Harju Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. jaanuar 2022, Jõhvi kell 16.00
Kohtuasja number
2-21-14431
Kohtuasi
AS EVIKO hagi Eesti Vabariigi vastu võla nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
08.12.2021
Hagihind
20 441 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: AS EVIKO (registrikood 10321432, asukoht: Õpetaja tn 9a, 51003 Tartu), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margo Lemetti (e-post: [email protected] ) Kostja: Eesti Vabariik (Transpordiameti kaudu registrikood 70001490, asukoht: Valge 4, 10916 Tallinn, epost: [email protected]), lepinguline esindaja Ege Stiina Järvmägi (e-post: [email protected] )
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada 1(7)
määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
Kostja rõhutas oma kirjas, et objekt peab olema nimetatud kuupäevaks kasutusloa taotlemiseks valmis. Hageja esitas 08.06.2018 ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise akti (vt hagiavaldusele vastuse lisa nr 1). Omanikujärelevalve teostas 09.06.2018 kuupäeval objekti ülevaatuse ja fikseeris teostamata tööd (vt hagiavalduse lisa nr 14). Kostja edastas hagejale leppetrahvinõude rakendamise osas kirja 11.06.2018 (vt hagiavalduse lisa nr 4) ja märkis, et arvestades ülevaatuse aktis kirjeldatut, ei ole Eesti Maanteemuuseumi ekspositsioonihalli rekonstrueerimise ja näitusehoone ehitustööd valmis ning kuivõrd ei ole tööd teostatud vastavalt lepingule ja heale ehitustavale, siis kostja tööd vastu ei võta. Tööde uueks üleandmise tähtajaks määras kostja 15.06.2018, kuid kuna ka selleks hetkeks ei olnud töö vastuvõtmine mitmete oluliste puuduste tõttu võimalik, siis määras kostja täiendavaks tööde üleandmise ja vastuvõtmise tähtajaks 05.07.2018. Hageja esitas tööd uuesti üleandmiseks kostjale 05.07.2018, mil toimus ühtlasi ka objekti ülevaatus poolte poolt ja fikseeriti vaegtööd, mille likvideerimise tähtajaks määras kostja 31.07.2018 kuupäeva. Kostja esitas leppetrahvinõude 23.07.2018 kuupäeval (vt hagiavalduse lisa nr 5), millega nõudis hagejalt leppetrahvi töö teostamise tähtaja ületamise eest 09.06-05.07.2018 perioodil (s.o 27 päeva eest) summas 20 441,43 eurot. Leppetrahvinõue tugineb lepingu p-le 4. Kostja võttis tööd vastu 08.08.2018.a, mil allkirjastas tööde üleandmisevastuvõtmise akti (vt hagiavaldusele vastuse lisa nr 1). Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingut rikkunud. Kostja on korduvalt (seda nii 23.07.2018.a kostja esitatud leppetrahvinõudes (vt hagiavalduse lisa nr 5), kui hilisemates kostja poolsetes kirjades hagejale (vt hagiavalduse lisasid nr 6 ja 13)) toonud välja mitmed õiguslikud ja lepingulised alused ning faktilised asjaolud tõendamaks hageja lepinguliste kohustuste rikkumist. Seega on hageja väide, et leppetrahvinõue on alusetu, täielikult paljasõnaline. Kostja on selgelt viidanud alustele ja nõuetele ning selgitanud hagejale lepingu rikkumist, sh hoiatanud eelnevalt selle tagajärgedest. Seetõttu on kostja jätkuvalt seisukohal, et lepinguga kokkulepitud õiguskaitsevahendi kohaldamine on olnud põhjendatud ja kohane. Lepingu lisa nr 1 p-s 6.4 (vt hagiavaldusele vastuse lisa nr 2 – s.o kogu leping, hageja oli esitanud hagiavalduse lisaga nr 1 üksnes vaid lepingu eritingimuste osa) on sätestatud nõuded ehitusprotsessi lõpetamisele, sh on märgitud üheselt mõistetavalt, et /.../ „enne ehitustööde üleandmist Tellijale vaadatakse kõik teostatud ehitustööd üle koos omanikujärelevalve spetsialistidega, koostatakse ülevaatusest(-test) vastav tabel, kus märgitakse puudused ja kõrvaldamise tähtajad. Pärast kõikide puuduste kõrvaldamist töövõtja poolt, tehakse Tellijale ettepanek ehitustööde vastuvõtmiseks.“/.../ Kostja selgitab, et esmane objekti ülevaatus tööde üleandmiseks teostati poolte poolt 07.06.2018.a, mille käigus fikseeriti puudused. Lisaks muudele puudustele oli selleks hetkeks lõpule viimata nõrk- ja tugevvoolu tööd, paigaldamata sanitaartehnika ja ventilatsioonisüsteem ei toiminud. Sedavõrd ei saa sellises ehitustööde järgus kindlasti järeldada, et tööde põhiline valmidus oleks saavutatud ja ehitise seisukord sel ajahetkel selline, mis võimaldanuks kasutusloa väljastamist. Võttes arvesse, et kostja on määranud leppetrahvi perioodi 09.06.18-05.07.18 eest, on hagejal asjakohatu väita, et kostja on määranud leppetrahvi kuni kasutusloa väljastamiseni. Kasutusluba on väljastatud lepinguga seonduvale ehitisele 14.08.2018.a (vt hagiavaldusele vastuse lisa nr 3). Kostja rõhutab, et hageja esitas 05.07.2018 kuupäeval uuesti tööd üleandmiseks. Sel kuupäeval fikseerisid pooled ühtlasi vaegtööd, mille kõrvaldamise tähtajaks määras kostja 31.07.2018 kuupäeva. Eelpoolnimetatud vaegtööde puhul oli endiselt tegemist õiguslikus mõttes lepingu mittekohase täitmisega, sest töö ei vastanud lepingutingimustele ja ei olnud seega täielik. Lisaks seadusjärgsele töövõtja vastutusele töö vastavuse osas lepingutingimustele on lepingu lisa nr 1 p-s 6 tööde kirjelduses ja nõuetes sätestatud, et /.../ “Hankedokumentides kavandatud tööd teostatakse täisvastutusega peatöövõtu meetodil.“ /.../ „Sealhulgas vastutab Töövõtja alltöövõtjate poolt tehtud töö, tööde kvaliteedi ja muude tegevuste eest sooritava töö raames,“/.../ mistõttu ei saa esineda kahtlust hageja vastutuses tööde mittevastavuse osas.
3(7)
võimalik kasutusloa saamist mõjutada, ei ole õiguspärane. Tegemist on tühise lepingutingimusega, mille rakendamine toob kaasa ka rakendatud leppetrahvi tühisuse. Kostja leiab, et hageja poolt teostatud muudatus- ja lisatööd ei omanud mõju lepingu tähtajale, kuna need olid väikesemahulised ja ei olnud kostjast tingitud ehk pidid olema hagejale ette nähtavad ning hageja ei ole lepingu täimise ajal tähtaja pikenemise vajadusele viidanud. Sellega ei saa nõustuda. Esiteks ei olnud muudatus- ja lisatööd väikesemahulised. Paratamatult toob lisa- ja muudatustööde teostamine kaasa vajaduse tööd ümber korraldada, millega kaasneb ka algselt kavandatud ajagraafiku muutus. Ehitustegevus on protsess, kus enamik töid on teineteisest sõltuvad ja ajaliselt järjekorras. Algselt kavandatud materjali ümbervahetamine tingib tarnetähtaegade muutuse. Muudatused töös tingivad vajaduse ka teistsuguse tööjõu hankimiseks või ka eelnevaks projekteerimistööks. Hageja on hagis viidanud töödele, mis olid tingitud kostjast. Hageja ei pea arvestama, et kostja poolt antud lähteülesanne, s.h projektdokumentatsioon ei ole tegelikkusele vastav. Hageja võis eeldada kostja kui professionaalse tellija pädevust ja antud lähteandmete korrektsust. Seega ei pidanud hageja lähteandmete mittevastavusega arvestama. Kostja vastuses p 34-50 esitatud vastuväited on ennast õigustavad ega lükka ümber lisa- ja muudatustööde teostamise fakti ning et tööd olid eesmärgipärased ja teostatud kostja huvides. Seega lisatööde tellimine ja teostamine toob kaasa lepingutähtaja pikenemise, mis ühtlasi välistab leppetrahvinõude esitamise. Leppetrahvi õiguspärasuse ja rakendamise ulatuse kontekstis on seejuures oluline märkida, et teostatud lisaja muudatustööde maksumuseks on olnud 14 669 eurot, millist summat ei ole kostja vaatamata hageja korduvatele nõudmistele hüvitanud. Kostja Transpordiamet on Transpordiameti põhimääruse § 1 lg.1 ja 2 järgi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala valitsusasutus. Ülesannete täitmisel esindab amet riiki.
Hageja töövõtjana taotles 22.03.2018 kirjas töövõtulepingu lõpptähtaja pikendamist. Lõpptähtaeg – so vastavalt lepingu p.3.13 (TVL lk 13 2.lõik), selleks tähtajaks peavad olema kõik lepingujärgsed kohustused täidetud, puudused kõrvaldatud, tööd lõplikult valmis. Hoone automaatika on häälestatud ja ühendatud Tellija infosüsteemiga. Kõik ehitusdokumendid ja täitedokumentatsioon on Tellijale üleantud, puudused kõrvaldatud, Tellija poolt üle vaadatud ning vastu võetud. Kasutusluba on väljastatud. Lõplik koristus tehtud. Kasutaja koolitused tehtud. Töövõtja on esitanud Tellijale garantiiaegse tagatise ja algab garantiiperiood. Hageja väited, et hageja ei saa vastutada kasutusloa saamise viibimise eest, sest hageja ei korralda ega vastuta kohaliku omavalitsuse tegevuse ees ega saa kanda ka kohaliku omavalitsuse haldusmenetluse kestvusest tulenevat vastutust, ei vabanda tähtaja möödalaskmist. Vastavalt töövõtulepingu p.3.11 (TVL lk 12 viimane lõik) pidi hageja saavutama juba orienteeruvalt 09.aprilliks 2018 tööde valmiduse, mis võimaldab hagejal kasutusluba taotleda, so kasutusloa väljastamiseks vajalik dokumentatsioon on koostatud ja esitatud Tellijale ja KOV-le. Vastavad ametkonnad on tööd üle vaadanud, heaks kiitnud ja allkirjastanud „Valminud ehitise ülevaatuse akti“. KOV-ile on esitatud taotlus kasutusloa saamiseks. Hageja on hagiavalduses märkinud, et asus alles alates 11.06.2018 (enam kui kaks kuud hiljem) tegelema kasutusloa taotlemisega. Maakohus nõustub kostja vastuväitega, et hageja ei ole lepingu täitmise ajal muudatus- ja lisatöödest tingitud tähtaja pikenemise vajadusele viidanud. Kui hageja töövõtjana taotles 22.03.2018 kirjas töövõtulepingu lõpptähtaja pikendamist, siis eelduslikult arvestas sinna hulka ka lepingu täitmise ajal muudatus- ja lisatöödest tingitud tähtaja pikenemise vajaduse. Seega, kui hageja töövõtjana taotles lõpptähtaja pikendamist kuni 08.06.2018, pidi ta olema teadlik p-s 3.13 tingimustest. Kostja tellijana käitus heauskselt ja tuli hagejale vastu ning andis kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja kuni 08.06.2018 (hageja poolt taotletud tähtaeg). VÕS § 114 lg.4 kohaselt kui võlgnik ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ei suutnud oma kohustust täita täiendavaks tähtajaks. Hageja viited hankedokumentide vastuolulisusele ja tööde põhilise valmiduse saavutamisele 08.06.2018, ei ole asjakohased. Maakohtu hinnangul on riigihankemenetluse tulemusena sõlmitud töövõtulepingu tingimused selged. Absoluutselt selged on ka kohustused, mida hageja töövõtjana pidi lepingu lõpptähtajaks saavutama. Kostjal tellijana oli VÕS § 114 lg.2 ja 4 ja lepingu p-s 4 kokkulepitu alusel nõuda hagejalt leppetrahvi. Seejuures on tähelepanuväärne ka see, et kostja tellijana on VÕS § 162 lg.1 alusel vähendanud leppetrahvi summat 50%. Menetluskulude jaotis ja kindlaks määramine
väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4). Kuivõrd maakohus jätab hagi rahuldamata, on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson/ kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.