faktiväide nr 4).
5.Kostja avaldatud ebaõige faktiväide võimaldab väärtustada hagejat negatiivselt. Kostja annab oma postitustes hagejale äärmiselt negatiivse hinnangu. Kostja väited käivad konkreetselt hageja kohta. Kostja mainis hageja perekonnanime artiklis kaks korda ning muus osas kasutas sõnu inimene ja üks juhatuse liige (vastandades hagejat teistele juhatuse liikmetele). Kostja sõnakasutus viitab otseselt sellele, et ta pidas silmas justnimelt hagejat ning selles ei saa vaidlust olla. Seega tegemist on ühe vale faktiväitega, mis tekitab ebaõige mulje ja võimaldab väärtustada hagejat negatiivselt.
6.Kostja avaldas teadlikult vale informatsiooni – kostja sõnavõtu eesmärk oli esitada olukorda viisil (tekitada kaudne ebaõige mulje), justkui selts ei teinud midagi valesti, st kõik süüdistused on alusetud ning tegemist on hoopis hageja isikliku kättemaksusooviga kostjale.
7.Faktiväide nr 1: hageja ei koostanud ühtegi kuriteoteadet. Kostja etteheide hagejale seisnes selles, et hageja esitas kuriteoteate või seisab selle taga. Hagejal oli võrreldes teiste juhatuse liikmetega erinev arvamus ning see põhineski eeskätt loomaaia huvidel. Raha omastamine ei ole kooskõlas loomaia huvidega. Oluline on ka see, et sellekohaseid märkusi tegi
juba 2 aastat järjest ka revisjonikomisjon, mistõttu teavitas hageja sellest loomaaeda, kelle nimel Loomaaia Sõprade Selts raha kogub. Seega on fakt, et seltsis võib olla tegemist annetustega kogutud raha väärkasutusega – seda kinnitas ka seltsi juhatuse esimees ning seda tõendab vastav protokoll. Seega ei esitanud hageja ega korraldanud kuriteoteade koostamist, vaid teavitas loomaaeda raha väärkasutamisest.
8.Faktiväide nr 2: tegemist pole hageja kättemaksusooviga. Hageja tegevus oli seaduslik, tegu polnud kättemaksuga. Hageja ei teinud midagi valesti – ta täitis oma kohustusi juhatuse liikmelt oodatava hoolsusega. Seega edastas hageja loomaaia direktorile ülevaate kõikidest seltsi rikkumistest. Seda asjaolu, et kuriteoteate alusel esitati kahtlustus ka kostjale, ei saa hageja mõistlikult mõjutada, st see väljub hageja mõjusfäärist ja sellega tegeleb uurimisasutus. Eespool toodust tulenevalt lasus hagejal juhatuse liikmena tegutsedes kohustus tegutseda ühingu huvides. Hageja tegutses heas usus, st ettevõtte ja loomaaia huvides. Alusetud on kostja väited, et hageja tegi seda ajendatuna (isiklikust) kättemaksu soovist. Kostja esitatud väide ja süüdistused on äärmiselt negatiivsed ja loovad hagejast avalikult vale ettekujutuse.
9.Faktiväited nr 3 ja 4: hageja ei hävitanud seltsi ega alandanud teisi juhatuse liikmeid. Esiteks ei hävitanud hageja seltsi ühe päevaga. Kui seltsile mingit kahju tekkis, siis vaid sel põhjusel, et ajakirjandus avaldas info kostja poolt kuriteo toimepanemise kahtluse kohta. Teiseks ei ole hageja kostjat ega ühtegi teist juhatuse liiget alandanud. Ei eraldi ega ka kostja väidetud kättemaksuaktsiooni (mida pole) kaudu. Kolmandaks jättis kostja lausega Ma ei oskagi öelda, miks ta neid asju tegi, mitte keegi meist ei oska, ka kõik teised juhatuse liikmed on täiesti šokeeritud ebaõige mulje, justkui hageja oleks toime pannud midagi taunitavat või vedanud teisi juhatuse liikmeid alt ning teinud seda sealjuures ilma faktilise aluseta (kuigi raha omastamise kohta oli piisavalt tõendeid, et kostjale kahtlustus esitada). Kostjal puudub alus selliste väidete avaldamiseks.
10.Kostja väited ei vasta tõele ning rikuvad oluliselt hageja isiklikke õigusi. Esitatud faktiväited võimaldavad väärtustada hageja äärmiselt negatiivselt. Kostja oletused ei võimalda hageja suhtes avalikult niivõrd tõsiste süüdistuste avalikke esitamist. Sisuliselt otsustas kostja enda avalikkuse ees puhtaks pesemise eesmärgil esitada olukorda kostjale kõige sobivamal viisil ning sellist käitumist ei saa lugeda vastuvõetavaks. Sisuliselt tekitas kostja ebaõige mulje, justkui hageja oleks kahtlustuse esitamise jm fabritseerinud madala isikliku motiivi tõttu.
11.Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja leiab, et talle on tekitatud oluline mainekahju väga paljude inimeste silmis ja ees ning kostja süü siinses asjas on keskmisest suurem ning põhjendab seda alljärgnevalt. Hagejale on tema maine äärmiselt oluline. Seoses kostja avaldatud ebaõigete faktiväidetega on hagejale põhjustatud moraalne kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Hagejal on äärmiselt muserdav õigustada end avaldatud laimu vastu. Hinnangu muutmisega tegelemine on hagejale põhjustanud liigset stressi ning hageja pidi enda õiguste kaitseks pöörduma advokaadi poole. Kõik see oleks olemata, kui kostja ei oleks hageja kohta õigusvastaseid andmeid avaldanud. Arvestades kokkuvõtvalt üldise elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes ning hageja maine hävitamist, peab hageja õiglaseks hüvitiseks 1000 eurot.
12.Hageja nõuab kostjalt ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Hagejale on tekkinud varaline kahju kohtueelsete õigusabikulude näol seoses kostjale nõudekirja edastamisega. Õigusabikulud kokku on 776 eurot (sisaldab käibemaksu), mis sisaldasid endas hageja olukorra analüüsimist, kostjale kahe nõudekirja edastamist, kostja vastustega tutvumist ja hagejaga suhtlemist. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, siis kuulub ka käibemaks hüvitamisele.
13.Eeltoodust tulenevalt hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel, välja varalise kahju hüvitis summas 776 eurot ja viivis
seadusjärgses määras kindla summana kohtu välja mõistetud mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise summalt alates hagi kohtule esitamise päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgses määras tähtaegselt kohtu välja mõistetud tasumata kahju hüvitamise nõudelt kuni selle täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui kahju hüvitamise nõude summa. Hageja palub jätta kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kostja vastus
Kostja hagi ei tunnista ja esitab hagile alljärgnevad vastuväited.
15.Kostja ei tea, kes koostas kõnealuse avalduse või kaebuse politseile. Kostja ei tea seda asjaolu sellel lihtsal põhjusel, et temal ei olnud võimalik nimetatud avaldust või kaebust näha ning kaebuse/avalduse koostamise ja esitamisega tegelenud isikud ei ole dokumendi koostamise asjaolusid kostjale (ega avalikkusele) avaldanud. Fakti, et kostja ei tea, kes on kaebuse või avalduse koostaja, on kostja ka selgelt, avalikult ja korduvalt avaldanud, nii et selles ei saa olla vaidlust.
16.30.10.2020.a. ERR-i uudisteportaalis avaldatud artiklis „Kahtlustuse saanud loomaia seltsi juhatuse liige süüd omaks ei võta“ on avaldatud järgmine kostja poolt öeldu: „Minule on esialgu esitatud kahtlustus 7000 euro omastamisele kaasa aitamisele, mis ei pea paika. See on esitatud täiesti valesüüdistuste ajendil. Kui mina saan teada, kes on nende süüdistuste taga, mina pöördun kohtusse“. 04.11.2020.a. Õhtulehes avaldatud artiklis „Y Tallinna loomaaia skandaalist: panen käe südamele, mina ei ole varastanud loomade tagant“ on avaldatud järgmine kostja poolt öeldu: „Ma olen olnud alati hingega suur loomaaia sõber, loomade sõber ja olin väga vapustatud sellest, et mind süüdistatakse raha omastamises, mis loomulikult ei vasta tõele. Tänaseks päevaks võib ka öelda, et ma ei jäta seda asja nii, sest see kõik on vale, see kõik saaks teoreetiliselt põhineda üksnes esitatud kuriteo teates toodud valeütlustel või mingit laadi kontekstist välja rebitud võltsingul. Kui ma saan teada, mida minu kohta on politseile kirjutatud ning kes seda konkreetselt teinud on, ma pöördun kohtusse“.
17.Niisiis on kostja korduvalt ja selgelt väljendanud tõsiasja, et tema ei tea, kes oli kriminaalmenetluse alustamise ajendiks olnud avalduse või kaebuse koostaja. Hagiavalduses tsiteeritud lausetest saab seda asjaolu järeldada iga funktsionaalse lugemisoskusega mõistlik inimene – seega eelduslikult ka hageja. Sellest tulenevalt väidan, et kõik eelviidatud artikleid lugenud inimesed, sh hageja, teavad asjaolu, et kostja ei tea, kes koostas kõnealuse alusetu kuriteokaebuse või -avalduse. Seda väljendas kostja sellessamas Õhtulehe artiklis, milles hageja hinnangul avaldati ebaõiged faktiväited, kusjuures kostja väide, et ta kaebuse/avalduse koostajat ei tea, paikneb tekstis vaid kaks lõiku eespool sellest artikli osast, mida hageja hagiavalduses kostjale ette heidab. Nimetatu olulisus seisneb selles, et kostja arvates ei saa kostja poolt väidetut (sh hagis ette heidetud lauseid) eraldada kostja poolt samas artiklis avaldatust kui tervikust ning omistada kontekstist eraldatud lausetele tähendust, mida avaldatu kui terviku silmas pidamisel nendele lausetele omistada ei saa – just sellise põhimõttelise vea aga hageja antud kaasuses teeb.
18.Asjassepuutuv kontekst (mis on kõigile konkreetset Õhtulehe artiklit lugenud inimestele arusaadav) on niisiis see, et kostja ei tea, kes oli alusetu kaebuse/avalduse koostaja. Selle valguses tuleb anda hinnang ka hagiavalduse kohaselt kostjale ette heidetud lausetele, millest kesksel kohal on järgmine: „Mina usun, et Tallinna loomaaia direktori poolt allkirjastatud kuriteoteate tegelik koostaja on meie enda seltsi juhatuse liige [s.t. hageja]“. Kostja on seega väitnud, et tea ei tea, kes on avalduse koostaja, aga ta usub, et avalduse koostaja on hageja.
19.Hageja on ebaõigesti määratlenud faktiväited, mille avaldamist ta kostjale hagis ette heidab.
20.Hageja väitel on primaarne ebaõige faktiväide järgmine: „Kuriteoteate tegelik koostaja on hageja“. Hageja väide ei ole õige, sest sellist väidet pole kostja avaldanud. Väide, mille kostja on
avaldanud, on järgmine: „Mina [kostja] usun, et kuriteoteate tegelik koostaja on hageja“. Kostja arvates on ilmselge, et sellist uskumist väljendav avaldus ei ole samastatav hageja poolt formuleeritud faktiväitega, ja seda eriti kontekstis, kus kostja ise on samas artiklis väljendanud asjaolu, et ta ei tea, kes on kuriteoteate koostaja.
21.Tegelik kostja väide „Mina [kostja] usun, et kuriteoteate tegelik koostaja on hageja“ ja selle esitamise kontekst kuulub olemuslikult ka teiste hageja poolt kostjale ette heidetavate väidetavate faktiväidete juurde. Kõigi kostja poolt avaldatud lausete kohta, mis on seostatavad hagejaga, saab põhjendatult järeldada, et need väljendavad kostja usku (veendumust), mitte teadmist.
22.Teine hageja väitel ebaõige faktiväide on järgmine: „Hageja koostas kuriteoteate isikliku kättemaksusoovi tõttu“. Taaskord ei ole hageja väide õige, sest sellist väidet ei ole kostja avaldanud. Kostja avaldas sõna-sõnalt järgmist: „Mina arvan, et siin on tegemist ühe inimese kättemaksuga. Aga miks ta seda tegi, miks ta alandas mind, miks ta alandas teisi juhatuse liikmeid? /.../ Ma ei oskagi öelda, miks ta neid asju tegi, mitte keegi meist ei oska, ka kõik teised juhatuse liikmed on täiesti šokeeritud“.
23.Tsiteeritud lausetest saab järeldada, et (i) kostja ei tea, mis põhjusel kuriteoteade tehti, aga (ii) kostja arvab, et seda ajendas kuriteoteate koostaja kättemaks. Niisiis saab kostja poolt avaldatud väiteks lugeda järgmist: „Mina [kostja] arvan, et kuriteoteade koostati kättemaksuks“. Lause esitamise kontekstist nähtub selgelt, et kostja tegelikult kuriteoteate koostaja tegevuse põhjust ei tea ning järelikult ei ole kostja väide samastatav hageja poolt formuleeritud faktiväitega.
Väited, mille kostja tegelikult hageja kohta avaldas, on kohane formuleerida järgmiselt:
• väide nr 1 – „Ma ei tea, kes oli kuriteoteate tegelik koostaja, kuid ma usun, et selleks oli hageja“; • väide nr 2 – väide nr 1 + „ja ma ei tea miks ta seda tegi, aga arvan, et kättemaksuks“; • väide nr 3 – väide nr 1 + „ja tema tegevus hävitas päevaga Loomaaia Sõprade Seltsi“; • väide nr 4 – väide nr 1 + „ja ta alandas teisi Loomaaia Sõprade Seltsi juhatuse liikmeid“.
25.Kostja väidab, et formuleeritud väide nr 1 on õige, s.t. (i) kostja tõepoolest ei tea, kes on kuriteoteate tegelik koostaja ja (ii) kostja tõepoolest usub, et selle koostamise „taga“ on hageja. Sama arutluskäigu põhjal kostja väidab, et õiged on ka formuleeritud väited nr 2, 3 ja 4.
26.Ükski eelnimetatud väidetest ei ole faktiväide hageja kohta, mis oleks ebaõige ja mille avaldamist saaks lugeda õigusvastaseks.
27.Kostja leiab, et hageja on hagiavalduses esitatud väidetega sisuliselt möönnud asjaolu, et tema tegevus ajendas kõnealuse kuriteoteate esitamise. Hageja väide, et tema tegevus oli seaduslik ja seega polnud tegu kättemaksuga, on loogiliselt vigane – on ilmselge, et mingi tegevuse seaduslikkus iseenesest ei saa välistada tõsiasja, et tegevust on ajendatud ka kättemaksusoovist. Hageja väide, et hageja ei hävitanud seltsi ühe päevaga, võib rangelt võttes tõsi olla (alati saab vaielda selle üle, kas mingi tegevuse kahjulik tagajärg ilmnes üks või mitu päeva hiljem ning kas tekkinud kahju ulatus kvalifitseerub ühingu „hävitamiseks“ või mitte), kuid täiesti ilmselgelt ei saa kostja väite mõningane ekslikkus (näiteks et selts hävitati mitte ühe vaid kolme päevaga või et selts ei „hävinudki“ lõplikult vaid suutis oma tegevust jätkata) anda hagejale alust nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Alusetu kuriteoteate esitamine kvalifitseerub kostja kui „teise seltsi juhatuse liikme“ alandamiseks.
28.Kostja poolt avaldatu ei ole sisult hageja au ega head nime teotav ja hagejal ei ole tekkinud kahju, mille hüvitamist saaks ta kostjalt nõuda.
Kohtuotsuse põhjendused
29.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, kuulanud ära tunnistajad, tutvunud poolte kirjalike seisukohtade ning toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
30.Hageja esitas kostja vastu au teotamisest tuleneva kahju hüvitamise nõude. Hageja nõue võib kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043 alusel koosmõjus VÕS § 1045 lg-ga 1. VÕS § 1043, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043). Isikuõiguste rikkumisega kahju tekitamine on õigusvastane (VÕS § 1045 lg 1 p 4). Isiku õiguste rikkumise üheks vormiks on au teotamine, mis võib toimuda avaldades isiku kohta ebaõigeid faktilisi andmeid või ebakohaseid hinnanguid. Eeltoodust tulenevalt on isikuõiguste rikkumise korral avaldajal kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase teoga põhjustas kannatanule kahju. Seega peab kohus tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamine), teo õigusvastasuse ja kostja süü. Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel ning hindab rikkuja ja kannatanu kaitstud hüvesid ja huve (VÕS § 1046 lg 1 ls 2 ja lg 2 ls 2). Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050 lg 1).
