Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast käesoleva seaduse § 93 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks kohtumäärusega. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Teha kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Määrata ajutise pankrotihalduri Tiia Kalause tasuks 790 (seitsesada üheksakümmend) eurot ja 38 senti (sh käibemaks summas 131,73 eurot). Nimetatud summa mõista välja J. D. pankrotivara arvelt OÜ CiviLex arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank.

Saata kohtumäärus pankrotihaldurile ja avaldajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu 28.12.2021.a kohtumäärusega algatas kohus J. pankrotimenetluse. Ajutiseks pankrotihalduriks määras kohus Tiia Kalause.

D.

pärandvara

Ajutine haldur esitas 19.01.2022 kohtule kirjaliku aruande, mille kohaselt ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registritelt, krediidiasutustelt, maksuametilt ja teiste, menetlusega seotud isikute poolt esitatud materjalidest. Võlgniku üldandmed: J. D. pärandvara, isikukood xxxxxxxxxxx, surnud xx.xx.xxxx. a. Pärandaja on perekonnaseisult lahutatud. Abikaasa L. D.ga oli abielu registreeritud perioodil 04.02.1978–22.10.2019 ja abielu lõppes lahutusega. Abieluvararegistri kohaselt abieluvara lepingut abikaasadel sõlmitud ei olnud, seega kehtis abielu ajal ühisvara vararežiim. Andmed võlgniku vara kohta:

Kinnistusraamatu kohaselt on võlgniku nimele registreeritud korteriomand xxx xx-xx, xxx xxx linnaosas (registriosa nr xxxxxxxx). Korteriomand on suurusega 31,90 m2. Võlgnik on registreeritud omanikuna 08.03.2001. Seega, korteriomand on omandatud abielu ajal ja kuulub abikaasade ühisvarasse. Kinnistusraamatu III jakku on kantud käsutamise keelumärge Bondora AS kasuks. Korteriomandi hind sõltub vara seisukorrast. Inventuuris on kohtutäitur esitanud vara väärtusena 2000 eurot. Korter on keskmises seisukorras, vajab väikest remonti. Korteris on vallasasjadena riiulid jm mööbel, mida pereliikmed ei ole soovinud. Korter asub esimesel korrusel ning omab ka omaette trepiga sissepääsu tänavalt. Pärandaja abikaasa L. D. nimele on samal ajal registreeritud korteriomand xxx xx-xx, xxx xxx linnaosas (registriosa nr xxxxxxxx). Korteriomand on suurusega 48,40 m2. Inventuuris on kohtutäitur esitanud vara väärtusena 6000 eurot. Kuna mõlemad korteriomandid on omandatud abielu ajal, siis kehtib mõlema korteriomandi suhtes ühisvara režiim. Kohtutäitur on määranud pärandaja vara väärtuse jagades korterite prognoositavad väärtused abikaasade vahel võrdselt, ehk siis pärandajale kuuluva vara väärtus oleks ca 4000 eurot (1000 + 3000). Ajutise halduri hinnangul on abikaasad juba abielu ajal omandanud vara mõlema abikaasa nimele, mistõttu võis omavaheline kokkulepe olla vara ühikute osas, mõlemad abikaasad omandasid abielu ajal ühe korteriomandi, millest pärandaja korteriomand käesoleval ajal moodustab pärandvara. Eeltoodust tulenevalt hindab ajutine haldur pärandajale kuuluva korteriomandi väärtuseks 2000 eurot. Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid: Maanteeameti liiklusregistri andmetel on J. D. nimele registreeritud sõiduk Citroen Xsara (v.l. 2004), reg. märk xxxxxx. Sõidukile on 2020.a.lõpul seatud käsutamise keelumärge kohtutäitur Andrei Krek kasuks. Inventuuri kohaselt puudub sõidukil turuväärtus. Sõiduki asukoht pole teada. Maanteeameti tasutakontrolli kohaselt lõppes sõiduki tehniline ülevaatus 30.06.2020 (seega enne pärandaja surma). Sõiduk oli perioodil 2011-2019 registreeritud pärandaja abikaasa nimele. Pärast lahutust on sõiduk registreeritud pärandaja omandisse. Pärandaja abikaasale kuulus abielu ajal omandatud sõiduk: Chevrolet Cruze (vl. 2014) reg. märk xxxxxx. Nimetatud sõiduk on 26.04.2021 registreeritud pärandaja ja tema abikaasa tütre A. R. nimele. Sõidukid on mõlemad omandatud pärandaja abielu ajal. Kuid tuginedes registris teostatud toimingutele, on ajutine haldur seisukohal, et ka sõidukid ühisvarana on jagatud abikaasade vahel vara ühikutena. Pärandaja endise abikaasa kinnitusel võõrandas J. D. tema nimel oleva sõiduki veel enne surma, kuid puudub teadmine kellele ning mis hinnaga. Kuna sõiduki taustauuringu kohaselt sõidukil käesoleval ajal puuduvad nii kehtiv ülevaatus kui ka liikluskindlustus, siis suure tõenäosusega sõidukit liikluses ei kasutata ning ajutine haldur nõustub invnetuuris esitatuga, et sõidukil puudub väärtus. Endise abikaasa kinnitusel jäi kokkuleppeliselt teine sõiduk lahutuse järel temale ning seda hooldab ja maksab ülalpidamiskulusid tema tütar, kelle nimele sõiduk käesoleval ajal on vormistatud. Muu vallasvara: Ajutine haldur ei ole võlgnikul muud registrisse kantud vara tuvastanud. Korteris olev vallasvara suure tõenäosusega ei oma omaette müügiväärtust ning kuulub seega korteriomandi juurde. Rahalised vahendid: Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes: SEB Pangas nr XXXXXXXXXXXXXX, mille jääk oli nii xx.xx.xxxx kui ka 29.12.2021 seisuga 0,00 eurot ja 0,00 USD. Kontol puuduvad rahalised tehingud pärast pärandaja surma. Swedbank kinnitusel omab pärandaja kontot XXXXXXXXXXXXXX, mille saldo on 0,56 eurot. Tehingud pärast pärandaja surma puuduvad. Teistes arvelduskonto teenust pakkuvates krediidiasutustes kontod puuduvad. Pärandaja nimele on registreeritud kohustuslik pensionikonto nr xxxxxxxxx, mille saldoks on 3358,446 SEB Konservatiivne Pensionifond osakut ning mille väärtus seisuga 29.12.2021 oli 3148,31 eurot. Maksu- ja Tolliameti kinnitusel on võlgniku ettemaksukontol 0,54 eurot.

Nõuded kolmandate isikute vastu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud avalikest registritest võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu. Seosed äriühingutega. Äriregistri andmetel seosed äriühingutega puuduvad. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikule kuuluva vara väärtus prognoositavalt võib olla 5 148,00 eurot. Võlgniku võlad Täitemenetluste registri kohaselt on võlgniku vastu kohtutäiturite menetluses 1 aktiivne täitemenetlus. Ajutisele haldurile on kinnitanud võlgniku vastu nõuete olemasolu alljärgnevad võlausaldajad: Bondora AS on teatanud oma nõudest pärandaja vastu summas 4 525,57 eurot. Nõude aluseks on maksekäsk 28.12.2020, mille kohaselt pärandaja sõlmis võlausaldajaga krediidilepingu 11.03.2020. Nõue on täitmisel kohtutäitur Andrei Krek juures; Placet Group OÜ on teatanud, et omab nõuet pärandaja vastu 02.01.2019 sõlmitud krediidikonto laenulepingu alusel summas 2 822,42 eurot; KÜ Ahtme mnt 55 ei ole ajutise halduri päringule täpsustavalt vastanud. Tuginedes inventuuris esitatule, siis seisuga xx.xx.xxxx oli pärandaja võlgnevus xxx xx-xx korteri halduskulude osas 403,12 eurot ja seisuga 01.11.2021 oli see 445,09 eurot. Jooksvate kuude osas on võlgnevus eelduslikult suurenenud; SEB Pank kinnitusel on nõue pärandaja vastu püsimaksega krediitkaardi võlgnevusest seisuga 3.01.2022 (lepingu tähtpäev saabus 11.12.2021) summas 1 345,87 eurot. Muudest võlanõuetest ei ole ajutisele haldurile teatatud ning samuti pole neid esitatud pärandvara inventuuris. Tuginedes eeltoodule on ajutise halduri hinnangul J. D. pärandvara vastu võimalikke kohustusi võlausaldajatele summas 9 138,95 eurot. Lähtudes käesolevas kohtuasjas kogutud tõenditest, siis pärandvarasse kuuluva vara väärtus ei ületa pärandvara vastu olevaid nõudeid ning välja on kujunenud alaline maksejõuetus. Maksejõuetuse põhjused Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks isiku surm, kuigi osaliselt muutusid nõuded sissenõutavaks juba pärandaja eluajal. Kogutud tõendite kohaselt ei ole alust kinnitada, et maksejõuetuse põhjuseks oleks kuritegu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Tagasivõitmise ja nõudmise võimalused Ajutine haldur on tuvastanud, et pärandaja abielu ajal kehtis abikaasadel ühisvara režiim. Tuginedes kogutud andmetele on pärandaja ja tema endine abikaasa jaganud oma abielu ajal omandatud vara võrdsetes ühikutes. Pärandaja endine abikaasa selgitas ajutisele haldurile, et kehtis ühisvara režiim ja vara omandati tõesti abielu ajal. Tema nimel olev korteriomand xxx xxxx omandati pärandaja abikaasa poolt erastamise käigus. Teine korter osteti koos, kuid registreeriti pärandaja nimele. Abikaasa kinnitusel elasid nad lahus juba enne lahutuse ametlikku registreerimist. Omavahel lepiti kokku, et mõlemale abikaasale jääb üks korteriomand ja üks sõiduk. xxx xx-xx korterit kasutaski pärandaja ning xxx xx-xx korteris elab endine abikaasa koos tütrega. Pärandaja nimele registreeritud sõiduki Citroen Xsara võõrandas pärandaja veel enne surma, kuid puudub teave, kellele vara müüdi. Teine sõiduk jäi abikaasale ning käesoleval ajal on see registreeritud tütre nimele, kes kannab ka kõik sõidukiga seotud kulutused. Ajutise halduri hinnangul ei ole mõistlik teostada edasises pankrotimenetluses uut ühisvara jagamist, sest kokkuvõttes jääks tulemus samaks ning pärandaja lahusvara selle arvelt eelduslikult ei suureneks, arvestades asjaolu, et pärandaja abikaasa saab esitada ühisvara jagamisel vastuhagi näiteks kulutuste osas.

