Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tühistada 14.10.2021 määrusega kohaldatud pankrotiavalduse tagamiseks seatud abinõud, millega peatati A S vara suhtes toimuv sundtäitmine ning keelati A Seljal ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest. Asjaolud Võlausaldaja Swedbank AS ja Swedbank Liising AS esitasid 01.09.2021 kohtule avalduse A S pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevus võlausaldaja Swedbank AS ees 1397,62 eurot, Swedbank Liising AS ees 6659,25 eurot. 15.10.2021 määrusega nimetas kohus A Selja ajutiseks halduriks Maire Armi. 06.01.2022 esitasid Swedbank AS ja Swedbank Liising AS kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks loobumisega, kuivõrd võlgnik on võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppest (võlgniku poolt kohtule esitatud 26.11.2021) tulenevad kohustused täitnud ja seetõttu on võlausaldajatel ära langenud alus nõuda võlgniku pankroti väljakuulutamist. Menetluskulud paluvad võlausaldajad jätta võlgniku kanda. 12.01.2022 kinnitas võlgnik võlausaldajate loobumise avalduse kättesaamist ning märkis, et esitab seisukoha hiljemalt 13.01.2022. Võlgnik ei ole avalduse osas seisukohta esitanud ka kohtu poolt määratud tähtajaks, s.o 7 päeva jooksul kohtu 06.01.2022 e-kirja kättesaamisest. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagita asjaks on tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p 122 pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Kohus leiab, Swedbank AS-i ja Swedbank Liising AS-i poolt esitatud avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus Swedbank AS ja Swedbank Liising AS avalduses A S pankroti väljakuulutamiseks lõpetada. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. PankrS § 150 lg 3 sätestab, et kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Swedbank AS ja Swedbank Liising AS leiavad, et käesoleval juhul ei kuulu PankrS § 150 lg 3 kohaldamisele. Kohus märgib, et PankrS § 3 lg 2 näeb ette, et pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Seega on pankrotiseaduse sätted, sh PankrS § 150 lg 3 erisätteks TsMS suhtes. Seetõttu

ei ole käesolevas asjas põhjendatud kohaldada PankrS § 150 lg-s 3 sätestatu asemel TsMS-s sätestatut. Pankrotiavalduse esitamise otsustus on võlausaldaja valik, mille tegemisel peab võlausaldaja arvestama pankrotiseaduses sätestatud õiguslike tagajärgedega, sh menetluskulude kandmise võimaliku kohustusega. PankrS § 150 lg 3 kohaldamisel ei oma tähtsust, millistel põhjustel pankrotiavaldus esitati või millistel põhjustel võlausaldaja pankrotiavaldusest loobub/võtab tagasi. Seega puudub käesoleval juhul alus PankrS § 150 lg 3 kohaldamata jätmiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-20-6317). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud Swedbank AS-i ja Swedbank Liising AS-i kanda. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on 08.11.2021 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 7,5 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 95 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 855 eurot (sh käibemaks). Ajutine haldur palub tasu välja mõista võlgnikult. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ega tasu arvestusele vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 855 eurot (sh käibemaks) välja solidaarselt Swedbank AS-ilt ja Swedbank Liising AS-ilt. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Swedbank AS tasus käesolevas menetluses riigilõivu 300 eurot ja Swedbank Liising AS tasus käesolevas menetluses riigilõivu 300 eurot. Kohus leiab, et vastavalt Swedbank AS ja Swedbank Liising AS taotlusele tuleb seoses pankrotiavaldusest loobumisega tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot Swedbank AS-ile ja pool menetluses tasutud riigilõivus, s.o 150 eurot Swedbank Liising AS-ile. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus tühistab TsMS § 386 lg 4 alusel pankrotiavaldust taganud abinõud, millega kohus peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning keelas võlgnikul ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada.

Seoses menetluse lõpetamisega tuleb vabastada Maire Arm A S ajutise pankrotihalduri kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.