2-21-10594/35 - Pankrotiõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

9.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Tartu Maakohtu registriosakonda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Pankrotihaldur võib esitada tasu ja kulusid puudutavas osas määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohtu 26.01.2022 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks on kohtu poolt määratud Martin Traat. Pankrotihaldur palub kinnitada võlgniku lõpparuanne, vabastada pankrotihaldur Martin Traat Seguru OÜ (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest, määrata Seguru OÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liige xxx ja kinnitada pankrotihalduri lõplik tasu 5146,33 eurot (tasu 4218,30 eurot, millele lisandub käibemaks 928,03 eurot). Pankrotihaldur palub tasu hüvitada osaliselt võlausaldaja poolt kohtu deposiitkontole tasutud summa 3028,00 euro arvelt, 1000,40 eurot riigi vahendite arvelt ja ülejäänud tasu 1089,93 eurot mõista välja võlgnikult. Aruandest nähtub, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 21.02.2022. Käesolevas menetluses pole õnnestunud moodustada pankrotivara, mille arvelt oleks võimalik teha võlausaldajatele väljamakseid. Pankrotimenetlus jõudis etapini, kus Seguru OÜ (pankrotis) endine juhatuse liige xxx keeldus erinevate põhjendustega esitamast kõiki raamatupidamis- ja kuludokumente. Pankrotihaldur leidis, et dokumentide esitamata jätmisest tulenevalt oleks võimalik teoreetiliselt esitada juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisest tekitatud kahju hüvitamise nõue summas ca 357000 eurot ning esitas ka vastava pankrotihoiatuse. xxx esindaja viitas oma vastuses pankrotihoiatusele võimalikule aegumise vastuväitele seoses pankrotihalduri kahjunõudega, haldur on seisukohal, et nõuded pole aegunud. 357 000 euro suuruse nõude puhul tuleks tasuda riigilõivu 4760 eurot ja kõigi eelduste kohaselt esitaks vastaspool menetluskulude tagatise taotluse (tavaliselt 5000 euro ringis). Pankrotihaldur juhtis võlausaldajate tähelepanu ka asjaolule, et isegi juhul, kui kohus rahuldaks hagi, puudub viimaste andmete kohaselt xxx Eestis kinnisvara ning ka muu vara, mille arvelt lahendit täita. Ka ei saa välistada, et hagile esitatakse vastuväiteid, mis võivad olla põhjendatud, sest haldur ei saa dokumentide puudumise tõttu nõude põhjendatuse osas lõplikku seisukohta võtta. Pankrotihaldur küsis võlausaldajate seisukohta, kas keegi oleks nõus finantseerima võimalikku kohtumenetlust ning palus edastada seisukohad hiljemalt

17.05.2024. Keegi võlausaldajatest ei olnud nõus menetlust finantseerima. Haldurile pole teada täiendavaid võimalusi pankrotivara suurendamiseks. Panrotipesas puuduvad ka piisavad vahendid edaspidiste menetluskulude katmiseks. Teade antud raugemis-ja lõpparuande koostamise kohta avaldati väljaanded Ametlikud Teadaanded 16.09.2024. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedes tulenevad nõuded, võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis puuduvad. Masskohustuseks on ajutise halduri tasu 972 eurot, pankrotihalduri tasu 5146,33 eurot, võlausaldajate poolt tasutud deposiidid 1000 eurot ja 3000 eurot, kokku 10118,33 eurot. Võlgniku arvelduskontode algjääk oli -77,92 eurot. Võlgnikul puudus mistahes likviidne vara. Raamatupidamisdokumentide mitteesitamise eest politsei kriminaalmenetlust ei alustanud, täpselt ei ole ka teada, kelle käes need asuvad ning seega ei ole halduril enam reaalselt võimalik pankrotimenetluses midagi tulemuslikku ette võtta. Pankrotihalduril ei ole infot kolmandate isikute valduses oleva võlgniku vara kohta, seega eeldab pankrotihaldur, et selline vara puudub. Võlgnikule kuulub immateriaalse varana Seguru mobiilirakenduse beeta versioon. Seguru mobiilirakendus käesoleval ajal ei toimi, kuna serverite, veebimajutuse jms teenuste eest on pikemat aega tasumata, seega on vajalikud hooldused jms pikemat aega tegemata. Rakendust ennast ei ole