X hagi AS-i Ekspress Meedia vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks, kahju hüvitamiseks ja tulu väljaandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.05.2021 otsus
Kaebuse esitajad ja liik
X ja AS Ekspress Meedia apellatsioonkaebused
Kaebuste hinnad
X apellatsioonkaebus 11 500 eurot AS Ekspress Meedia apellatsioonkaebus 5823,98 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: X (endine X, isikukood XXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Anneli Aab ja Aivar Pilv Kostja: AS Ekspress Meedia (registrikood 10586863), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari Männiko
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 14.12.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 28.05.2021 otsus tühistada osaliselt isikuõiguste rikkumisega saadud tulu väljamõistmise ja menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus.
2.Mõista AS-ilt Ekspress Meedia X kasuks välja isikuõiguste rikkumisega saadud tulu 162 eurot. Jätta hagi 161,98 euro väljamõistmiseks rahuldamata.
3.2.Jätta rahuldamata X nõue kohustada AS-i Ekspress Meedia omal kulul avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt teises ilmunud ajalehe Eesti Ekspress paberväljaandes, samal leheküljel samal kujul (sama värv, kirjatüüp, asukoht väljaandes, kirjasuurus ja visuaalne paiknemine) nagu 25.04.2018 avaldatud Y artikli „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent X-
2-19-2323 st jõuka inimese“ puhul, ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus järgmise tekstiga: „EESTI EKSPRESSi 25.04.2018 artiklis „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent X-st jõuka inimese“ on X kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Eesti Ekspress, et: (i) X ei ole saanud mistahes abi Kodutunde saatest; (ii) X Rae vallas asuva elamu juures paiknev koerakuut ei ole kahekorruseline; (iii) X ei ole jätnud kellelegi töötasu maksmata.
3.3.Jätta rahuldamata X nõue kohustada kostjat omal kulul avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt kahe (2) tööpäeva jooksul ajalehe Eesti Ekspress online-versiooni veebilehel www.ekspress.ee esiuudisena (kestvusega vähemalt 8 tundi) ajavahemikul 09:00-17:00 samal kujul (sama värv, kirjatüüp, asukoht veebilehel, kirjasuurus ja visuaalne paiknemine) nagu 25.04.2018 avaldatud Y artikli „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent X-st jõuka inimese“ puhul, ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus järgmise tekstiga: „EESTI EKSPRESSi 25.04.2018 artiklis „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent X-st jõuka inimese“ on X kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Eesti Ekspress, et: (i) X ei ole saanud mistahes abi Kodutunde saatest; (ii) X Rae vallas asuva elamu juures paiknev koerakuut ei ole kahekorruseline; (iii) X ei ole jätnud kellelegi töötasu maksmata.
3.4.Rahuldada X andmete ümberlükkamise nõue alternatiivnõude osas osaliselt.
3.5.Kohustada AS-i Ekspress Meedia omal kulul avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt teises ilmunud ajalehe Eesti Ekspress paberväljaandes, samal leheküljel samal kujul (sama värv, kirjatüüp, asukoht väljaandes, kirjasuurus ja visuaalne paiknemine) nagu 25.04.2018 avaldatud Y artikli „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent X-st jõuka inimese“ puhul, ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus järgmise tekstiga: „EESTI EKSPRESSi 25.04.2018 artiklis „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent X-st jõuka inimese“ on X kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Eesti Ekspress, et: (i) väär on väide, et hiiglasliku eramu juurde Rae vallas kuulub kahekorruseline koerakuut; (ii) väär on väide, et kahele endisele kaastöötajale on jäetud töötasu maksmata. 3.6 Kohustada kostjat omal kulul avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt kahe (2) tööpäeva jooksul ajalehe Eesti Ekspress online-versiooni veebilehel www.ekspress.ee esiuudisena (kestvusega vähemalt 8 tundi) ajavahemikul 09:00-17:00 samal kujul (sama värv, kirjatüüp, asukoht veebilehel, kirjasuurus ja visuaalne paiknemine) nagu 25.04.2018 avaldatud Y artikli „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent X-st jõuka inimese“ puhul, ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus järgmise tekstiga: „EESTI EKSPRESSi 25.04.2018 artiklis „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent X-st jõuka inimese“ on X kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Eesti Ekspress, et: (i) väär on väide, et hiiglasliku eramu juurde Rae vallas kuulub kahekorruseline koerakuut; (ii) väär on väide, et kahele endisele kaastöötajale on jäetud töötasu maksmata.
3.6.Kohustada AS-i Ekspress Meedia käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-des 5 ja 6 nimetatud teated avaldama valgel taustal, ilma illustratsioonideta ja Eesti
2-19-2323 Ekspressi veebiväljaande või kolmanda isiku kommentaarideta vms lisamaterjalita.
3.7.Jätta rahuldamata X hagi mittevaralise kahju 10 000 euro nõudes.
3.8.Rahuldada X mittevaraline kahjunõue alternatiivnõudes ja välja mõista AS-ilt Ekspress Meedia X kasuks välja mittevaraline kahjuhüvitis 2000 eurot.
3.9.Mõista AS-ilt Ekspress Meedia X kasuks välja isikuõiguste rikkumisega saadud tulu 162 eurot.
