Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
MTÜ Eesti Raudteelaste Ametiühingu hagi A Ri ja J Ra vastu põhivõlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks Hagihind 2278,40 eurot Hageja: MTÜ Eesti Raudteelaste Ametiühing (registrikood 80071391, asukoht Ristiku tn 81, 10317 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Marko Jaani (Bene Est Law Office, e-post [email protected]); Kostja I: A R (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja II: J Ra (isikukood xxx, elukoht xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada MTÜ Eesti Raudteelaste Ametiühingu hagi A Ri ja J Ra vastu põhivõlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
2.Mõista A Rilt ja J Ralt solidaarselt välja põhivõlgnevus 1401,66 eurot ja viivised 278,34 eurot MTÜ Eesti Raudteelaste Ametiühingu kasuks.
3.Mõista A Rilt välja viivised 598,40 eurot MTÜ Eesti Raudteelaste Ametiühingu kasuks. Menetluskulud
4.Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.09.02.2018 sõlmisid hageja kui laenuandja, kostja I kui laenusaaja ja kostja II kui käendaja laenulepingu ja käenduslepingu nr 226/4. Vastavalt lepingu p-dele 1.1., 2.1. ja 3.1. hageja andis kostjale I laenu summas 1500 eurot, mille kohustus kostja I tagastama koos intressiga summas 180 eurot hiljemalt tähtajaks 15.09.2019. Tulenevalt lepingu p-st 4, milles on välja toodud igakuiste maksete graafik, kohustus kostja I tasuma laenusumma ja intressid igakuiste maksetega summas 93,34 eurot iga kuu 15. kuupäeval alates 15.04.2018 kuni 15.09.2019. Lepingu p-st 5.1. tuleneb, et juhul, kui laenusaaja jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult lepingust tulenevad maksed, kohustub ta maksma laenuandjale viivist arvestusega 0,15% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas.
2.Hageja on täitnud oma lepingulised kohustused kostja I ees väljastades 19.02.2018 kostjale I laenu summas 1500 eurot. Kostja I jättis aga oma lepingulised kohustused hageja ees osaliselt täitmata. Kostja I on teostanud hagejale lepingu täitmiseks tagasimakseid kokku summas 278,34 eurot. Kostja I poolt teostatud maksetega on hageja arvestanud intressi summas 180 eurot täies ulatuses tasutuks. Laenusumma on seega kostja I poolt tasutud summas 98,34 eurot ning tasumata on põhivõlg summas 1 401,66 eurot.
3.Tulenevalt lepingu p-dest 6.1. ja 6.4. käendas kostja II eeltoodud lepingust tulenevate kõigi nõuete täielikku täitmist hageja ees maksimumsummas 1 680 eurot. Järelikult vastutab kostja II solidaarselt kostjaga I hageja ees ülaltoodud kohustuste rikkumise eest.
4.Samuti on võlausaldajal õigus nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel (VÕS § 101 lg 1 p 6). Lepingu p-i 5.1. kohaselt juhul, kui laenusaaja jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult käesolevast lepingust tulenevad maksed, kohustub ta maksma laenuandjale viivist arvestusega 0,15% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt I lähtuvalt lepingu p-st 5.1. viivist määraga 0,15% päevas alates kohustuse täitmisega viivitusse sattumisest. Tulenevalt lepingu p-s 4. toodud maksegraafikust kohustus kostja I tasuma hagejale laenusumma ja intressid igakuiste maksetega hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks alates 15.04.2018 kuni 15.09.2019. Sõltumata asjaolust, et kostja I viivitas juba esimese (st 15.04.2018) osamakse tasumisega hagejale ning kostja I pole ainsatki makset suutnud hagejale tasuda täielikult ja tähtaegselt, lähtub hageja viivise arvestusel sellest, et kostja I teostas hagejale viimase makse 10.08.2020. Seetõttu hageja arvestab viivist eelnimetatule järgnevast päevast, s.o alates 11.08.2020.
5.Lähtuvalt eeltoodust on hagejal õigus nõuda kostjalt I põhivõla tasumist summas 1401,66 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist seisuga 01.10.2021 summas 876,74 eurot, seega kokku 2278,40 eurot.
6.Lepingu p-i 6.1. kohaselt käendaja käendas laenuandja ees laenuandja ja laenusaaja lepingust tulenevate kõigi nõuete täielikku täitmist, kui lepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ning laenusaaja on jätnud need täitmata. Tulenevalt lepingu p-st 6.4. on käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 1680 eurot. Vastavalt lepingu p-le 8.1. käendaja kohustub täitma käesolevast lepingust tulenevad kohustused täies ulatuses, tasudes laenuandjale laenusumma, intressid viivised, leppetrahvi. Lepingu p-i 8.2. kohaselt käendaja vastutab laenuandja ees koos laenusaajaga kui solidaarne võlgnik. Kuna kostja I ei ole oma võlgnetavat kohustust hageja ees täitnud, siis lasub lepingust tulenevate kohustuste täitmise kohustus kostjal II.
7.Kuivõrd kostja II kui käendaja vastutuse ulatus on lepingu p-i 6.4. järgselt piiratud maksimumsummaga 1680 eurot, siis vastutab kostja II hageja eest põhivõla tasumise eest täies ulatuses, s.o summas 1401,66 eurot ning viivisenõude esitab hageja (lähtudes käendaja vastutuse maksimumsummast) kostja II vastu summas 278,34 eurot (1 680 − 1 401,66 = 278,34). Tulenevalt eeltoodust vastutab kostja II solidaarselt kostjaga I ülaltoodud kohustuste täitmise eest, st 1401,66 eurot põhivõlana ja 278,34 eurot viivisena, seega kokku summas 1 680 eurot. Ülejäänud ulatuses viivisenõude eest vastutab üksnes kostja I.
8.Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks põhivõlg summas 1401,66 eurot, mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis summas 876,74 eurot (millest 278,34 euro ulatuses vastutavad kostjad solidaarselt), mõista kostjalt II välja hageja kasuks viivis summas 278,34 eurot (mille eest vastutavad kostjad solidaarselt). Kostja I vastuväited hagile
9.Kostjale I on hagimaterjalid kätte toimetatud, kuid kostja I vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja II vastuväited hagile
10.Kostja II vaidleb hagile vastu. Kostja II ei teadnud ega saanud lepingut nr 226/4 allkirjastades aru, et võtab endale kohustuse tasuda krediiti juhul, kui kostja I seda kohustust ei täida. Alles peale antud tsiviilasja dokumentide saamist kohtust mõistis kostja II lepingu nr 226/4 tegelikku sisu. Kostja II ei ole kunagi olnud hageja kontoris. 2018. aasta veebruaris, kui kostja II ja kostja I olid veel abielus, palus kostja I kodus (kostjad elasid xxx) kostjal II allkirjastada mingisugused paberid. Kostja II ei valda eesti keelt ja kostja I kasutas seda ära, jättes kostjale II selgitamata allkirjastatavate paberite tegeliku sisu. Kostja II arvates käitus hageja siin ebakorrektselt, jättes kostja II isiku kindlaks tegemiseks, lepingu dokumentidega tutvumiseks ja nende allkirjastamiseks oma kontorisse kutsumata. Hageja ei täitnud VÕS § 14 lõikest 2 tulenevat kohustust ega teavitanud kostjat II kõigist käenduslepingust tulenevatest sisulistest kohustustest. Enamgi veel – hageja ei suhelnud üldse kostjaga II isiklikult ega analüüsinud tema varalist seisukorda.
11.Kooskõlas TsÜS § 86 lõigetega 1 ja 2 on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Kostja II arvab, et esitatud asjaolusid arvesse võttes on temaga sõlmitud käendusleping tühine ja sellest ei saa tuleneda antud asjas kostja II esitatavad nõuded.
12.Kostja II ei saanud hagejalt informatsiooni selle kohta, et kostja I ei täida lepingust nr 226/4 tulenevaid kohustusi. Kooskõlas lepingu nr 226/4 punktiga 8.3 käendaja kohustub täitma käesolevast lepingust tulenevad laenusaaja kohustused laenuandja ees, kui laenusaaja ei täida oma kohustusi tähtaegselt ja nõutekohaselt, 10 päeva jooksul laenuandja poolt vastava kirjaliku nõude postitamisest.
13.Kuna kostja II ei olnud hageja poolt informeeritud lepingu nr 226/4 tingimuste rikkumisest kostja I poolt, ei olnud kostjal II võimalik lahendada hagejaga vaidlust oma
kohustuste täitmisest käendajana kohtuvälises korras. Kostja II ei ole alates 28.03.2019 kostjaga I abielus, kostjad elavad eraldi ega hoia omavahelist kontakti. Kostja II sai teada oma hageja ees olevate kohustuste rikkumisest alles kohtust dokumente saades.
14.Kooskõlas VÕS § 145 lg 2 teises lauses sätestatuga võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Seega, kuna hageja ei teavitanud kostjat II endale võetud kohustuste rikkumisest kostja I poolt, ei ole kostja II kohustatud vastutama kohtumenetluse kulude eest.
15.Hagis esitatud nõude 3. punktis palub hageja nõuda 278,34 eurot viivist välja ainult kostjalt II, kuigi hagi kohaselt peavad kostjad täitma seda kohustust solidaarselt. Antud nõude palub kostja II jätta rahuldamata kui põhjendamatu. Kohtuotsuse põhjendused
16.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja II vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
17.Asjas puudub vaidlus, et 09.02.2018 sõlmisid hageja kui laenuandja, kostja I kui laenusaaja ja kostja II kui käendaja laenulepingu ja käenduslepingu nr 226/4 (dtl 1012). Vastavalt lepingu p-dele 1.1, 2.1 ja 3.1. andis hageja kostjale I laenu summas 1500 eurot, mille kostja I kohustus tagastama koos intressiga summas 180 eurot hiljemalt tähtajaks 15.09.2019. Tulenevalt lepingu p-st 4, milles on välja toodud igakuiste maksete graafik, kohustus kostja I tasuma laenusumma ja intressid igakuiste maksetega summas 93,34 eurot iga kuu 15. kuupäeval alates 15.04.2018 kuni 15.09.2019. Lepingu p-st 5.1 tuleneb, et juhul, kui laenusaaja jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult lepingust tulenevad maksed, kohustub ta maksma laenuandjale viivist arvestusega 0,15% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Hageja on täitnud oma lepingulised kohustused kostja I ees väljastades 19.02.2018 kostjale I laenu summas 1500 eurot (dtl 13). Kostja I jättis oma lepingulised kohustused hageja ees osaliselt täitmata. Kostja I on teostanud hagejale lepingu täitmiseks tagasimakseid kokku summas 278,34 eurot. Kostja I poolt teostatud maksetega on hageja arvestanud intressi summas 180 eurot täies ulatuses tasutuks. Laenusumma on kostja I poolt tasutud summas 98,34 eurot ning tasumata on põhivõlg summas 1401,66 eurot. Tulenevalt lepingu p-dest 6.1. ja 6.4. käendas kostja II eeltoodud lepingust tulenevate kõigi nõuete täielikku täitmist hageja ees maksimumsummas 1680 eurot.
18.Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks põhivõlg summas 1401,66 eurot ja viivised 278,34 eurot, mõista kostjalt I välja täiendav viivis summas 698,40 eurot. Kostja II vaidleb hagile vastu põhjendusel, et kostja II ei saanud lepingu sõlmimisel aru, mis kohustuse ta endale võttis ning sõlmitud käendusleping on tühine.
19.Kohus leiab, et hageja põhinõude alus saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Antud juhul puudub vaidlus küsimuses, et kostjad ei ole 09.02.2018 lepingutest tulenevaid kohustusi korrektselt täinud.
20.Kostja I kohustus tulenevalt lepingu p-st 4, milles on välja toodud igakuiste maksete graafik, tasuma laenusumma ja intressid igakuiste maksetega summas 93,34 eurot iga kuu 15. kuupäeval alates 15.04.2018 kuni 15.09.2019. Kostja I jättis lepingu osaliselt täitmata, kuna kostja I on teostanud hagejale lepingu täitmiseks tagasimakseid kokku
üksnes summas 278,34 eurot. Nimetatud summa arvestas hageja lepingu punkti 10.1 alusel intressivõlgnevuse (180 eurot) katteks, seega on kostja I poolt tagastamata põhivõlgnevus summas 1401,66 eurot. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kostjalt I VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista põhivõlgnevus 1401,66 eurot.
