Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-18-7259 vastuvõtuaktiga. Eeltoodust tulenevalt ja võttes aluseks riigihangete seaduse § 119 lõike 3 pöördus Vändra Vallavalitsus oma 08.12.2017 kirjaga nr 7-2.4/927 OÜ E13 poole nõudega hüvitada esialgu edukaks tunnistatud pakkumuse (OÜ E13 pakkumus summas 20 400 eurot) ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse (Terasteenus OÜ pakkumus summas 31 140 eurot) maksumuste vahe summas 10 740 eurot. Nimetatud summa paluti kanda Vändra Vallavalitsuse pangakontole nr EE331010902015352006 hiljemalt 31. detsembriks 2017. Kiri saadeti kostja eposti aadressile [email protected]. Kostja kirjale ei vastanud ega hagi esitamise ajaks tasunud ka nimetatud võlgnevust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lõike 1 kohaselt on võlasuhteks õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 punkti 6 kohaselt võib võlasuhe tekkida mh ka seadusest tulenevast alusest. Antud juhul on võlasuhe tekkinud riigihangete seaduse alusel VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt seadusele. VÕS § 76 lõike 2 kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Kostja ei ole hagiavalduse esitamise ajaks oma kohustust täitnud, mistõttu leiab hageja, et kostja ei ole hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet järginud. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega ning toob enda 19.19.2018 seisukohas välja, et kostja möönab oma vastuses, et sai riigihangete registri kaudu teate Vändra Vallavalitsuse 25.08.2017 korralduse nr 139 kohta, millega tunnistati edukaks Terasteenus OÜ pakkumus ning edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi võtnud pakkuja OÜ-ga E13 kahju hüvitamise nõudest tagasi võetud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe osas. Nimetatud teates oli põhjendusena öeldud järgmist: „21.08.2017 esitas pakkuja OÜ E13 (registrikood 10151929) digitaalselt allkirjastatud loobumisteate, et loobub hanke võidust seoses tehnika ülesütlemisega ei suuda teostada töid pakutud hinnaga kasutades renditehnikat. Vändra Vallavalitsuse 25.08.2017 korraldusega nr 139, seoses OÜ E13 (registrikood 10151929) loobumisega, tunnistati edukaks TERASTEENUS OÜ (registrikood 10943961) pakkumus maksumusega 25950 eurot ja otsustati nõuda edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi võtnud pakkujalt OÜ E13 (registrikood 10151929) kahju hüvitamist tagasi võetud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe osas, vastavalt RHS § 53 lõikele 2 ja hankedokumentide „Osa I Juhend pakkujale“ punktile 14.6“. Haldusmenetluse seaduse § 25 lg 3 kohaselt toimetatakse dokument kätte juhul, kui see on seaduse või määrusega ette nähtud. Muudel juhtudel piisab dokumendi teatavakstegemisest vabas vormis. Seega oli Vändra Vallavalitsuse 25.08.2017 korraldus nr 139 kostjale riigihangete registri kaudu 28.08.2017 teatavaks tehtud. Kostja väidab, et tema poolt 21.08.2017 hagejale saadetud teade, mille kohaselt kostja teates oma loobumisest hanke võidust ei tähenda pakkumuse tagasivõtmist riigihangete seaduse (RT I, 25.10.2016, 20) § 53 tähenduses. Kõnealune teade oli kostja poolt hagejale saadetud vastusena hageja poolt 09.08.2017 kostjale saadetud e-kirjale, milles hageja teatas kostjale edukaks pakkujaks osutumise kohta ning saatis hankelepingu omapoolsete andmetega täiendamiseks. 09.08.2017 tehti kostjale riigihangete registri kaudu teatavaks ka pakkumuste edukaks tunnistamise protokoll, mille kohaselt osutus edukaks kostja. RHS annab pakkujale õiguse pakkumus tagasi võtta: 1) enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, esitades hankijale pakkumusega samas vormis sellekohase teate (RHS § 44 lg 2); 2) peale pakkumuse edukaks tunnistamist (RHS § 53). RHS § 53 sätestatud õiguse puhul pakkumus tagasi võtta, pole vorminõudeid sätestatud, mistõttu tuleb sellise teate puhul lähtuda RHS § 55 sätestatust. Kostja poolt 21.08.2017 esitatud teade hanke võidust loobumise kohta oli saadetud hageja kontaktisiku K. M. e-posti aadressile digitaalselt allkirjastatuna ehk elektrooniliselt (RHS § 55 lg 5). K. M. oli hankedokumentide osa 1 „Juhend pakkujale“ kohaselt määratud hageja kontaktisikuks ja kostja teade oli saadetud kontaktisiku e-posti aadressile xxxx. Kostja väidab, et kui kostja ei oleks 21.08.2017 teatanud hanke võidust loobumisest, ei oleks hageja õiguspärase käitumise korral saanud hankelepingut sõlmida ja hagejale ei oleks kahju

2-18-7259 tekkinud ning puudub põhjuslik seos kostja käitumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Kostja väidab, et kui kostja teadet hanke võidust loobumise kohta ei oleks 21.08.2017 esitanud, oleks hageja pidanud küsima kostjalt kindla kuupäeva seisuga maksuvõla puudumise tõendit ja teostama vastava kontrolli ning maksuvõla olemasolu korral ei saanud kostjaga hankelepingut sõlmida. Hageja märgib, et tegi e-maksuameti kaudu päringu kostja maksuvõlgnevuse kohta 04.08.2017 ja päringu tulemuse kohaselt kostjal 04.08.2017 seisuga riiklike maksude võlg puudus. Kostjale saadeti riigihangete registri kaudu teade pakkumise edukaks osutumise kohta 09.08.2017 ning saadeti oma andmetega täiendamiseks hankeleping. Seega teostas hageja enne hankelepingu kostjale esitamist maksuvõlgnevuse kontrolli ja veendus, et hankelepingu sõlmimiseks on kõik eeldused loodud ning sai saata kostjale hankelepingu. Kostja vastas alles 21.08.2017 ja teatas, et loobub hanke võidust. Hageja käsitles seda hankelepingu sõlmimisest keeldumisena RHS § 53 tähenduses ega pidanud vajalikuks täiendavalt maksuvõlgnevust kontrollida. Ka kostja ise ei teatanud hagejale oma maksuvõlgnevuse olemasolust. Riigihanke kvalifitseerumistingimuste kohaselt ei olnud maksuvõlgnevuse kohta tõendi esitamine kohustuslik, vaid tuli esitada vajadusel. Kostja asukoht on Tallinna linna ja Tallinna linna kohalike maksude võlgnevuse kohta saab päringu teha läbi riigihangete registri. Kostja leiab, et RHS § 53 lg 2 maksumuse vahe (kostja kasutab sõna „hinnavahe“) arvestamisel oleks tulnud lähtuda hankelepingu eeldatavast maksumusest (15 128 eurot), kuid RHS § 53 lg 2 kohaselt sõltub kahju suurus tagasi võetud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahest, mis on 10 740 eurot. Täiendavalt ja täpsustavalt selgitab hageja vastuväiteks kostja esitatud maksuvõlgnevuse tekkimise argumendile, et hankemenetluse ajal kehtinud riigihangete seaduse § 38 lg 1 p 4 ning hanke kvalifitseerimistingimuste (hankemenetluse kõrvaldamise alused p 2) kohaselt tekkis hankijal pakkuja hankest kõrvaldamise kohustus, kui pakkujal on maksuvõlg hankemenetluse algamise päeva seisuga. Riigihangete seaduse tol hetkel kehtinud versiooni § 29 lg 2 järgi algas hankemenetlus hanketeate avaldamisega registris. Antud hange avaldati 27.07.2020. Kostja on 10.09.2018 vastuses märkinud enda maksuvõlga 15.08.2017 seisuga suuruses 5800 ning selgituse kohaselt see suurenes ja 24.08.2017 seisuga oli 8095.65 eurot. Antud kirjeldusest on võimalik mõista, et maksuvõla tekke algus oli 15.08.2017, mis edaspidi kasvas-seega 19 päeva peale hankemenetluse algust. Seega ei kohustanud ega lubanudki kehtinud seadus kõrvaldada hankemenetlusest pakkujat, kellel maksuvõlg antud päeva seisuga puudus. Maksuvõla puudumist nimetatud päeva seisuga ei lükka kostja oma vastustes ka ümber. Riigihanke läbiviimise hetkel kehtinud riigihangete seaduse § 53 sätestas reeglid hankemenetluse jätkamiseks eduka pakkumuse esitanud pakkuja hankelepingu sõlmimisest keeldumise korral. Selle kohaselt olid hankijale antud järgnevad juhised: antud paragrahvi lg 1 märgitakse, kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja võtab hankijast mitteolenevatel põhjustel oma pakkumuse tagasi: tunnistab hankija edukaks hinna poolest järgmise pakkumuse, kui ta sõlmib hankelepingu madalaima hinnaga pakkumuse alusel. Lihthanke teate osa IV.2.1 järgi oli hindamiskriteeriumiks madalaim hind. Lisaks sätestas tol ajal kehtinud seaduse § 53 lg 2, et lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul on hankijal õigus nõuda edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi võtnud pakkujalt kahju hüvitamist tagasi võetud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe osas. Hankija tunnistas kostja pakkumuse edukaks riigihangete registris 09.08.2017 otsusega ning 09.08.2017 korraldusega nr 135. Kostjale on teade pakkumuse edukaks tunnistamise kohta edastatud riigihangete keskkonnas 09.08.2017 kell 9.01. Hankija kehtestatud ja hanke alusdokumendina riigihanke registrisse lisatud juhendi p 15.1. kohaselt sõlmitakse hankeleping edukaks tunnistatud pakkujaga. Sama juhendi p 14.5 järgi on samuti sätestatud, kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja võtab hankijast mitteolenevatel põhjustel oma pakkumuse tagasi või kui pakkuja ei täida hankelepingu jõustumiseks vajalikke tingimusi, siis tunnistab hankija edukaks madalaima hinna poolest järgmise pakkumuse. Hankija on juba hankemenetluses pakkujatele selgitanud, et hankijal on õigus nõuda edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi võtnud või hankelepingu sõlmimisest keeldunud pakkujalt kahju hüvitamist