võimalik kasutada, kuivõrd tegemist on lõpetamata tarkvaraprojektiga. Rahalise ressursi suurust, mida oleks täiendavalt vaja kaasata, et projekt lõpetada, ei ole võimalik arvuliselt prognoosida ning võlausaldajad ei ole projekti täiendavast rahastamisest huvitatud. Nõuete tunnustamise vaidlused ning muud kohtuvaidlused puuduvad. Senises menetluses kogutud ja analüüsitud andmete kohaselt ei esine halduri hinnangul tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Kuna äriühingu pangakonto suleti juba 04.01.2021 ning pankrotiavalduse esitas tarkvaraarendajast võlausaldaja ehk endine töötaja 05.07.2021, on halduri hinnangul võlgniku juhatus rikkunud ÄS § 180 lg 51 tulenevat kohustust esitada viivitamata, hiljemalt 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest kohtule pankrotiavaldus. Haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on tingitud raskest juhtimisveast PankrS § 22 lg 5 mõttes ning äriplaani ebaõnnestumisest ehk muust asjaolust. Kuriteotunnuseid võlgniku juhatuse tegevuses uurimisorganid ei tuvastanud, mistõttu kriminaalmenetlused jäeti alustamata. Pankrotihalduri hinnangul oli võlgnik pannud toime KarS § 3811 ja KarS § 384 lg 1 koosseisudele vastavad kuriteod, kuid kriminaalmenetlused jäeti alustamata, mistõttu tuleb järeldada, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt PankrS § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Lähtuvalt PankrS § 163 lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 16.09.2024 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväiteid lõpparuandele ei esitatud. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 mõttes. Tulenevalt eeltoodust kuulub võlgniku pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlgnik pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Vastavalt PankrS § 65 lg 1 ja 11 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu pankrotiseaduse § 23 lõigete 1–3 alusel (PankrS § 65 lg 12). PankrS § 23 lg 1-3 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. 2021 aastal oli tunnitasu ülemmäär 130,80 eurot. Haldur on kulutanud ülesannete täitmiseks 32,25 tundi. Töötasu arvestamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 130,80 eurot, mis mahub kehtestatud piirmäära. Töötatud tundide ja tunnitasu määrast lähtuvalt kujuneb halduri tasuks 4218,30 eurot, millele lisandub käibemaks 928,03 eurot, kokku 5146,33 eurot. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning kohus rahuldab halduri tasu taotluse. Pankrotihalduri tasu tuleb välja mõista võlgnikult. Käesolevas tsiviilasjas on kaks võlausaldajat tasunud kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse läbiviimiseks: 19.08.2021 summas 1000 eurot ja 22.01.2022 summas 3000 eurot. Summast 1000 eurot on välja makstud ajutise halduri tasu 972 eurot ja seega jääk on 28 eurot. Kuivõrd halduril ei ole õnnestunud leida täiendavaid võimalusi pankrotivara suurendamiseks, siis tuleb panktoihalduri tasu 3028 eurot hüvitada kohtu deposiiti tasutud summade arvelt. Haldur on palunud hüvitada 1000,40 eurot (koos käibemaksuga) riigi vahendite arvelt. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Seega TsMS § 183 lg 2 järgi eeldatakse, et pankrotivõlgniku võlausaldajad kannavad menetluskulud ning alles seejärel, kui seda ei saa eeldada, võib pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist. Nimetatud sätte mõte on, et menetlusabi taotletakse tulevaste kulude katteks. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna kõik toimingud on pankrotimenetluses tehtud ja taotlus on esitatud hilinemisega, mistõttu ei kuulu TsMS § 183 lg 2 kohaldamisele. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Martin Traat tuleb vabastada võlgniku pankrotihalduri kohustustest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et võlgniku dokumendid tuleb vastavalt pankrotihalduri taotlusele anda võlgniku juhatuse liikme xxx (isikukood xxx) vastutavale hoiule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik