Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Otsi

Kohtulahendid
Õigusaktid
ELi õigus
Kohtud
Valdkonnad

Tööriistad

Brauserilaiendus
MCP-server
Minu konto
Paketid ja hinnad

Nimistu

Kontakt
Privaatsus
nimistu.ee
Toeta tegevust

Allikad

Riigi Teataja
EUR-Lex
HUDOC
Riigikohus

lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ

Kohtulahendid/2-20-134095/22

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 21.01.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number: 2-20-134095/22
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 21.01.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3268

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Veeteede Amet · Sissetulev kiri · 2020-02-21

Justiits- ja Digiministeerium · Sissetulev kiri · 2026-01-02

Justiits- ja Digiministeerium · Sissetulev kiri · 2025-12-01

Justiits- ja Digiministeerium · Sissetulev kiri · 2025-12-15

Justiits- ja Digiministeerium · Sissetulev kiri · 2025-11-03

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · Väljaminev kiri · 2024-04-02

Viidatud sätted

Riigi Teataja

VÕS § 113 lg 1Viivis VÕS § 82 lg 1, 7Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhul TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusega TsMS § 405Lihtmenetlus TsMS § 436 lg 2, 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus VÕS § 620 lg 1, 2Käsundisaaja hoolsus käsundi täitmisel TsK § 231 TsMS § 1132 lg 2

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

OÜ HUGO12821618(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Ivika Sillaots

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2022.a, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-20-134095 (digitoimik)

Tsiviilasi

OÜ HUGO hagi C.L. vastu põhivõla 100 eurot, sissenõudmiskulude 40 eurot ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

248,08 eurot Hageja: OÜ Hugo (registrikood: 12821618, asukoht: Endla 15, Tallinn, Harjumaa 76403), lepinguline esindaja advokaat Arvo Kivar (e-post [email protected] ) Kostja: C.L. (isikukood xxxxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxxx)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja arutamise viis

Kirjalikus menetluses/lihtmenetlus (TsMS § 405), 29.12.2021 resolutsioonotsuse täiendamine kirjeldava ja põhjendava osaga (TsMS § 444 lg ). juhindudes VÕS § 94, § 95, § 96, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113, TsMS § 162 lg 1, § 367, § 444.

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada OÜ HUGO hagi C.L. vastu osaliselt.

2.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

TsMS § 138 lg 2Menetluskulude koosseis ja arvestus

TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses

TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine

TsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta

TsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine

TsMS § 232 lg 1Tõendite hindamine

TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena

TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused

TsMS § 444Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine

TsMS § 448 lg 4Täiendav otsus

VÕS § 101Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral

VÕS § 103 lg 1Rikkumise vabandatavus

VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine

VÕS § 1131 lg 1

VÕS § 1132 lg 1

VÕS § 619Käsunduslepingu mõiste

Välja mõista kostja C.L. ́lt hageja OÜ HUGO kasuks poolte vahel 12.10.2017 sõlmitud kliendilepingust nr 3747 ja 27.10.2017 arvest nr 7560 tulenev põhivõlg 100 eurot, sissenõudmise kulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis lepingujärgses määras 0,07% päevas alates põhivõla sissenõutavaks muutumisest 04.11.2017 kuni kohtuotsuse tegemiseni 29.12.2021 kokku põhivõla suuruses summas 100 eurot, kõik kokku 230 (kakssada kolmkümmend eurot).

3.TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud asjas kostja C.L. kanda.

4.Välja mõista kostja C.L. ́lt hageja OÜ HUGO kasuks vajalikud ja põhjendatud menetluskulud summas 323,08 eurot (kolmsada kakskümmend kolm eurot ja 08 senti, so riigilõiv 75,00 eurot ja kirjalikult lihtmenetluses vähekeerukas asjas hagihinda arvestades mõistlikud kulutused lepingulisele esindajale summas 248,08 eurot). Edasikaebamise kord

Tsiviilasi nr 2-20-134095 Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Sisulised asjaolud ja menetluse käik

1.29.12.2021 lihtmenetluses tehtud resolutsioonotsusega rahuldas kohus hagi osaliselt, so 230 euro ulatuses ja jättis rahuldamata 10 euro ulatuses. 30.12.2021 teatas kostja soovist esitada apellatsioonkaebus. Käesolevaga täiendab kohus vastavalt TsMS § 448 lg 41 sätestatule 29.12.2021 otsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Täiendav otsus on täiendatava 29.12.2021 otsuse osa.

2.Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue. Pärnu Maakohtule saabus (maksekäsu kiirmenetlusest üle andmise järel) 27.10.2020 OÜ Hugo hagiavaldus C.L. vastu võla ja viivise nõudes. Kohtu nõudel hageja 21.01.2021 täpsustas hagi viivise nõude osas. Hagiavalduse kohaselt hageja OÜ HUGO (endise ärinimega Eesti Õigusbüroo OÜ) ja kostja C.L. sõlmisid 12.10.2017 kliendilepingu nr 3747 õigusabiteenuse osutamiseks. Hageja osutas kostjale teenust ja esitas 27.10.2017 kostjale arve nr 7560, mille kohaselt tuli teenuse eest tasuda 100,00 eurot hiljemalt 03.11.2017. Kostja arvet ei tasunud. Viivisemääraks on lepingu ja arve kohaselt 0,07% päevas. Hageja viitab VÕS § 1131, mis sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

2.1.Hageja palub kostjalt välja mõista osutatud õigusabi teenuse eest põhivõlg 100 eurot, hagi täpsustuse esitamise aja seisuga 21.01.2021 sissenõutavaks muutunud viivis summas 82,53 eurot, kohtueelsed võla sissenõudekulud summas 40 eurot ning edasine viivis 0,07% päevas tasumata põhisummalt alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavaldusele on lisatud 12.10.2017 kliendileping, 27.10.2017 müügiarve ja riigilõivu kviitung.

3.Kostja vastus ja vastuväited. 04.02.2021 kirjalikus vastuses kostja C.L. hagi ei tunnistanud, jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda, kuna võlanõue on alusetu – kostja ei ole sõlmitud lepingu alusel lubatud teenust hagejalt saanud. Jurist Aitab Õigusbüroo on vastava teate kostjalt saanud 17.okt.2017a (Lisa 1,Lisa 2 ja lisa 3) tõendab, et Jurist Aitab vastava looga tegelenud Jurist lubab ühendust võtta ja ei ole seda tänase päevani teinud. Vastavas asjas on tänasepäevaga käimas kohtumenetlus 3-20-597 "C.L., R.L. ja MTÜ xxxxxxxxxxx kaebus Sauga Vallavolikogu 5.12.2016 ... Küsimust, mis sooviti juristiga telefonis või näost näkku või telefoni teel... ei saadud lahendada, kuigi leping just selliselt oli sõlmitud. Jurist hakkas lahendama asja omal algatusel ja omal suval, kuigi teenus lubas muud ja sellega kostja ei lepi. Kui tellib teenust, on tal õigus teenuseandjale väljendada enda mõtte ja saada kohene vastus. Tänase päevaga võib väita, et hageja andis valet nõu ja veel eksitas kostjat väga palju ja tingis palju kannatusi. Jurist aitab eesti Õigusbüroo OÜ lubas ühendust võtta.10.nov.2017a. Lisa 4. Hageja õigusnõu oli lihtsalt materjalidega kaasa pandud, kuid telefoni teel ei saanudki küsida üldse seda, mida kostja soovis. Hageja kordagi kliendiga ei konsulteerinud ja kliendi tegelikku soovi, mis lepinguga lubatud ei kuulanud. Kostja leiab, et viivise nõue on alusetu ja nõudjal ei ole selleks õigus. Lõputult venitada (ja näiteks viivisenõuet niimoodi kunstlikult suurendada) ei ole võlausaldajale lubatud. Kostja vastusele on lisatud 4 lisa: 3 e-kirja (16.10.2017 e-kiri, 17.10.2017 e-kiri, 10.11.2017 e-kiri) ja 4-leheküljeline juristi vastus.

2(7)

Tsiviilasi nr 2-20-134095

4.05.05.2021 seisukohavõtus hageja jäi hagivalduse juurde ja selgitas, et Kliendilepingu täitmise raames õigusabi osutades oli hageja ajakulu kokku 6 tundi (detailne kirjeldus müügiarvel - hagi lisas 2). 12.10.2017 kirjaga edastas kostja hagejale palve alustada kohtumenetlust Sauga valla ning Nurme Teedeehituse OÜ vastu. Kostja lisas kirjale asja materjalidena 41 tekstifaili, kokku mahus üle 300 lk. Lisaks andis kostja hagejale juhise vaadata internetist Pärnu Postimehe videofaili (lisa 1). Kostja edastatud materjalide analüüsile ning juhisele õigusliku hinnangu andmisele kulus hageja juristil 4 tundi. Lisaks esitas kostja 19-l lehel kaebuse projekti kohtule esitamiseks. Dokumendi ning õigusliku perspektiivi hindamisele ja kostjale vastuse koostamisele kulus täiendavalt 2 tundi. Õigusabiteenuse osutamise faktis poolte vahel sisuliselt vaidlus puudub, s.t teenuse saamist kinnitab ka kostja ise. Kostja on oma 04.02.2021 vastuse lisas 3 esitanud oma 7.11.2017 kirja, kus kinnitab konsultatsiooni saamist (lisaks märgib, et konsultatsioon ei olnud vastavuses tema ettekujutusega konsultatsioonist ning ta ei olnud rahul vastustega tema poolt esitatud enam kui 21-le küsimusele). Kostja menetlusdokumendi lisas 4 on hageja analüüs ja selgitused vastavalt kostja poolt edastatud materjalidele ja küsimustele (vt käesoleva menetlusdokumendi lisa 1).

5.26.11.2021 määrusega kohus selgitas pooltele tõendamiskoormist, andis asjas pooltele viimase võimaluse sõlmida asjas kompromiss ning lõpliku tähtaja täienduste, tõendite, taotluste esitamiseks kuni 20.12.2021.a. Pooled kompromissi ei saavutanud ning jäid oma seisukohtade juurde. Kostja lisas enda 13.12.2021 seisukohale pooltevahelise õigusabilepinguga seotud dokumentatsioonina 21 dokumenti, sh poolte e-kirjavahetuse 2017-2020. Hageja märkis 20.12.2021 seisukohavõtus, et kostja on pöördunud oma küsimusega m.h Justiitsministeeriumi poole, kes on täiendavalt kostjale selgitanud, et hageja tasunõue on kostja ülesande mahtu arvestades põhjendatud (Justiitsministeeriumi 7.03.2018 vastust lisas 8).

6.20.12.2021 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja: riigilõiv 75 eurot ning lepingulise esindaja kulud käibemaksuta summas 1878 eurot. Kohtu seisukoht ja põhjendused

7.Kohus leiab, et OÜ HUGO hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus lahendab käesoleva vaidluse kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lihtsustatud korras kirjalikus menetluses, kuna mõlemad pooled on esitanud oma seisukohad, tegemist on põhivõla ja kõrvalnõuete summas alla 4000 eurose hagihinnaga asjaga (hagihind 248,08 eurot). Kohus on juba asja menetlusse võtmisel 22.01.2021 määruses selgitanud pooltele, et lahendab asja lihtmenetluses, mis tähendab, et kohus järgib tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid ning tagab menetlusosaliste põhiõiguste- ja vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

8.Kohus tuvastab järgmised asjaolud: Pooled sõlmisid 12.10.2017 kliendilepingu nr 3747, mille sisuks oli kostjale õigusteenuse osutamine vastavalt kostja antud juhistele (dtl 39-42). Hageja väljastas kostjale osutatud õigusabi eest 27.10.2017 arve nr 7560 summas 240,00 eurot, millest kostja poolt kuulus tasumisele 100 eurot (dtl 51). Nimetatud arvel on välja toodud järgmised teenused: Kaasusega (kaebuses oli nõude esitamine halduskohtule ja tsiviilkohtule) tutvumine, tutvumine Sauga valla kehtiva üldplaneeringuga (88 lk), Sauga valla üldplaneeringu Riigikohtu lahendiga (3-3-1-79-16) ja kliendi viidatud Riigikohtu lahenditega (3-3-1-88-15 ja 3-3-1-23-16) 3(7)

Tsiviilasi nr 2-20-134095 4h. Kaebuse analüüsimine ja perspektiivikuse hindamine ning vastuse koostamine - 2h. Kostja 13.12.2021 seisukohavõtule lisatud poolte e-kirjavahetusest (dtl 117 ja 120) nähtub, et hageja saatis kostjale kordusarve 02.02.2018 ja arve tasumiseks viimase hoiatuse 22.11.2018. Kostja on omaks võtnud asjaolu, et sai hagejalt arve, kuid ei ole arvet tänaseni tasunud.

9.Hageja nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 619. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 101). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 2). Seega saab hageja nõuda kostjalt raha maksmist, kui 1) poolte vahel oli kehtiv leping; 2) kostja rikkus lepingut st jättis tasu õigeaegselt maksmata; 3) kostja vastutab rikkumise eest. Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619). Menetluses esitatud asjaoludel sõlmisid pooled lepingu, mille kohaselt kohustus hageja osutama kostjale õigusabiteenust ja kostja selle eest hagejale tasuma. Selline leping vastab käsunduslepingu tunnustele.

10.Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega (VÕS § 620 lg 1). Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (VÕS § 620 lg 2). Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes (VÕS § 621 lg 1). Seega on käsundisaaja põhikohustuseks osutada kokkulepitud teenust, tehes selleks kõik mõistlikult võimalikud toimingud, mis on vastava teenuse osutamiseks vajalikud. Käsunduslepingu sisuks on teenuse osutamise protsess, mitte tulemuse kui sellise saavutamine.

11.Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et sõlmis hagejaga õigusabilepingu. Pooltel on vaidlus selles, kas hageja on osutanud õigusabiteenust vastavalt sõlmitud lepingule. Hageja esitatud tõenditest (27.10.2017 arvel kirjeldatud toimingud – dtl 51), samuti kostja 04.02.2021 vastuse lisast 1 (16.10.2017 Ü.A. e-kiri – dtl 78) ning lisast 4 (fail pealkirjaga Lisa4.Jurist aitab.odt - juristi vastus 3 lk – dtl 82-84) nähtub, et hageja osutas kostjale õigusnõustamist kirjalikult. Kostja 04.02.2021 vastusest hagile ja ka hilisematest seisukohavõttudest järeldub, et kostja arvates pidi hageja lepingu järgi osutama õigusnõustamise teenust kindlasti suuliselt (konsultatsioonina telefoni teel või kohapeal). Kostja märkis vastuses, et keeldus teenuse eest tasumast, kuna teenust ei osutatud nii nagu kostja eeldas – ei helistatud, ei kuulatud kostjat ära. Kliendilepingu punkti 6 kohaselt „Õigusteenuse osutamisel järgitakse võimaluse korral Kliendi kirjalikke ja suuliseid juhiseid“. Seega kliendilepingust ei nähtu, et nõustamine pidi kindlasti toimuma suuliselt. Kostja poolt viidatud Kliendilepingu punktis 12 toodud reeglid selle kohta, mida klient peab tegema, kui ta ei saa kokkulepitud nõustamisele tulla v. millised on nõustamisele mitte ilmumise tagajärjed, ei tähenda, et õigusnõustamine peab toimuma alati suulise nõustamisena – sellist kokkulepet poolte vahelisest kliendilepingust ei nähtu. Seega kohus loeb eelpool nimetatud tõendite põhjal tuvastatuks, et hageja osutas kostjale õigusnõustamist 16.10.2017 kirjaliku vastusega. Arvesse võttes valdkonna keerukust (detailplaneering jms munitsipaalõiguslikud küsimused) ja kostja poolt hagejale saadetud materjalide mahtu (19 lk kaebus ja 88 lk Sauga valla üldplaneering), siis kohtu hinnangul hageja poolt arvel välja toodud töömaht 6 tundi materjalidega ning kohtupraktikaga tutvumise, õigusliku analüüsi ja 3-leheküljelise vastuse eest ei ole ülemäära suur. 4(7)

Tsiviilasi nr 2-20-134095

12.Rahalise kohustuse täitmata jätmine ei ole üldjuhul vabandatav. Tasunõude lahendamisel ei oma tähtsust, kus/millisel viisil teenust osutati või kuidas seda arvel nimetati, kui kostjale osutati teenust ja on aru saada, et arvel kajastatud teenus on see, mida kostjale osutati. Kostja 13.12.2021 seisukohale lisatud lisa 2 – 12.10.2017 xxxxxxxxxxx aadressilt [email protected] saadetud e-kirja (dtl 134) ja kliendilepingu (dtl 39-42) kohaselt leppisid pooled kokku õigusnõustamises. Kohtule kostja poolt 04.02.2021 esitatud tõenditest nähtub, et hageja on kostjale esitanud õigusnõustamise vastuse (kostja vastuse Lisad 1 ja 4 dtl 78, 82-84). 16.10.2017 Ü.A. saadetud juristi vastuses selgitab ka, miks hageja ei saa abistada kostjat avalduste v hagide esitamisel kohtusse (Kui on mahukas kaasus, mille puhul tuleb arvestada Riigikohtuni minekuga, siis tuleb pöörduda advokaadibüroo poole, kuna Eesti Õigusbüroo juristid osutavad esmatasandi õigusabi).

13.Pooled leppisid kliendilepingu punktis 10 kokku, et kostja on kohustatud arved tasuma 7 kalendripäeva jooksul, arvates arvete esitamise kuupäevast alates. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 82 lg 7 ls 1). Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel (VÕS § 82 lg 7 ls 2). Kostja ei ole arvet tasunud ning seega on arve sissenõutavaks muutunud kohtu poolt tuvastatud ulatuses, so summas 100 eurot.

14.Viivise nõue. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Viivisemääraks loetakse seaduses sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas, v.a kui pooled on lepingus kokku leppinud kõrgemas viivisemääras (VÕS § 113 lg 1 ls 3). Lepingu üldtingimuste p-is 10 on sätestatud viivisemäär 0,07% päevas, mis on toodud välja ka 27.10.2017 arvel. Kostja väited hageja poolt viivise suureks „paisutamise“ kohta ei ole kohased, kuna kostja enda poolt 13.12.2021 esitatud e-kirjavahetusest nähtuvalt hageja esitas 2018.a jooksul kostjale korduvalt, viimati 22.11.2018 meeldetuletusi arve summas 100 eurot tasumiseks, nõudmata viivist (dtl 120), viivisenõude esitas hageja esimest korda 11.09.2020 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel.

14.1.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-05 p 18 leidnud, et „Viivise vähendamise ulatust ei ole võimalik summaliselt täpselt piiritleda, kuna see sõltub paljuski kohustuse täitmisega viivitamise asjaoludest. Siiski ei ole kolleegiumi arvates üldjuhul põhjendatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel vähendaks kohus viivist alla nõude seadusega tagatud ulatuse (TsK § 231). Samuti on kolleegium arvamusel, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Muu kui rahalise kohustuse rikkumise juhuks kokku lepitud leppetrahvi puhul võib võlausaldaja tõendada ka muu täitmishuvi olemasolu. Rahalise kohustuse puhul peaks see olema kohustuse olemusest tulenevalt reeglina välistatud.“ Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud, kuid arvestades perioodi pikkust arve esitamisest kuni otsuse tegemiseni ning kehtivat Riigikohtu praktikat ja asjaolu, et hageja ei ole esile toonud suurema kahju olemasolu, on põhjendatud viivist vähendada selliselt, et väljamõistetav viivis kokku ei ületaks põhivõla summat.