4.AS Ekspress Meedia apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.X apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
6.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 79% ulatuses hageja X ja 21% ulatuses kostja AS Ekspress Meedia kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 13.02.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse AS-i Ekspress Meedia (kostja) vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks, kahju hüvitamiseks ja tulu väljaandmiseks. Hageja palub hagiavalduses ja 07.04.2021 kohtuistungil esitatud alternatiivsetes sõnastustes: 1.1.kohustada kostjat omal kulul avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt teises ilmunud ajalehe Eesti Ekspress paberväljaandes, samal leheküljel samal kujul (sama värv, kirjatüüp, asukoht väljaandes, kirjasuurus ja visuaalne paiknemine) nagu 25.04.2018 avaldatud Y artikli „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent Xst jõuka inimese“ puhul, ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus järgmise tekstiga: „EESTI EKSPRESSi 25.04.2018 artiklis „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent X-st jõuka inimese“ on X kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Eesti Ekspress, et: (i) X ei ole saanud mistahes abi Kodutunde saatest; (ii) X Rae vallas asuva elamu juures paiknev koerakuut ei ole kahekorruseline; (iii) X ei ole jätnud kellelegi töötasu maksmata; 1.2.kohustada kostjat omal kulul avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt kahe tööpäeva jooksul ajalehe Eesti Ekspress online-versiooni veebilehel www.ekspress.ee esiuudisena (kestvusega vähemalt 8 tundi) ajavahemikul 09:003
2-19-2323 17:00 samal kujul (sama värv, kirjatüüp, asukoht veebilehel, kirjasuurus ja visuaalne paiknemine) nagu 25.04.2018 avaldatud Y artikli „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent X-st jõuka inimese“ puhul, ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus järgmise tekstiga: „EESTI EKSPRESSi 25.04.2018 artiklis „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent X-st jõuka inimese“ on X kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Eesti Ekspress, et: (i) X ei ole saanud mistahes abi Kodutunde saatest; (ii) X Rae vallas asuva elamu juures paiknev koerakuut ei ole kahekorruseline; (iii) X ei ole jätnud kellelegi töötasu maksmata; 1.3.alternatiivselt eeltoodule avaldada punktides 1.1 ja 1.2 toodud tingimustel ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus vastavalt 07.04.2021 kohtuistungil esitatule järgneva tekstiga: „EESTI EKSPRESSi 25.04.2018 artiklis „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent X-st jõuka inimese“ on X kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Eesti Ekspress, et: (i) väär on väide, et X on Kodutunde suurim abisaaja. (ii) väär on väide, et hiiglasliku eramu juurde Rae vallas kuulub kahekorruseline koerakuut; (iii) väär on väide, et kahele endisele kaastöötajale on jäetud töötasu maksmata; 1.4.kohustada kostjat punktides 1.1 ja 1.2 nimetatud teated avaldama valgel taustal, ilma illustratsioonideta ja Eesti Ekspressi veebiväljaande või kolmanda isiku kommentaarideta vms lisamaterjalita; 1.5.mõista kostjalt hageja kasuks välja 10 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks või alternatiivselt mittevaralise kahju hüvitis kohtu enda äranägemisel; 1.6.mõista kostjalt hageja kasuks välja isikuõiguste rikkumisega saadud tulu 323,98 eurot.
2.Hagiavaldused kohaselt avaldas kostja 25.04.2018 tema poolt välja antavas nädalalehes Eesti Ekspress nii paberväljaandes kui ka online-versioonis artikli pealkirjaga „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent X-st jõuka inimese“. Artikkel sisaldas hageja kohta järgnevaid ebaõigeid väiteid: (i) X on „Kodutunde“ suurim abisaaja; (ii) X eramu juurde Rae vallas kuulub kahekorruseline koerakuut; (iii) X on jätnud kahele endisele töökaaslasele töötasu maksmata; (iv) X on „mürk, mis tapab kõik enda ümber“; (v) X on „kõige halvem inimene, keda ma tean“.
3.Hageja hinnangul on artiklis avaldatud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid. Juhul kui 4 ja 5 väite näol ei ole tegemist faktiväidetega, on tegemist ebakohaste väärtushinnangutega. Ülaltoodud väited on eksitavad, teotavad hageja au, kahjustavad tema mainet ning põhjustavad seeläbi hagejale põhjendamatuid kannatusi. Väär on artiklis esitatud väide, et hageja saab saatest abi, kasu või on sootuks suurim abisaaja. Hageja ei saa saatest „Kodutunne“ mistahes abi, vaid kõik annetustena kogutud tulu läheb heategevuslikus korras väljavalitud perede eluasemete parendamiseks ja remontimiseks. Teiseks on väär väide, nagu asuks hageja eramu juures kahekorruseline koerakuut. Kinnistul asuv koerakuut on kõige tavalisem ühekorruseline koerakuut. Kolmandaks, väär on artiklist järelduv väide, nagu oleks hageja jätnud oma endistele kaastöötajatel töötasu maksmata. Neljandaks, väär on väide, nagu oleks hageja kui mürk, mis tapab kõik enda ümber oleva ning on kõige halvem inimene. Tegemist on ebasündsas väljendusviisis esitatud tsitaatidega, mille kaudu omistatakse hagejale selgelt negatiivsed iseloomuomadused ning tema suhtes esitatakse tõsiseid süüdistusi.
2-19-2323
4.Artiklis esitatud vaidlustatud väiteid ei ole piisava põhjalikkusega kontrollitud. Lisaks on üldteada, et paljud lugejad loevad vaid artiklite pealkirju ja juhtlauseid ning kujundavad oma arvamuse üksnes selle pinnalt. Käesoleval juhul oli artikkel tervikuna kättesaadav üksnes paberlehel ja EE tasulises veebiväljaandes. Seetõttu ei ole ka välistatud, et paljud lugejad piirdusidki üksnes artikli n-ö juhtlausete lugemisega ning kujundasid oma negatiivse arvamuse üksnes selle pinnalt. Kogu artikli foon on hageja suhtes vastuoluline, negatiivne ja labane ning seeläbi mõjutatakse artikli lugejat hageja suhtes negatiivselt või vähemasti kirjeldatakse tugeva negatiivse alatooniga.
5.Kostja on kohustatud hüvitama hagejale au teotamise ja hea nime kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju. Hagejale on loodud negatiivne kuvand seoses hageja tegevusega heategevusliku saate „Kodutunne“ produtseerimisel. Artikkel avaldati Eesti enim loetud nädalalehes ning mh oli artikkel selle avaldamise nädalal üheks loetuimaks artikliks. Hagi esitamise seisuga on artikkel jätkuvalt kättesaadav EE veebilehel. Seega oli hageja isiklike õiguste riive selgelt intensiivne. Kostja ise pöördus artikli sooviga hageja poole ning see oli tingitud asjaolust, et 02.04.2018 hukkus saate „Kodutunne“ saatejuht ja hageja väga lähedane sõber W. Artikli tegelik foon oli siiski ebameeldiv, labane ning negatiivne. Ajakirjanik kasutas ära ka hageja emotsionaalselt haavatavat seisundit tollel konkreetsel ajaperioodil. Kostja tegevus artikli avaldamisel ja artiklis hageja kohta ebaõigete väidete ja hinnangute avaldamisel oli kantud üksnes omakasupüüdlikest motiividest, mille eesmärgiks on saada hageja arvel EE-le turunduslikku tähelepanu. Kahjuhüvitis peab olema ka preventiivne, st mõjutama kostjat tulevikus sarnasest tegevusest hoiduma.
6.Kostja on kohustatud andma hagejale välja tema isiklike õiguste rikkumisega seoses saadud tulu. Artikkel oli tasuline ning ajavahemikul 23.04.-29.04.2018 ka EE veebiväljaande loetuim artikkel. 22.10.2020 esitas kostja tõendi, mille kohaselt on vastava artikli online-versiooni muugitulu kokku 323,98 eurot ning hageja palub lähtuda nõude lahendamisel eeltoodud summast. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu.
8.Kostja leiab, et väide 1 on hinnang mitte faktiväide ja väljendab asjaolu, et hageja on telesaate „Kodutunne“ suurim kasusaaja. Selline järeldus on põhjendatud asjaoluga, et saadet tootev ja hagejale kuuluv ettevõte omandas kallihinnalise kinnisasja, millel elab hageja. Pressinõukogu leidis, et väite 1 avaldamine sellisel kujul ei olnud vale. Samuti ei leia kostja, et tegemist oleks au teotava hinnanguga.
9.Väide 2 ei saa rikkuda hageja õiguseid. Vaidlusalune kinnisasi kuulub OÜ-le F ning vastavalt kuulub ka koerakuut OÜ-le F, mitte hagejale. Kuudi suuruse põhjal on selle nimetamine kahekordseks põhjendatud. Lisaks ei ole tegemist au teotava väitega. Hagejale anti enne artikli avaldamist võimalus esitada soovi korral parandusi, kuid hageja ei soovinud nimetatud väidet täpsustada.
10.Väite 3 osas leidis kostja, et ei ole sellist väidet avaldanud. Samas on tõsi, et hageja on jätnud mitmetele isikutele töötasu maksmata. Seda on kinnitanud hageja ise meedias ja ka artikli autoriga suhelnud Z ning telesaatega „Kodutunne“ koostööd teinud sisekujundaja. Seega on tegemist tõese väitega.
11.Väiteid 4 ja 5 hindas kostja väärtushinnanguteks. Tegemist on hageja endiste kaastöötajate poolt avaldatud hinnangutega. Kostja väitel on hinnangud põhjendatud meediast läbi käinud erinevate vaidlustega, mis annavad aluse pidada kostjat konfliktseks inimeseks. Hageja ise saatis kostjale e-kirja, milles väitis „Inimene, kes mürgitas Kodutunnet, et see häviks – on üsna selge, et sellisele inimesele ma mürgiks muutuda saangi“. Eeltoodu põhjal saab avaldatud hinnanguid pidada põhjendatuks.
2-19-2323 Samuti leidis kostja, et tegemist ei ole au teotavate hinnangutega, sest hinnangud vastavad avalikkuse hinnangule hageja suhtes.
12.Kahju hüvitamise nõue ei saa olla põhjendatud enam kui 200 euro ulatuses. Tulu väljanõudmist ei saa hageja nõuda, sest kostja ei olnud pahausklik - kostja suhtles erinevate allikatega andmete tõesuse kontrollimiseks ja võimaldas hagejal enne artikli avaldamist selle osas arvamust avaldada. Hageja ei ole tõendanud, et tulu saadi just vaidlusaluse viie väite alusel. Kostja kogu sisu on tasuline ja artikli populaarsus tulenes asjaolust, et „Kodutunne“ saade oli saatejuhi hukkumise tõttu artikli avaldamise hetkel suure tähelepanu all. Maakohtu otsus ja põhjendused
13.Harju Maakohtu 28.05.2021 otsusega rahuldati hagiavaldus osaliselt. Maakohus
13.1.rahuldas hageja p-s 1.3 toodud alternatiivnõude osaliselt ja p-s 1.4 toodud nõude ning kohustas kostjat avaldama ebaõigete väidete ümberlükkamise avalduse tekstiga: „EESTI EKSPRESSi 25.04.2018 artiklis „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent X-st jõuka inimese“ on X kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Eesti Ekspress, et: väär on väide, et hiiglasliku eramu juurde Rae vallas kuulub kahekorruseline koerakuut; väär on väide, et kahele endisele kaastöötajale on jäetud töötasu maksmata.
13.2.jättis hageja p-des 1.1 ja 1.2 toodud nõuded rahuldamata;
13.3.jättis rahuldamata hagi mittevaralise kahju 10 000 euro nõudes ning rahuldas mittevaralise kahju osas alternatiivnõude ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 2000 eurot;
13.4.mõistis kostjalt hageja kasuks välja isikuõiguste rikkumisega saadud tulu 323,98 eurot;
13.5.jättis menetluskulud 10% ulatuses hageja kanda ja 90% ulatuses kostja kanda.
14.Väide 1 (hageja on „Kodutunde“ suurim abisaaja) on väärtushinnang, kuna väitest ei avaldu kontrollitav asjaolu ning ümberlükkamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Abi võib olla nii rahaline kui mitterahaline ning abi suurus, kui tegemist ei ole selgelt väljendatuna rahalise abiga, missugust väidet ei ole artiklis selgesõnaliselt esitatud, ei ole objektiivselt mõõdetav ja tõendatav. Kuna saade „Kodutunne“ korrastab eluasemeid, siis ei saa võrrelda, et kas rohkem abi said saates osalenud pered või hageja.
15.Väide 2 (hageja eramu juurde Rae vallas kuulub kahekorruseline koerakuut) on ebaõige faktiväide. Hageja on tõendanud, et tegemist on kõige tavalisema ühekorruselise koerakuudiga (I kd, tl 13). Samuti on väide ebaõige, kuna eramu ei kuulu hagejale vaid ettevõttele F OÜ (I kd, tl 104-105).
16.Väide 3 (hageja on jätnud kahele endisele töökaaslasele töötasu maksmata) on ebaõige faktiväide. Kohus leiab, et järgmisest lõigust saab mõistlik inimene aru, et hageja on jätnud kahele endisele töötajale töötasu maksmata: „Süda on tal kindlasti õige koha peal“, usub R veel, olles ka ainus kelle oma nime all rääkima saan. Kaks „Kodutunde“ endist töötajat keelduvad kategooriliselt. Jah, nad tunduvad X koguni kartvat, kuigi meel on samas täis kibedust. On see meelhärm saamata jäänud töötasu pärast, mis paneb neid kasutama väljendeid „ta on mürk, mis tapab kõik enda ümber“ ja „kõige halvem inimene, keda ma tean“? Hageja on OÜ F ainuke juhatuse liige ning seega on hageja ainuke isik, kes saab ettevõtte nimel töötasu maksta. Kostja poolt esitatu ja avaldatu ei tõenda, et hageja oleks jätnud D-le, Ä-le ja Z-le töötasu maksmata. Lisaks ei ole Z isikuks, kelle selgitustele oleks ajakirjanik tuginenud artikli kirjutamisel. Hageja esitas kohtuistungil selgitused Z-l väidetavalt saamata jäänud töötasu suuruse osas ning
2-19-2323 märkis, et kuna isik ei ole kunagi nõuet esitanud, siis järelikult on ta rahad kätte saanud (II kd, tl 23).
17.Kuna andmete ümberlükkamist saab nõuda samal viisil, siis jätab kohus rahuldamata hageja p-des 1.1 ja 1.2 toodud nõuded ebaõigete väidete ümberlükkamise avalduse avaldamiseks järgmise tekstiga: „EESTI EKSPRESSi 25.04.2018 artiklis „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent X-st jõuka inimese“ on X kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Eesti Ekspress, et X Rae vallas asuva elamu juures paiknev koerakuut ei ole kahekorruseline ja X ei ole jätnud kellelegi töötasu maksmata. Tegemist on teisel kujul olevate väidetega ja selles osas hagi rahuldamisele ei kuulu. Hagi tuleb rahuldada alternatiivnõudes (s.o hageja nõue p-s 1.3) esitatud sõnastuses (s.o samal viisil sõnastanuna nagu avaldamisel) ning osaliselt kahe väite (väite 2 ja 3) osas (võlaõigusseadus (VÕS) § 1047 lg 4).
18.Mittevaralise kahju hüvitamise nõue on põhjendatud summas 2000 eurot (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 134 lg 2).
19.Kohus tuvastas andmete ümberlükkamise nõude osas kahju tekitamise, teo ehk ebaõigete andmete avaldamise, väite 2 ja 3 puhul. Väited 1, 4 ja 5 on väärtushinnangud.
20.Väite 1 puhul on tegemist hageja au teotava väärtushinnanguga, väide on hagejat halvustav, sest jätab mulje, justkui oleks hageja saanud jõukaks saate „Kodutunne“ annetuste arvelt. „Kodutunne“ on heategevuslik telesaade, mis on loodud eesmärgiga aidata vähekindlustatud lastega peredel oma eluasemeid korrastada. Hageja ei ole selle saate sihtgrupp ega ka isikuks, keda saate kaudu on aidatud. Asjaolu, et hageja on saate „Kodutunne“ produktsiooniettevõtte ainuomanik, ei tee temast samuti saate abisaajat.
21.Kostja väidete 2 ja 3 tegelikkusele vastamist tõendanud ei ole. Väide 2 on neutraalne, seega tegemist ei ole kohtu hinnangul hageja au teotava väitega. Väite 3 puhul on tegemist au teotava, hagejat halvustava ja negatiivses võtmes näitava väitega.
22.Väidete 4 ja 5 (hageja on mürk, mis tapab kõik enda ümber ja on kõige halvem inimene, keda ma tean) avaldamisega loodi hagejast äärmiselt negatiivne kuvand ja teotati hageja au. Isegi kui kolmandad isikud on selliseid väärtushinnanguid avaldanud, ei välista see kostja vastutust. Hageja ei ole andnud ebakohaste ja au teotatavate väärtushinnangute andmiseks põhjust. Hinnangute andmist ei saa põhjendada sellega, et hagejal on olnud varasemalt konflikte ja et hagejal on osade oma endiste töötajatega halvad suhted.
23.Kostja ei ole tõendanud, et väärtushinnangute 1, 4 ja 5 avaldamine oli õiguspärane. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kostja menetluses esitanud. Avaliku elu tegelasel on küll kõrgem talumiskohustus, kuid ka avaliku elu tegelane ei pea taluma tema kohta avaldatud ebaõigeid väiteid või põhjendamatult solvavaid hinnanguid. Kuna kostja näol on tegemist meediaväljaandega, siis peaks hageja kasuks välja mõistetav hüvitise suurus vastama hüvitisele, mis omaks preventatiivset eesmärki vastavalt kostja majanduslikule olukorrale ja hoiaks ära selliselt kostja poolt edaspidiselt selliste ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamist, mis riivavad isiku au ja väärikust. Kahju hüvitise suuruse määramisel tuleb ka arvestada sellega mil viisil kostja hagejaga intervjuu tegi. Intervjuu ja artikkel ilmusid vahetult pärast seda, kui oli surnud „Kodutunde“ endine saatejuht W. W oli hagejale lähedane isik ning kostja pöördus hageja poole sooviga teha lugu just hagejast ja Wst. Tegelik artikkel sellele aga ei keskendunud. Kostja rikkumine on ulatuslik, sest kostja on hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja väärtushinnanguid avaldanud, milline oli paberlehes kui ka veebiväljaandes avalikult kättesaadav. Artikkel oli selle avaldamise nädalal üheks loetuimaks EE artikliks ning see oli nii hagi esitamise seisuga jätkuvalt kättesaadav EE veebilehel. EE puhul on tegu ühe loetuima ja levinuma nädalalehega, mistõttu on ilmne, et vaidlusalune artikkel jõudis lugematu hulgani inimesteni. Artiklis esitatud vaidlustatud väiteid ei ole ka piisava põhjalikkusega kontrollitud. Kostja võimaldas
2-19-2323 enne artikli ilmumist hagejal artikliga tutvuda ja võimalikke vigu parandada (I kd, tl 121). Hageja sõnul saatis Y artikli 5 minutit enne ja teatas, et parandusteks ei ole enam aega. Hageja sisuliselt artiklit läbi lugeda ei jõudnud (II kd, tl 24). Kostja hageja väidet ümber lükanud ei ole. Kostja poolt esitatud e-kirjast ei nähtu millal kostja ajakirjanik selle hagejale saatis. E-kirjast nähtub, et artikkel saadeti kiireks ülevaatamiseks. Lähtudes eeltoodud asjaoludest, kohtupraktikast ja oma siseveendumusest on kohus seisukohal, et põhjendatud mittevaralise kahju hüvitis on 2000 eurot.
24.Rikkumise teel saadud tulu hüvitamise nõue summas 323,98 eurot on põhjendatud (VÕS § 1039, § 1037 lg 1). Tõendamist on leidnud, et vaidlusaluse artikli onlineversiooni müügitulu on 323,98 eurot (I kd, tl 194-198). Kostja ei kontrollinud andmeid piisava põhjalikkusega. Artikli tegelik foon ei olnud see, mida hagejale lubati, vaid oli ebameeldiv, labane ning negatiivne. Ajakirjanik kasutas ära hageja emotsionaalselt haavatavat seisundit ning artiklis ei keskendutud mitte hageja ja W-ga seonduvale, vaid kujutati hagejat äärmiselt negatiivselt. Artikkel oli vahetult selle avaldamisele ja järgneval perioodil 23.04-29.04.2018 loetuim. Artikli pealkiri ei viita, et tegemist oleks W-ga seonduva artikliga või artikkel räägiks saatest „Kodutunne“. Seega on põhjendamata kostja väide nagu oleks artikli mõju saate „Kodutunde“ või W isikul.
25.Kuivõrd hagi jäi rahuldamata vaid andmete ümberlükkamise nõude ühe väite osas, siis on õiglane jätta menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja kanda (TsMS § 163 lg 1). Hageja apellatsioonkaebus
26.Hageja esitas 28.06.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, s.o osas, milles kohus a) jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat avaldama ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus ka väite „X on Kodutunde suurim abisaaja“ osas, b) jättis rahuldamata mittevaralise kahju hüvitamise nõude 2000 eurot ületavas osas ning c) jättis menetluskulud osaliselt hageja kanda.
27.Kohus on vääralt leidnud, et väite 1 näol on tegemist väärtushinnanguga. Väide võib samaaegselt sisaldada nii hinnangut kui ka faktiväidet. Tegemist on kaudse faktiväitega, millest on võimalik teha kontrollitav järeldus – kas hageja on saanud saatest „Kodutunne“ abi (rahalist ja/või natuuras) ja kas selline abi ületab teisi abisaajaid. Seda oleks kostja pidanud menetluses tõendama. Kostja seda teinud ei ole.
28.Maakohus ei ole mittevaralise kahju suuruse osas oma otsustust piisavalt põhjendanud ja on jätnud hageja väited tähelepanuta. Hageja isiklike õiguste rikkumine kostja poolt oli kantud tähelepanu saavutamise ja seeläbi müügitulu teenimise soovist. Kostja eesmärk oli n-ö iga hinnaga lugu müüa, mitte tegelikes asjaoludes piisavalt veenduda ning tasakaalustatud lugu avaldada. Artikkel oli selle avaldamise nädalal üheks loetuimaks EE artikliks ning see oli nii hagi esitamise seisuga (kui ka käesoleval hetkel) jätkuvalt kättesaadav EE veebilehel. EE puhul on tegemist ühe loetuima ja levinuma nädalalehega. Kostja on ka varasemalt ebaõigeid andmeid ja/või ebakohaseid väärtushinnanguid avaldanud (nt tsiviilasjad nr 2-16-16609 ja nr 2-15-16007). Hüvitis summas 2000 eurot on sümboolne ega hüvita hagejale tekitatud mittevaralist kahju ega mõjuta kostja edasist käitumist arvestades kostja majanduslikku seisu. Kostja apellatsioonkaebus
29.Kostja palub 25.06.2021 apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
30.Kohus on väljunud väite 1 hindamisel haginõude piiridest. Hageja ei ole alternatiivselt palunud tuvastada, et tegemist oleks ebakohase väärtushinnanguga.
2-19-2323
31.Väite 2 puhul on tegemist neutraalse väitega, mille tõendamiskoormis lasub hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et tegu on ühekorruselise kuudiga. Artikli autor tegi kuudi korruselisuse kohta otsustuse välisel vaatlusel. Koerakuudi korruselisust ei ole võimalik faktiväitena kontrollida. Lisaks kuuluvad kinnistu ja kuut OÜ-le F ning hagejal puudub nimetatud väite osas nõudeõigus.
32.Väide 3 on neutraalne väide, mille tõendamiskoormis on hagejal. Kostjal ei ole võimalik tõendada negatiivset asjaolu. Siiski on kostja tõendanud, et hageja jättis kaastöötajatele tasu maksmata. Kostja on esitanud sellekohased tõendid: 1) 15.04.2019 lisa 10, milles Ä kinnitab, et on esitanud töö eest arve ning see on tasumata; 2) 06.06.2019 esitas kostja vestluse Z-ga, milles viimane kinnitab artikli avaldamise eelselt autorile antud ütlusi tasu maksmata jätmise kohta; 3) 15.04.2019 menetlusdokumendi p-s 39 on kostja välja toonud, et hageja on ise meedias kinnitanud, et ta ei maksa D-le tasu enne, kui viimane lepingu allkirjastab. Hageja vabas vormis istungil antud selgitused ei ole menetluses tõendiks. Istungil esitatud väited, mis puudutavad Z tasu väidetavat suurust, on paljasõnalised ja tõendamata.
33.Mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas märkis kostja järgmist. Väidet 1 on maakohus omaalgatuslikult sisustanud väärtushinnanguna. Kuna kohus tuvastas, et tegemist ei ole faktiväitega ja hagi tuleb selles osas jätta rahuldamata, siis ei saa rahuldamata jäänud nõudega sisustada mittevaralise kahju nõuet. Väite 3 puhul ei ole tegemist au teotava väitega ning selle avaldamine ei ole õigusvastane, kostja kontrollis algallikast väite õigsust ning esitas artikli enne avaldamist hagejale ülelugemiseks ning hageja ei teinud väite 3 kohta ühtegi parandust. Väidete 4 ja 5 puhul ei ole tegemist ebakohaste väärtushinnangutega. Endiste kaastöötajate arvamuse kirjeldamine hagejast tehtud persooniloos ei saa olla au teotav. Kostja on kohtule esitanud erinevaid tõendeid tõendamaks, et hageja on konfliktne, reljeefse väljendusviisiga inimene, mis annab alust eeldada, et endiste kolleegide väljaöeldu põhineb nende vahetul kogemusel suhtluses hagejaga. Hageja on avaliku elu tegelane, kelle äritegevust ja isiklikku elu on meedias korduvalt kajastatud. Hagejale mittemeeldiva sõnakasutuse eelistamine ei anna alust väita, et kolleegide antud väärtushinnangud hagejale on ebakohased või teotavad hageja au. Autor kontrollis väiteid eri allikatest käibes vajaliku hoolsusega.
34.Maakohus on jätnud mittevaralise kahju sisustamisel arvestamata asjaolu, et artikkel oli persoonilugu, mille kohta on pressinõukogu asunud seisukohale, et tegemist ei ole ajakirjanduseetikat rikkuva artikliga. Persooniloo puhul on tavaline, et kajastamist leiavad nii persooni positiivsed kui ka negatiivsed küljed. Kostja ei ole hageja suhtes kasutanud vulgaarset ega ebasünnist väljendusvormi.
35.Maakohtu otsustus hüvitise suuruse osas ei ole piisavalt põhjendatud. Hüvitis ei ole kooskõlas kohtupraktikas välja kujunenud hüvitise suurusega. Riigikohus on analüüsinud mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid tsiviilasjades 2018.–2019 aastal ning toonud välja, et keskmine mõistetud hüvitis oli 1264 eurot ning mediaan 800 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et artikkel tõi talle kaasa negatiivseid tagajärgi. Hageja ei ole VÕS § 134 lg 5 mõistes tõendanud ka rikkumise raskust ja ulatust. Hageja ei ole tõendanud, milline oli artikli loetavus. Maakohus ei selgita, miks ta ei arvesta, et loo autor saatis teksti hagejale tutvumiseks. Tõendamata on hageja väited nagu oleks persooniloo loomise ajendiks olnud üksnes W surm ja nagu ei oleks hagejal olnud võimalik artikliga eelnevalt põhjalikumalt tutvuda.
36.Rikkumise teel saadud hüvitise nõude osas ei ole hageja tõendanud, et tulu saabus just vaidlusaluste väidete esitamisest. Kostja kontrollis esitatud väidete õigsust, vesteldes erinevate allikatega. Kostja võimaldas hagejal enne artikli ilmumist artikliga tutvuda ja võimalikke vigu parandada. Hageja ei ole kostja pahausksust tõendanud. Artiklis räägib hageja muu hulgas W-ga seonduvast ning mainib, et sai W hukkumise järgselt 100 000
2-19-2323 kaastundeavaldust (ilmselt mitte isiklikult, vaid kui „Kodutunde“ saate produtsent). Seetõttu on eluliselt usutav, et artikli suur menu põhines saatel „Kodutunne“ ja W-l, mitte hageja poolt vaidlustatud väidetel. Vastustaja seisukoht
37.Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
38.Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
39.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt isikuõiguste rikkumisega saadud tulu väljamõistmise ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega vähendab väljamõistetud tulu suurust ja jaotab menetluskulud.
40.Vaidlust ei ole selle üle tegemist oli online-versioonis tasulise artikliga, mille müügitulu veebikeskkonnas oli kokku 323,98 eurot. Maakohus mõistis VÕS § 1037 lg 1 ja § 1039 alusel kogu nimetatud tulu hagejale välja. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. VÕS § 1037 lg 1 ja § 1039 annavad aluse nõuda vaid rikkumise teel saadud tule väljaandmist. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui kogu artiklis on rikutud hageja õigusi vaid üksikute lausetega, ei ole üldjuhul alust nõuda kogu artikliga saadud tulu, välja arvatud juhul kui hageja tõendab, et artiklit on müüdud just nende lausete tõttu. VÕS § 1039 alusel nõude rahuldamiseks peab hageja tõendama, et ilma hageja isiklike õiguste rikkumiseta ei oleks kostja tulu teeninud (RKTKo 3-2-1-18-13, p 30; 3-2-1-153, p 18).
41.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja käesoleval juhul tõendanud, et artikli müügitulu on tekkinud just vaidlusaluste väidete tõttu. Artikkel ilmus vahetult pärast „Kodutunde“ saatejuhi W hukkumist. Artiklis räägib hageja muuhulgas W-ga seonduvast ning märgib, et W hukkumise järgselt sai ta 100 000 kaastundeavaldust, mis näitab ühiskonna suurt huvi ja kaasaelamist „Kodutunde“ saate ja selle juhi vastu. Ringkonnakohtu hinnangul põhineb vähemalt osaliselt artikli müügiedu „Kodutunde“ saatel ja W-l, mitte ainult hageja elutingimuste ja kolleegidega läbisaamise kirjeldamisel. Seetõttu ei ole põhjendatud kogu artikli müügitulu väljamõistmine. Ringkonnakohus vähendab rikkumise teel saadud hüvitise suurust poole võrra 162 kroonile.
42.Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus selles osas menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
43.Järgnevalt vastab ringkonnakohus mõlema poole apellatsioonkaebuse väidetele.
44.Maakohus hindas väite „X on Kodutunde suurim abisaaja“ õigesti väärtushinnanguks ning põhjendas oma seisukoha ja siseveendumuse kujunemist. Ringkonnakohus jagab seisukohta, et tavapärase arusaama järgi ei ole suurim abisaaja faktiväide, vaid on väärtushinnang. Suur on olemuslikult subjektiivne kategooria ja seda on võimalik faktiväitena käsitleda üksnes füüsiliste või numbriliste määratluste hindamisel. Suurim abi ei pruugi ka rahalise abi puhul olla mõõdetav kõige suurema rahalise panusega, vaid kõige suurema muutusega paremuse suunas. Väärtushinnangu ümberlükkamist ei saa nõuda. Seetõttu jättis maakohus õigesti rahuldamata selle väite ümberlükkamise nõude. Ringkonnakohus ei nõustu aga kostja seisukohaga, et maakohus väljus selle väite hindamisel haginõude piiridest. Üksnes asjaolu, et hageja kvalifitseeris selle väite
2-19-2323 faktiväitena ja kohus sellega ei nõustunud, vaid leidis, et tegemist on väärtushinnanguga, ei ole kohtu poolt hagi piiridest väljumine. Hageja on menetluses esile toonud, milliste konkreetsete väidete avaldamist ta kostjale ette heidab ning on osutanud, et tema au teotavad nii ebakohased faktiväited kui ka ebakohased väärtushinnangud. Nii seda, kas avaldatu puhul on tegemist faktiväidete või väärtushinnangutega kui ka seda, kas kostja avaldatu on tavapärase arusaama järgi hageja au teotav (sh kas avaldatul on konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus), hindab kehtiva kohtupraktika kohaselt kohus ( RKTKo 3-2-1-80-13, p 36; 3-2-167-10, p 21; 3-2-1-5-07, p 28).