31.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ja kostja on seotud MTÜ-ga Tallinna Loomaaia Sõprade Selts: perioodil kuni 21.11.2020. a olid hageja ja kostja MTÜ Tallinna Loomaaia Sõprade Selts juhatuse liikmed. 2020 oktoobril esitati kostjale kahtlustus seltsi raha omastamises, millega seoses andis kostja oma kommentaarid Õhtulehe ajalehele. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 04.11.2020.a. Õhtulehes avaldatud artiklis „Y Tallinna loomaaia skandaalist: panen käe südamele, mina ei ole varastanud loomade tagant“ on avaldatud järgmised laused: „ Mina usun, et Tallinna loomaaia direktori poolt allkirjastatud kuriteoteate tegelik koostaja on meie enda seltsi juhatuse liige. /.../ Mina arvan, et siin on tegemist ühe inimese kättemaksuga. Aga miks ta seda tegi, miks ta alandas mind, miks ta alandas teisi juhatuse liikmeid? See hävitas Loomaaia Sõprade Seltsi päevaga. Ma ei oskagi öelda, miks ta neid asju tegi, mitte keegi meist ei oska, ka kõik teised juhatuse liikmed on täiesti šokeeritud.“ (tlk 14-17).
32.Hageja leiab, et kostja on avaldanud nimetatud artiklis väited, mis on hinnatavad ebaõigete faktiväidete ja/või ebakohaste väärtushinnangutena. Hageja väitel kahjustavad avaldatud väited tema mainet, mistõttu on väidete avaldamine õigusvastane.
33.Kohus lahendab vaidlust järgmises järjekorras: eelkõige võtab kohus seisukoha, kas kostja on avaldanud hageja poolt vaidlustatud andmed, kas andmete avaldamine on õigusvastane ning jaatava vastuse puhul, kas kostja on süüdi kahju õigusvastases tekitamises, seejärel lahendab kohus hageja kahjuhüvitise väljamõistmise nõude. Lõpetuseks otsustab kohus menetluskulude jaotuse.
34.Hageja on seisukohal, et vaidlusaluses artiklis on avaldatud tema kohta ebaõigeid faktiväiteid. Juhul kui kohus leiab, et tegemist ei ole faktiväidetega, siis on tegemist ebakohaste väärtushinnangutega. Sellised andmed kahjustavad hageja hinnangul tema mainet.
35.Kohus selgitab, et isikuõiguste rikkumine on võimalik au teotava väärtushinnanguga ning isiku kohta ebaõigete, mittetäielike või eksitavate faktiväidete avaldamisega (VÕS § 1046 ja § 1047). Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust
küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (RKTKo nr 3-2-1-161-05, p 12). Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-80-13, p 36). See, mida avaldaja ise avaldatuga silmas pidas, ei ole oluline. Isiku õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt saab rikkuda ka sel teel, et avalduses ei viidata faktidele, kuid jäetakse mulje, et faktid on olemas (avaldajale teada). Näiteks võidakse avaldada isiku kohta arvamust, jättes mulje, et avaldaja teab mingeid fakte, mille alusel arvamus kujundati. Faktiväide (kohtupraktikas on faktiga samatähenduslikud "andmed" ja "asjaolu") ei sisalda hinnanguid, vaid fakte. Kuid faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku “väärtustamist “ negatiivse hinnanguga. Väärtusotsus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega, väärtushinnangut on võimalik küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust, ja kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid. (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05, p 10). Riigikohus on selgitanud, et avaldamine VÕS § 1046 ja § 1047 tähenduses on isiku kohta andmete või väärtushinnangute kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks (RKTKo nr 3-2-1-43-09, p 14). Kolmandate isikutena peetakse silmas kõrvalisi isikuid.
36.Käesoleval juhul vaidlust pole, et selle üle, et kostja on avaldajaks VÕS § 1046 ja § 1047 mõttes. Seega tuleb kohtu kõigepealt tuvastada, kas kostja poolt 04.11.2020 Õhtulehes avaldatud artiklis avaldatud andmed on faktiväited või väärtushinnangud. Tulenevalt TsMS § 436 lg 4 ja 7 on kohtul õigus ja ka kohustus, kuivõrd tegemist on ka õigusliku hinnanguga, ise hinnata, mis liiki väidetega on tegemist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-5-07 p 32).
37.Hageja on seisukohal, et kostja 04.11.2020.a. Õhtulehes avaldatud artiklis „Y Tallinna loomaaia skandaalist: panen käe südamele, mina ei ole varastanud loomade tagant“ avaldanud tema kohta järgnevaid ebaõigeid faktiväiteid: -
Kuriteoteate tegelik koostaja on hageja;
-
Hageja koostas kuriteoteate isikliku kättemaksusoovi tõttu;
-
Hageja tegevus hävitas päevaga Loomaaia Sõprade Seltsi;
-
Hageja alandas teisi juhatuse liikmeid. Kostja leiab, et kostja on avaldanud järgmised faktiväited:
38.-
Ma ei tea, kes oli kuriteoteate tegelik koostaja, kuid ma usun, et selleks oli hageja“;
-
„ja ma ei tea miks ta seda tegi, aga arvan, et kättemaksuks“;
-
„ja tema tegevus hävitas päevaga Loomaaia Sõprade Seltsi“;
-
„ja ta alandas teisi Loomaaia Sõprade Seltsi juhatuse liikmeid“.
