Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

anti kostjale juurdepääs hageja poolt hallatavatele veebiinfosüsteemile aadressil xxx mille kaudu võis kostja kontrollida tehingute sooritamist ja arvete esitamist. Lisaks sellele kohustus kostja täitma maksekaartide väljastamise ja kasutamise tingimusi, mh tegema kõik vajaliku, et hoida maksekaardid ja nende kasutamist võimaldavaid PIN-koode kaitstuna. Maksekaartide väljastamise eelduseks tasus kostja hagejale 1125 eurot deposiiti vastavalt DKV-kaardi lepingu § 5 p-le 4. DKV-kaardi lepingu (§ 4 p 1) kohaselt esitas hageja kostjale arved maksekaartidega sooritatud tehingute eest iga poole kuu tagant, 15. kuupäevaks ja kalendrikuu viimaseks tööpäevaks. Arve maksetähtajaks oli 15 päeva alates arve kuupäevast (§ 4 p 2). Hageja esitas 31.03.2020 kostjale saldo teatise nr xxx kogusummas 6625,37 eurot koos selle koostamise aluseks olevate arvetega 2020.a märtsi teises pooles maksekardiga nr xxx ostetud kaupade ja teenuste eest, mille tasumise tähtpäevaks oli 15.04.2020. Nimetatud maksekaart oli kinnitatud kostja kuuluvale sõidukile xxx, registreerimisnumbriga xxx. Enamasti olid tehingud seotud kütuse ostmisega. Kõik kaardiga tehtud maksed olid autoriseeritud. 07.04.2020 palus kostja hagejal blokeerida sõiduki xxx maksekaart ja vormistada uus. Kostja hakkas samuti väitma, et 31.03.2020 saldo teatises xxx ja selle arvetel märgitud tehingud ei ole tema poolt tehtud ja nende eest ta ei maksa. Hageja palus kostjal esitada temale GPS andmed sõiduki xxx liikumise kohta selleks, et hageja võiks iseseisvalt olukorda uurida. Kostja keeldus GPS andmete esitamisest väites, et on esitanud avalduse politseisse. Hageja palus kinnitada politsei poole pöördumist, esitades kas vastava avalduse või tõendi politseist, kuid kostja on hageja palvet eiranud. Hageja esitas 15.04.2020 kostjale saldo teatise nr xxx kogusummas 3918,52 eurot koos selle koostamise aluseks olevate arvetega perioodil 01.04.2020-07.04.2020 (s.o kuni kardi blokeerimiseni) maksekardiga nr xxx ostetud kaupade ja teenuste eest, mille tasumise tähtpäevaks oli 15.04.2020 . Enamasti olid tehingud seotud kütuse ostmisega. Kõik kaardiga tehtud maksed olid autoriseeritud. Kostja jättis arved tasumata. Seoses sellega, et kostja jättis hageja arved tasumata, tekkis temal võlgnevus summas 10 543,89 eurot. Kostja poolt antud tagatist 1125 eurot arvestas hageja võlgnevuse katteks eelmiste perioodide eest, s.o saldo teatises nr xxx märgitud summa katteks, mille võrra vähendati kostja võlgnevust. Hageja üldtingimuste p-st 10 (b) lähtudes peab klient (kostja) kontrollima hageja arvet ja esitama kirjaliku vastuväite viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 kuu jooksul alates arve kuupäevast. Juhul kui klient vastuväidet määratud tähtajaks ei esita, loetakse arvet aktsepteerituks. Kostja kirjalikku vastuväidet ei esitanud. Üldtingimuste p-st 10 (c) tulenevalt kui klient leiab, et kaup või teenus, mille eest nõutakse tasu, ei ole saadud volitatud isiku poolt ja/või tehing on tehtud teise isiku poolt, kes ei ole klient või tema volitatud isik, peab ta sellest DKV-d kirjalikult või faksi teel viivitamatult teavitama, kuid mitte hiljem kui 2 kuu jooksul alates arve kuupäevast, märkides detailselt, mida ta arvel vaidlustab, eelkõige summat, arve positsiooni, vastuväite esitamise põhjusi, ning esitama tõendid, kui on võimalik. Kostja ei ole vastuväidet esitanud. Vastavalt üldtingimuste p 7 (a) peab klient ja tema volitatud isikud hoidma maksekaarte kaitstuna ja vältima nende kaotsiminekut või väärkasutamist. Klient kohustub hoidma PIN-koodi saladuses, kaardist lahus ja vältima selle kolmandatele isikutele kätte sattumist (p 7 (b)). Kui maksekaart on kadunud, varastatud või seda ja selle PIN-koodi kasutatakse vääralt muul moel või klient kahtlustab, et maksekaart või PIN-kood on kasutatud õigustamata isiku poolt või ilma loata, peab ta viivitamatult DKV-le sellest teatama. Klient peab teatama vargusest või väärkasutusest politseile ja saatma DKV-le selle teatise koopia (p 7 (c)). Vastavalt üldtingimuste p 7 (d) vastutab klient maksekaardi mittelepingujärgse või väärkasutamise eest. Klient vastutab ka hoolsuskohustuse rikkumise eest teiste isikute poolt, kellele ta andis maksekaardi üle. Praegusel hetkel võlgneb kostja hagejale kokku 9 418,89 eurot, millest: - 5500,37 eurot 31.03.2020 saldo teatise nr xxx alusel ja - 3918,52 eurot 15.04.2020 saldo teatise nr xxx alusel. Hageja leiab, et jättes arved tasumata, rikkus kostja oma lepingulisi kohustusi. Kostja kirjalikke vastuväiteid arvetele ei esitanud ja tema väited maksekaardi väärkasutamise kohta tõendamist ei leidnud. Kostja keeldus hagejaga koostöö

tegemast intsidendi uurimise eesmärgil. Hageja leiab, et poolte vahel sõlmitud DKV-kaardi leping, mis on oma olemuselt makseteenuse leping võlaõigusseaduse (VÕS) § 709 lg 1 mõttes. Hageja nõue põhineb 31.03.2020 saldo teatisele nr xxx koos selle koostamise aluseks olevate arvetega ja 15.04.2020 saldo teatisele nr xxx koos selle koostamise aluseks olevate arvetega. Arvete aluseks olevad maksed on autoriseeritud maksekaardi PINkoodide sisustamisega (VÕS § 7241 lg 2). Hageja nõue põhineb 31.03.2020 saldo teatisele nr xxx koos selle koostamise aluseks olevate arvetega ja 15.04.2020 saldo teatisele nr xxx koos selle koostamise aluseks olevate arvetega. Arvete aluseks olevad maksed on autoriseeritud maksekaardi PIN-koodide sisustamisega (VÕS § 7241 lg 2). DKV-kaardi lepingu § 4 p-st 2 tulenevalt on maksetähtaeg 15 päeva alates arve kuupäevast. Arve tasutakse raha ülekandmisega DKV pangakontole. Seega 31.03.2020 saldo teatise nr xxx alusel esitatud tasud muutusid sissenõutavaks 16.04.2020 ja 15.04.2020 saldo teatise nr xxx alusel esitatud tasud muutusid sissenõutavaks 01.05.2020. Hageja leiab, et kostja on kohustatud maksma seisuga 22.06.2020 sissenõutavaks muutunud seadusjärgset viivist arvete tasumisega viivitamise eest summas kokku 879,58 eurot alljärgnevalt: Arve xxx summalt 5500,37 € on viivis perioodi eest 16.04.202022.06.2021 vastavalt 521,15 €, arve nr xxx summalt 3918,52 € on viivis perioodi eest 01.05.2020-22.06.2021 vastavalt 358,43 €, kokku viivis 879,58 €. Samuti tuginedes TsMS § 367 peab hageja õigustatuks jooksva seadusjärgse viivise sissenõudmist tasumata jäänud põhinõude summast (9 418,89 eurot) iga tasumisega viivitatud päeva eest alates 23.06.2021.a kuni kostja poolt põhivõlgnevuse kohase tasumiseni. VÕS 113.1 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Võla ja viivise sissenõudmiseks on hageja teinud järgmised toimingud: 1) pidas kostjaga läbirääkimisi, sh esindaja kaudu; 2) konsulteeris juristiga. Arvestades võla ja viivise sissenõudmisele kulutatud aega ja pingutusi ning 2 tasumata arvet, peab hageja õigustatuks sissenõudmiskulude summas 80 eurot kostjalt väljamõistmist. Hageja palub kostjalt välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas kokku 9 418,89 eurot, seisuga 22.06.2021.a sissenõutavaks muutunud viivis summas kokku 879,58 eurot, jooksev seadusjärgne viivis põhinõudelt, s.o 9 418,89 eurolt, alates 23.06.2021.a kuni kostja poolt põhivõlgnevuse kohase tasumiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 2220,72 eurot ning viivised VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras kindlaksmääratud menetluskulude summalt alates käesoleva asja lahendava kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast päevast kuni menetluskulude tasumiseni. Menetluskulud on. õigusabikulusid summas kokku 1350 eurot ilma käibemaksuta, riigilõiv summas 600 eurot ja tõendite tõlkimise kulu 270,72 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu selgitused Kohtul ei olnud võimalik kostjale materjale kätte toimetada ja kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavalduse, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 17.12.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, sh riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud 1350 eurot, tõlkekulud 270,72 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 600 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 600 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagihinda (11131,98 eurot), hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et hagejaks on välisriigi äriühing, millise puhul asjaolude selgeks tegemine ning menetlusdokumentide koostamine võib võtta mõningal määral kauem aega. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 1350 eurot (11,25 tundi, 120 eur/tund). Kohus leiab, et hageja poolt kantud tõlkekulud on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 143 p 1 tulenevalt. Tõlkimisele on kokku kulunud summas 270,72 eurot (käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja pöördub kohtusse enda õiguste kaitseks ning kohtukeel on eesti keel, võivad hagejal tekkida seoses kohtumenetlusega tõlkekulud, mille väljamõistmine teiselt poolelt on eelnimetatud alustel põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud tõlkimise kulu summas 270,72 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 2220,72 eurot (600+1350+270,72). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2220,72 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.