HTRB OÜ hagi Viispluss Paigaldus OÜ vastu kahjuhüvitise 2842,50 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3066,33 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja HTRB OÜ (registrikood 14048016), lepinguline esindaja Siim Mägi Kostja Viispluss Paigaldus OÜ (registrikood 14401375), seaduslik esindaja X
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada HTRB OÜ hagiavaldus.
2.Välja mõista Viispluss Paigaldus OÜ-lt HTRB OÜ kasuks kahjuhüvitis 2805,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 176,76 eurot ja viivis põhinõudelt (2805,60 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta menetluskulud Viispluss Paigaldus OÜ kanda. Välja mõista Viispluss Paigaldus OÜ-lt HTRB OÜ kasuks menetluskulud 1400 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Viispluss Paigaldus OÜ-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (31.01.2022). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.HTRB OÜ (hageja) esitas 21.04.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Viispluss Paigaldus OÜ (kostja) vastu. Hageja palus mõista kostjalt välja 2805,60 eurot. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 27.05.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 17.06.2021 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, kus palus välja mõista kostjalt kahjuhüvitis 2805,60 eurot ja viivise põhinõudelt alates 19.04.2021 kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja juulis 2020 kostja poole hageja sõiduauto BMW 530D XDRIVE kiletamiseks. Kostja teostas tööd augustis 2020, mille käigus eemaldas ajutiselt mitmed sõiduauto elemendid (sh esituled). Pärast kiletamise lõpetamist paigaldas kostja ajutiselt eemaldatud elemendid tagasi. Pärast tööde lõpetamist avastas hageja, et auto parem esituli on seest märg ja ei tööta nõuetekohaselt. Tule kontrollimise käigus selgus, et kiletamise lõpetamisele järgnenud parema esitule paigaldamisel oli kostja selle kinni kruvinud liiga pikkade kruvidega, mis oli kahjustanud tuld selliselt, et see ei töötanud nõuetekohaselt. Hageja teavitas koheselt kostjat tuvastatud puudusest ning tegi talle ettepaneku puudus kõrvaldada. Alguses oli kostja valmis puuduse kõrvaldamise kulud hüvitama, kuid ta ei ole oma lubadust täitnud. Hageja ise ostis uue esitule, lasi selle paigaldada ja kodeerida, mistõttu kandis ta kahju kokku 2607,60 eurot. Kostja ei olnud valmis kahju vabatahtlikult hüvitama. Seetõttu pöördus hageja abi saamiseks õigusnõustaja poole ja kandis kohtueelselt õigusabikulusid 198 eurot. Kostja tegevuse tõttu on hagejal tekkinud kahju kokku 2805,60 eurot (2607,60 eurot + 198 eurot). Hageja palus välja mõista kostjalt kahjuhüvitis 2805,60 eurot ja lisanduv viivis.
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt teostas kostja tööd nõuetekohaselt ja kostja töökojast lahkus terve auto. Hageja tegi ise autoga hooldustöid, mistõttu ei ole võimalik tagantjärgi öelda, kes kahjustas auto esituld. Hageja tõendid uue tule maksumuse kohta ei ole usaldusväärsed. Kohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
5.Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et hageja pöördus juulis 2020 kostja poole hageja sõiduauto kiletamiseks. Kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud. Seega sõlmisid pooled töövõtulepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 tähenduses. Lepingu järgi pidi kostja hageja auto kiletama. Kohtule esitatud asjaolude järgi puuduvad hagejal etteheited kostjale seoses kokkulepitud töö (kiletamise) kvaliteediga. Hageja heidab kostjale ette seda, et viimane kahjustas töö teostamise käigus hageja autot, sest kiletamise lõpetamisele järgnenud parema esitule paigaldamisel kruvis kostja selle kinni liiga pikkade kruvidega, kahjustades sellega esituld ja tehes selle kasutuskõlbmatuks.
Kohus leiab, et töövõtulepingust tulenevate otseste kohustuste kõrval on pooltel ka lepingulised kõrvalkohustused. Sealjuures võivad lisaks sellistele kohustustele, mis on kirjas lepingus endas või mõnes üldkohustuslikus õigusaktis, olla kõrvalkohustuseks ka kohustused, mis tulenevad tavast (sh lepingupoole kutsetavast) ja hea usu põhimõttest (vt Riigikohtu 05.04.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-16, p 14). Kohus leiab, et töövõtja üheks kõrvalkohustuseks on kohustus täita tellija käsundit vajaliku hoolsusega, mis hõlmab töövõtja kohustust mitte kahjustada talle tellija poolt usaldatud vara, mille suhtes teostatakse kokkulepitud tööd. Töövõtja hoolsuskohustuse sisustamisel saab analoogia korras lähtuda VÕS §-s 620 sätestatud käsundisaaja hoolsuse standardist.
6.Kohus leiab, et kostja, kahjustades hageja auto esituld, rikkus töövõtulepingust tulenevat kohustust olla lepingu täitmisel hoolas (VÕS § 620 lg 1), täita käsundit vastavalt oma teadmistele ja võimetele ning ära hoida kahju tekkimine hageja varale (VÕS § 620 lg 2). Asjaolu, et kostja kahjustas hageja auto esituld on tõendatud hageja esitatud piltidega (dtl 95–99; dtl 106-107), kust nähtub, et tuli oli pärast tööde lõpetamist seest märg. Hageja on esitanud ka BM Auto OÜ 25.11.2021 selgituse, mille järgi olid esituled kinnitatud valede (liiga pikkade) poltidega, mis lõhkus ühe tule korpuse. Selle tagajärjel sattus vesi tule sisse – kahjustada said tule LED moodulid ja pistikud. Kuna auto esituli on koostatud nii, et see ei ole mõeldud lahti võtmiseks, siis ei ole võimalik tuld remontida (dtl 93). Lisaks tõendab tule kahjustamist poolte vahel augustis-septembris 2020 toimunud kirjavahetus, kus kostja tunnistas tule liiga pikkade kruvidega kinnitamist, mis kahjustas esituld (dtl 35–42). Märgitud kirjavahetuses avaldas kostja 08.09.2020 valmisolekut hüvitada hagejale uue tule maksumus, tunnistades selliselt hageja vara kahjustamist ja hageja kahju hüvitamise nõuet (dtl 42). Kirjavahetusega on lükatud ümber kostja väide, et hageja võis kahjustada tuld auto hooldamise käigus. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud 23.01.2022 seisukohas esitatud väidet, et töökojast lahkus terve auto. Viidatud hageja tõendid kinnitavad vastupidist ehk seda, et kostja kahjustas sõiduki esituld. Kostja ei ole tõendanud ka 23.01.2022 seisukohas esitatud väidet, et tuld oleks võimalik parandada. Hageja esitatud BM Auto OÜ 25.11.2021 selgitus kinnitab, et tule remontimine ei ole võimalik (dtl 93). Eeltoodust tulenevalt rikkus kostja poolte vahel sõlmitud töölepingut VÕS § 100, § 620 lg-d 1 ja 2 ning § 641 lg 1 esimese lause alusel.
7.Kohus leiab, et kostja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest VÕS § 642 lg 2 esimese lause alusel. Pärast puuduse avastamist 24.08.2020 pöördus hageja kohe kostja poole puuduse kõrvaldamiseks (dtl 76). Seega teavitas hageja kostjat kooskõlas VÕS § 644 lg-ga 1 töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul päras puuduse avastamist.
8.Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kostja ei ole puudust ise kõrvaldanud (dtl 76–83). Kostja 23.01.2022 seisukohas esitatud väide, et ta oli valmis poole tule maksumusest hüvitama, on tõendamata. Seega oli hagejal endal õigus puudus kõrvaldada. Hageja tellis autole uue tule ja lasi selle paigaldada, millega seoses kandis ta kulu 2558,85 eurot (dtl 43-44; dtl 109). Lisaks lasi hageja teostada uue tule kodeerimine, mis tekitas talle kahju 48,75 eurot (dtl 45; dtl 94). Märgitud kulud on hinnatavad hagejal kostja rikkumise tagajärjel tekkinud otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg-te 1–3 tähenduses. Kuna kostja ei olnud nõus kahju vabatahtlikult hüvitama, pöördus hageja abi saamiseks õigusnõustaja poole, kes saatis kostjale 12.04-2021 nõudeavalduse (dtl 46–48). Seoses pöördumisega õigusnõustaja poole kandis hageja kulu 198 eurot (dtl 20; dtl 92). Arvestades asjaolu, et kostja ei olnud nõus hagejale tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitama, oli hageja pöördumine õigusnõustaja poole põhjendatud. Hageja kohtueelsed õigusabikulud on mõistlikud ega ole ülemäära paisutatud. Kohtueelsed õigusabikulud on hinnatavad otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg-te 1, 2 ja 3 tähenduses.
9.Kohus leiab, et täidetud on üldised kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lg-te 1 ja 3 alusel. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja lepingu rikkumise tõttu on hagejale tekkinud otsene varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg-d 1–3). Hagejal tekkinud kahju on hõlmatud kostja poolt rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Kahju oli rikkumise tagajärjena kostjale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Hagejal tekkinud kahju ja kostja rikkumise vahel esineb põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt välja kahjuhüvitise 2805,60 eurot (2558,85 eurot + 48,75 eurot + 198 eurot).
10.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 2805,60 eurot viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.04.2021 kuni 30.01.2022 kokku 176,48 eurot (viivis on välja arvutatud www.viivisekalkulaator.ee kaudu).
11.Kohus mõistab hageja taotlusel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 2805,60 eurot viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
12.Kohus rahuldab hagi, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
13.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja käesoleva tsiviilasja menetluses kandnud menetluskulusid kokku 1470 eurot (riigilõiv 300 eurot + õigusabikulud). Hagejale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 90 eurot (käibemaksuta) ning menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi kokku 13 tunni ulatuses.
14.Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjadega, on seisukohal, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
15.Hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu kokku summas 300 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 84,17 eurot ja maakohtule hagiavalduse esitamisel täiendavalt 215,83 eurot). Kohus on seisukohal, et riigilõiv 300 eurot on vajalik ja põhjendatud menetluskulu (TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1), milline tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja mõista.
16.Hagejale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 90 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 90 eurot ilma käibemaksuta, tasuna mõistlik.
17.Hagejale on menetluses ostutatud õigusabi teenust kokku 13 tunni. Hinnates ja analüüsides hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt.
18.Kohus leiab, et põhjendatuks ja vajalikuks ei saa pidada hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvat 21.04.2021 menetlustoimingut, mille kohaselt kulus lepingulisel esindajal üks tund nõupidamiseks kliendiga ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamiseks ja esitamiseks. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot
avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning arvata need hagimenetluse kulude hulka. Kohus leiab, et ülejäänud hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud menetlustoimingud ja neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust ning hageja poolt kohtule 17.06.2021, 27.09.2021, 16.11.2021, 26.11.2021 ja 14.01.2022 esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades, on kõik menetlustoimingud ja neile kulunud aeg põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja menetlustoimingud maakohtu menetluses on põhjendatud ja vajalikud mahus kokku 12 tundi. Arvestades asjaolu, et hageja menetluskulude nimekirja kohaselt osutati hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 90 eurot (käibemaksuta), tuleb hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks lugeda 1080 eurot (12 tundi x 90).
19.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1400 eurot (riigilõiv 300 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 1080 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.
20.Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
21.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.