Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Menetluskulude jaotus Välja mõista Ixxxxx Pxxxxxxxx RA-Project OÜ kasuks menetluskulud summas 510,48 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule 27.07.2020 hagiavalduse (tl.4-13 Ikd), milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 40567,09 eurot. Kostja oli koos Rxxx Axxxx hageja juhatuse liige alates jaanuarist 2017, kostja abikaasa Axx Pxxxxxx oli hageja raamatupidaja. Hageja ainuosanik on RxxxxAxx. Hagejast äriühing tegeles masinate ja seadmete torustike paigaldamisega nii Soomes kui Eestis. Juhatuse liikmete töö oli jaotatud viisil, et Rxxx Axx tegeles ettevõtte igapäevase tegevuse juhtimisega Soomes ja Ixxxxx Pxxxxxx tegeles ettevõtte igapäevase tegevuse juhtimisega Eestis. 01.05.2018 lõpetati juhatuse liikme leping xxxxxx Pxxxxxxxx, registrikanne selle kohta tehtud 23.08.2019.

kolmandatelt isikutelt välja RA-Project OÜ nimele ja nimelt väljastatud arved ja arvete tasumist kinnitavad maksekorraldused. Raamatupidamiskontrolli tulemusel on ilmnenud toime pandud rikkumised, s.t. rahade liikumised, mille põhjendatus ei ole tõendatud ja mille kohta puudvad kuludokumendid. Hageja nõue kostja vastu on esitatud perioodi eest jaanuar 2017 kuni mai 2018. Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust osaühingu vastu. Ta on rikkunud osaühingu vara suhtes tegeliku võimu teostamisel oma ametisuhtest tulenevaid kohustusi. Kuna osaühingu juhatuse liige on osaühinguga käsundilaadses õigusssuhtes, on hagejal võimalik nõuda juhatuse liikmelt vara välja VÕS käsunduslepingut reguleerivate sätete alusel. Kostja ei ole juhatuse liikmena täitud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, on kasutanud ettevõtte vahendeid enda huvides, on pööranud ettevõtte varad enda kasuks ja ei ole pärast juhatuse liikme ametisuhte lõppemist tagastanud ettevõte vara, sellise süülise käitumisega on kostja tekitaud RA -Project OÜ-le kahju summas 40 567,36 eurot. Hageja sisustas kostja kohustusi ja nende rikkumist hageja juhatuse liikmena täiendavalt 28.05.2021.a menetlusdokumendis (tl.4-5 IIkd). Kostja on teostanud hageja varaga tehinguid, mis ei ole seostatavad hageja äritegevusega, näiteks kostja isikliku sõiduauto remontimine, kostja isiklikku sõiduautosse kütuse tankimine, kodukasutuseks mõeldud tolmuimeja ja selle tarvikute soetamine. Ka on kostja teostanud tehinguid hageja varaga (sularaha väljavõtmised, ülekanded kostjale ja tema abikaasale), mille kohta puuduvad kuludokumendid. Pärast kostja juhatuse liikme lepingu lõppemist ei ole kostja tagastanud hagejale kostja kasutuses olnud hageja vara, s.o. äritegevuseks vajalikke töövahendeid. Kahju hüvitamise nõude esitamisel tugineb hageja TsÜS §-le 35, § 37 lg.1, ÄS §-le 187 lg.1, lg.2, § 183, VÕS §-le 619-634, § 620 lg.2, §143, § 1045 lg.1 p.5,§ 115 lg1, § 127 lg.1, lg.4. 19.11.2020 menetlusdokumendis (tl.151-153 Ikd) põhjendab hageja kostja vastutuse aluseks olevaid asjaolusid- et kostja vastutas ettevõtte Eestis toimuva äritegevuse eest, s.h. raamatupidamise korraldamise eest, raamatupidamisdokumentide ja vara hagejale üleandmise eest. Hageja 22.02.2021 menetlusdokumendis (tl.180-183 Ikd) täpsustab oma nõuet kostja poolt tagastamata esemete osas ja jätab sellest välja esemed, mis on oma olemuselt äratarvitatavad kulutarvikud. Hageja nõue väheneb kostja poolt tagastamata vara osas summale 15649,76 eurot. Lõppseisukohtades (hageja 22.08.2021.a menetlusdokument tl.18-20 IIkd) jääb hageja oma vähendatud rahalise nõude juurde. Kostja ei täitnud oma ülesandeid juhatuse liikmena äriühingule majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ega lähtunud äriühingu majanduslikest huvidest. Kostja hageja juhatuse liikmena oli kohustatud informeerima äriühingu osanikke kõikidest asjaoludest, mis kahjustasid äriühingu huve, kuid kostja seda ei teinud. Kohustuste täitmata jätmisega kostja poolt sai võimalikuks hagejale materiaalse kahju tekkimine. 