39.Hageja leiab, et kostja poolt avaldatud lauses: „ Mina usun, et Tallinna loomaaia direktori poolt allkirjastatud kuriteoteate tegelik koostaja on meie enda seltsi juhatuse liige.“ sisaldab faktiväidet, et kuriteoteate tegelik koostaja on hageja. Kostja on seisukohal, et kostja on avaldanud järgmise faktiväite, et „Ma ei tea, kes oli kuriteoteate tegelik koostaja, kuid ma usun, et selleks oli hageja“;
40.Kohus märgib, et väidete avaldamise puhul loeb kontekst ehk väidete kogum. Käesoleval juhul mõistlikule lugejale on arusaadav, et kostja poolt avaldatud väited käivad hageja kohta. Nimetatud artiklis on avaldanud kostja järgmised laused: „Meil on olnud juhatuses üksmeel ja me kõik oleme leitud lahendusi aktsepteerinud, välja arvatud üks juhatuse liige, kellel on olnud asjadest oma arvamus, see on X. Mina usun, et Tallinna loomaaia direktori poolt allkirjastatud kuriteoteate tegelik koostaja on meie enda seltsi juhatuse liige.“ Seega on kostja eelmises lauses
märkinud, et juhatuses on üksmeel, välja arvatud juhatuse liige X, kellel on asjadest oma arvamus ja järgmises lauses kostja juba märgib, et üks juhatus liige on kuriteo teate tegelik koostaja. Seega on kostja silmas pidanud just hagejat. Seega tuleb kostja poolt avaldatud väiteid kogumis analüüsides jõuda järeldusele, et kostja avaldajas vähemalt avalikult kahtluse, et kuriteo tegelik koostaja on hageja ja on lisaks ka põhjendanud, milles selline kahtlus on tingitud.
41.Riigikohus on asjas nr 3-2-1-161-05 punktis 12 leidnud, et VÕS § 1047 lg 4 kohaldub ka siis, kui isik jätab mulje teatud faktide esinemisest. Sarnast olukorda on Riigikohus käsitlenud asjas nr 3-2-1-159-14 punktis 10: juhul kui avaldatakse, et isiku toime pandud kõiki kuritegusid ei ole avastatud, on sellega kaudselt väidetud, et isik on lisaks avastatud kuritegudele toime pannud veel kuritegusid. Sellisel juhul on tegemist faktiväite avaldamisega VÕS § 1047 mõttes. Kohus leiab, et kostja ei saa põhjendada oma väiteid sellega, et tegemist on tema „subjektiivse arvamusega“, sest ka „subjektiivne arvamus“ saab olla faktiväiteks sõltuvalt avaldamise kontekstist ja viisist. Käesoleval juhul on kostja küll artiklis eelnevalt mitu korda maininud, et tema ei tea, kes on kuriteo teate koostaja, kuid on siiski välja toonud, et tema arvates on kuriteo teate koostaja hageja. Sellega jätab kostja lugejale mulje, et temale on teada mingid faktid, mille põhjal saab järeldada, et kuriteo teate koostaja on hageja. Kohus nõustub hagejaga, et kui kostja ei teadnud, kes on kuriteo teate koostaja, siis ei oleks ta pidanud seda üldse avalikkusega jagama.
Seega on kostja avaldanud faktiväite, et kuriteoteate tegelik koostaja on hageja
43.Hageja leiab, et kostjapoolt avaldatud lauses: „Mina arvan, et siin on tegemist ühe inimese kättemaksuga“ on kostja avaldanud faktiväite, et hageja koostas kuriteo teate isikliku kättemaksu soovi tõttu. Kostja leiab, et ta on avaldunud faktiväite, et „ja ma ei tea miks ta seda tegi, aga arvan, et kättemaksuks“;
44.Arvestades eelnimetatud väite sisu ja selle avaldamise konteksti, on tegemist kohtu hinnangul väärtushinnanguga, sest see sisaldab kostja subjektiivset hinnangut hageja tegevusele. Nimetatud väite puhul ei ole võimalik kontrollida, kas hageja on teinud midagi kättemaksuks või mitte.
45.Seega on kostja avaldanud väärtushinnangu, et hageja koostas kuriteo teate isikliku kättemaksu soovil.
46.Hageja leiab, et kostja on avaldanud faktiväite, et hageja tegevus hävitas päevaga Loomaaia Sõprade Seltsi. Kostja arvates on ta avaldanud faktiväite „ja tema tegevus hävitas päevaga Loomaaia Sõprade Seltsi“
47.Kohus leiab, et tegemist on faktiväitega, sest on võimalik kontrollida, kas just hageja tegevus on kaasa toonud Loomaia Sõprade Seltsi tegevuse.
48.Hageja leiab, et kostja on avaldanud faktiväite, et hageja alandas teisi juhatuse liikmeid. Kostja on arvamusel, et kostja on avaldanud faktiväite, et „ja ta alandas teisi Loomaaia Sõprade Seltsi juhatuse liikmeid“.
49.Kohus leiab, et ka selle väite näol on tegemist väärtushinnanguga. Väite hinnangulisus nähtub selles sisalduvast sõnast „alandama“. „Eesti keele seletav sõnaraamat“ 2009 annab sõnale „alandama“ ühe järgmise tähenduse: kedagi väärituna kohtlema, kedagi halvemana paista laskma, kellegi väärtust riivama (www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=alandama&F=M). Tegemist ei ole faktiväitega, sest ei ole võimalik kontrollida, kas hageja on kedagi vääritult kohelnud, kedagi halvemana paista lasknud või kellegi väärtust riivanud.
50.Seega on kostja avaldanud väärtushinnangu, et hageja avalandas teisi Loomaaia Sõprade Seltsi juhatuse liikmeid“.
51.Järgnevalt analüüsib kohus kas kostja poolt avaldatud faktiväidete näol on tegemist ebaõigete faktiväidetega ja kas nimetatud väited kahjustavad hageja mainet.
52.Hageja leiab, et kostja poolt avaldatud faktiväite, et kuriteoteate tegelik koostaja on hageja, näol on tegemist ebaõige faktiväitega.
53.Hageja on eitanud kuriteo teate koostamist. 05.01.2022 kohtuistungil on Tallinna Loomaaia direktor TM tunnistajana ütlusi andes kinnitanud, et kuriteoavalduse koostas ta vabas vormis ja ainuisikuliselt. Selle koostamisel ei osalenud X (tlk 89 pöördel). Seega on kuriteo teate koostaja ise kinnitanud, et hageja ei ole osalenud kuriteo teate koostamisel. Seega on kostja avaldanud ebaõige faktiväite, et X on koostanud kuriteo teate.
54.Riigikohus on leidnud lahendis 3-2-1-83-10 punktis 12, et ebaõige faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et võimalik isiku „väärtustamist negatiivse hinnanguga“ Kohus nõustub hagejaga, et sellise väite avaldamine kahjustab hageja mainet. Kostja poolt avaldatud ebaõige faktiväide, et hageja on koostanud kuriteoavalduse, annab hageja suhtes äärmisel negatiivse hinnangu, sest praegusel juhul viitavad kostja poolt esitatud väited tervikuna sellele, et hageja on esitanud kostja suhtes justkui alusetu kuriteo teate.
55.Hageja leiab, et kostja poolt avaldatud väide, et hageja tegevus hävitas päevaga Loomaaia Sõprade Seltsi, näol on tegemist ebaõige faktiväitega.
56.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on meedias korduvalt avaldatud, et Loomaia direktor TM ei olnud rahul seltsi tegevusega. Õhtulehe 29.10.2020 avaldatud artiklis „LOOMAD VARASTATI PALJAKS? Prokuratuur kahtlustab Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi juhte suure summa omastamises“ avaldas TM, et esimesed probleemid seltsiga algasid kahe revisjonikomisjoni aruandega (2017-2018) ning nimetas neid kriitilisteks ( tlk 62-63) ERR 29.10.2020. a avaldatud artiklis „Prokuratuur kahtlustab kaht loomaaia sõprade seltsi esindajat omastamises“ teatati, et loomaaed lõpetas septembris seltsiga koostööd ning Riigiprokuratuur esitas kahele seltsi juhatuse liikmele (kostjale ja Qle) kahtlustuse vara omastamises (tlk64- 65). Postimehe 30.10.2020. a avaldatud artiklis „Prokuratuur kahtlustab kahte Loomaaia Sõpra omastamises“ teatati, et loomaaed ei ole rahul seltsi rahaasjadega, mistõttu on esitatud kahtlustused seltsi juhatuse liikmele (tlk 66-67): Eeltoodud artiklitest nähtuvalt seltsi enda tegevus tekitas loomaia direktoril ja revisjonikomisjonil kahtlusi seltsi raha kasutamise teemal.
57.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt 02.11.2020 ehk paar päeva enne 04.11.2020 kostja intervjuud Õhtulehele avaldas selts pressiteate, milles tõi välja, et seltsil on olnud „probleeme“ rahaasjadega ehk selts pole kasutanud annetatud summasid sihtotstarbeliselt loomaaia hüvanguks ning juhatuse liige, kes summasid enda huvides kasutas, nõustus summad tagastama: Kahetsusega tunnistame, et seltsi rahaasjades on olnud segadusi. Summa suurust ei saa hetkel kommenteerida, sest uurimine alles käib ning politsei andmed võivad erineda juba eelmise aasta lõpust seltsi revidentide poolt algatatud revisjoni ja ühe juhatuse liikme poolt paralleelselt läbiviidud uurimise tulemustest. Septembris tunnistas juhatuse esimees, et on olnud protseduurilisi rikkumisi ja lubas puuduliku seletusega või korrektse dokumentatsioonita kulutused seltsile korvata. Vormistatud on ka digitaalselt allkirjastatud kinnitus võlgnevuse kohta. Smas pressiteates oli kirjas veel ka fakt, et loomaaed pole seltsi tegevusega rahul ega pea astutud samme piisavaks: Sellest oli teadlik ka loomaaia direktor, kes ühes teleintervjuus ka tunnistas, et juhatus on astunud samme olukorra klaarimiseks, kuid nentis, et ei pea meetmeid piisavaks. Samas pressiteates oli kirjas ka see, et seltsi tegevust on kahjustanud vaid loomaaia sammud koostöö lõpetamisel: Me ei saa nõustuda loomaaia poolt rakendatud jõuliste meetmetega, mis kahjustavad loomaaeda ennast, sõprade seltsi ja kogu MTÜ-de liikumist, olukorras, kus võimalik kahju edasine suurenemine oli tõkestatud ning korvamiseks vajalikud meetmed rakendatud (tlk 69).
58.Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist, et hageja tegevus ei ole Loomaia Sõprade Seltsi hävitanud ega mõjutanud kuidagi negatiivselt seltsi tegevust. Kohus nõustub hagejaga, et ainult kriminaalasjade alustamine ja loomaia seltsiga lepingu lõpetamine sai mõjutada seltsi saatust, mitte aga hageja tegevus. Kostjal puudub ükskõik missugune mõistlik põhjus seostada seda hageja tegevusega. Seltsi hävitamise väide põhineb vaid läbipaistmatul finantsjuhtimisel ja loomaia koostöö lõpetamisel. See, et loomaaed lõpetas puuduliku finantsjuhtimise tõttu koostöö seltsiga, ei olnud kuidagi seotud hagejaga.
59.Seega on kostja avaldanud ebaõige faktiväite, et hageja tegevus hävitas päevaga Loomaaia Sõprade Seltsi. Kohus leiab, et antud väite avaldamine kahjustab hageja mainet, sest selle väite põhjal saab kujundada hageja suhtes negatiivse hinnangu, et just hageja kättemaksu motiividele ajendatud tegevus on põhjustanud Loomaia Sõprade Seltsi tegevuse lõppemise ja sellise väitega juhitakse tähelepanu kõrvale faktist, et Tallina Loomaia ja Loomaaia Sõprade Seltsi tegevuse lõppemine on seotud seltsi puuduliku juhtimisstiiliga.
Järgnevalt analüüsib kohus kostja tegevuse õigusvastasust ja kostja süüd.
61.VÕS § 1047 lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma (VÕS § 1047 lg 1). Vastavalt VÕS § 1047 lg 2 järgi loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kuna kostja ei ole tõendnaud, et hageja oli kuriteokaebuse kostja, siis on kostja tegu VÕS § 1047 lg 2 alusel. Seega tuleb antud juhul eeldada, et kostja tegu oli õigusvastane ja kui kostja sellele vastu vaidleb, siis tuleb kostja tõendad vastupidist.
62.VÕS § 1047 lg 3 alusel ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et kuna kostja oli 28.10.2020 politsei poolt kinni peetud ja talle oli esitatud kuriteo kahtlustus kuriteo toimepanemises ning kostjale kuriteo kahtlustuse esitamise fakti oli eelnevalt mitmes meediaväljaandes avalikult kajastatud, siis oli kostjal asudes ennast tema vastu tõstatud kahtlustuse vastu avalikult kaitsma õigus intervjuus väita, et hageja on tema arvates kuriteo teate koostamise ja Loomaia Sõprade Seltsi hävitamise taga. Ilmselgelt oli kostjal õigus ennast kaitsta ja meedias juhtunu kohta omapoolseid selgitusi jagada, kuid olukorras, kus kostja ei teadnud, kes oli eelnimetatu taga, siis oleks pidanud kostja sellise viisil ennast ka intervjuus väljendama, mitte alusetuid väiteid hageja kohta esitama.
63.VÕS § 1050 lg 1 kohaselt eeldatakse, et kahju tekitaja on kahju tekitamise eest süüdi, kui ta ei tõenda vastupidist. Seega on kostja on kahju tekitamises süüdi ning on kohustatud hagejale tekkinud kahju hüvitama, kui ta ei tõenda süü puudumist. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et kostja on ebaõigete väidete avaldamisel olnud vähemalt hooletu.
64.Järgnevalt hindab kohus, kas eelnevalt käsitletud väärtushinnangud on hageja au teotavad ja ebakohased.
65.Riigikohtu väljakujunenud praktikast tulenevalt on isiku au teotava ebakohase väärtushinnanguna käsitatav halvustava tähendusega hinnang isiku kohta, kui see hinnang ei ole põhjendatud. See tähendab, et isik ei ole andnud põhjust (puudub alus) selliseks hinnanguks ja väärtushinnangu avaldajal ei olnud mõistlikku õigustust teist isikut üldsuse ees halvustada
(Riigikohtu 13. juuni 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-02, p 7; 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12). Põhjendamatuks loetakse ka selline negatiivne hinnang, mille väärtushinnangu avaldaja on kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist (vt Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 20; 25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 36). Seevastu väärtushinnangud, mida võimaldavad tegelikkusele mittevastavad andmed, võivad põhimõtteliselt kahjustada isiku au ja head nime, kuid selline kahjustamine ei ole VÕS § 1046 lg 1 mõtte kohaselt üldjuhul õigusvastane (Riigikohtu 13. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 15). VÕS § 1046 ja § 1047 järgi isiklike õiguste rikkumise õiguspärasuse põhjendamine ja tõendamine lasub õiguste rikkujal (Riigikohtu 9. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-09, p 15). Lisaks loetakse väärtushinnang ebakohaseks, kui esitatud hinnangu väljendusviis on ebakohane või ebasünnis (Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 20; 25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 36), sh kui selle tähendus on mõistliku isiku jaoks vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav (Riigikohtu 10. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-43-09, p 16; 13. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 15).
66.Kohus leiab, et kostja poolt avaldatud väärtushinnang, et hageja koostas kuriteo teate isikliku kättemaksu soovil, näol on tegemist hageja suhtes esitatud halvustava hinnanguga. Isikul, kes paneb mingi teo toime isikliku kättemaksu ajendil, on ühiskonnas ilmselgelt negatiivne kuvand. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud neid asjaolusid, mis on sellise negatiive hinnangu aluseks. Hageja on selgitanud, et ta täitis oma kohustusi juhatuse liikmele oodatava hoolsusega edastades loomaia direktorile ülevaate kõikidest seltsi rikkumistest. Hagejal lasus kohustus tegutseda juhatuse liikmena ühingu huvides ning hageja tegutses heas usus, st ettevõtte ja loomaaia huvides. Seega ei ole leidnud tõendamist, et kostjal oli olemas objektiivne baas hageja kohta sellise halvustava hinnangu andmiseks ja lõi hagejast avalikult vale ettekujutuse. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tegemist ebakohase väärtushinnanguga.
67.Väide, et hageja alandas teisi juhatuse liikmeid, on kohtu arvates samuti halvustava tähendusega ja hageja mainet kahjustav, sest selles heidetakse ette, et hageja on sisuliselt teisi juhatuse liikmeid kohelnud väärituna. Isikul, kes teisi isikuid alandab ja kohtleb neid väärituna on ühiskonna negatiivne maine. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mille põhjal saaks anda sellise negatiivse hinnangu hageja käitumise kohta.
68.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et eelnimetatud ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega on kostja kahjustanud hageja au ja head nime. Kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja hagejale isikuõiguste rikkumise tõttu tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest.
69.Hageja on palunud kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. Mittevaralise kahju hüvitamise kohustuse sätestab üldalusena VÕS § 134 lg 2. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule alati mõistlik rahasumma. Seejuures tuleb hüvitise suuruse üle otsustades arvestada VÕS § 134 lg-tes 5 ja 6 sätestatud asjaolud (Riigikohtu 04.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 18).
70.VÕS § 127 lg 6 esimesest lausest tuleneb kohtu diskretsiooniõigus mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise suuruse määramisel. Selle sätte järgi otsustab hüvitise suuruse kohus, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral. Sama põhimõte sisaldub ka TsMS § 233 lg-s 1, mille kohaselt juhul, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste
raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades.
71.Kohus märgib, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peaksid vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt Riigikohtu 09.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08, p 13; 25.05.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-05, p-d 22 ja 24).