Ajutise halduri tasu taotlus. Ajutine haldur on esitanud järelpärimised krediidiasutustele, MTA-le, Maanteeametile, tutvunud saabunud järelpärimiste vastustega, avaldaja pankrotiavaldusega, ja koostanud käesoleva arvamuse. Vastavalt pankrotiseaduse §-le 23 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Haldur rakendab 100 eurost tunni tasumäära. Ajutine haldur on teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks võlgniku pankrotimenetluses tööd kokku 6 tundi 35 minutit, summas 658,65 eurot (millele lisandub käibemaks 131,73 eurot) koos käibemaksuga 790,38 eurot. Edasise pankrotimenetluse perspektiiv Ajutise halduri hinnangul tagab pankrotivara olemasolu ajutise halduri tasu maksmise. Edasises pankrotimenetluses kuulub pärandaja nimel olev korteriomand võõrandamisele. Selle prognoositav turuväärtus selgub hiljem pankrotimenetluse käigus, kui korterit on hinnanud maakler. Kui müügiprotsess ei veni liiga pikaajaliseks ning korteri väärtus ei osutu madalamaks kui aruandes esitatud, siis ei saa välistada ka mingis osas võlausaldajate nõuete rahuldamist. Ajutise halduri hinnangul tuleb aga kindlasti arvestada jooksvate kulude tasumise kohustusega KÜ-le pärast pankroti väljakuulutamist ning on võimalus, et pärija esitab nõudeid vastavalt PankrS § 146 lg 21. Lähtudes eeltoodust ajutine haldur palub: • Kuulutada välja J. D. pärandvara pankrot; • määrata võlausaldajate I üldkoosoleku aeg ja koht; • avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded; • mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada J. D. pärandvara pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Tiia Kalause. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 13, pärandvara pankrotimenetluses kuulutab kohus pankroti välja, kui pärandvara on maksejõuetu. PankrS § 9 lg 2 kohaselt, võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 4, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku surma korral loetakse pärandvara pankrotimenetluses pärandvara maksejõuetuks, kui selle arvel ei ole võimalik rahuldada pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 nimetatud kohustusi ja pärandaja võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole ajutine. Pärandvara maksejõuetuse hindamisel ei arvestata pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 3 nimetatud nõudeid. Ajutise halduri aruandest selgub, et pärandvara on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et ajutise halduri nimetamise seisuga lasub pärandvaral kohustusi vähemalt 9 138,95 eurot, vara moodustab ca 5 148,00 eurot.

Kohus jõuab järeldusele, et pärandvara maksejõuetuks muutumise põhjuseks oli isiku surm, kuigi osaliselt muutusid nõuded sissenõutavaks juba pärandaja eluajal. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pärandvara pankrot. Pankrotihaldur Tiia Kalaus on 19.01.2022 andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pärandvara pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Tiia Kalause J. D. pärandvara pankrotimenetluses pankrotihalduriks. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 14.veebruril 2022 kell 12.00. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud J. D. pärandvara pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 6 tundi 35 minutit. Kokku moodustab ajutise halduri tasu 790,38 eurot (sh käibemaks 131,73 eurot). Ajutine haldur palus tasu mõista välja pankrotivara arvelt. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 116,80 eurot, haldur on määranud tunni hinnaks 100 eurot. Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. Ajutine haldur palub mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ajutise halduri tasu katteks kokku 790,38 eurot (sh käibemaks). Ajutine haldur palub tasu summas 790,38 eurot mõista välja OÜ-le CiviLex. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ja mõistab pankrotivara arvelt välja ajutise halduri tasu summas 790,38 eurot (sh käibemaks). /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.