2.Kostja vastuväited. Kostja vastas hagile 07.10.2021 (tl.145-148 Ikd), 04.01.2021 (tl.166-168 Ikd), 03.03.2021.a (tl.192-199 Ikd). Kostja kinnitab RA-Project OÜ juhatuse liikmeks olemist, kuid märgib, et omanikuks oli Rxxx Axx ja tema vastutas 100% kõige eest. Kostja annab seletuse, et juhatuse liikmena ta äriühingule kahju ei tekitanud, juhatuse liikme kohustusi ei rikkunud. Kostja põhjendab äriühingule makseraskuste tekkimist ja asjaolu, et ettvõtte mainet kahjustas Rxxx Axx, töötajad lahkusid töölt. RA-Project OÜ-le tagastati bussid, dokumendid ja tööriistad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kxxxxxxx OÜ pakkus raamatupidamisteenust, bussi kasutamise teenust ja kokku oli lepitud, et RA-Project maksab bussi liisingumakse. Kostja väidab, et tema ei olnud vasttav raamatupidamise eest. Vastutasid Rxxx Axx ja Axx Pxxxxxx. Sularaha väljavõtmised olid kooskõlastatud Rxxx xxxxxx autoremondi kulud ja muud nõuded olid kokku lepitud RxxxxAxxxx ja palgast maha arvatud. Kostja kordab, et tema ei vastutanud

raamatupidamise eest, vastutasid Rxxx Axx ja raamatupidaja Axx Pxxxxxx. Kostja on esitanud kõik tööga seotud kuludokumendid raamatupidajale, raamatupidamisprogrammile ligipääsu kostjal ei ole. Väljavõetud sularaha kohta on kuludokumendid raamatupidamises. Kostja kinnitab, et ta tagastas kõik RA-Projectile kuulunud tööriistad. Hageja lisatud fotosid tagastatud tööriistade kohta tõenditena mitte arvestada. Kostja väitel on kõikide tööriistade kohta olemas kuludokumendid, need on ühekordsed kuluosad. Kostja esitas 03.03.2021 tabeli tööriistadest koos lisatud selgitusega (selgitus tabeli viimases veerus). Tööriistade üle puudus täielik kontroll, kostja kasutuses olnud tööriistad on tagastatud. Paljud tööriistad on kulutarvikud, mis võivad katki minna lühikese aja jooksul. Sularaha väljavõtmised, tööriistade ostud, isiklikuks otstarbeks tehtud kulutused olid hagejaga eelnevalt kokku lepitud, hiljem palgast maha arvatud. 3.Kohtuistungid toimusid 10.02.2021 (tl.177-179Ikd) ja 02.08.2021. a (tl.11-16 IIkd).

Juhatuse liikme ametisuhe osaühinguga kujutab endast käsunduslepinguga sarnanevat suhet, mistõttu osaühingu ja tema juhatuse liikme suhtele kohaldatakse VÕS käsunduslepingut reguleerivaid sätteid. VÕS § 620 lg.1 sätestab: Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. VÕS § 620 lg.2 järgi Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Kohtule ei esitatud hageja kui äriühingu põhikirja ega juhatuse otsuseid, milles kajastuks hageja juhatuse liikmete omavaheline tööjaotus ja kohustused (kohtu sellekohane ettepanek 22.06.2021 (tl.7 IIkd). Hageja seadusliku esindaja ja kostja ütlustest kohtuistungitel ja hagiavalduses märgitu alusel saab lugeda tõendatuks, et perioodil, mil hagejal oli kaks juhatuse liiget, jagunesid juhatuse liikmete ülesanded peamiselt vastavalt sellele, kus tööd tehti: Rxxx Axx vastutas ettevõtte igapäevase tegevuse eest Soomes ja Ixxxxx Pxxxxxx vastutusvaldkond oli ettevõtte igapäevase tegevuse juhtimine Eestis. Kostja andis kohtuistungil 10.02.2021 seletuse (00:51:23-01:03:19), et juhatuse liikmed tegutsesid võrdsete partneritena, ka kostja tegi kõike, mida vaja ja oskas: otsis töömehi, pidas arvestust töötundide ja tehtud töö üle, ostis tööriistu makstes firma kaardiga, ostis tööriistu arvetega (arve läks raamatupidamisse), andis dokumente raamatupidamisse, organiseeris tööd ja et mehed saaksid koos tööriistadega objektile. Kostja töötas objektidel ka ise, sõlmitud tööleping montaažilukksepp-keevitajana (tl.146-147 Ikd). Nii on tõendatud kostja ütlustega kohtuistungil ja ka hageja seadusliku esindaja selgitustega, et kostja ülesandeks oli korraldada äriühingu töö toimimine Eestis. Kostja ülesandeks hageja juhatuse liikmena oli seega teha kõik mõistlikult võimalik hagejast äriühingu heade tulemuste saavutamiseks (VÕS § 24 lg.1 järgi lepingupool võib olla kohustatud tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku). Et kostja tajus ka ise kohustust teha äriühingu hea tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik nähtub ka kostja kirjalikest vastustest. Äriregistri kaardile ei ole kantud juhatuse liikmete ühist esindusõigust, seega ÄS § 181 lg.1 teise lause kohaselt oli kostjal ka RA-Project OÜ esindusõigus. Seega ei olnud kostja ülesanded ega vastutus hageja juhatuse liikmena millegagi piiratud. Kostja eitab raamatupidamise korraldamist ja vastutamist raamatupidamise eest. Kohus leiab, et arvestades juhatuse liikmete vahel kujunenud töökorraldust, ei ole võimalik välistada kostja Ixxxxx Pxxxxxx vastutust ÄS § 183 järgi osaühingu RA-Project raamatupidamise korraldamise eest. Asjas ei ole vaidlust selles, et Rxxx Axxxoli sõlminud kokkuleppe raamatupidaja Axx Pxxxxxxxx äriühingu raamatupidamise tegemiseks. Juhatuse liikmel Ixxxxx Pxxxxxxx oli omakorda kohustus tagada, et raamatupidamise algdokumendid jõuaksid raamatupidamisse.

liikmena. Selle vara määratlemisel tuleks eelkõige lähtuda hageja raamatupidamise siseeeskirjades kehtestatud alampiirist, millest kõrgema soetusmaksumusega varasid tuleb kapitaliseerida põhivarana ja madalamaga kanda kulusse nende kasutuselevõtmise hetkel. Kohtule ei ole esitatud hageja raamatupidamise sise-eeskirja, sellist eeskirja teadaolevalt ei ole (kostja ütlus 02.08.2021 kohtuistungil). Seetõttu tuleb sellises olukorras lähtuda Eesti Finantsaruandluse Standardist (https://www.rup.ee/raamatupidamine/eesti-finantsaruandlusestandard), mis kehtestab RTJ5 punktis 12: Lähtudes olulisuse printsiibist ei kapitaliseerita põhivarana väheväärtuslikke varasid, isegi juhul, kui nende kasutusiga ületab ühte aastat. Väheväärtusliku pika kasutuseaga varade üle võib vajadusel arvestust pidada bilansiväliselt. Materiaalsed põhivarad on materiaalsed varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel, rendile andmiseks või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. https://vomentaga.ee/sites/default/files/editor/failid/pohivara_vs_vaikevahendid_hindamise_ju hend1.pdf Kui väheväärtuslikud lühikese kasutuseaga väikevahendid (kostja nimetab kulutarvikuteks) kantakse kulusse nende kasutuselevõtmise hetkel, siis ei kajastu need edaspidiselt selle äriühingu vara hulgas (s.h. bilansis) ja puudub varaline diferents ehk kahju, mille tekitamist juhatuse liikmele omistada. Samas ei ole kulusse kandmise ainsaks mõõdupuuks siiski esemete väärtus, vaid ka nende olulisus ja kasutusiga. Raamatupidamise seaduse §16 p 4 ütleb, et: olulisuse printsiip – raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil; Kuna raamatupidamise sise-eeeskirja kinnitamise