14.2.Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni (TsMS § 367). Seega tuleb kostjalt välja viivis alates 04.11.2017 (alates arve sissenõutavaks muutumisest) kuni 29.12.2021 (otsuse tegemiseni) 0,07 % päevas põhivõlalt, kuid mitte rohkem kui kokku põhivõla summas. Viivise summa nimetatud perioodi, so 1517 päeva eest määraga 0,07% päevas põhivõlalt 100 eurolt moodustab kohtuotsuse tegemise aja seisuga kokku 106,19 eurot, mis ületab põhivõlga. 5(7)

Tsiviilasi nr 2-20-134095 Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõla suuruses summas 100 eurot ning hageja nõuet edasise viivise saamiseks TsMS § 367 alusel ei rahulda.

15.Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot, põhjendades, et juhul kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1). VÕS § 1131 lg 1 reguleerib sissenõudmiskulude hüvitamist majandus- ja kutsetegevuses tegutseva võlgniku korral. Seetõttu ei saa kohus hageja sissenõudmiskulude nõuet lahendada VÕS § 1131 lg 1 alusel.

15.1.Lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot (VÕS § 1132 lg 1 ls 1). Hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse (VÕS § 1132 lg 1 ls 3). Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot (TsMS § 1132 lg 2 p 1). Hageja on tõendanud kostjale meeldetuletuskirjade korduvat saatmist. Seega on hageja nõue põhjendatud kostjalt kui tarbijalt sissenõudekulude hüvitise nõudmiseks summas 30 eurot.

16.Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 100 eurot, seisuga 29.12.2021 sissenõutavaks muutunud viivise põhivõla suuruses summas 100 eurot ning sissenõudekulude hüvitise summas 30 eurot, kokku 230 eurot. Kohus jätab hagi rahuldamata sissenõudmiskulude 10 euro osas. Menetluskulude jaotus

17.Arvesse võttes asjaolu, et hagi rahuldati ulatuslikus määras , siis kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja C.L. kanda, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitas kohtule 20.12.2021 menetluskulude nimekirja summas 1953 eurot, sh riigilõiv hagi esitamiselt summas 75 eurot; kulutused lepingulisele esindajale 13,5 tunni eest (168€/tund + km) summas 1878 eurot (käibemaksuta, kuivõrd hageja on käibemaksukohuslane) ja palub selle kostjalt välja mõista hageja kasuks koos lisanduvate viivistega arvates kohtulahendi jõustumisest.

18.Hüvitamisele kuuluvad vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Hageja riigilõivu kulu on käesolevas asjas TsMS § 138 lg 2 alusel põhjendatud summas 75 eurot. Kohus on pooltele selgitanud 26.11.2021 määrusega menetluskulude osas üldist kohtupraktikat Riigikohus lahendis nr 3-2-1-4-15 p. 14 on selgitanud, et „üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades. Käesolev, lihtmenetluses lahendatav tsiviilasi ei ole kohtu hinnangul tavapärasest keerulisem, vaid tavaline võlanõue. Sarnaste tsiviilasjade kohtupraktikast lähtuvalt, arvestades tsiviilasja hinda ja 6(7)

Tsiviilasi nr 2-20-134095 TsMS § 175 lg 1 alusel peab kohus hageja lepingulise esindaja tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise mõistlikuks kuluks mitte rohkem kui 248,08 eurot, mis vastab hagihinnale. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 75 + 248,08 = 323,08 eurot.

19.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

20.TsMS § 178 lg. 2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 18.04.2022 määruse RESOLUTSIOON

1.Jätta C.L. apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 29. detsembri 2021. a otsuse ja 21. jaanuari 2022. a otsuse (täiendava otsuse) peale tsiviilasjas nr 2-20-134095 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud C.L. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval