X avaldus Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 4a korteriühistu kohustamiseks dokumentidega tutvumise võimaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. septembri 2021. a määrus (avalduse menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Arvo Junti Puudutatud isik Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 4a korteriühistu (registrikood 80208424), seaduslik esindaja MP
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 16. septembri 2021. a määruse resolutsioon osas, millega maakohus jättis menetluskulud X kanda ja menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud maakohtus Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 4a korteriühistu kanda.
2.Jätta Harju Maakohtu 16. septembri 2021. a määrus muus osas muutmata.
Jätta määruskaebemenetluse kulud Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 4a korteriühistu kanda.
5.Määruse tervikresolutsioon on järgmine:
5.1.Keelduda menetlusse võtmast X avaldust Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 4a korteriühistu kohustamiseks dokumentidega tutvumise võimaldamiseks.
5.2.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 4a korteriühistu kanda.
2-21-12951 Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-le 2.
MENETLUSE KÄIK
1.X (avaldaja) esitas 17. augustil 2021 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 4a korteriühistu (puudutatud isik või korteriühistu) kohustamiseks avaldajal dokumentidega tutvumise võimaldamiseks. Avaldaja palus kohustada puudutatud isiku juhatust võimaldama avaldajal tutvuda puudutatud isiku pangakonto väljavõttega ajavahemiku 16. november 2020 kuni 22. juuni 2021 kohta, sh teha väljavõttest koopiaid, väljakirjutusi või fotosid. Avaldaja palus dokumentidega tutvumine tagada seitsme kalendripäeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Avaldaja väitel on ta puudutatud isiku liige. Avaldajal on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg 1 alusel õigus saada puudutatud isiku juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Avaldaja palus 24. juuni 2021. a e-kirjaga puudutatud isiku juhatuse liikmetel saata endale hiljemalt
2.juuliks 2021 korteriühistu remondifondi ja pangakonto väljavõtted ajavahemiku 16. november 2020 kuni 22. juuni 2021 kohta. Avaldaja saatis puudutatud isikule 5. juulil 2021 ja 8. juulil 2021 meeldetuletused, et ta ei ole saanud vastust oma 24. juuni 2021. a teabenõudele. Puudutatud isik kinnitas avaldajale 9. juulil 2021, et on avaldaja 24. juuni 2021. a infopäringu kätte saanud ja sellele vastatakse seaduses ettenähtud viisil. Puudutatud isik edastas avaldajale
15.juulil 2021 remondifondi väljavõtte ajavahemiku 16. november 2020 kuni 22. juuni 2021 kohta. Pangakonto väljavõtte saatmiseks seadis puudutatud isik avaldajale tingimuse, et avaldaja peab edastama puudutatud isikule Andmekaitse Inspektsiooni nõusoleku, kuna väljavõte võib sisaldada isikuandmeid. Avaldaja teatas 20. juulil 2021 puudutatud isikule, et Andmekaitse Inspektsiooni juhendi kohaselt ei pea avaldaja puudutatud isikult teabe saamiseks sama ametiasutuse nõusolekut esitama. Avaldaja palus korteriühistu pangakonto väljavõtte saata avaldajale hiljemalt 27. juulil 2021. Kohtule avalduse esitamise ajaks, ei ole puudutatud isik avaldaja teabenõudele vastanud ega saatnud avaldajale korteriühistu pangakonto väljavõtet. Kuna puudutatud isiku juhatus ei ole avaldaja 20. juuli 2021. a taotlusele tähtaegselt vastanud, siis on avaldajal KrtS § 45 lg 3 alusel õigus esitada avaldus kohtule juhatuse kohustamiseks dokumentidega tutvumise võimaldamiseks.
2.Avaldaja esitas 27. augustil 2021 kohtule taotluse avalduse tagasivõtmiseks. Taotluse kohaselt teatas puudutatud isik avaldajale 20. augustil 2021 ehk pärast avalduse kohtule esitamist, et avaldajal on võimalik tutvuda korteriühistu pangakonto väljavõttega Arkaadia Halduses (kortermaja haldav ettevõte) ning avaldajal tuleb dokumentidega tutvumiseks leppida kokku aeg majahalduriga. Avaldaja tutvus dokumentidega 26. augustil 2021. Seega täitis puudutatud isik avaldaja nõude kohtuväliselt. Avaldaja palub menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 teisest lausest tulenevalt puudutatud isiku kanda. Avaldaja võimaldas puudutatud isikul täita teabe andmise kohustus kohtuväliselt. Kohtu poole pöördumine oli tingitud puudutatud 2 (6)
2-21-12951 isiku tegevusetusest. Seega on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Ka TsMS § 168 lg 5 kohaselt tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
3.Puudutatud isik leidis, et avaldaja avalduse tagasivõtmine on põhjendatud. Puudutatud isik palus jätta menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Maakohus keeldus 16. septembri 2021. a määrusega avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
4.1.Kohus selgitas, et TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kuna avaldaja esitas taotluse avalduse tagasivõtmiseks, keeldus maakohus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest avaldusega ei ole võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada. Kohus ei saanud jätta avaldust läbi vaatamata, sest kohus ei olnud avaldust menetlusse võtnud.
4.2.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kohtutoimikust nähtub, et puudutatud isikul ei ole tekkinud menetluskulusid, mille rahalist suurust kohus saaks kindlaks määrata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub jätta avaldus läbi vaatamata, menetluskulud puudutatud isiku kanda ja määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks.
5.1.Avaldaja väitel kohaldas maakohus ebaõigesti menetlusõiguse norme (TsMS § 371 lg 2 pd 1 ja 2 ning § 168). Kuna avaldaja võttis avalduse tagasi, tulnuks avaldus jätta TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud TsMS § 168 lg 5 järgi puudutatud isiku kanda.
5.2.Puudutatud isik võimaldas avaldajal dokumentidega tutvuda pärast avalduse kohtule esitamist. Selliseks olukorraks on seadusandja ette näinud võimaluse avalduse tagasivõtmiseks ja menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmiseks. Alusetu ja ebaõiglane (TsMS § 172 lg 1 teine lause) oleks kulude avaldaja kanda jätmine tulenevalt asjaolust, et puudutatud isik täitis avaldusega nõutud kohustuse enne, kui kohus oli avalduse menetlusse võtnud.
5.3.Avalduse esitamise eesmärk oli tutvuda korteriühistu konto väljavõttega. Pärast avalduse esitamist saavutas avaldaja puudutatud isiku tegevuse tulemusena selle eesmärgi. Seega on puudutatud isik TsMS § 168 lg 5 mõttes avaldaja nõude rahuldanud. Puudub vajadus avalduse menetlemiseks ning esineb alus menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmiseks.
6.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ning palub jätta kaebuse rahuldamata.
7.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi osaliselt tühistada resolutsiooni p 2 osas, millega maakohus jättis menetluskulud maakohtus avaldaja kanda ja jättis menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata. Ringkonnakohus saab selles osas teha uue 3 (6)
2-21-12951 määruse, millega jätab menetluskulud maakohtus puudutatud isiku kanda. Menetluskulude rahaline suurus tuleb määrata kindlaks asja lahendanud maakohtul. Muus osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb jätta muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta puudutatud isiku kanda.
9.Praeguses asjas võttis avaldaja kohtule esitatud avalduse tagasi enne selle menetlusse võtmise otsustamist. Avaldaja leiab, et maakohtul ei olnud selles olukorras alust jätta avaldus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, vaid maakohus oleks pidanud jätma avalduse TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus avaldajaga selles osas ei nõustu, vaid leiab, et maakohus võis praegusel juhul avalduse menetlusse võtmisest keelduda.
9.1.Ringkonnakohus selgitab, et kohus saab jätta avalduse läbi vaatamata üksnes juhul, kui avaldus on menetlusse võetud. Praeguses asjas ei ole kohus avaldaja avaldust menetlusse võtnud, mistõttu maakohus ei saanud jätta seda läbi vaatamata. Samal põhjusel ei saaks ka ringkonnakohus jätta avaldust läbi vaatamata. Ringkonnakohtul oleks määruskaebuse lahendamisel siiski võimalik juhul, kui ta leiab, et maakohus on avalduse menetlusse võtmisest põhjendamatult keeldunud, saata asi maakohtule tagasi avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
9.2.TsMS § 423 lg 1 p 2 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata mh siis, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 lg 1 esimese lause kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 477 lg 6 esimese lause kohaselt, kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Praeguses asjas on tegemist üksnes avalduse alusel algatatava hagita menetlusega (KrtS § 45 lg 3). Seega oli avaldajal õigus võtta avaldus tagasi.
9.3.TsMS § 424 lg 1 ei täpsusta seda, millisest ajast alates on hagejal (hagita menetluses avaldajal) õigus hagi (või avaldus) tagasi võtta. Kolleegium leiab, et see õigus on tal ka enne seda, kui kohus on otsustanud hagi (või avalduse) menetlusse võtmise (seda kinnitab ka õiguskirjandus, vt V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017. § 424, p 3.5.c).
9.4.Hagi (või avalduse) menetlusse võtmisest keeldumise alused sätestab TsMS § 371. Erinevalt TsMS § 423 lg 1 p-st 2 ei sätesta § 371 lg 1 hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena selgelt seda, et hageja on avaldanud enne hagi menetlusse võtmist soovi hagi tagasi võtta. See aga ei tähenda kolleegiumi hinnangul seda, et kui hageja võtab hagi tagasi enne selle menetlusse võtmise otsustamist, tuleks kohtul alati esmalt hagi menetlusse võtta ning seejärel see TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata jätta. Tsiviilkohtumenetluse üldise põhimõtte kohaselt määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise (TsMS § 4 lg 2). Seega ei ole kohtul alust vastu hageja soovi hagi menetleda ning kui hageja on enne hagi menetlusse võtmise otsustamist avaldanud soovi sellest loobuda, tuleks kohtul seda soovi austada. See kehtib ka vähemalt selliste hagita menetluste kohta, mis algatatakse üksnes menetlusosalise avalduse alusel ja mida iseloomustab vaidlus menetlusosaliste vahel. Lisaks ei oleks TsMS §-st 2 tuleneva menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas see, kui kohus peaks võtma hagi või avalduse menetlusse, ehkki on selge, et selle esitanud isik selle menetlemist ei soovi ja see tuleks niikuinii jätta läbi vaatamata.
9.5.Kolleegium nõustub maakohtuga, et aluse avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks annab praegusel juhul TsMS § 371 lg 2 p 2 koosmõjus § 477 lg-ga 1. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata mh juhul, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Praegusel juhul ei ole avaldusega taotletavat eesmärki võimalik saavutada seetõttu, et avaldus on tagasi võetud ja tuleks seega jätta läbi vaatamata. 4 (6)
2-21-12951
10.Kolleegium nõustub siiski avaldajaga selles, et maakohus jättis ebaõigesti menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda. Menetluskulud oleks tulnud jätta TsMS § 168 lg 5 ja § 477 lg 1 järgi puudutatud isiku kanda.
10.1.Ringkonnakohus selgitab, et üldjuhul reguleerib hagita asjas menetluskulude jaotust TsMS § 172. Riigikohus on aga leidnud, et TsMS § 8 lg 2 ja § 477 lg 1 võimaldavad kohaldada asjakohases ulatuses ka hagita menetlust lõpetavate lahendite puhul TsMS §-i 168 (nt Riigikohtu 14. oktoobri 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-08, p 11 ja 20. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-10, p 11).
10.2.TsMS § 168 lg-d 4 ja 5 reguleerivad menetluskulude jaotust olukorras, kus hageja loobub hagist või võtab selle tagasi. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Riigikohtu praktikast tuleneb, et kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab hagiga taotletud eesmärgi, saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt Riigikohtu
9.märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15 p 13 ja selles viidatud 15. mai 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-13, p 13). Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu kehtib ka hagita menetluses, kui tegemist on asjaga, mida iseloomustab menetlusosaliste vaheline vaidlus.
10.3.Praeguses asjas esitas avaldaja 17. augustil 2021 maakohtule avalduse puudutatud isiku kohustamiseks dokumentidega tutvumise võimaldamiseks. Avaldusega taotletud eesmärk oli, et avaldaja saaks tutvuda korteriühistu pangakonto väljavõttega ajavahemiku 16. november 2020 kuni 22. juuni 2021 kohta. Kuna puudutatud isik teatas 20. augusti 2021 e-kirjaga avaldajale, et avaldajal on võimalik tutvuda korteriühistu pangakonto väljavõttega Arkaadia Halduses, milleks tuleb avaldajal aeg kokku leppida majahalduriga, ning avaldaja sai 26. augustil 2021 vastavalt puudutatud isiku juhistele dokumentidega tutvuda, saavutas avaldaja avaldusega taotletud eesmärgi pärast kohtule avalduse esitamist puudutatud isiku tegevuse tõttu.
10.4.Olukorras, kus avaldaja oli puudutatud isikult korteriühistu pangakonto väljavõttega tutvumist korduvalt nõudnud ning puudutatud isik ei olnud võimaldanud avaldajal dokumendiga tutvuda, ei olnud avaldaja kohtusse pöördumine ka põhjendamatu. Avaldaja esitatud e-kirjavahetusest nähtub, et ta oli puudutatud isikult korduvalt pangakonto väljavõtet nõudnud (nt 24. juuni 2021. a, 5. juuli 2021. a ja 8. juuli 2021. a e-kirjad) ning viimane kord tegi seda 20. juulil 2021 e-kirjas. Avaldaja esitas kohtule avalduse KrtS § 45 lg-s 3 sätestatud 4-nädalase kohtusse pöördumise tähtaja viimasel päeval, s.o 17. augustil 2021. Enne kohtule avalduse esitamist ei olnud puudutatud isik võimaldanud avaldajal kontoväljavõttega tutvuda (ei selle avaldajale saatmise ega ka kindlas kohas dokumendiga tutvumise võimaldamise teel). Vastupidist ei väida ka puudutatud isik. Seega ei saa avalduse esitamist pidada põhjendamatuks.
10.5.Samuti ei ole asja materjalide põhjal alust arvata, et avaldus oleks olnud ilmselgelt põhjendamatu. Puudutatud isik ei ole esile toonud ka asjaolusid, mis lubaksid arvata, et TsMS § 168 lg 5 kohaldamine oleks tema suhtes ebaõiglane TsMS § 162 lg 4 järgi. Puudutatud isik ei vaidle vastu avaldaja väitele, et puudutatud isik andis avaldajale juhised soovitud pangakonto väljavõttega tutvumiseks 20. augusti 2021. a e-kirjaga, s.o 3 päeva pärast kohtule avalduse esitamist. Puudutatud isiku vastuväite kohaselt ei olnud avaldajal alust kohtusse pöörduda, sest puudutatud isik ei olnud avaldaja KrtS §-st 45 tulenevaid õigusi rikkunud. Puudutatud isik on seisukohal, et ta vastas avaldaja 24. juuni 2021. a nõudele juba 15. juulil 2021 ning hilisem 20. augusti 2021. a vastus oli üksnes täiendav vastus. Ringkonnakohtu 5 (6)
2-21-12951 hinnangul ei ole see vastuväide põhjendatud, kuna puudutatud isiku juhatuse 15. juuli 2021. a e-kirjaga ei saanud avaldaja soovitud dokumente ega suuniseid nendega tutvumiseks, vaid puudutatud isik seadis avaldajale põhjendamatu eeltingimuse Andmekaitse Inspektsiooni nõusoleku esitamise näol. Lisaks käsitas avaldaja avalduses oma dokumentidega tutvumise nõudena, mille puudutatud isik jättis täitmata, oma viimast, s.o 20. juulil 2021 esitatud taotlust, millele puudutatud isik ei olnud enne 20. augusti 2021. a e-kirja midagi vastanud. Korteriühistu peab arvestama, et kui ta korteriomaniku nõudele teabe saamiseks või dokumentidega tutvumiseks ei vasta, on korteriomanikul õigus KrtS § 45 lg 3 alusel nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates pöörduda kohtusse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.
11.Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ja jätab uue määrusega menetluskulud maakohtus TsMS § 168 lg 5 järgi puudutatud isiku kanda.
12.Kuna ringkonnakohus jätab menetluskulud maakohtus puudutatud isiku kanda, siis avaldaja määruskaebus sisuliselt rahuldatakse. Seega tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 172 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi samuti puudutatud isiku kanda. Määruskaebemenetluse kulude osaliselt avaldaja kanda jätmist ei õigusta praegusel juhul see, et määruskaebust ei rahuldata osas, milles avaldaja vaidlustas avalduse menetlusse võtmisest keeldumise ja palus jätta avaldus läbi vaatamata. Maakohtu määruse selles osas vaidlustamise põhjuseks oli asjaolu, et avalduse läbivaatamata jätmise korral jaotatakse menetluskulud TsMS § 168 lg-te 2–5 alusel, mille (täpsemalt § 168 lg 5) kohaldamist avaldaja praeguses asjas soovis. Sisuliselt oli avaldaja määruskaebuse eesmärk üksnes saavutada olukord, kus menetluskulud maakohtus jäetaks puudutatud isiku kanda. Avaldajal ei olnud huvi selle vastu, et kohus tema avaldust sisuliselt menetleks. See, kas avaldus jäetakse menetlemata põhjusel, et kohus keeldub selle menetlusse võtmisest või jätab selle läbi vaatamata, ei ole avaldaja huvide ja õiguste seisukohast ka oluline, kuna mõlemal juhul loetakse, et avaldust ei ole kohtu menetluses olnud (TsMS § 372 lg 6, § 426 lg 1).
13.Ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra, kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas (vt Riigikohtu 12. mai 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-15916, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika). Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks asja lahendanud maakohus pärast määruse jõustumist.
14.Määruse peale võimaldab määruskaebuse esitada TsMS § 372 lg 5 koosmõjus § 477 lg-ga
1.Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik
(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.