72.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule alati mõistlik rahasumma. Seejuures tuleb hüvitise suuruse üle otsustades arvestada VÕS § 134 lg-tes 5 ja 6 sätestatud asjaolud (Riigikohtu 04.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 18).
73.Riigikohtu avaldatud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“ kohaselt jäid isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud hüvitised vahemikku 200–7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800 eurot
74.Hageja on selgitanud, et tema jaoks on tema maine väga oluline. Seoses kostja poolt avaldatud väidetega on hagejale põhjustatud moraalne kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma piinlikkust tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Hagejal on äärmiselt muserdav õigustada ennast avaldatud laimu vastu. Hinnangu muutmisega tegelemine on hagejale põhjustanud liigset stressi. Kostja avaldatud laim põhjustab hagejale ebamugavustunnet teiste inimestega (eelkõige kolleegidega) suheldes, kusjuures viimane häirib oluliselt hageja igapäevaelu, so tööelu. Kohus leiab, et hingeliste kannatuste olemasolu eeldamisest tulenevalt tuleb lugeda tõendatuks ka selle põhjuslik seos kostja poolt avaldatuga.
75.Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt oma siseveendumusest on kohtu hinnangul põhjendatud hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine 800 euro ulatuses. Seega jääb väljamõistetav hüvitis kohtupraktikas väljamõistetud hüvitiste piiresse. Mittevaralise kahju suuruse arvestamisel võtab kohus arvesse asjaolu, et kostja poolt on ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud avaldatud internetis koduleheküljel elu.ohtuleht.eeja Õhtulehe näol on tegemist Eestis kõige suurema tiraažiga päevalehega, seega on tegemist suurele isikute arvule kättesaadava artikliga.
76.Hage palub kostjalt välja mõista hageja kasuks varaline kahju sumamas 776 eurot seoses kohtueelses menetluses kantud õigusabikuluga.
77.Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmist. Kostja on tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju, avaldades viimase mainet kahjustavaid ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid
78.Täidetud on üldised kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lg-te 1 ja 3 alusel. Kohtueelsed õigusabikulud on hinnatavad otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg-te 1, 2 ja 3 tähenduses. Kohus leiab, et hagejal tekkinud varalise kahju ärahoidmine on VÕS § 127 lg 2 järgi hõlmatud kostja poolt rikutud VÕS § 1045 lg 1 p 4 kaitse-eesmärgiga. Hagejal tekkinud varaline kahju pidi kostjatele olema ettenähtav. Hagejal tekkinud varalise kahju ja kostja rikkumise vahel esineb põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 alusel. Kohtuväliste õigusabikulude hindamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaselt kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-128-10 p 29 asunud seisukohale, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke võib
vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelse vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad
79.Kohus tuvastab, et hageja lepinguline esindaja on 23.11.2020 kostjale edastatud nõudekirja, milles nõudis mittevaralise ja varalise kahju hüvitamist kokku summas 1360 eurot (18-29) ja edastanud kostjale 30.12.2020 uue nõudekirja (tlk 23-25). Advokaadibüroo Emeraldlegal OÜ on esitanud AS-le Framm 12.11.2020 arve nr 3011010 summas 360 eurot ja 30.12.200 arve nr 3012100 summas 416 eurot (tlk 29-30). Hageja on kohtule esitanud 11.01.2022 kinnituskirja, mille kohaselt AS Framm ja Xi vahel kehtib kokkulepe, et X hüvitab AS-le Framm kulud seoses advokaadibüroo Emeraldlegal OÜ esitatud ja AS Framm poolt tasutud arvega nr 3012100 ja 301101 (tlk 115-116) ja 06.01.2022 kinnituskirja, millest nähtub Xile osutatava õigusabi teenuse hind ja maht ( I kd tlk 107-108).
80.Kohus tuvastab, et hageja poolt 23.11.2020 ja 30.12.2020 kostjale edastatud nõudekiri on seotud käesoleva kohtuvaidlusega. Advokaadibüroo Emeraldlegal OÜ poolt esitatud arvetest ei nähtu esindaja tunnitasu, kuid hageja poolt kohtule esitatud 06.10.2022 kinnituskirjast nähtub, e hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 140 või 160 eurot (ilma käibemaksuta).
81.Kohus leiab, et tuleb pidada põhjendatuks 23.11.2020 nõudekirja esitamine ja arvestades, et tegemist on professionaalse õigusteenuse osutajaga ja antud vaidluse sisu, saab pidada sellise nõudekirja koostamisele kulunud mõistlikuks tööajaks 2 tundi ja sellele kulunud 320 euro suurust kulutust. Kuna kostja on vastanud nõudekirjale ja on keeldunud hagejale kahju hüvitamisest, siis ei pea kohus vajalikuks õigusabikuluks veel 30.12.2020 nõudekirja koostamise kulu. Eeltoodust tulenevalt tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis 320 euro.
82.Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise nii mittevaralise kahju kui varalise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõue täitmiseni.
83.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kooskõlas VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on seaduslik ja põhjendatud.
84.Kuna kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise summas 800 eurot ja varalise kahju hüvitise summa 320 eurot, so kokku 1120 eurot, siis mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (1120 eurot) VÕS § 113 sätestatud määras alates 22.02.2021, so alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseini 03.02.2022 summas 92,75
(viivitatud päevi kokku 378 ja viivise summas päeva 0,245479) eurot ja edasi TsMS § 367 alusel alates 04.03.2022 põhinõudelt summas 1120 eurot VÕS § 113 sätestatud määras kuni kohustuse täimiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Menetluskulude jaotus
85.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
86.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus on hagi rahuldanud osaliselt, kuid siiski suuremas osas, siis on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskuludest 20% hageja kanda ja 80% kostja kanda.
87.Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.