Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Kohtujurist
Evelin Neltsas
Määruse tegemise aeg ja koht
26. jaanuar 2022.a Lubja 4 Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-10594
Tsiviilasi
K. O.i avaldus Seguru OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankroti väljakuulutamine
Menetlusosalised
Avaldaja/võlausaldaja: K. O. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Võlgnik: Seguru OÜ (registrikood 14195792, asukoht SuurKarja 13-41 Tallinn) juhatuse liige S. M. A. ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Priit Lember Ajutine pankrotihaldur: Eve Selberg (Advokaadibüroo CLARUS OÜ, asukoht Tartu mnt 50 10151 Tallinn) Pankrotihaldur: Martin Traat (osaühing Advokaadibüroo EIPRE&PARTNERID, aadress Juhkentali tn 8, 10132 Tallinn; e-post: [email protected])
Pankrotiavalduse läbivaatamine
17.01.2022 istung
Resolutsioon
päevast arvates teatama haldurile kõigist enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
nimetatud võlgniku veebileht https://seguru.io ja Seguru mobiilirakendus käesoleval ajal ei toimi, kuna serverite, veebimajutuse jms teenuste eest on pikemat aega tasumata, seega on vajalikud hooldused jms pikemat aega tegemata. Sellises olukorras, omamata informatsiooni võlgnikult, ei ole ajutisel pankrotihalduril võimalik hinnata kas ja milline on võlgniku immateriaalse põhivara turuväärtus. Võlgniku pangakontost nähtub, et võlgnik on ostnud ajavahemikul 01.02.2017 kuni 27.02.2019 Datagate OÜ-st, IM Arvutid Müügisalongist, Valge Klaar müügisalongist, Arvutitark OÜ-st, Osaühing Galador Grupp ja Euronicsi müügisalongist riistvara kokku 4 327,24 euro väärtuses. Ajutisel pankrotihalduril puudub informatsioon selle kohta, kas riistvara on alles ja juhul, kui on, siis millises seisukorras. Kasutatud vanade monitoride jne turuväärtus on väike. Võlgniku pangakontost nähtub, et võlgnik on ostnud ajavahemikul 01.02.2017 kuni 5.03.2018 mööblit ja külmutuskapi kontorisse kokku 8 660,63 väärtuses. Ajutisel pankrotihalduril puudub informatsioon selle kohta, kas mööbel ja külmutuskapp on alles ja juhul, kui on, siis millises seisukorras. Kasutatud kontorimööbli turuväärtus on väike. Võlgnikul puuduvad käesoleval hetkel likviidsed vahendid täiesti. Kokku moodustavad võlgniku teada olevad kohustused 24 245,12 eurot. Võlgnikul majandustegevust ei toimu, puuduvad töötajad. Töötajad töötasid kuni 30.06.2019, saamata jäi töötasu ajavahemiku 16.02.2019 kuni 30.06.2019 eest. Võlg laenuandja I OÜ ees tekkis 16.07.2019. Äriruumi üürileping öeldi üles alates 29.07.2019, viimane tulu võlgniku pangakontole oli 16.12.2019. Ajutisele pankrotihaldurile nähtuvate andmete kohaselt ei ole võlgnikul käesoleval ajal vahendid tulu teenimiseks. Kujunenud olukorras ei näe ajutine pankrotihaldur hetkel võimalust võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks – tervendamine eeldaks lisafinantseeringut. Võlgniku AS Xxxx arveldusarve väljavõttest nähtub, et 2017, 2018. aastal ja 2019. aasta alguses on võlgniku pangakontolt pidevalt välja võetud sularaha kogusummas 33 480 eurot. Võlgniku pangakaardiga tasuti sageli restoranides, klubides, kohvikutes, MC Donaldsis, toidupoes, kinos. Suured olid kulud reisimisele, lisaks piletite, hotellide ja Estravel AS arvete eest tasumisele hüvitati reisikulusid juhatuse liikmele R. R. E. A.. Võlgniku pangakontolt nähtuvad regulaarsed ülekanded selgitusega „laen tagasi“ tunduvalt suuremates summades, kui sellelt pangakontolt võlgnikule laenu andmisi näha on. Arvestades, et võlgniku esindajad ei ole ajutisele pankrotihaldurile esitanud kassa- ja muid dokument, siis ei ole ajutine haldur saanud kontrollida eespooltoodud rahade kasutamist võlgniku majandustegevuses ning seega esineb võimalus, et kõiki nimetatud summasid ei ole kasutatud võlgniku huvides. Ajutise pankrotihalduri hinnangul kujunes võlgniku maksejõuetus välja 2019. aasta lõpuks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on käesoleval aja kättesaadavate andmete alusel maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Arvestades, et võlgnik ei ole esitanud 2018, 2019 ja 2020. aasta majandusaasta aruandeid ja aruannete esitamata jätmine on oluline rikkumine, võib esineda ka KarS 3811 sätestatud raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku juhatus ei ole õigeaegselt astunud seadusega ettenähtud samme – ei esitanud pankrotiavaldust – vaatamata võimetusele tasuda töötajatele töötasu ja laenuvõlgnevust pikema aja jooksul. Olukorras, kus olid tasumata töötasud ja võlg laenuandja ees, tegi võlgnik juhatuse liikmel S. M. A.ele 6.12.2019 ülekande 12 000 eurot selgitusega „laenu tagastamine“. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole ülalnimetatud maksete tegemine võlgniku lähikondsetele kooskõlas juhatuse liikme hoolsuskohustuse nõuetekohase täitmisega ning on kooskõlas PankrS § 113 (rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmine) tagasi võidetav. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud kõiki vajalikke raamatupidamisdokumente (kassadokumente) seoses võlgniku majandustegevusega, mistõttu ei ole võimalik anda ammendavat arvamust kõigi vara tagasivõitmise võimaluste kohta. Hinnates ajutise menetluse käigus kogutud tõendeid kogumis, on ajutine pankrotihaldur arvamusel, et Seguru OÜ puuduvad likviidsed vahendid kohustuste katteks, samuti pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur esitas 16.01.2022 kohtule täpsustatud aruande, mille kohaselt juhatuse liige S. M. A. teatas ajutisele pankrotihaldurile 2.12.2021 kirjaga, et ei saanud varem pankrotihalduri
teabenõuet kätte, kuna oli perega puhkusel. 14.12.2021 kirjaga saatis S. M. A. vastused küsimustele, lisatud oli bilanss seisuga 13.12.2021 ja tehingute üksikasjad kontode kaupa. Kuivõrd bilansina esitatud dokumendist ei nähtu, millise perioodi on võlgnik võtnud võrdluseks ja puuduvad andmed omakapitali kohta, palus ajutine pankrotihaldur 17.12.2021 kirjaga esitada korrektne bilanss ja täpne varade ja võlgade nimekiri digitaalselt allkirjastatult. Ajutine pankrotihaldur palus ka selgitada, mis on saanud Seguru OÜ poolt arendatud programmist ja ära näidata immateriaalse vara väärtus. 7.01.2022 kirjaga selgitas S. M. A., et kontakteerus võlgnikule raamatupidamisteenust osutanud Simar OÜ-ga, kes vastas, et vajab dokumentide koostamiseks rohkem aega. Aruande esitamise seisuga ei ole korrektset bilanssi ega täpset vara ja võlgade nimekirja ajutisele pankrotihaldurile esitatud. Kokkuvõtvalt nähtub võlgniku poolt esitatud dokumentidest, et ainsaks varaks Seguru OÜ-l oli tarkvara, mis ei ole valmis. S. M. A. hinnangul ei ole võimalik anda objektiivset hinnangut tarkvara arendusprojekti maksumusele. Võlgniku juhatuse liikme selgituse kohaselt püüti tarkvarale leida ostjat, läbirääkimisi peeti äriühinguga R., kuid pandeemiaga seoses läbirääkimised peatati, R. pankrotistus. Kuivõrd juhatus ei suutnud tarkvarale leida ostjat, on juhatuse liikme hinnangul projekti turuväärtuseks
kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Tulenevalt PankrS § 87 peab võlgnik osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel. PankrS § 88 lg 1 sätestab, et võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui on alust arvata, et võlgnik võib hoida kõrvale käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmisest, võib kohus halduri ettepanekul või omal algatusel kohaldada võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu, lõike 3 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud keeld kehtib pankrotimenetluse lõppemiseni, kui kohus ei määra teisiti. Elukohast lahkumise keelu sisu on konkretiseeritud TsMS § 379 lg-s 5, mille kohaselt elukohast lahkumise keeld seisneb isiku kohustuses mitte lahkuda oma elukohast kohtu loata kauemaks kui üheks ööpäevaks. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 punktidega 1-4 võib kohus teabe või vande andmise kohustuse täitmata jätmisel või elukohast lahkumise keelu rikkumisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Kui võlgnik on juriidiline isik kohaldatakse pankrotiseaduse §des 85-89 sätestatut juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme suhtes ka siis, kui ta on vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist (PankS § 90). Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Martin Traadi. Üldkoosolekul osalemise õigus on kõigil võlausaldajatel kas isiklikult või esindaja kaudu, samuti võlgnikul ning isikutel, keda on üldkoosolekule kutsunud või kellel on lubanud üldkoosolekul osaleda kohus või haldur (PankS 80 lg 2). PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS 661 lg 1 kohaselt esitab haldur enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule ja võlausaldajatele kirjalikult tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni. Kalkulatsioonis peab haldur kajastama planeeritavad toimingud oma ülesannete täitmiseks, selleks kulutatava aja ning muud pankrotimenetluse kulud. Kalkulatsioonis tuleb kajastada ka kolmandate isikute, esindajate ja abiliste planeeritav kasutamine ning sellega seotud kulud. Seletuskirja kohaselt on VÕS-i tähenduses tegemist mittesiduva eelarvega. Juhul kui haldur soovib eelarve olulise ületamise korral nõuda tasu ja väljamõistetavate menetluskulude suurendamist, peab ta kohtule ja võlausaldajatele viivitamata teatama eelarve ületamisest. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud), ajutise halduri tunnitasu ülemmäär oli 2021. aastal 116,80 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg
6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 9 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 90 eurot (ilma käibemaksuta) mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 810 eurot, millele lisandub käibemaks 162 eurot, kokku 972 eurot. Kohus maksab ajutise halduri tasu välja võlausaldaja K. O. poolt 19.08.2021 kohtu deposiiti tasutud summast. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks peale käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Vastavalt PankrS § 39 lg 1 alusel edastab kohus käesoleva määruse kohtu registriosakonnale. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. Kuivõrd võlgnikul kinnisvara pole tuvastatud, puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale saatmiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.