45.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus on oma otsustust mittevaralise kahju suuruse osas piisavalt põhjendanud. Maakohus on arvestanud seejuures nii hageja kui kostja väidetega. Maakohus arvestas hüvitise suuruse määramisel muuhulgas seda, mil viisil kostja hagejaga intervjuu tegi, kostja poolt väidete avaldamise viisi (nii paberlehes kui digiväljaandes) kui ka artikli loetavust ja artikli lugemisest laekunud tulu.
46.Riigikohus on otsuses 3-2-1-19-08 asunud seisukohale, et vaidlustada ei saa hüvitise väljamõistnud kohtu otsust ainuüksi hüvitise suuruse põhjendamatusele tuginedes. Otsuses 3-2-1-18-13 on Riigikohus seda seisukohta kinnitanud ning lisanud, et vaidlustada saab hüvitise suurust üksnes siis, kui kohus on rikkunud diskretsiooni piire ja välja mõistnud sümboolse hüvitise. Mittevaralise kahju hüvitised peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad ( RKTKo 3-21-18-13, p 26; 3-2-180-13, p 20). Hüvitise suuruse väljamõistmisel tuleb arvestada, millise hüve kahjustamise eest hüvitist nõutakse. Üldjuhul mõistetakse kohtupraktikas välja suuremaid hüvitisi juhul, kui kahjustatud on isiku tervist. Hageja ei ole tõendanud, et tema tervis sai artiklis avaldatu tõttu kahjustada. Riigikohus on analüüsinud mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid tsiviilasjades 2018.–2019 aastal ning toonud välja, et keskmine välja mõistetud hüvitis oli 1264 eurot ning mediaan 800 eurot. Hagejale välja mõistetud hüvitis ületab oluliselt neid summasid. Hüvitis on ka oluliselt suurem kui Eesti keskmine palk. Seetõttu ei saa väljamõistetud hüvitist pidada sümboolseks. Samas ei anna ka ükski kostja väide alust väljamõistetud hüvitise suurust vähendada. Maakohus ei ole hüvitise suuruse määramisel diskretsioonipiire ületanud.
47.Ebaõige on kostja väide, et hageja ei ole tõendanud, et tegemist on ühekorruselise koerakuudiga. Kohtule esitatud fotolt ( I kd, lk 13) nähtub üheselt, et tegemist on ühekorruselise koerakuudiga. Asjaolu, et kinnistu kuulub OÜ-le F, ei välista hageja nõudeõigust seoses sellel asuva koerakuudiga. Vaidlusalust väidet on artiklis kasutatud hageja elukoha kirjeldamisel.
48.Väite osas, et hageja on jätnud endistele töötajatele töötasu maksmata, nõustub kolleegium maakohtuga, et tegu on au teotava, hagejat halvustava ja negatiivses võtmes näitava väitega, mille tõele vastavust peab tõendama kostja. Maakohus on seda tõendamiskoormist järginud. Kostja oleks pidanud esmalt välja tooma ja tõendada, kellel ja mille alusel vastava tasu maksmise kohustus tekkis ja seejärel, et vastavat kohustust pole täidetud. Kostja seda teinud ei ole.
49.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et väidete 4 ja 5 puhul ei ole tegemist ebakohaste väärtushinnangutega, kuna endiste kaastöötajate arvamuse kirjeldamine hagejast tehtud persooniloos ei saa olla au teotav ning kostja on tõendanud, et hageja on konfliktne ja reljeefse väljendusviisiga inimene. Kirjeldades hagejat sõnadega „mürk, mis tapab kõik enda ümber“ ja „kõige halvem inimene, keda ma tean“ maalitakse hagejast äärmiselt negatiive kuvand ning kahjustatakse seeläbi tema mainet. Hagejat näidatakse kui väga kalki, hoolimatut ja halba inimest. Tegemist on ebakohaste ja au teotatavate väärtushinnangutega, mille andmiseks hageja pole andnud põhjust.
2-19-2323 Hinnangud on antud solvavas ja inimväärikust alandavas vormis. Selliste hinnangute andmist ei õigusta kostja poolt viidatud asjaolud. Kumbki väärtushinnang ei viita hagejale kui konfliktsele isikule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
50.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
51.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.
52.Ringkonnakohus jaotab nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
53.Hageja andmete ümberlükkamise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja taotles mittevaralise kahju hüvitamiseks 10 000 eurot ja rikkumise teel saadud tuluna 323,98 euro väljamõistmist, see on kokku 10 323,98 euro väljamõistmist. Hageja rahaline nõue kuulub rahuldamisele 2162 euro ulatuses, see on ligikaudu 21 % ulatuses. Ringkonnakohus jaotab selle alusel ka menetluskulud ja jätab maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 79 % ulatuses hageja ja 21 % ulatuses kostja kanda.
54.Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.