MM Grupp OÜ hagi AS Ekspress Meedia vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.03.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
MM Grupp OÜ apellatsioonkaebus AS Ekspress Meedia vastuapellatsioonkaebus
Kaebuse hind
MM Grupp OÜ apellatsioonkaebus 2 000 000 eurot AS Ekspress Meedia vastuapellatsioonkaebus 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: MM Grupp OÜ (registrikood 10515366), lepingulised esindajad vandeadvokaadi abi Kairi Kilgi ja vandeadvokaat Ants Nõmper Kostja: AS Ekspress Meedia (registrikood 10586863), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari Männiko
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS Ekspress Meedia vastuapellatsioonkaebusele lisatud väljavõte AS Ekspress Meedia väljaannete müügist asja juurde võtmata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 16.03.2021 otsus osas, milles kohus rahuldas MM Grupp OÜ hagi AS Ekspress Meedia vastu, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta rahuldamata MM Grupp OÜ hagi AS Ekspress Meedia vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja jaotada menetluskulud teisiti. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.
3.1.Jätta rahuldamata MM Grupp OÜ hagi AS Ekspress Meedia vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks.
2-20-6109
3.2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta MM Grupp OÜ kanda.
4.MM Grupp OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5.AS Ekspress Meedia vastuapellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.MM Grupp OÜ (hageja) esitas 24.04.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse AS Ekspress Meedia (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks.
2.Eesti Ekspressis avaldati 22.04.2020 artikkel pealkirjaga „X kontserni ähvardab sundlõpetamine“. Veebiväljaandes muudeti päeva jooksul pealkirjaks „Mida tähendab X kontsernile registris lisatud ähvardav hüüumärk?“ Artikli sisuks oli, et hageja ei esitanud õigeaegselt majandusaasta aruannet ning artiklis väideti, et seetõttu ähvardab hagejat ja kogu hageja kontserni sundlõpetamine. Artiklis oli kaks ebaõiget ning hageja mainet kahjustavat faktiväidet. Esiteks, et X kontserni ähvardab sundlõpetamine. Teiseks, et äriregister saaks teha trahvi (kuni 3200 eurot) ja kui hageja aruannet ei esita, võib järgneda sundlõpetamise hoiatus. Hageja nõuab eeltoodud väidete osas kostjalt ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist.
3.Kostja poolt avaldatud ebaõigeid faktiväiteid kahjustavad hageja mainet ning on hagejale majanduslikult kahjulikud. Hageja nõuab kogu tekkinud ning tulevikus tekkiva kahju hüvitamist. Hagejal on õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitist, hoolimata asjaolust, et senises kohtupraktikas juriidiliste isikute isikuõiguste olemasolu tunnustatud ei ole. Võlaõigusseaduse sõnastus ei välista juriidilise isiku mittevaralise kahju nõuet. Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmine põhjendusel, et hageja on juriidiline isik, oleks vastuolus põhiseadusega.
4.Juhul, kui kohus leiab, et hageja kui juriidiline isik ei saa nõuda mittevaralise kahju hüvitist, palub hageja mõista välja ebaõigete andmete õigusvastase avaldamise tagajärjel hageja maine ja hea nime kahjustamisel tekkinud majandusliku kahju hüvitise. Ebaõigete andmete avaldamine on toonud kaasa hageja mainekahju, mis väljendub ka majanduslikus kahjus. Kuna mainekahju puhul on täpse majandusliku kahju suurust võimatu mõõta ja hinnata, suur osa kahjust ei ole veel tekkinud, vaid tekib ilmselt tulevikus, siis ei saa hageja esitada tõendeid kahju suuruse kohta. Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas
2-20-6109 mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus (võlaõigusseadus (VÕS) § 127 lg 6).
5.Eeltoodust tulenevalt palub hageja: 5.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaraline kahju 2 000 000 eurot või alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja varaline kahjuhüvitis kohtu määratud ulatuses (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja p 6, § 1047 lg 1); 5.2.kohustada kostjat oma kulul ümber lükkama ebaõiged faktiväited, avaldades Eesti Ekspressi veebiväljaandes artikli „Mida tähendab X kontsernile registris lisatud ähvardav hüüumärk?“ juures ning Eesti Ekspressi paberlehes esimeses pärast kohtuotsuse jõustumist ilmuvas numbris järgmise sisuga teade: „Ekspress Meedia AS avaldas 22. aprillil 2020 Eesti Ekspressis ilmunud artiklis MM Grupp OÜ kohta väite, et MM Grupp OÜ-d ja tema kontserni ähvardab sundlõpetamine. Ekspress Meedia AS kinnitab, et see väide oli vale. MM Grupp OÜ-d ega MM Grupp OÜ kontserni ei ähvarda sundlõpetamine.“ (VÕS § 1047 lg 4). Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole avaldanud ebaõigeid andmeid, sest hagejal oli kostja vastuse esitamiseni 2018. aasta majandusaasta aruanne esitamata. Hagejale on tehtud seetõttu ka trahvihoiatus. 2018. aastal algatati majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu 36 000 registrist kustutamise ja sundlõpetamise menetlust, millest 15 000 juhul juriidiline isik registrist kustutati. Sundlõpetamise menetluse algatamine on seadusest tulenev tagajärg, kui ettevõtja jätab majandusaasta aruande õigeaegselt esitamata. Seega oli selline teoreetiline võimalus olemas. Ajakirjanduses on lubatud kasutada liialdavaid ja provokatiivseid väiteid.
7.Kostja ajakirjanik kontrollis avaldatud andmeid ja need vastasid artikli kirjutamise ajal tõele. Kostja kajastas artiklis, et reaalselt ei ole sundlõpetamine tõenäoline, sest juriidilisele isikule antakse sellisel juhul lisaaega, et aruanne esitada. Kostja pöördus eeltoodud teadmisega enne artikli välja andmist hageja poole ning küsis, miks hagejal on majandusaasta aruanne esitamata, kuid hageja kostjale ei vastanud. Samuti pole hageja pöördunud kohtuväliselt hageja poole, et ebaõiged andmed parandada. Kostja vaidles vastu ka võimalusele hüvitada juriidilisele isikule mittevaraline kahju. Eesti kohtupraktika ei tunne mittevaralise kahju hüvitamise võimalust juriidilisele isikule. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Harju Maakohtu 16.03.2021 otsusega rahuldati hagiavaldus osaliselt. Maakohus jättis hagi rahuldamata mittevaralise kahju 2 000 000 euro nõudes ja alternatiivnõude osas varalise kahju hüvitamiseks kohtu määratud ulatuses. Maakohus rahuldas hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kohustas kostjat omal kulul ümber lükkama ebaõiged faktiväited, avaldades Eesti Ekspressi veebiväljaandes artikli „Mida tähendab X kontsernile registris lisatud ähvardav hüüumärk?“ juures ning kostja paberlehes esimeses pärast kohtuotsuse jõustumist ilmuvas numbris järgmise sisuga teade: „Ekspress Meedia AS avaldas 22. aprillil 2020 Eesti Ekspressis ilmunud artiklis MM Grupp OÜ kohta väite, et MM Grupp OÜ-d ja tema kontserni ähvardab sundlõpetamine. Ekspress Meedia AS kinnitab, et see väide oli vale. MM Grupp OÜ-d ega MM Grupp OÜ kontserni ei ähvarda sundlõpetamine.“ Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
9.Kohus luges tuvastatuks järgmised vaidlustamata asjaolud: - kostjale kuulub väljaanne Eesti Ekspress; - Eesti Ekspress on üleriigilise levikuga ajaleht, mis ilmub paberväljaandena igal kolmapäeval ning mis on kättesaadav ka veebis;
2-20-6109 Eesti Ekspressis avaldati 22.04.2020 artikkel pealkirjaga „X kontserni ähvardab sundlõpetamine“ (tl 6-7); - veebiväljaandes muudeti päeva jooksul pealkirjaks „Mida tähendab X kontsernile registris lisatud ähvardav hüüumärk?“ (tl 8-11); - artikli avaldamine kostjale kuuluva meediaväljaande Eesti Ekspress paberväljaandes ja veebiväljaandes on avaldamine VÕS § 1047 tähenduses, kuivõrd artiklitega tehti sõnum teatavaks kolmandatele isikutele. Kostja on artikli avaldaja.
10.Hageja hinnangul on artiklis kaks ebaõiget ning hageja mainet kahjustavat väidet: - X kontserni ähvardab sundlõpetamine (väide 1); - äriregister saaks teha trahvi (kuni 3200 eurot) ja kui hageja aruannet ei esita, võib järgneda sundlõpetamise hoiatus (väide 2).
11.Kohtu hinnangul on mõlema väite puhul tegemist faktiväitega. Maakohus viitas hageja nõuete lahendamisel VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-dele 4 ja 6, §-le 1047.
12.Väide, et hagejat ähvardas artikli avaldamise hetkeseisuga sundlõpetamine (väide 1), ei ole õige. Artiklist jääb mulje nagu oleks hageja ja tema tütarettevõtjad sundlõpetamise äärel. Eeltoodud väide kahjustab hageja mainet ning on hagejale majanduslikult kahjulik. Artikli avaldamise ajal oli hageja majandusaasta aruanne tähtaegselt esitamata, kuid registripidaja ei olnud trahvihoiatust teinud. Sundlõpetamine on majandusaasta aruande esitamata jätmise üks võimalik tagajärg, aga majandusaasta aruande seaduses ettenähtud tähtajal esitamata jätmise ja võimaliku sundlõpetamise vahele jäävad mitmed ettenähtud toimingud (vt äriseadustik (ÄS) § 60). Seega oli hagejal võimalik olukord heastada. Artikli avaldamise ajal hagejal sundlõpetamise ohtu veel ei olnud. Sundlõpetamise oht tekkib alles siis, kui hageja jätkuvalt eirab majandusaasta aruande esitamise kohustust ning samuti eirab kõiki talle antud täiendavaid tähtaegu. Samuti on kostja ise oma vastuses hagile p-s 3.13 märkinud, et sundlõpetamine ei ole hagejat ajaliselt vahetult ähvardav tagajärg. pealiskaudselt. Pealkirja tuleb kohtu hinnangul vaadelda iseseisva väitena muu artikli sisust eraldi. Antud juhul ei ole artikli kontekst oluline, kuna ebaõige faktiväide on artikli pealkirjas. Samuti on üldteada fakt, et suur osa lugejatest loeb üksnes artiklite pealkirju, jättes sisu üldse lugemata või tehes seda Ajakirjandusvabadus ei tähenda ebaõigete faktiväidete avaldamise lubamist. Artikli pealkiri ei ole lihtsalt liialdav või provotseeriv, vaid ebaõige.
13.Andmete avaldamine väite 1 osas oli õigusvastane (VÕS § 1047 lg-d 2 ja 3). Ajakirjanik ei kontrollinud esimese väite puhul avaldatud andmeid ja asjaolusid oma kutseetika nõuetele vastava põhjalikkusega.
14.Kostja on kahju tekitamises süüdi, kostja on ebaõige väite avaldamisel olnud vähemalt raskelt hooletu (VÕS § 1050 lg 1). Ajakirjanik on kajastanud avalikest allikatest hageja ja hageja kontserni kohta kättesaadavaid andmeid valikuliselt, samuti ei ole ajakirjanik ennast kurssi viinud sundlõpetamise eeldustega. Hagejale ei antud ka võimalust enda kohta avaldatavaid väiteid kommenteerida. Artikli juures on väidetud, et kostja küsis hageja juhatuse liikmetelt, miks on aastaaruanne esitamata. Kohtule esitatud e-kirjaga on tõendatud, et ajakirjanik Y saatis 20.04.2020 e-kirja teel hagejale kaks küsimust üldmeilile (tl 44). E-kirjas ei ole täpsustatud, millal on vastamise tähtaeg või millal on plaanis artikkel avaldada. E-kirja saatmise ja artikli ilmumise vahele jäi alla kahe tööpäeva. Ajakirjanik ei saanud eeldada, et hageja vastab koheselt nimetatud kirjale. Seega nõustub kohus hageja seisukohaga, et ajakirjanik ei andnud hagejale sisuliselt võimalust vastulause esitamiseks ja asjaolude selgitamiseks.
15.Mittevaralise kahju hüvitamise nõue jääb rahuldamata (VÕS § 128 lg 5). Hageja on juriidiline isik ja hagejale ei ole seega võimalik kannatusi, hingelisi üleelamisi ega füüsilist valu põhjustada. Kohtupraktika ei ole siiani juriidiliste isikute mittevaralise kahju hüvitamise nõuet tunnustanud ja on asutud seisukohale, et kuna juriidilisele -
2-20-6109 isikule ei ole omane moraal, ei saa ka nõuda moraalse kahju hüvitamist (RKTKo nr 32-1-35-97). Käesolevas vaidluses kohtu ette toodud asjaolud ei anna alust kohtupraktika muutmiseks. Kohus jääb Riigikohtu seisukoha juurde, et juriidilisele isikule mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmine ei ole vastuolus põhiseadusega (PS § 25). Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud VÕS § 128 lg-s 5 sätestatud loetelu laiendamine juriidilise isiku mainekahjuga.
16.Hageja alternatiivne nõue kahju hüvitamiseks jääb rahuldamata. Tõendamata on hageja väited, et avaldatud andmed on hagejale majanduslikus mõttes kahjulikud; artikkel on toonud kaasa äripartnerite ja klientide usaldamatuse ja ebakindluse hageja suhtes ning soovi lõpetada koostöö hagejaga; artikli avalikustamise järgselt on hageja juhatuse liikmed pidanud palju kordi andma selgitusi hageja ja kontserni käekäigu kohta, mis on põhjustanud juhatuse liikmetele tõsiseid ebamugavusi ja häirinud hageja igapäevast majandustegevust. Kohus möönab, et artiklis avaldatud väited võivad mõjutada kogu kontserni käekäiku, kuid hageja nimetatut tõendanud ei ole. Kohtule esitatud tekstisõnumi, mille on saatnud Swedbank AS-i kliendihaldur Q 22.04.2020 hommikul kl 9.10 hageja juhatuse liikmele F-le, ei tõenda kostja sekkumist hageja majandustegevusse (tl 43).
17.Kuna kostja avaldas ebaõigeid andmeid (väide 1), siis tuleb kostjal ebaõiged faktiväited omal kulul ümber lükata (VÕS § 1047 lg 4), avaldades Eesti Ekspressi veebiväljaandes artikli „Mida tähendab X kontsernile registris lisatud ähvardav hüüumärk?“ juures ning Eesti Ekspressi paberlehes esimeses pärast kohtuotsuse jõustumist ilmuvas numbris järgmise sisuga teade: „Ekspress Meedia AS avaldas 22. aprillil 2020 Eesti Ekspressis ilmunud artiklis MM Grupp OÜ kohta väite, et MM Grupp OÜ-d ja tema kontserni ähvardab sundlõpetamine. Ekspress Meedia AS kinnitab, et see väide oli vale. MM Grupp OÜ-d ega MM Grupp OÜ kontserni ei ähvarda sundlõpetamine.“
18.Teise väite puhul on tegemist õige väitega. Hageja pidi majandusaasta aruande esitama 30.10.2019. Kuus kuud tähtajast möödus 30.04.2020 (ÄS § 179 lg 4). Alates sellest hetkest on äriregistril võimalik esitada hagejale kustutamishoiatus ÄS § 60 lg 1 alusel. Samuti on väide õige osas, et trahvi saab teha kuni 3200 eurot (ÄS § 71 lg-d 1 ja 21, TsMS § 46 lg 1). Trahvi võib määrata ilma hoiatust tegemata (ÄS § 71 lg 2).
19.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus jätab rahuldamata mittevaralise kahju hüvitamise nõude 2 000 000 eurot ja alternatiivnõude varalise kahju hüvitamiseks. Kohus rahuldab hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.
20.Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Hageja apellatsioonkaebus
21.Hageja esitas 16.04.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata mittevaralise kahju 2 000 000 euro nõudes või alternatiivselt varalise kahju hüvitamise nõudes kohtu määratud ulatuses (resolutsiooni punktid 1, 2 ja 3) ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ning mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis või alternatiivselt varalise kahju hüvitis. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
22.Hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks kuulub rahuldamisele. Euroopa Kohtu praktikas on väljakujunenud seisukoht, et mittevaralist kahju võidakse hüvitada juriidilisele isikule (vt BAI vs. komisjon, T 230/95, Camar vs. komisjon, T 457/04) ning et sellise kahjuga võib olla tegemist nimetatud isiku kuvandi või maine kahjustamise korral (vt New Europe Consulting ja Brown vs. komisjon, T 231/97, Idromacchine jt vs. komisjon, T 88/09, Safa Nicu Sepahan vs. nõukogu, T 384/11). Euroopa Inimõiguste Kohus on möönnud, et juriidilisele isikule saab tekkida mittevaraline kahju lahendis nr
2-20-6109 65187/10, Anton Antonov Balakchiev jt vs. Bulgaaria, tuues otsuse p-s 54 välja, et eeldus, mille kohaselt ebamõistlik menetlusaeg põhjustab mittevaralist kahju, kehtib nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute kohta. Euroopa Inimõiguste Kohus on asjas nr 35382/97, Comingersoll S.A. vs. Portugal, p-des 34–35 leidnud, et mittevaralist kahju saab nõuda ka juriidiline isik. Juriidilise isiku mittevaraline kahju võib seisneda negatiivses mõjus või kahjus äriühingu mainele, kindlusetuses tegevuse planeerimises, juhtimise häirituses (mille tagajärgi ei ole võimalik täpselt välja arvutada) ja juhtkonda kuuluvatele isikutele tekitatud ängistuses ja ebakindluses.
23.Hageja on tõendanud ja põhistanud mittevaralise kahju tekkimist ning seda on möönnud ka kohus. Kahju olemuse eripärast tingituna, on selle täpse suuruse kindlakstegemine ja tõendamine ebaproportsionaalselt keeruline, mis aga ei tähenda seda, et tekitatud kahju ei peaks hüvitama. Kohus ei ole arvestanud käesoleva asja eripäradega nagu hageja kontserni suurus. Muu hulgas on hageja ja tema tütarettevõtjad tööandjad paljudele töötajatele. Artiklit on lugenud suur hulk inimesi, sh suur hulk olemasolevaid ja tulevasi kliente ja koostööpartnereid. Hageja esindajad on pidanud partneritele, klientidele, oma töötajatele ja muudele huvitatud isikutele selgitusi andma, mis on häirinud hageja ja tema tütarettevõtjate igapäevast majandustegevust. Maine rikkumise negatiivseid tagajärgi juriidilisele isikule ei ole täielikult võimalik väljendada majanduslike näitajatega. Kohtulahendist ei selgu, kuidas oleks hagejal võimalik kahju suurust tõendada, nii et tema nõudeid oleks võimalik rahuldada.
24.Alternatiivselt kuulub rahuldamisele hageja nõue varalise kahju hüvitamiseks. Kahju hüvitamise eeldused on täidetud. Hageja on selgitanud, miks on tekkinud kahju täpse suuruse tõendamine võimatu. Sisuliselt peaks hageja kahjunõude täpseks kindlakstegemiseks viima läbi põhjaliku ja kuluka analüüsi kogu ühiskonna lõikes sellest, millisel määral täpselt selline pealkiri halvendas hageja võimalusi leida uusi või jätkata olemasolevaid tulutoovaid koostöövõimalusi või vähendas hageja kontserni pakutavate toodete ja teenuste tarbimist, kuid ka sellise analüüsi abil ei pruugi selguda kogu tegeliku kahju suurus. Sellest tulenevalt on hageja palunud hüvitise suuruse kindlaks määrata kohtul VÕS § 127 lg 6 alusel. VÕS § 127 lg 6 kohaldamata jätmist maakohus põhjendanud ei ole. Kostja vastuapellatsioonkaebus
25.Kostja esitas 10.05.2021 vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus hagi rahuldas ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kostja palus teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas ka uue tõendi (väljavõte AS Ekspress Meedia väljaannete müügist).
26.Kohus jättis väite 2 osas resolutsioonis ebaõigesti seisukoha võtmata.
27.Vale ja üllatuslik on maakohtu seisukoht, et üldteada on fakt, et suur osa lugejatest loeb üksnes artiklite pealkirju ja jätab sisu üldse lugemata või teeb seda pealiskaudselt. Maakohus ei ole selle asjaolu üldteadaolevaks lugemist põhjendanud ega pooltele selgitanud. Kostjal puudus võimalus selle väite osas tõendeid esitada. Seega esitab kostja kaebuse lisana tõendi meediaväljaannete tellimuste kohta. Ei ole eluliselt usutav, et inimesed tellivad tasulisi meediaväljaandeid, et lugeda vaid pealkirju, kui kõikide artiklite pealkirjad on ka tasuta veebiportaalides saadaval.
28.Väide 1 oleks olnud ebaõige siis, kui hageja 2018. majandusaasta aruanne oleks olnud esitatud. Sundlõpetamine võib olla üks majandusaasta aruande tähtaegse esitamata jätmise tagajärgedest ning ähvardab igat ettevõtjat, kes on jätnud majandusaasta aruande tähtajaks registrile esitamata. Artiklis ega pealkirjas ei esitata väidet selle kohta, millal hagejat sundlõpetamine ähvardab. Artikli sisust on keskmisele mõistlikule lugejale selge, et vahetut ohtu sundlõpetamiseks ei ole, aga kui hageja oma kohustusi jätkuvalt
2-20-6109 ei täida, siis on selline võimalik meede ja tagajärg seadusest tulenevalt olemas. Ajakirjandusvabadus lubab kasutada meedias, mh pealkirjades, sisult õigeid, aga veidi liialdavaid ja provokatiivseid väiteid. Maakohus tõlgendab sõna „ähvardama“ kontekstiväliselt ja ebaõigesti. Kohtupraktika kohaselt tuleb avaldatud faktiväiteid hinnata kontekstis ja seejuures tuleb lähtuda artikli sisust. Riigikohtu seisukoha järgi on oluline, et hageja nimetatud faktiväited järelduvad artikli sisust (RKTKo nr 3-2-1-2415 p 13). Seega on ebaõige anda artiklis avaldatud väidete kohta hinnang üksnes pealkirjast lähtudes, jättes arvesse võtmata artikli sisu ja konteksti. Väide 1 on artikli konteksti silmas pidades õige.
29.Väite 1 osas märgib kostja, et VÕS § 1047 alusel ei saa nõuda uute väidete esitamist, vaid üksnes juba esitatud väidete ümberlükkamist või paranduse avaldamist. Maakohtul puudub õiguslik alus, kohustamaks kostjat uute väidete avaldamiseks. Esialgne väide ei sisaldanud väiteid MM Grupp OÜ ega MM Grupp OÜ kontserni kohta ning nende väidete avaldama kohustamiseks puudub õiguslik alus.
30.Maakohus jättis menetluskulud ebaõigesti poolte endi kanda. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda või jaotada need vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile. Kuna hagihinnaks on 2 003 500 eurot ning ühe mittevaralise nõude ja varalise nõude osas jättis kohus hagi rahuldamata, siis rahuldati hagi vähem kui 0,17% ulatuses. Kohus ei ole TsMS § 163 lg 1 kohast diskretsiooniotsust põhjendanud. Kui hagi rahuldatud ja rahuldamata osa suurusjärk on oluliselt erinev, tuleb kulude jaotuse üle otsustamisel arvestada nõude rahuldamise proportsiooniga (RKTKo nr 3-2-1-87-13, p 17; nr 3-2-140-14, p 34). Kuna antud juhul on hageja nõuded suures osas rahalised, siis oleks kohus pidanud menetluskulude jaotamisel lähtuma nõude rahuldamise proportsioonist (RKTKo nr 2-16-8751). Vastustaja seisukoht
31.Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
32.Hageja vaidleb kostja vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja palus jätta kostja taotluse uue tõendi vastuvõtmiseks rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
33.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha ise uue otsuse. Kostja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse, hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning kõik senised menetluskulud jäävad hageja kanda.
34.Ringkonnakohus jätab TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel asja juurde võtmata kostja poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendi – väljavõtte AS Ekspress Meedia väljaannete müügist, sest see ei oma asja lahendamisel tähtsust.
35.Esimesena kontrollib ringkonnakohus kostja vastuapellatsioonkaebuse alusel maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, milles kohus rahuldas hagi ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks.
36.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on eeltoodud osas hagi lahendamisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkunud menetlusõiguse norme, mistõttu tuleb kohtuotsus selles osas tühistada ja teha uus otsus.
37.Hagiavalduse kohaselt on ebaõiged ja hageja mainet kahjustavad järgmised faktiväited: 1) X kontserni ähvardab sundlõpetamine (väide 1);
2-20-6109 2) Äriregister saaks teha trahvi (kuni 3200 eurot) ja kui MM Grupp lähipäevil aruannet ei esita, võib järgneda sundlõpetamise hoiatus (väide 2).
38.Maakohus leidis, et väide 1 sisaldab ebaõiget faktiväidet. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu hinnanguga selle väidete sisule ja seetõttu ka otsustusega, et väide pole õige.
39.Hageja oli kohustatud esitama majandusaasta aruande Tartu Maakohtu registriosakonnale hiljemalt 30.10.2019. Hageja ei olnud seaduses sätestatud kohustust täitnud ka kuue kuu möödumisel aruande esitamise tähtajast. Sundlõpetamine ähvardab iga ettevõtjat, kes on jätnud majandusaasta aruande tähtajaks registrile esitamata ja on seetõttu ÄS § 60 rakendusalas. Sundlõpetamine võib olla üks majandusaasta aruande tähtaegse esitamata jätmise tagajärgedest. Väide 1 oleks olnud ebaõige ainult siis, kui hageja 2018. majandusaasta aruanne oleks olnud esitatud.
40.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et sundlõpetamise oht tekkib alles siis, kui hageja jätkuvalt eirab majandusaasta aruande esitamise kohustust ning samuti eirab kõiki talle antud täiendavaid tähtaegu. Sellisel juhul ei ole tegemist enam ohuga, vaid äriühing, kes kõiki hoiatusi ja tähtaegu eirab, kuulubki sundlõpetamisele.
41.Artikkel kirjeldab põhjalikult ka seda, et kuigi seadus võimaldab ettevõtteid majandusaasta aruande esitamata jätmise eest karistada, siis reaalselt on ettevõtjal puuduste kõrvaldamiseks palju aega ja isegi kui sundlõpetamise menetluse algatamise võimalus on olemas, siis ei ole usutav, et see hagejaga juhtub. Seega ei tulene artiklist, et sundlõpetamine on hagejat ajaliselt vahetult ähvardav tagajärg. Võimalusena eksisteerib sundlõpetamine aga senikaua, kuni majandusaasta aruanne on esitatud.
42.Ringkonnakohus ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et pealkirja tuleb vaadelda iseseisva väitena muu artikli sisust eraldi ning kuna ebaõige faktiväide on artikli pealkirjas, pole artikli kontekst üldse oluline. Pealkiri ei kujuta endast eraldi artiklit, vaid kuulub konkreetse artikli juurde, moodustades sellega ühtse terviku. Alusetu on maakohtu järeldus, et suur osa lugejatest loeb üksnes artiklite pealkirju, pidades seda üldteada faktiks. TsMS § 231 lg 1 kohaselt võib kohus üldtuntuks lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Selliseid menetlusväliseid allikaid maakohus nimetanud ei ole.
43.Artiklist ei jää muljet nagu oleks hageja ja tema tütarettevõtjad sundlõpetamise äärel. Keskmine mõistlik inimene ei saanud artikli pealkirja lugedes järeldada, et hageja sundlõpetatakse, sest artikkel selgitab põhjalikult, mis eelneb võimalikule sundlõpetamise otsusele.
44.Neil kaalutlustel tuleb maakohtu otsus hagi rahuldamise osas tühistada, sest väide 1 on õige faktiväide ega sisalda ebaõigeid andmeid VÕS § 1047 lg 4 tähenduses. Seetõttu pole vaja käsitleda kostja kaebuse ülejäänud argumente.
45.Väite 2 puhul põhjendas maakohus kohtuotsuse selgitavas osas, miks ta leiab, et see väide on õige. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega. Väite 2 osas kohus resolutiivosas seisukohta ei võtnud. TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, kusjuures resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Seega tuleb ka väite 2 osas jätta hagi rahuldamata.
46.Hageja kahju hüvitamise nõue põhineb asjaolul, et kostja poolt avaldatud ebaõiged faktiväited kahjustavad hageja mainet ning on hagejale majanduslikult kahjulikud. Kuna ringkonnakohus tuvastas, et kostja ei ole avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, jääb hageja kahju hüvitamise nõue sel põhjusel rahuldamata. Seetõttu pole vaja käsitleda hageja apellatsioonkaebuse argumente
47.Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kostja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse ning ringkonnakohtu otsusega jääb hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad
2-20-6109 kõik maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.