kohustus on ettevõtte juhatusel, siis on ka juhatusel pädevus otsustada põhivara alampiiri üle ja selline otsustus tehakse tavapäraselt juba vara soetamisel. Kuna hagejaettevõttel raamatupidamise sise-eeskiri puudub, on juhatusel, s.t. ka juhatuse liikmest kostjal pädevus otsustada soetatud vara liigitamise üle põhivaraks või kulusse kantavaks väikevahendiks. Kostja esitas 03.03.2021 menetlusdokumendis (tl.193-196 Ikd) tabeli koos märkustega ja põhjendustega tööriistade ja tarvikute olemasolu või puudumise kohta, s.h. selgitustega (tabeli viimane veerg) nende kulutarvikute kohta, mis on kantud kulusse kohe nende soetamisel. Kohus küsitles hagejat ja kostjat 2.augusti 2021 kohtuistungil tabelis oleva iga eseme kohta. Nende andmete alusel loeb kohus, et vara, mis oleks pidanud olema alles ja hagejale üle antud ajal, mil kostja ametisuhe juhatuse liikmena lõppes, on järgmine: vee- ja tolmuimeja (algväärtus 189.-), koopiamasin (algväärtus 130.-), sülearvuti Vostro (algväärtus 696.-), 3MScotch-Brite BB-ZB Radial Bristle (algväärtus 264,96.-), kruustangid Superior (1 komplekt, algväärtus 273,60.-) ja töölaud 1 komplekt (algväärtus 324,70.-), akunurklihvija (algväärtus 209.-), Volkswagen Caddy suverehvid (algväärtus 400.-), Nissan Primster talverehvid (algväärtus 400.-). Kostja lahkumisel ametisuhtest hagejaga neid esemeid (ja ka hulgaliselt muid esemeid) hagejale üle ei antud. Kohus arvestab nende esemete kadumisega tekkinud varaliseks kahjuks poole nende esemete algväärtusest, võttes arvesse, et tegemist on juba kasutuses olnud ja osaliselt turuväärtust kaotanud varaga. Kokku varalise kahju suurus 1443,63 eurot. Kohtuistungil on andnud pooled ütlusi esemete kohta, mis on hagejale tagastatud ja mis on nähtavad fotodel (tl.157-159 Ikd). Seetõttu pole põhjust arvestada nende esemete väärtust tekkinud kahjuks. Lisaks neile esemetele ei arvesta kohus tekkinud varalise kahju hulka kaasituspunnide komplekti ja tööriistakäru tengtools koos käsitööriistadega. Nende varaesemete puhul on esitatud arvetel (tl.75 ja tl.82 Ikd) näha, et arvest on maha lahutatud “kaasitustulpat” ja tööriistad (tööpakk, keevitus, akuriistad, ratastel pakk) maksumus. Maha arvatud maksumuse võrra väiksem summa on kuulunud tasumisele. See tähendab, et hageja ei ole teinud väljaminekut nende tööriistade maksumuse ulatuses. Selline olukord on kooskõlas

kostja ütlustega 02.08.2021 kohtuistungil selle kohta, et nende tööriistade maksumuse ulatuses on töölised teinud tööd (kohtuistungi protokolli lk.5, tl.13 IIkd). Seega on nende tööriistade maksumus hüvitatud tööliste tööga, mistõttu hageja ei ole teinud soetamiseks väljaminekut ja nende esemete maksumust ei saa arvata hagejale tekkinud kahju hulka. Veel jätab kohus tekkinud kahju hulka arvamata pikema kasutuseaga tööriistadest need varaesemed (kruustange, Combokit akutrellid, tööriistakäru, konveierpeaga statiiv), mille olemasolu ja asukoha osas puudus kindel teadmine ka hagejal endal. Koopiamasin ja sülearvuti, mis on soetatud 2017.aasta sügisel, ei saa olla 2018.aasta juunikuuks seisus, et need tuleks jäätmejaama viia, mistõttu pidanuks need olema üleantava vara hulgas. Kohus märgib, et hageja seadusliku esindaja ja raamatupidaja vahel peetud sõnumivahetuses R.xxx küsib raamatupidajalt arvuti üleandmist, sellest sõnumivahetuses ei selgu, et arvutit polegi enam olemas. Kruustangidest Superior ja töölauast tuleb kahju hulka arvata kummastki 1 komplekt (pooles väärtuses) arvestades poolte selgitusi kohtuistungil. Puutuvalt sõidukite rehvidesse märgib kohus, et rehvivahetus toimus Eestis, seda käis tegemas töömees Kxxxxxxx Jxxxxx, kostja selgitus: “Rxxx oli ju Soomes”. Kostja ei saa vabandada ennast väitega, et “Ma ei tea sellest mitte midagi” (kohtuistungil 02.08.2021). Asjaolude selgeks tegemine kuulub kostja kui juhatuse liikme hoolsuskohustuse sisusse. Sõidukite tagastamisel tulnuks tagastada ka vahetusrehvid, see on tegevus, mis kuulub kostja vastutusvaldkonna alla. Kuna sõidukid asusid kostja juures, oli kostja kohustus luua endale ülevaade nende terviklikkusest, s.h. esitada küsimusi vahetusrehvide kohta. Kohus arvestab ka sõidukite rehvide turuväärtust nende algväärtusest pooles ulatuses. Kohus loeb varalise kahju hulka kostja soetatud tööriista- 3MScotch-Brite BB- ZB Radial Bristle, mis kujutab endast radiaalsete harjadega abrasiivteraga lihvijat. See tööriist on soetatud Ixxxxx Pxxxxxx poolt 24.11.2017.a müüjalt B &B Tools Tallinnas. Ehkki kumbki pooltest kohtuistungil selle tööriista kasutusotstarvet ei teadnud, on selle maksumuse võrra hageja rahaline seis vähenenud. Tööriista, mille otstarvet äriühingu juhatuse liige ei teagi, korraliku ettevõtja hoolsusega toimetav juhatuse liige ei soeta. Väikevahendid (kostja kasutab sõna kulutarvikud) ei kuulu tekkinud kahju hulka, kuna väikese kasutuseaga varana ei kajastu need hageja finantsarvestuses ja vara hulgas, mistõttu puudub erinevus hageja varalises olukorras, mille tekkimist saaks hagejale ette heita. Kohus nõustub hagejaga küll selles, et ka kulutarvikuid ei jäeta objektile maha ja neid saab kasutada kauem kui ühel objektil, kuid on ilmne, et väheväärtuslike tööriistade ja kulutarvikute maksumust (alghinda), mis kajastub käesoleval juhul hageja esitatud vahendite ja tööriistade nimekirjas (hagi p.3.2, arvetel ja kassatšekkidel kajastuv hind) ei saa lugeda hagejale tekkinud varaliseks kahjuks. Tegemist on kiiresti kuluvate esemetega, mille väärtus väheneb oluliselt või kaob täielikult lühikese kasutusea järel.

Hageja esitas kohtule sõnumivahetuse hageja seadusliku esindaja R.Axx ja raamatupidaja Axx Pxxxxxx vahel (tl.154-156 Ikd), milles hageja nõuab tööriistade tagastamist, s.h. konkreetsete tööriistade tagastamist, ülevaadet tšekkidest ja arvetest, aruandeliste kulude tabelit, kõik arved ja dokumendid. Kohtuistungil 02.08.2021 (tl.11-16 IIkd) andsid pooled selgitusi sularaha kasutamise kohta äriühingus. Loetletud tõenditest nähtub, et hageja seaduslik esindaja ja kostja on ühetaoliselt kirjeldanud sularaha kasutamise praktikat, kostja on andnud selgituse sularaha kasutamise kohta. Pooled on ühetaoliselt kirjeldanud, et sularaha kasutamine oli eelnevalt kooskõlastatud ja protokollitud. Kohus on seisukohal, et selline praktika osutab juhatuse liikmete omavahelisele konsensusele ja varasematele kokkulepetele sularaha kasutamise teemal. Asjaolu, et kohtule ei ole esitatud vastavaid koosolekute protokolle (kohus on neid küsinud ka hagejalt korraldava määrusega 22.02.2021.a tl.7 IIkd), ei tähenda, et pangakontolt väljavõetud sularaha summas 8210 eurot ei ole kasutatud hageja huvides. Riigikohus on lahendis nr. 3-2-1-110-13 p.14 olnud seisukohal, et ka näiteks ümbrikupalkadena välja makstud raha võib olla äriühingule vajalik kulu, kuna selle kulutuse oleks pidanud äriühing nagunii tegema. Kostja on selgitanud, millisteks kulutusteks ta väljavõetud sularaha kasutas. Neil asjaoludel ei loe kohus tõendatuks, et sularanaha pangakontolt välja võetud 8210 eurot on äriühingule tekkinud kahju.

Kohus leiab, et OÜ-le Kxxxxxxx tehtud väljamaksed ei ole käsitatavad kostja põhjustatud varalise kahjuna. Hageja pangakontodelt nähtub, et ka perioodil, mil kostja ametisuhe juhatuse liikmena oli lõppenud, on OÜ-le Kxxxxxxx tehtud makseid suuremas summas kui väidetavalt kokkulepitud 200 eurot kuus (tl.48 15.05.2018 250 eurot), samas on tehtud makseid hagejale ka Kxxxxxxxxx (17.06.2018 800 eurot, 19.06.2018 500 eurot). Sellised asjaolud viitavad, et hageja ja OÜ Kxxxxxxx vahel on tõenäoliselt ka muid majandussuhteid, mistõttu ei saa lugeda sellele äriühingule tehtud makseid varaliseks kahjuks, mille tekkimist omistada kostjale. Kohus märgib, et eeskätt tuleb esitada teisele äriühingule suunatud nõuded selle äriühingu vastu. Juhatuse liikme vastutus juhitava äriühingu ees on täiendav vastutus, mida on põhjendatud kasutada juhul kui hageja on minetanud võimalused esitada oma nõue lepingupoole vastu.

Kostjal puudus arvepidamine ja ülevaade ka pangakontolt võetud sularaha kasutamise üle. Kostja andis vaid üldisi selgitusi kuidas asjad toimisid, konkreetset teadmist sularahasummade kasutamise kohta kostjal ei ole. Kostja ei võtnud allkirju, kui sularaha kellelegi andis. Selliselt käituv isik ei ole rakendanud nõutavat hoolsust äriühingu asjades ja ta ei ole loonud endale ülevaadet (ehk ei ole kogunud piisavalt informatsiooni) äriühingu asjades. Kohus toob siinkohal esile, et ka kohtuistungil kordas kostja korduvalt, et „ma ei tea sellest mitte midagi“ (näiteks varurehvide asukoht, Kxxxxxxxxx tehtavad maksed). Kostja esitas oma õigustuseks korduvalt ka väite, et tal pole olnud ligipääsu raamatupidamisdokumentidele. Sellise käitumise tulemusena on tekkinud olukord, kus hageja kui äriühingu varaline olukord (mis Eesti poolel oli kostja vastutusalas) oli n.ö. laokil, osutus võimalikuks vara kadumine või ka lausa varastamine. Selliselt käituv juhatuse liige ei saa uskuda, et tema tegevus on äriühingule parim. Kohus on seisukohal, et kostja Ixxxxx Pxxxxxx puhul ei saa öelda, et ta ei olnud juhatuse liikmena oma tegevusest isiklikult huvitatud. Kostja on selgitanud kohtuistungil, et tal oli õigus oma raha (mille oli alustades äriühingusse panustanud) tagasi võtta, ka on hageja pangakonto vahendusel makstud kostja pere kulusid (Lux-tolmuimeja). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja pangakontolt on tehtud makseid, mis ei ole hageja tegevuse tarbeks (näiteks muruniiduk ja tarvikud), hageja vahenditest on tehtud remondikulusid kostja sõidukile jms. Kohus märgib, et kostja ei saa ennast kaitsta väitega, et tal pole olnud ligipääsu raamatupidamisdokumentidele. Kostja juhatuse liikmena oma ametisuhte kehtivuse ajal oli õigustatud saama täpset ülevaadet dokumentide olemasolust või puudumisest ja äriühingu varalisest seisust, selleks tuli tal pöörduda raamatupidaja poole. Kohus leiab, et Ixxxxx Pxxxxxx on rikkunud ka lojaalsuskohustust, kasutades äriühingu pangakontol olevat raha enda isiklikeks kuludeks (näiteks auto remont) ja võttes pangakontolt raha laenulepingu nime all. Kostja huvides tehtud väljamaksed pangakontolt on hagejale saanud teatavaks hiljem pangakontode andmeid kontrollides. Ka kohtule ei esitatud kostja poolt tõendeid laenulepingu sõlmimise kohta hagejaga (21.11.2017, hagiavalduse p.3.1.2) summas 2500 eurot ega laenu tagasi maksmise kohta. Kostja on läbivalt esitanud väiteid selle kohta, et tema käes ei ole raamatupidamisdokumente, need on hagejale üle antud. Samas ei ole kostja vormistanud ka ühtki dokumenti selle kohta, et dokumendid ja vara on üle antud („ma ei tea dokumentidest midagi“- 02.08.2021 kohtuistungil, „üleandmise kohta mina ühtegi akti ei koostanud“- 10.02.2021 kohtuistungil). Kohtuistungil 10.02.2021 ütles kostja „mina ei ole ühtegi kokkulepet teinud, hoidsin sellest kõrvale, kuna teadsin, et Rxxx on kontrollifriik“. Vaatamata teadmisele, et teine juhatuse liige kontrollib ja ilmselt nõuab dokumente ja esemeid, ei ole kostja pidanud vajalikuks nõutavat vormistada ega esemete olemasolu kontrollida. Kohus märgib siinkohal, et äriühingu juhatuse liikmetel on üksteise suhtes ka nn järelevalvekohustus. Puutuvalt asjaolusse, kas hageja raamatupidamisdokumendid ja muu vara anti kostjalt üle hageja seaduslikule esindajale Rxxx Axxxx, märgib kohus, et kohtule on esitatud sõnumivahetus Rxxx Axx ja Axx Pxxxxxx vahel tl.154-156 Ikd (et tegemist on sõnumivahetusega just nende isikute vahel, on märgitud hageja 19.11.2020 menetlusdokumendis), millest nähtub, et Rxxx Axx nõuab bussi ja muu vara üleandmist, eraldi nimetatud keevitus, ostetud Soomest, käruga, tiigersaag, kaasituskomplekt. Sõnumivahetajad lepivad kokku, et homme (23.juuni kell 16:00) on buss asjadega Rxxx Axx ema juures. 27.juuniks neid nimetatud asju üle antud ei ole. Rxxx Axx nõuab ka raamatupidamisdokumentatsiooni üleandmist 27.juuni kirjas, 2.juuliks neid dokumente veel üle antud ei ole.

Kohus on eespool p.7 lugenud tõendatuks hagejale tekkinud varalise kahju- hageja vara vähenemise, kaotsimineku, pangakontol olnud raha kasutamise mitte hageja huvides. See on kahju, mis on hagejale tekkinud põhjusel, et kostja ei ole pidanud arvet äriühingu vara olemasolu üle, ei nõudnud selle tagastamist objektidelt (töötajatelt), ei kontrollinud vara liikumist objektilt objektile või teadmata kohta maha jätmist (p.7.1. nimetatud kahju). Kostja on kasutanud äriühingu pangakontol olevat raha temale endale vajalike kulutuste tasumiseks (p.7.4) ja teinud kulutusi, mis ei ole seotud hageja kohustustega (p.7.3). Ka p.7.5 loetletud kulude võrra on hageja rahalised vahendid vähenenud, kuid sellest saadud kasu (Luxtolmuimeja, prillipoe kaup) on saanud kostja. VÕS § 127 lg.4 järgi Isik peab hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus on käsitlenud kostja rikkumisi hageja juhatuse liikmena: kostja ei ole täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ja ta on rikkunud temal kui juhatuse liikmel lasuvat hoolsuskohustust. Kostja on olnud hageja juhatuse liikme kohustusi täites huvide konfliktistal on olnud huvi kanda oma isiklikke või pere kulutusi hageja vahendite arvel (remontida autot, osta muruniiduk jms), saada äriühingult laenuna raha, jättes selle tagasi maksmata. Lisaks sellele on kostja rikkunud hoolsuskohustust, ei ole pidanud arvet äriühingu vara ja selle liikumise üle, ei ole nõudnud töötajatelt äriühingu varasse säästlikku suhtumist ja vara tagastamist. Sellega on kostja rikkunud ÄS § 187 lg.1 ja TsÜS § 35 nõudeid, mille tulemuseks on hagejale varalise kahju tekkimine. Kostja rikkumiste tulemuseks on varalise kahju tekkimine ehk et tekkinud kahju ja kostja rikkumiste vahel on põhjuslik seos. Kostja ei ole tõendanud, et ta on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Ka kohtumenetluses, kus kohus korduvalt juhtis kostja tähelepanu tõendamiskoormusele (kohtu kiri 03.12.2021, 14.05.2021), ei ole kostja tõendanud oma kohustuste täitmist. Ka kohtumenetluses kordas kostja korduvalt, et ta ei pidanud dokumente vormistama, ei pidanud vastutama, ta ei tea midagi. VÕS § 115 lg.1 sätestab: kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahju tekkimine hagejale kostja rikkumise tagajärjel oli kostjale kui hageja juhatuse liikmele ettenähtav. Rikkumised, mille tagajärjel on hagejale kahju tekkinud, ei ole spetsiifilised, vaid ka tavakodanikule ja töövälises elus ettenähtavad: kui isik ei kontrolli oma vara olemasolu, siis võib see kaduda. Kui juhatuse liige ei nõua töölistelt tööriistade või turvavahendite tagasitoomist objektilt, siis need kaovad. Kui juhatuse liige ostab äriühingu pangakaardiga makstes esemeid oma koju või laseb äriühingu nimele kirjutada arve maksmiseks isiklikuks tarbimiseks ostetavate kaupade eest, siis näeb ta ette, et selle võrra väheneb tema juhitava äriühingu raha. Neil asjaoludel on kostja vastutav tema rikkumisest tulenevalt tekkinud kahju eest ja hagejal on õigus nõuda tekkinud kahju väljamõistmist kostjalt. Kohus rahuldab hageja nõude summas 9720,16 eurot (1443,63+3514,69+3853,87+907,97=9720,16). 9720,16 eurost suuremas summas jääb hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o. 25,12 % ulatuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja 22.08.2021 (tl.21-22 IIkd), mille järgi koosnevad hageja menetluskulud: tasutud riigilõiv 1000 eurot (kontrollitav kohtute infosüsteemist, tasumine 27.07.2020), õigusabikulud 1275 eurot, õigusabiteenuse osutamisega seotud transpordikulu 94,80 eurot, kogusummas õigusteenuse kulu 1369,80 eurot. Kokku hageja menetluskulud 2369,80 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Kohus leiab TsMS § 163 lg.1 alusel, et menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.t. menetluskulud 25,12% ulatuses tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks. Ülejäänud ulatuses jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohus leiab, et riigilõivu on hageja tasunud Riigilõivuseaduses ettenähtud määras lähtudes nõude suurusest. Seetõttu mõistab kohus riigilõivu välja kostjalt proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga ehk 25,12% ulatuses summast 1000 eurot, s.o. 251,20 eurot. Ülejäänud osas jääb tasutud riigilõiv hageja kanda. TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Hageja lepinguline esindaja on osutanud õigusteenust kohtumenetluses tunnitasuga 50 eurot, selle hulgas käibemaks. Kohus kontrollis Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslaste registrist, et hageja on käibemaksukohustuslane ja tal on võimalik käibemaks tagasi saada (TsMS § 174 lg.10). Seega kuulub hagejale õigusabikulu hüvitamisele käibemaksuta. Kohus, hinnates esindaja tasu suurust tunnihinna alusel, leiab, et esindaja tunnitasu suurusele ei ole alust vastu vaielda. Hageja on esitanud õigusabi mahu – arvetelt ja nimekirjast nähtuva järgi on see 25 tundi 30 minutit. Hageja lepingulise esindaja ajakulu menetluskulude nimekirja ja arvete kohaselt on järgmine: 1)hagiavalduse koostamine 27.07.2020 - 10 tundi; 2)vastus kohtunõudele 19.11.2020 - 3 tundi 30 minutit; 3)ettevalmistus kohtuistungiks koos kohtuistungiga 2 tundi 30 minutit; 4) vastus kohtunõudele 21.02.2021 ja 27.05.2021- 2 tundi 30 minutit; 5)ettevalmistus kohtuistungiks koos kohtuistungiga - 4 tundi; 6)lõppsõna ja menetluskulude nimekirja koostamine – 2 tundi 30 minutit. Kohus ei pea põhjendatuks hagiavalduse koostamisele kulunud aega 10 tundi. Hagiavaldus on küll mahukas, kuid peamiselt koosneb see tabelitest, mille koostamine peaks eelduslikult

olema siiski hageja ülesanne. Kohus peab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele 8 tundi. Ülemääraseks loeb kohus ka lõppsõna ja menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aega, kuna lõppsõna kujutab endast selget lühikokkuvõtet juba varasemalt esitatust. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks 1 tund 30 minutit. Muus osas peab kohus hageja esindaja ajakulu õigusabile põhjendatuks, mistõttu kokkuvõttes põhjendatud ajakulu 22 tunni 30 minuti ulatuses. Lähtudes tunnihinnast 50 eurot, mille hulgas käibemaks, on õigusteenuse hind 937,35 eurot, lisandub käibemaks 187,47 eurot, kokku 1124,82 eurot. Kostjalt väljamõistmisele kuulub õigusteenuse hind käibemaksuta. Kohus peab põhjendatuks ka hageja esindaja sõidukulu hinnaga 0,30 eurot kilomeeter, mis vastab riigi õigusabi osutamisel rakendatud sõidukulu määrale. Sõidukulu Jäneda-JõgevaJäneda (2x158km), kokku 94,80 eurot. Kokku hageja esindaja hüvitamisele kuuluv õigusteenuse kulu 1032,15 eurot. Kuna kohus rahuldab hagi 25,12% ulatuses, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulu katteks 25,12%/100x1032,15=259,28 eurot. Kokku kostjalt välja mõistetav menetluskulu 251,20+259,28= 510,48 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.