2-18-7259 vastavalt RHS § 53. Peale edukaks tunnistamise otsuse saamist (21.08.2017)on kostja teatanud oma loobumisest võidust, seega üksiti loobumisest hankelepingu sõlmimisest, mistõttu kehtinud RHS § 53 ja hanke juhendi kohaldamine on antud juhtumi valguses igati põhjendatud. Edukas pakkuja, kes peale oma pakkumuse edukaks tunnistamist avaldab tahet, millest ilmneb soovimatus sõlmida hankeleping pidi teadma sellega kaasnevaid tagajärgi. Andes teada, et loobub võidust seoses tehnika alt vedamisega ei ole see hankijast tingitud põhjus. Hankija tunnistas riigihangete seaduse § 53 lg 1 p 1 järgi edukaks hinnalt järgmise pakkuja nagu juhend ja seadus ette näeb ning antud juhtumil ei oma tähtsust kas hinna poolest järgmise pakkuja hind jäi hanke eeldatava maksumuse piiridesse või ületas seda, sest seadus ega juhend ei sea antud sätte kohaldamise eelduseks hanke eeldatavat maksumust. Kostja on esitanud märkuse, et ta ei ole pakkumist tagasi võtnud vaid üksnes loobunud hanke võidust. Antud juhtumil ei oma sisulist tähtsust kuidas kostja poolt esitatud loobumise sõnastust käsitleda. Nii pakkumise tagasivõtmise kui ka muul hankijast mitteolenevatel põhjustel lepingu mittesõlmimise korral rakenduvad hankijale samad reeglid järgmise pakkumise ja eelmise pakkumise vahe sissenõudmiseks. Eeldused olid tekkinud, kostja pakkumine oli edukaks tunnistatud. Hageja hinnangul antud asjas tuleb jätta tähelepanuta ka kostja argument, et pakkuja teadet pakkumuse tagasivõtmise kohta ei saa lugeda vastavaks ka vorminõuete mittevastavuse tõttu. Kostja viitab riigihangete seaduse §

2-18-7259 hüvitamise nõuet menetletakse tsiviilmenetluses, ning sellel ei ole võimalik esitada vastuväiteid haldusmenetluses, mistõttu on lubatud vastuväited toimingutele ja otsustele, mis toimusid hankemenetluse ajal, kuid tuginedes võlaõigusseadusele, sh lepingueelsete läbirääkimiste, lepingu sõlmimise ja kahju hüvitamise sätetele tuginedes. Hageja nõuab kahju hüvitamist seoses hageja poolt 2017 aastal läbi viidud riigihankega ning tuginedes riigihanke läbiviimisel kehtinud riigihangete seaduse (2016 redaktsioonis) §-le 53 ja hagi esitamise ajal kehtivale riigihangete seaduse (2017 redaktsioonis) §-le 119. Hagiavaldusest ei ilmne kostja hinnangul, millistele tsiviilõiguse sätetele tuginetakse kahju hüvitamise nõude esitamisel. Kui tuginetakse deliktiõiguslikule vastutusele VÕS § 1043 jj alusel, siis kostja arvates need sätted antud juhul kohaldamisele ei kuulu. Kahju hüvitamise nõude tuginemisel VÕS § 127 jj alusel peavad olema täidetud kahju hüvitamise eeldused: 1) kostja on kohustust rikkunud, 2) hagejale on tekkinud kahju, 3) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos, 4) kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga, 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale ettenähtav. Kohtupraktikas levinud tõendamiskoormuse jagamisel, peab hageja tõendama kostja õigusvastast käitumist, tekkinud kahju ja selle suurust ning põhjuslikku seost kostja õigusvastase käitumise ja kahju tekkimise vahel. RHS (2016) §-st 53 tuleneva kahju hüvitamise nõude puhul on eelduseks, et pakkuja pakkumus oli tunnistatud edukaks, kuid pakkuja võttis pakkumuse hankijast olenematutel põhjustel tagasi, keeldus hankelepingut sõlmimast, mille tagajärjel tunnistas hankija edukaks hinna poolest järgmise pakkumuse ja sõlmis järgmise pakkujaga hankelepingu. Kostja esitab vastuväited hageja kahju hüvitamise nõudele ning selgitab, et kostjal puudus süü kahju tekkimisel ning puudub põhjuslik seos hagejal tekkinud kahju ja kostja käitumise vahel. Kostja hinnangul puudub tal süü hagejale kahju tekkimisega. Hageja sõlmis hankelepingu, mis ületas tema enda määratud tööde maksumust (hankelepingu eeldatavat maksumust) peaaegu kaks korda, hageja enda riskikäitumise tulemusel. Hageja õiguspärasel ja mõistlikul käitumisel ei oleks tema kulud suurenenud ning hagejale ei oleks kahju tekkinud. Kostja on seisukohal, et ta ei ole pakkumust tagasi võtnud. Kostja teavitas 21.08.2017 digitaalselt allkirjastatud kirjaga, et ta loobub hanke võidust. Teatest ilmneb selgelt, et ta loobub võidust ehk tema edukaks tunnistamisest ja seal ei ole sõnagi pakkumuse tagasivõtmisest. Samas teatas ta, et seoses tehnika ülesütlemisega ei suuda teostada töid pakutud hinnaga kasutades renditehnikat. Viimane puudutab hankelepingu sõlmimist, kuid hankelepingu sõlmimise eeldused ei olnud veel täidetud. Kostja teadet ei saa lugeda pakkumuse tagasivõtmiseks vorminõude mittevastavuse tõttu. Kostja saatis 21.08.2017 kirja hageja (Vändra Vallavalitsuse) arengunõuniku K. M. e-posti aadressile, mida ei saa lugeda vorminõudeid järgivaks teateks. Pakkumuse tagasivõtmise teade tuli esitada samas vormis, mis oli hageja poolt kehtestatud nõuetekohasele pakkumusele. RHS (2016) § 44 kohaselt võib pakkumuse esitada elektroonilises vormis vastavalt riigihangete seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudmistele. Pakkumuse tagasivõtmise teade peab olema esitatud pakkumusega samas vormis. Elektrooniliselt esitatud pakkumuste vorminõuded olid kehtestatud Vabariigi Valitsuse 6.05.2010 määruses nr 561. Määruse § 6 lg 1 kohaselt elektrooniliselt esitatav pakkumus ja hankemenetluses osalemise taotlus esitatakse hanketeates või hankedokumentides nimetatud nõuetele vastavas vormingus. Hageja kehtestatud hankedokumendi (juhend) järgi tuli pakkumus esitada elektrooniliselt riigihangete registri kaudu ja digiallkirjastatult allkirjaõigusliku isiku poolt. Juhendis oli eraldi paksu kirjaga rõhutatud, et pakkumus paberil, e-posti teel või faksiga esitatud pakkumused ei osale hankemenetluses. Seega oli hageja kehtestanud range vorminõude, mille kohaselt vaid elektroonselt riigihangete registri kaudu ja allkirjaõigusliku isiku poolt digiallkirjastatud pakkumus vastas nõuetele. Hanketeate osa I punktis 1 teavitati pakkumuste ja täiendavate dokumentide esitamise kontaktandmeteks https://riigihanked.riik.ee. Arengunõuniku e-posti aadressile saadetud teade ei vasta pakkumuse esitamise vorminõuetele, mistõttu kostja ei ole pakkumust tagasi võtnud. Kostja seisukohal, hankelepingu sõlmimise eeldused ei olnud täidetud Kostja pakkumuse edukaks tunnistamisega ei tekkinud hageja ja kostja vahel lepingulist suhet, kuna hankelepingu

2-18-7259 sõlmimise eeldused ei olnud täidetud. Leping loetakse sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega (VÕS § 9 lg 1). Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm (VÕS § 11 lg 2). Hankelepingu peab hankija sõlmima kirjalikus vormis, kui selle maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 10 000 eurot (RHS § 5 lg 1). Hageja kehtestas juhendi punktis 15 hankelepingu sõlmimise ja jõustumise tingimused, mille kohaselt tuli hankeleping sõlmida kirjalikult hageja poolt määratud kuupäeval ning hankelepingu sõlmimise eelduseks oli maksuvõla kontroll hageja määratud kuupäeval, kusjuures edukaks tunnistatud pakkujal ei tohtinud olla maksuvõlga riigihangete seaduse mõistes. Hageja maksuvõla kontrolli ei teostanud ning hankelepingu sõlmimise ettepanekut kostjale ei teinud. Kostja esitas hagejale teabenõude, milles palus esitada Vändra Vallavalitsuse poolt edukatelt pakkujatelt E13 OÜ ja Terasteenus OÜ maksutõendite küsimise kirjad hankija määratud kuupäeva seisuga ning nimetatud pakkujate riiklike ja kohalike maksude maksuvõlgade puudumise tõendid. Hageja esitas tõendid pakkujatel maksuvõla puudumise kohta hanke alustamise, so 27.08.2017, seisuga ning selgitas „Täiendavalt selgitame, et Vändra Vallavalitsus omal algatusel kõnealuse hankemenetluse käigus täiendavaid tõendeid pakkujate maksuvõlgnevuse kohta ei hankinud.“ Kostjal oli tekkinud maksuvõlg, mis välistas temaga hankelepingu sõlmimise. Kostja maksuvõlg oli 15.08.2017 seisuga 5 800 eurot ja 24.08.2017 seisuga juba 8095.65 eurot. Kostja arvas, et hageja tuvastab või on tuvastanus selle asjaolu maksude kontrollil. Kostja teatas 15.08.2017 arengunõunik K. M.ile, et ta loobub hanke võidust. Kummalisel kombel esitati 15.08.2017 Vändra Vallavolikogule (hagejale) informatsioon, et kostja on soovinud hankelepingu lõpetada. Vändra Vallavolikogu otsustas 15.08.2017 nõuda edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi võtnud pakkujalt kahju hüvitamist RHS § 53 lg 2 alusel. Kostjale seda otsust ei edastatud ning sellest ka ei informeeritud. Kostja on seisukohal, et puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejal tekkinud kahju vahel. Põhjusliku seose tuvastamisel lähtutakse põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus on ajaliselt hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks hilisemat sündmust toimunud. Põhjusliku seose kindlaks tegemisel saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata. Eelnevat arvestades oleks sündmuste käik järgmine. Kui kostja teadet ei oleks olnud, siis oleks hageja pidanud küsima kostjalt kindla kuupäeva seisuga maksuvõla puudumise tõendit ja teostama vastava kontrolli. Maksuvõla olemasolu tõttu ei saanud kostjaga hankelepingut sõlmida. Seejärel pidi hageja hindama teise pakkuja pakkumuse maksumust ning selle tagasi lükkama kui hageja määratud hankelepingu eeldatavat maksumust oluliselt ületava, so ebamõistliku pakkumuse. Ka juhul, kui teise pakkuja pakkumus tunnistati edukaks, pidi hageja küsima kindla kuupäeva seisuga maksuvõla puudumise tõendit ja teostama vastava kontrolli, ilma milleta hankelepingut saanud sõlmida. Õiguspärase käitumise korral ei oleks hageja lepinguni jõudnud ning tal ei oleks kahju tekkinud. Seega, kui kostja ei oleks 21.08.2017 teatanud hanke võidust loobumisest, ei oleks hageja õiguspärase käitumise korral saanud hankelepingut sõlmida ja hagejale ei oleks kahju tekkinud. Puudub põhjuslik seos kostja käitumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Kostja arvates ei ole hageja nõue kostja vastu kahju hüvitamiseks summas 10 740 eurot õiglane ja on alus alternatiivselt selle vähendamiseks. Eelkõige seetõttu, et hageja hindas tööde maksumuseks (hankelepingu eeldatav maksumus) 15 128 eurot ja andis sellest kõigile teada. Sõlmides lepingu 25 950 eurole maksis hageja ilmselgelt üle. On ebaõiglane, kui seda hinnavahet hakatakse sisse nõudma kostjalt. Ka juhul, kui 25 950 eurot olnuks õige hind (mida peab tõendama hageja), siis ei ole hagejal kahju tekkinud ja peab tõdema, et kostja pakutud 17 000 euroga ei olnud võimalik hankelepingut täita. Kõik hinnad on käibemaksuta. Hageja määras hankelepingu eeldatava maksumuse lähtudes hetke keskmisele turuhinnale vastavast

2-18-7259 hinnatasemest, kinnitas selle 11.07.2017 korraldusega nr 125. Nõustumuse andmine pakkumusele, mis ületab tööde turuhinnaga maksumust 10 822 eurot ilma käibemaksuta, ehk 12 986.40 eurot käibemaksuga ei ole mõistlik. Analoogselt VÕS § 135, mis reguleerib hinnavahe hüvitamist, on ka RHS § 53 alusel hinnavahe hüvitamise eelduseks lepingu sõlmimine mõistlikul viisil. Hageja ei ole sõlminud teise pakkujaga (Terasteenus OÜ) hankelepingut mõistlikul viisil. VÕS § 140 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. VÕS § 139 lg 1 järgi kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kostja viitab, et riigikohus on 06.06.2018 kohtulahendis nr 2-15-4981/106 (p 14) avaldanud seisukoha, et kuigi ühe isiku tegu võib olla teise isiku kahju põhjuseks (vt VÕS § 127 lg-s 4 sätestatud põhjuslik seos), ei tulene seadusest, et põhjusliku seose olemasolu korral tuleks hüvitisnõue alati rahuldada. Kahju hüvitamise nõude suuruse kindlakstegemisel tuleb juhinduda VÕS-i 7. pt (VÕS § 127 jj) sätetest. Rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamine peab vastama pooltevahelisele mõistlikule riskijaotusele. Kostja arvates on hageja ise oma riskikäitumisega tekitanud olukorra, kus tema kulud hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamiseks on ebamõistlikult suurenenud ning on ebaõiglane ja ebamõistlik need välja mõista kostjalt. Kostaja palub kohtul vähendada kahjuhüvitise suurust. Arvestades, et ka kostja pakkumuse maksumus ületas hankelepingu eeldatavat maksumust, palub kostja vähendada kahjuhüvitist kuni 0 euroni. Kostja esitas 17.08.2020 menetluskulude nimekirja ja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks, paludes välja mõista hagejalt, Põhja-Pärnumaa vallalt kostja, E13 OÜ kasuks tsiviilasjas kantud menetluskulud 450 eurot. 24.08.2020 esitas kostja seisukoha hageja täiendavatele seisukohtadele märkides, et ebaõige on hageja seisukoht maksuvõla kontrollimisest. Hageja korraldas lihthanke, millele kohaldus lihthanke dokumendis sätestatud kord (RHS (2016) § 16 lg 1 ja § 182 lg 4). Hageja kohustuste hindamisel ei saa lähtuda muudest riigihangete seaduse sätetest, kui neid ei ole otsesõnu lihthanke dokumendis nimetatud. RHS § 38 ei ole lihthanke dokumendis nimetatud ning hageja pidi järgima lihthanke dokumendi punktis 15.2 nimetatud korda. Hageja väidab, et „Kostja avaldas hankijale selget soovi hankelepingut mitte sõlmida. Seda kinnitab kasvõi asjaolu, et kostja ei ole vaidlustanud hankija otsust tunnistada edukaks paremuselt järgmine pakkuja,...“ Kostja vaidleb sellele vastu. Kostjal puudus võimalus kaitsta oma õigusi vaidlustusmenetluses, kuna hageja sõlmis seadust rikkudes hankelepingu enne vaidlustusaja möödumist. Riigihangete vaidlustuskomisjon ei võta menetlusse vaidlustusi, mis on laekunud pärast hankelepingu sõlmimist (vt vaidlustuskomisjoni lahend 201-16/177071)1. RHS (2016) § 121 lg 1 kohaselt peab olema vaidlustus laekunud vaidlustuskomisjonile kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. Hageja otsustas 25.08.2017 korraldusega nr 139 sõlmida hankeleping Terasmees OÜ-ga ja nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Korralduses oli vaidlustamisviide, mille järgi võis hanketulemusi vaidlustada 10 päeva jooksul Rahandusministeeriumi juures olevas vaidlustuskomisjonis. Samas sõlmis hageja hankelepingu Terasmees OÜ-ga 30.08.2017, so viiendal päeval pärast korralduse vastuvõtmist. Kostjal puudus võimalus oma õiguste kaitseks. III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause

2-18-7259 kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Riigihangete seadus (edaspidi RHS) (RT I, 25.10.2016, 20) § 53 lõike 1 p 1 kohaselt kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja võtab hankijast mitteolenevatel põhjustel oma pakkumuse tagasi tunnistab hankija edukaks hinna poolest järgmise pakkumuse, kui ta sõlmib hankelepingu madalaima hinnaga pakkumuse alusel Lõike 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul on hankijal õigus nõuda edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi võtnud pakkujalt kahju hüvitamist tagasi võetud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe osas. Harju Maakohtu menetluses on Põhja-Pärnumaa vald (Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse kaudu) hagi OÜ E13 vastu kahju 10 740 euro hüvitamiseks. Asjaolude kohaselt tunnistati Vändra Vallavalitsuse 08.08.2017 korraldusega nr 135 „Riigihanke „Pärnjõe vana koolihoone osaline lammutamine ja konserveerimine“ eduka pakkumuse kinnitamine“ punkti 1 kohaselt lihthankemenetlusega riigihanke nr 189573 “Pärnjõe vana koolihoone osaline lammutamine ja konserveerimine“ edukaks pakkujaks OÜ E13 esitatud pakkumus maksumusega 17 000 eurot, millele lisandus käibemaks, kokku koos käibemaksuga 20 400 eurot. 21.08.2017 teatas OÜ E13 juhatuse liige oma kirjaga, et loobub riigihanke nr 189573 hanke võidust, seoses tehnika ülesütlemisega ja et ei suuda teostada töid pakutud hinnaga kasutades renditehnikat. Kõnealune teade oli kostja poolt hagejale saadetud vastusena hageja poolt 09.08.2017 kostjale saadetud ekirjale, milles hageja teatas kostjale edukaks pakkujaks osutumise kohta ning saatis hankelepingu omapoolsete andmetega täiendamiseks. Vändra Vallavalitsuse 25.08.2017 korraldusega nr 139 otsustati jätkata hankemenetlust ja tunnistada riigihanke nr 189573 “Pärnjõe vana koolihoone osaline lammutamine ja konserveerimine“ edukaks pakkujaks Terateenus OÜ esitatud pakkumus maksumusega 25 950 eurot, millele lisandub käibemaks. Otsustati sõlmida hankeleping osaühinguga Terateenus Pärnjõe vana koolihoone osaliseks lammutamiseks ja konserveerimiseks. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et tal on tekkinud kahju ja õigus nõuda hüvitist esialgu edukaks tunnistatud pakkumuse (OÜ E13 pakkumus summas 20 400 eurot) ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse (Terasteenus OÜ pakkumus summas 31 140 eurot) maksumuste vahe summas 10 740 eurot. Kostja haginõudega ei nõustu, kuna kostjal puudub tema hinnangul süü kahju tekkimises, samuti puudub põhjuslik seos kostja käitumise ja tekkinud kahju vahel. Hageja on ise oma riskikäitumisega ning ebamõistlikul viisil lepingu sõlmimisega põhjustanud endale kahju või kui hankeleping oli hageja hinnangul sõlmitud mõistliku viisil, siis ei ole hagejale kahju tekkinud. Kostja on seisukohal, et ta ei ole pakkumust tagasi võtnud ning seda ei saa ka lugeda vorminõudeid järgivaks teateks. Samuti ei ole hankelepingu sõlmimise eeldused täidetud tulenevalt asjaolust, et kostjal oli tekkinud maksuvõlg, mis välistas temaga hankelepingu sõlmimise Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata või vähendada alternatiivselt kahjuhüvitist kuni 0 euroni. Kostja arvates ei ole hageja nõue kostja vastu kahju hüvitamiseks summas 10 740 eurot õiglane ja on alus selle vähendamiseks. Eelkõige seetõttu, et hageja hindas tööde maksumuseks (hankelepingu eeldatav maksumus) 15 128 eurot ja andis sellest kõigile teada. Sõlmides lepingu 25 950 eurole maksis hageja ilmselgelt üle. Kostja hinnangul on ebaõiglane, kui seda hinnavahet hakatakse sisse nõudma kostjalt. Vaidlusaluse riigihanke väljakuulutamise ajal kehtinud RHS § 53 lg 1 p 1 sätestas, et kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja võtab hankijast mitteolenevatel põhjustel oma

2-18-7259 pakkumuse tagasi, tunnistab hankija edukaks hinna poolest järgmise pakkumuse, kui ta sõlmib hankelepingu madalaima hinnaga pakkumuse alusel. RHS § 53 lg 2 kohaselt oli hankijal sel juhul õigus nõuda edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi võtnud pakkujalt kahju hüvitamist tagasi võetud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe ulatuses. Riigikohus on varem RHS § 53 lg-t 2 tõlgendades leidnud, et hankijal on selle sätte alusel õigus nõuda pakkujalt kahju hüvitamist üksnes juhul, kui pakkuja pakkumus oli tunnistatud edukaks, kuid pakkuja võttis pakkumuse hankijast olenematutel põhjustel tagasi (keeldus hankelepingut sõlmimast), mille tagajärjel tunnistas hankija edukaks hinna poolest järgmise pakkumuse ja sõlmis järgmise pakkujaga hankelepingu (Riigikohtu 22.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-13 p 12; 10.03.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-194-13, p 10). Seega on kahju hüvitamise eeldusteks, et pakkuja pakkumus oli tunnistatud edukaks, kuid pakkuja võttis oma pakkumuse tagasi, keeldudes hankelepingut sõlmimast (Riigikohtu 28.02.2018 otsus tsiviilasjas 2-15-9421 p 11). Eeltoodut arvestades hindab kohus esmalt asjaolu, kas kostja võttis pakkumuse tagasi hagejast olenevatel põhjusel või mitte. Tõenditest nähtuvalt on OÜ E13 juhatuse liige oma 21.08.2017 kirjaga teatanud, et loobub riigihanke nr 189573 hanke võidust, seoses tehnika ülesütlemisega ja et ei suuda teostada töid pakutud hinnaga kasutades renditehnikat. Kohus on seisukohal, et kirja sisu on mõistlikule isikule arusaadav kui kostja tahteavaldus pakkumuse tagasivõtmiseks ning tehnika ülesütlemist ei saa käsitleda pakkumuse tagasivõtmist hankijast tulenevatel põhjustel. Kostja vastuväite kohaselt ei saa pakkuja teadet pakkumuse tagasivõtmise kohta lugeda vastavaks vorminõuete mittevastavuse tõttu. Hageja hinnangul ei saa loobumise kehtivust kahtluse alla seada vorminõuetele tuginedes ning tegemist oli lihthankemenetlusega, mille osas sätestab tol ajal kehtinud riigihangete seadus § 182 lg 4, et hankija võib lihthanke korraldamiseks kehtestada lihthanke dokumendi, lähtudes hankelepingu esemeks olevatest asjadest, teenustest või ehitustöödest. Lihthanke dokumendi koostamisel lähtub hankija käesoleva seaduse §-s 24, § 31 lõigetes 2 - 5 ja 8, §-des 32 ja 33, § 38 lõigetes 1 - 31 ja 5, §-des 39 - 41, §-des 47 - 50 sätestatust või mõnest neist. Vaidlusaluse riigihankemenetluse ajal kehtinud RHS § 44 lg-s 1 nähti ette, et pakkumus esitatakse kirjalikult kinnises pakendis ja märgistatult või elektroonilises vormis vastavalt samas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. RHS § 44 lg-s 2 sätestati, et pakkuja võib pakkumuse tagasi võtta enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, esitades hankijale pakkumusega samas vormis sellekohase teate. Seega nähti selles sättes pakkumuse tagasivõtmise avaldusele ette vorminõue ja õige ei ole järeldus, nagu ei oleks sellist nõuet sätestatud. Riigikohus on varasemalt leidnud, et sama vorminõue kehtib ka tagasivõtmise avaldustele, mis tehakse pärast pakkumuste esitamise tähtaega, kuid enne pakkumuse parimaks tunnistamist (Riigikohtu 28.02.2018 otsus tsiviilasjas 2-15-9421 p 12 - 13). Hageja kehtestatud hankedokumendi järgi tuli pakkumus esitada elektrooniliselt riigihangete registri kaudu ja digiallkirjastatult allkirjaõigusliku isiku poolt (p 9.4). Hankedokumendis oli eraldi paksu tekstiga rõhutatud, et pakkumus paberil, e-posti teel või faksiga esitatud pakkumused ei osale hankemenetluses (p 9.11). Seega nähtub hankedokumentidest, et pakkumus tuli esitada elektroonilises vormis. Sellest omakorda järeldub, et RHS § 44 lg 2 järgi kohaldus ka pakkumuse tagasivõtmise tahteavaldusele elektroonilise vormi nõue. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) 80 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Elektroonilise vormi järgimiseks peab tehing olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil, sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud. TsÜS 80 lg 3

2-18-7259 kohaselt on elektrooniliseks allkirjaks ka digitaalallkiri. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja 21.08.2017 e-kiri vastab elektroonilise vormi nõuetele, kuna sellel on saatja identifitseerimist võimaldava E13 OÜ juhatuse liikme T. K. digitaalallkiri. Seadusest tuleneva vormi järgimata jätmisel on tehing TsÜS § 83 kohaselt tühine ja kuna käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et vorminõudeid ei ole rikutud, siis on kostja 21.08.2017 e-kirjal õiguslikud tagajärjed. Kohus märgib, et RHS § 31 lg 2 p 11 järgi peab hankedokumentides olulise hanketingimusena sisalduma pakkumuste jõusoleku minimaalne tähtaeg. Sellest juhindudes teeb pakkuja oma pakkumuse, mis on RHS § 43 lg 1 järgi talle siduv alates pakkumuste esitamise tähtpäevast kuni vähemalt hankedokumentides määratud pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni. Pakkumuse jõusoleku tähtaega võib pakkuja hankija kirjalikul ettepanekul RHS § 45 lg-te 1 ja 2 järgi pikendada, kuid pakkuja ei pea hankija ettepanekuga nõustuma. Seega on pakkuja üldjuhul seotud oma pakkumusega hankedokumentides märgitud tähtaja jooksul ja peab olema valmis hankijaga hankedokumentides märgitud tingimustel hankelepingut kogu selle tähtaja vältel sõlmima. Hankedokumendi kohaselt oli pakkumuste jõusoleku tähtaeg 60 päeva pakkumuste esitamise tähtpäevast alates. Sellest tulenevalt RHS § 43 lg 1 järgi oli kostja selle aja vältel pakkumusega seotud ja pidi olema valmis sõlmima hankijaga hankedokumentides sätestatud ja pakkumuses esitatud tingimustel hankelepingu. Selle asemel esitas kostja hagejale 21.08.2017, s.o pakkumuse jõusoleku ajal, pakkumuse tagasivõtmise avalduse, sest kostja ei suuda teostada töid pakutud hinnaga kasutades renditehnikat. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja pidi pakkumust tehes arvestama, et ta on sellega seotud hankedokumentides märgitud tähtaja jooksul ja sellest tulenevalt kandma ka sel ajavahemikul majandusriski. Kostja on seisukohal, et kui kostja teadet hanke võidust loobumise kohta ei oleks 21.08.2017 esitanud, oleks hageja pidanud küsima kostjalt kindla kuupäeva seisuga maksuvõla puudumise tõendit ja teostama vastava kontrolli ning maksuvõla olemasolu korral ei saanud kostjaga hankelepingut sõlmida. Kohus on tuvastanud, et hageja tegi e-maksuameti kaudu päringu kostja maksuvõlgnevuse kohta 04.08.2017 ja päringu tulemuse kohaselt kostjal 04.08.2017 seisuga riiklike maksude võlg puudus. Kostjale saadeti riigihangete registri kaudu teade pakkumise edukaks osutumise kohta 09.08.2017 ning saadeti oma andmetega täiendamiseks hankeleping. Seega teostas hageja enne hankelepingu kostjale esitamist maksuvõlgnevuse kontrolli ja veendus, et hankelepingu sõlmimiseks on kõik eeldused loodud ning sai saata kostjale hankelepingu. Kostja vastas 21.08.2017 ja teatas, et loobub hanke võidust. Hageja käsitles seda hankelepingu sõlmimisest keeldumisena RHS § 53 tähenduses ega pidanud vajalikuks täiendavalt maksuvõlgnevust kontrollida. Seega käesoleval juhul hageja täitis hankelepingu sõlmimiseks omalt poolt kõik tingimused. Kostja ise ei teatanud hagejale oma maksuvõlgnevuse olemasolust. Riigihanke kvalifitseerumistingimuste kohaselt ei olnud maksuvõlgnevuse kohta tõendi esitamine kohustuslik, vaid tuli esitada vajadusel. Kostja asukoht on Tallinna linnas ja Tallinna linna kohalike maksude võlgnevuse kohta saab päringu teha läbi riigihangete registri. Seega asjaolu, et kostja maksuvõlg oli 15.08.2017 seisuga 5 800 eurot ja 24.08.2017 seisuga juba 8 095.65 eurot ei tähenda, et hankelepingu eeldused ei olnud täidetud 09.08.2017 seisuga, mil kostjale edastati hankeleping. Kohus leiab, et kuna hankija tunnistas RHS § 53 lg 1 p 1 järgi edukaks hinnalt järgmise pakkuja nii, nagu juhend ja seadus ette näeb, mistõttu käesoleval juhul ei oma tähtsust, kas hinna poolest järgmise pakkuja hind jäi hanke eeldatava maksumuse piiridesse või ületas seda, sest seadus ega juhend ei sea antud sätte kohaldamise eelduseks hanke eeldatavat maksumust. RHS § 53 lg 2 järgi on hankijal õigus nõuda kahju hüvitamist tagasi võetud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe ulatuses. Ka Riigikohus on nõustunud, et kahju hüvitamine saab seisneda mh hinnavahe hüvitamises. Sarnaselt võib kahjustatud lepingupool ka VÕS § 135 lg 1 järgi nõuda lepingust taganenud poolelt kahjuhüvitisena lepingujärgse hinna ja

2-18-7259 asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist, kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil asendustehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti. VÕS § 135 lg 3 järgi ei välista ega piira eelmärgitu hinnavahet ületava kahju hüvitamise nõude esitamise õigust. Teisalt võivad kahjuhüvitist vähendada nii kahjustatud isiku saadav kasu (VÕS § 127 lg 5) kui ka tema enda osa kahju tekkimisel või suurenemisel (VÕS § 139), samuti võib kohus vähendada kahjuhüvitist VÕS § 140 lg 1 alusel, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu, arvestades kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda ning kindlustuse olemasolu. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et eeldused kahju hüvitamiseks on täidetud, mistõttu tuleb Põhja-Pärnumaa valla (Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse kaudu) hagi OÜ E13 vastu kahju hüvitamiseks summas 10740 eurot rahuldada. Menetluskulude jaotus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses Kuna käesolevaga kohus on rahuldanud Põhja-Pärnumaa vald (Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse kaudu) hagi OÜ E13 vastu võlgnevuse 10 740 euro hüvitamiseks, tuleb sellest tulenevalt ja juhindudes TsMS § 162 lg 1 teisest lausest, menetluskulud jätta kostja OÜ E13 kanda. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.