21.VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Antud juhul on kostja II ja hageja sõlminud koos põhilepinguga 09.02.2018 käenduslepingu (dtl 10-12), mille punktide 6.1 ja 6.4 alusel käendas kostja II laenulepingust tulenevate kõigi nõuete täielikku täitmist hageja ees maksimumsummas 1680 eurot. Kohus leiab, et lähtuvalt VÕS § 65 lõikest 1 ja 09.02.2018 käenduslepingust tuleb hageja nõutav võlgnevus kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt välja mõista.
22.Seoses kostja II esitatud vastuväidetega märgib kohus järgmist. Kostja II on asunud seisukohale, et kostja II ei vastuta tekkinud võlgnevuse eest, kuna kostja II ei saanud lepingut allkirjastades aru endale võetud kohustuse sisust. Kohus on seisukohal, et kostja II vastuväide on põhjendamatu, kuna kostja II näol on tegemist täisealise isikuga, kes pidi mõistma dokumendi allkirjastamise tähtsust. Juhul, kui kostja II enne lepingu allkirjastamist selle sisuga ega endale võetud kohustustega piisava põhjalikkusega ei tutvunud, on tegemist kostja II enda riisikoga. Täiendavalt on kostja II avaldanud, et hageja ei kontrollinud käenduslepingu sõlmimisel, kas kostjal II on olemas majanduslik võimekus võlgnevuse tasumiseks. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis nr 2-1421710 p-s 48 asunud seisukohale, et käendaja suhtes ei kehti vastutustundliku laenamise põhimõte, kuna käendaja ei ole siiski laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud kohustust täitma. Seega on kostja II vastuväide, et hageja oleks pidanud enne käenduslepingu sõlmimist kontrollima ka kostja II majanduslikku olukorda, põhjendamatu.
23.Kostja II on asunud seisukohale, et käendusleping on heade kommetega vastuolus ning seetõttu kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-ga 86 tühine. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis nr 2-14-21710 p-s 49 asunud seisukohale, et käendusleping võib olla heade kommetega vastuolus mh juhul, kui esineb järgmiste asjaolude kogum: käendaja on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige perekonnaliige, kes sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt; käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu; käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita; eespool nimetatud eeldused olid võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad.
24.Kohus on seisukohal, et antud asjas ei ole tegemist eelviidatud tegurite kogumiga lähtuvalt asjaolust, et kostja II vastutuse maksimumsumma ei ole käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning samuti ei ole kostja II toonud kohtu ette asjaolusid ega tõendeid, millest ilmneks, et kostja II oli kostjast I sõltuvuses. Antud juhul on kostja II kui käendaja vastutuse maksimumsumma käenduslepingu kohaselt 1680 eurot ning kostja II on ise avaldanud, et tema sissetulek on 640 eurot (neto), lisaks kuulub kostjale II korteriomand ning sõiduauto. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kostja II vastutuse maksimumsumma ei ületa kostja kolme kuu sissetulekut, ei ole tegemist äärmiselt ebaproportsionaalse
vastutuse piirmääraga. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja II vastuväited on põhjendamatud, sõlmitud käendusleping ei ole tühine ning kostja II vastutab kostjaga I ühiselt lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest.
25.Hageja on esitanud kostjate vastu ka viivisenõude. Hageja nõuab kostjalt I viiviseid põhivõlgnevuselt 1401,66 eurot lepingu punktist 5.1 tulenevas viivisemääras, mis on 0,15% päevas. Hageja palub sissenõutavaks muutnud viivised välja mõista perioodil 11.08.2020-01.10.2021 summas 876,74 eurot. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt I nõuda viivist lepingus sätestatud määras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt I nõuda perioodil 11.08.2020-01.10.2021 (417 päeva), s.o kostja I poolt viimase makse teostamisest kuni hagi esitamiseni, viivist põhivõlgnevuselt 1401,66 eurot viivisemääraga 0,15% päevas, mis on 876,74 eurot. Võttes arvesse kostja II vastutuse piirmäära, tuleb kostjatelt solidaarselt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista viivised summas 278,34 eurot (1680-1401,66). Kostjal I tuleb eraldiseisvalt hagejale viiviseid tasuda täiendavalt 598,40 eurot (876,74-278,34).
26.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 2278,40 eurot. Menetluskulud
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg-st 3 tulenevalt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda.
28.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.
(digitaalselt allkirjastatud) Kristi Rickberg
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.