lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-14985/7

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 09.10.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-14985/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.10.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1227
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-25-14985

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. oktoober 2025. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

Tervisekassa hagi I. M. vastu kahju hüvitamise nõudes

Hagihind

1283,59 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja :

Tervisekassa (rk 74000091, asukoht Liivalaia tn 36, Tallinn )

Hageja lepinguline esindaja:

P. P. (e-post XXX)

Kostja:

I. M. (ik XXX, asukoht Ülesõidu tn 1, Jõhvi, Viru Vangla)

RESOLUTSIOON

Tervisekassa hagi rahuldada.

2.Välja mõista I. M.lt Tervisekassa kasuks 1 283 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend kolm) eurot 59 senti.

Menetluskulud jätta kostja I. M. kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti 1

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.Hagiavalduse kohaselt tekitas 24.12.2023. a I. M. tervisekahjustusi S.V., 24.12.2024. a ja 01.01.2025. a N. M., mida tõendab Viru Maakohtu 19.03.2025. a lahend kriminaalasjas nr 1-251316. Kannatanu vajas tekitatud ja saadud tervisekahjustuste tõttu tervishoiuteenuseid. Kannatanule osutati tervishoiuteenuseid, aset leidis kindlustusjuhtum ja hageja võimaldas kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tõttu ravikindlustushüvitisi, mida tõendavad tervishoiuteenuste osutajate poolt Tervisekassale esitatud raviteenuste arve/arved. Hageja tasus tervishoiuteenuse osutajate esitatud arved summas 1128,94 eurot. Samast juhtumist tingituna võimaldas hageja kannatanule ravimihüvitist väljastatud retsepti nr 1096222781 alusel müüdud ravimite eest summas 1,60 eurot ja ajutise töövõimetuse hüvitist väljastatud töövõimetuslehe nr 16338 alusel summas 153,05 eurot. Kannatanu on saanud hagejalt ravikindlustushüvitisi kokku summas 1283,59 eurot. Hagi esitamise seisuga on hagejale ravikindlustushüvitistest hüvitamata 1283,59 eurot. Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 25 lõike 1 kohaselt on ravikindlustushüvitis kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad RaKS-is sätestatud tingimustel Tervisekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis) ning rahasumma, mida Tervisekassa on kohustatud RaKS-is sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). Tervisekassal on RaKS § 26 lõike 1 kohaselt tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. Kannatanu oli ravikindlustuse andmekogu andmetel ravikindlustushüvitiste saamise ajal ravikindlustatud RaKS-i alusel. Viru Maakohtu 19.03.2025. a lahend nr 1-25-1316 tõendab, et kannatanutele tekitas tervisekahjustused ning kindlustusjuhtumite eest on vastutav tekitamise kostja. Kostja tegevusest, kannatanu löömine, sh noaga, tulenevalt tekkisid kannatanutel tervisekahjustused (õlavarre lahtine haav ning tömptrauma paremal rindkere piirkonnas; pindmised vigastused pea peal ja hematoomid näol), mille tõttu vajasid ja said kannatanud hagejalt ravikindlustushüvitisi (tervishoiuteenuse, ajutise töövõimetuse ja ravimihüvitis) ja hagejal tekkisid kulud. Hageja palub välja mõista I. M.lt Tervisekassa kasuks 1283,59 eurot ja menetluskulud jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

2.Kostja I. M. märgib, et ta ei ole nõus hagis esitatud nõudega, kostja on vanglas ja ei oma kindlat sissetulekut. Kostja on vaene ja töötu, tema suhtes on välja kuulutatud eraisiku pankrot ja sellega seoses on algatatud võlgadest vabastamise menetlus. Kostjal ei ole võimalust maksta nõutud summat.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3.2

Kohus on seisukohal et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

4.Viru Maakohtu 19.03.2025.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-25-1316 (jõustus 4.06.2025) tunnistati I. M. süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2,3 ja Karš § 323 lg 1 alusel. Kuriteo tagajärjel said kannatanud tervisekahjustusi (tl 3, 12-17). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane VÕS § 1045 lõike 1 punkti 2 kohaselt eelkõige siis, kui kahju tekitati kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Süü vormid on VÕS § 104 kohaselt hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Kahju tekitaja ei vastuta VÕS § 1050 lõike 1 kohaselt kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja tegu on õigusvastane tegu, kuna ta tekitas kannatanutele tervisekahjustusi. Tervisekahjustuste tekitamine kostja poolt on tõendatud. Kui kostja ei oleks kannatanule tervisekahjustusi tekitanud, ei oleks kannatanu(te)le tervisekahjustusi tekkinud ja hageja lepingupartner ei oleks olnud vajadust nende ravimiseks tervishoiuteenustele Kostja tegevuse, kannatanutele tekitatud tervisekahjustuste ja hageja poolt kannatanutele võimaldatud ravikindlustushüvitise ja kantud kulutuste vahel on olemas põhjuslik seos.
5.Tervisekassa tasus raviteenuste arve/arved summas 1128,94 eurot: Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA raviteenuste arve seeria/nr RH10042245 alusel 704,35 eurot; Ida-Viru Keskhaigla SA raviteenuste arve seeria/nr R24158804 alusel 120,85 eurot; Ida-Viru Keskhaigla SA raviteenuste arve seeria/nr R25002712 alusel 303,74 eurot; samuti Tervisekassa võimaldas kannatanule ravimihüvitist väljastatud retseptide nr-d 1096222781 alusel müüdud ravimite eest summas 1,60 eurot ning ajutise töövõimetuse hüvitist väljastatud töövõimetuslehe nr 16338 alusel summas 153,05 eurot. Kannatanu on saanud hagejalt ravikindlustushüvitisi kokku summas 1283,59 eurot (tl 3, 12-17). Ravikindlustushüvitis on RaKS § 25 lõike 1 kohaselt kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad RaKS-is sätestatud tingimustel Tervisekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida Tervisekassa on kohustatud RaKS-is sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). Kostja ei ole menetluses esitanud vastuväiteid hüvitise suuruse ega arvestuste osas.
6.Tervisekassal on RaKS § 26 lõike 1 kohaselt tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. Hageja on kostjale saatnud kahju hüvitamise nõuded (dtl 11), kuid kostja ei ole nõudeid rahuldanud ega kokkuleppeid hagejaga tasumiseks sõlminud. Hageja nõudeõigus tuleneb RaKS § 26 lõike 1. I. M. vaidleb nõudele vastu ja leiab, et kuivõrd ta on vanglas, töötu ja ei oma kindlat sissetulekut, puudub tal võimalus nõutud summa tasumiseks, tema suhtes välja kuulutatud eraisiku pankrot ja on algatatud võlgadest vabastamise menetlus.
7.Kohus kostja vastuväidetega ei nõustu. I. M. pankrot kuulutati välja Viru Maakohtu 10.11.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-13125. Pankrotimenetlus lõpetati 28.06.2023.a. määrusega raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, kuna võlgnikul puudub raha masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. 3

Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 167 lg 1 võivad pärast pankrotimenetluse lõppemist võlausaldajad nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, esitada võlgniku vastu üldises korras. Kohus märgib ka seda, et Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 50 lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Seega ei oma kohustustest vabastamise mõttes tähtsust, kas hageja esitas nõude pankrotimenetluses või mitte, õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudest võlgnik ei vabane. Isegi kui kohustustest vabastamise menetluses tasub kostja võimaluste piires teisi õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudeid, ei tähenda see, et kohustustest vabastamise menetluse lõppedes ta tasumata ulatuses kohustusest vabaneb. Selline kostja seisukoht on ekslik. Samamoodi on võimalik käesolevas tsiviilasjas esitatud nõude tasumine osamaksetena hilisemas täitemenetluses või kokkuleppel hagejaga. Kostja ei ole menetluses esitanud vastuväiteid nõude / hüvitise suurusele.

8.Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud täies ulatuses ning rahuldab hagi. Arvestades hagihinda lahendas kohus nõude lihtmenetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

9.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse. Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud jäävad kostja I. M. kanda. Hagejal menetluskulud puuduvad (TsMS § 145 lg 1). / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja