X hagi AS-i Ekspress Meedia vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise, kahju hüvitamise ja tulu väljaandmise nõudes
Tsiviilasja hind
14 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja X (endine X, isikukood xxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anneli Aab Kostja AS Ekspress Meedia (registrikood 10586863), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari Männiko Kohtuistungil 07.04.2021, edasi poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2.Jätta rahuldamata X nõue kohustada AS-i Ekspress Meedia omal kulul avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt teises ilmunud ajalehe Eesti Ekspress paberväljaandes, samal leheküljel samal kujul (sama värv, kirjatüüp, asukoht väljaandes, kirjasuurus ja visuaalne paiknemine) nagu 25.04.2018 avaldatud Y artikli „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent Xst jõuka inimese“ puhul, ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus järgmise tekstiga: „EESTI EKSPRESSi 25.04.2018 artiklis „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent Xst jõuka inimese“ on X kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Eesti Ekspress, et: (i) X ei ole saanud mistahes abi Kodutunde saatest; (ii) X Rae vallas asuva elamu juures paiknev koerakuut ei ole kahekorruseline; (iii) X ei ole jätnud kellelegi töötasu maksmata.
Jätta rahuldamata X nõue kohustada kostjat omal kulul avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt kahe (2) tööpäeva jooksul ajalehe Eesti Ekspress online-versiooni veebilehel www.ekspress.ee esiuudisena (kestvusega vähemalt 8 tundi) ajavahemikul 09:00-17:00 samal kujul (sama värv, kirjatüüp, asukoht
veebilehel, kirjasuurus ja visuaalne paiknemine) nagu 25.04.2018 avaldatud Y artikli „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent Xst jõuka inimese“ puhul, ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus järgmise tekstiga: „EESTI EKSPRESSi 25.04.2018 artiklis „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent Xst jõuka inimese“ on Xi kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Eesti Ekspress, et: (i) X ei ole saanud mistahes abi Kodutunde saatest; (ii) Xi Rae vallas asuva elamu juures paiknev koerakuut ei ole kahekorruseline; (iii) X ei ole jätnud kellelegi töötasu maksmata.
4.Rahuldada X andmete ümberlükkamise nõue alternatiivnõude osas osaliselt.
5.Kohustada AS-i Ekspress Meedia omal kulul avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt teises ilmunud ajalehe Eesti Ekspress paberväljaandes, samal leheküljel samal kujul (sama värv, kirjatüüp, asukoht väljaandes, kirjasuurus ja visuaalne paiknemine) nagu 25.04.2018 avaldatud Y artikli „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent Xst jõuka inimese“ puhul, ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus järgmise tekstiga: „EESTI EKSPRESSi 25.04.2018 artiklis „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent Xst jõuka inimese“ on Xi kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Eesti Ekspress, et: (i) väär on väide, et hiiglasliku eramu juurde Rae vallas kuulub kahekorruseline koerakuut; (ii) väär on väide, et kahele endisele kaastöötajale on jäetud töötasu maksmata.
6.Kohustada kostjat omal kulul avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt kahe (2) tööpäeva jooksul ajalehe Eesti Ekspress online-versiooni veebilehel www.ekspress.ee esiuudisena (kestvusega vähemalt 8 tundi) ajavahemikul 09:00-17:00 samal kujul (sama värv, kirjatüüp, asukoht veebilehel, kirjasuurus ja visuaalne paiknemine) nagu 25.04.2018 avaldatud Y artikli „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent Xst jõuka inimese“ puhul, ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus järgmise tekstiga: „EESTI EKSPRESSi 25.04.2018 artiklis „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent Xst jõuka inimese“ on Xi kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Eesti Ekspress, et: (i) väär on väide, et hiiglasliku kahekorruseline koerakuut;
eramu
juurde Rae
vallas
kuulub
(ii) väär on väide, et kahele endisele kaastöötajale on jäetud töötasu maksmata.
7.Kohustada AS-i Ekspress Meedia käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-des 5 ja 6 nimetatud teated avaldama valgel taustal, ilma illustratsioonideta ja Eesti Ekspressi veebiväljaande või kolmanda isiku kommentaarideta vms lisamaterjalita.
8.Jätta rahuldamata X hagi mittevaralise kahju 10 000 euro nõudes.
9.Rahuldada X mittevaraline kahjunõue alternatiivnõudes ja välja mõista AS-ilt Ekspress Meedia X kasuks välja mittevaraline kahjuhüvitis 2000 eurot.
10.Mõista AS-ilt Ekspress Meedia X kasuks välja isikuõiguste rikkumisega saadud
tulu 323,98 eurot. Menetluskulude jaotus
11.Jätta menetluskulud 10% ulatuses hageja X kanda ja 90% ulatuses kostja AS Ekspress Media kanda.
12.Määrata menetluskulude kohtuotsuse jõustumist.
rahaline
suurus
kindlaks
pärast
käesoleva
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.X (hageja) esitas AS-i Ekspress Meedia (kostja) vastu hagi ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise, kahju hüvitamise ja tulu väljaandmise nõudes. Hageja palub kohtul kohtule esitatud hagis ja 07.04.2021 toimunud kohtuistungil esitatud alternatiivsetes sõnastustes: 1.1 Kohustada AS-i Ekspress Meedia omal kulul avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt teises ilmunud ajalehe Eesti Ekspress paberväljaandes, samal leheküljel samal kujul (sama värv, kirjatüüp, asukoht väljaandes, kirjasuurus ja visuaalne paiknemine) nagu 25.04.2018 avaldatud Y artikli „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent Xst jõuka inimese“ puhul, ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus järgmise tekstiga: „EESTI EKSPRESSi 25.04.2018 artiklis „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent Xst jõuka inimese“ on Xi kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Eesti Ekspress, et: (i) X ei ole saanud mistahes abi Kodutunde saatest; (ii) Xi Rae vallas asuva elamu juures paiknev koerakuut ei ole kahekorruseline; (iii) X ei ole jätnud kellelegi töötasu maksmata. 1.2 Kohustada kostjat omal kulul avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt kahe (2) tööpäeva jooksul ajalehe Eesti Ekspress online-versiooni veebilehel www.ekspress.ee esiuudisena (kestvusega vähemalt 8 tundi) ajavahemikul 09:00-17:00 samal kujul (sama värv, kirjatüüp, asukoht veebilehel, kirjasuurus ja visuaalne paiknemine) nagu 25.04.2018 avaldatud Y artikli „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent Xst jõuka inimese“ puhul, ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus järgmise tekstiga: „EESTI EKSPRESSi 25.04.2018 artiklis „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent Xst jõuka inimese“ on Xi kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Eesti Ekspress, et: (i) X ei ole saanud mistahes abi Kodutunde saatest; (ii) Xi Rae vallas asuva elamu juures paiknev koerakuut ei ole kahekorruseline; (iii) X ei ole jätnud kellelegi töötasu maksmata. 1.3 Alternatiivselt punktides 1.1 ja 1.2 toodud ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldusele, avaldada punktis 1.1 ja 1.2 tingimustel ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus vastavalt 07.04.2021 kohtuistungil esitatule järgneva tekstiga: „EESTI EKSPRESSi 25.04.2018 artiklis „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent Xst jõuka inimese“ on Xi kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Eesti Ekspress, et: (i) väär on väide, et X on Kodutunde suurim abisaaja.
(ii) väär on väide, et hiiglasliku eramu juurde Rae vallas kuulub kahekorruseline koerakuut; (iii) väär on väide, et kahele endisele kaastöötajale on jäetud töötasu maksmata. 1.4 Kohustada AS-i Ekspress Meedia p-des 1.1 ja 1.2 nimetatud teated avaldama valgel taustal, ilma illustratsioonideta ja Eesti Ekspressi veebiväljaande või kolmanda isiku kommentaarideta vms lisamaterjalita. 1.5 Mõista AS-ilt Ekspress Meedia Xi kasuks välja 10 000 (kümme tuhat) eurot tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Alternatiivselt palub hageja mõista AS-ilt Ekspress Meedia Xi kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu enda äranägemisel. 1.6 Mõista AS-ilt Ekspress Meedia Xi kasuks välja isikuõiguste rikkumisega saadud tulu 323,98 eurot. 1.7 Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja avaldas 25.04.2019 tema poolt välja antavas nädalalehes Eesti Ekspress nii paberväljaandes kui ka online versioonis artikli pealkirjaga „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent Xst jõuka inimese“. Veebis avaldatud artikkel on hagi esitamise hetkeni kättesaadav täies mahus. Artikkel sisaldas hageja kohta järgnevaid ebaõigeid väiteid: (i) X on „Kodutunde“ suurim abisaaja; (ii) Xi eramu juurde Rae vallas kuulub kahekorruseline koerakuut; (iii) X on jätnud kahele endisele töökaaslasele töötasu maksmata; (iv) X on „mürk, mis tapab kõik enda ümber“; (iv) X on „kõige halvem inimene, keda ma tean“ .
3.Hageja hinnangul on artiklis avaldatud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid. Juhul kui 4 ja 5 väidete näol pole tegemist faktiväidetega, on tegemist hageja suhtes esitatud ebakohaste väärtushinnangutega. Ülaltoodud väited on eksitavad, teotavad hageja au, kahjustavad tema mainet ning põhjustavad seeläbi hagejale põhjendamatuid kannatusi. Artiklis viidatakse otseselt, justkui saaks hageja saate „Kodutunne“ kaudu abi, veelgi enam, ta on kõige suurem abisaaja. Hageja ei saa saatest „Kodutunne“ mistahes abi, vaid kõik annetustena kogutud tulu läheb heategevuslikus korras väljavalitud perede eluasemete parendamiseks ja remontimiseks - ehitatakse välja uus vannituba, köök, lastetoad või muu tarvilik. Eeltoodust tulenevalt on väär artiklis esitatud väide, et hageja saab saatest abi, kasu või on sootuks suurim abisaaja. Teiseks, väär on väide, nagu asuks hageja eramu juures kahekorruseline koerakuut Kinnistul asuv koerakuut on kõige tavalisem ühekorruseline koerakuut. Kolmandaks, väär on artiklist järelduv väide, nagu oleks hageja jätnud oma endistele kaastöötajatel töötasu(d) maksmata. Neljandaks, väär on väide, nagu oleks hageja kui mürk, mis tapab kõik enda ümber oleva ning on kõige halvem inimene. Tegemist on ebasündsas väljendusviisis esitatud tsitaatidega, mille kaudu omistatakse hagejale selgelt negatiivsed iseloomuomadused ning tema suhtes esitatakse tõsiseid süüdistusi.
4.Artiklis esitatud vaidlustatud väiteid ei ole piisava põhjalikkusega kontrollitud. Eeltoodut ei muuda ega mõjuta ka asjaolu, et artiklis on hageja seisukohti teistes küsimustes formaalselt kajastatud. On üldteada, et paljud lugejad loevad vaid artiklite pealkirju ja juhtlauseid ning kujundavad oma arvamuse üksnes selle pinnalt, ilma artiklit lugemata. Käesoleval juhul polnud artikkel avalikult tasuta kättesaadav, vaid oli tervikuna kättesaadav üksnes paberlehel ja EE tasulises veebiväljaandes. Seetõttu pole ka välistatud, et paljud lugejad piirdusidki üksnes artikli nö juhtlausete lugemisega ning kujundasid oma negatiivse arvamuse üksnes selle pinnalt. Kogu artikli foon on hageja suhtes vastuoluline, negatiivne ja labane ning seeläbi mõjutatakse artikli lugejat hageja suhtes negatiivselt või vähemasti kirjeldatakse tugeva negatiivse alatooniga.
5.Kostja on kohustatud hüvitama hagejale au teotamise ja hea nime kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju. Mittevaralise hüvitise suuruse leidmisel tuleb hageja hinnangul arvestada asjaoludega, et hagejale on loodud negatiivne kuvand seoses hageja tegevusega heategevusliku saate „Kodutunne“ produtseerimisel. Eksitav teave ja ebakohased väärtushinnangud hageja suhtes avaldati massimeedias (Eesti enim loetud nädalalehes) ning mh artiklis, mis oli selle avaldamise nädalal üheks loetuimaks artikliks. Hagi esitamise seisuga on artikkel jätkuvalt kättesaadav EE veebilehel. Seega oli hageja isiklike õiguste riive selgelt intensiivne. Kostja ise pöördus artikli sooviga hageja poole ning see oli tingitud asjaolust, et 02.04.2018 hukkus traagiliselt Tallinn-Tartu maanteel toimunud autoavariis saate „Kodutunne“ saatejuht ja hageja väga lähedane sõber W. Artikli tegelik foon oli siiski ebameeldiv, labane ning negatiivne. Seetõttu kasutas ajakirjanik ära ka hageja emotsionaalselt haavatavat seisundit tollel konkreetsel ajaperioodil. Kahju hüvitis peab olema ka preventiivne, st mõjutama kostjat tulevikus sarnasest tegevusest hoiduma. Kostja tegevus artikli avaldamisel ja artiklis hageja kohta ebaõigete väidete ja hinnangute avaldamisel oli kantud üksnes omakasupüüdlikest motiividest, mille eesmärgiks on saada hageja arvel EE-le turunduslikku tähelepanu ja kasvatada seeläbi ajalehe müüginumbreid. Hageja palub kostjalt välja mõista isikuõiguste rikkumisega saadud tulu.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.Kostja vaidles hagile vastu ega tunnistanud tema vastu esitatud nõudeid.
7.Kostja leiab, et väide üks on hinnang mitte faktiväide ja väljendab asjaolu, et hageja on telesaate „Kodutunne“ suurim kasusaaja. Selline järeldus on põhjendatud asjaoluga, et saadet tootev ja hagejale kuuluv ettevõte omandas kallihinnalise kinnisasja, millel elab hageja. Pressinõukogu leidis, et esimese väite avaldamine sellisel kujul ei olnud vale. Samuti ei leia kostja, et tegemist oleks au teotava hinnanguga.
8.Teise väite osas leidis kostja, et see ei saa rikkuda hageja õiguseid. Kinnisasi, millest kirjutati kuulub OÜ-le F ning vastavalt kuulub ka koerakuut OÜ-le F, mitte hagejale. Kuudi suuruse põhjal on selle nimetamine kahekordseks põhjendatud. Isegi kui lugeda, et lause käib hageja kohta, ei ole tegemist au teotava väitega. Kostja pidas ka oluliseks, et hagejale anti enne artikli avaldamist võimalus esitada soovi korral parandusi, kuid hageja ei soovinud nimetatud väidet täpsustada. Kolmanda väite osas leidis kostja, et ei ole sellist väidet avaldanud. Samas on tõsi, et hageja on jätnud mitmetele isikutele töötasu maksmata. Seda on kinnitanud hageja ise meedias ja ka artikli autoriga suhelnud Z ning Kodutundega koostööd teinud sisekujundaja. Seega on tegemist tõese väitega.
9.Väiteid neli ja viis hindas kostja hinnanguteks. Kostja väitel on hinnangud põhjendatud meediast läbi käinud erinevate vaidlustega, mis annavad aluse pidada kostjat konfliktseks inimeseks. Hageja ise saatis kostjale e-kirja, milles väitis „Inimene, kes mürgitas Kodutunnet, et see häviks – on üsna selge, et sellisele inimesele ma mürgiks muutuda saangi“. Kostja leiab, et eeltoodu põhjal saab avaldatud hinnanguid pidada põhjendatuks. Samuti leidis kostja, et tegemist pole au teotavate hinnangutega, sest hinnangud vastavad avalikkuse hinnangule hageja suhtes.
10.Kostja leidis, et kahju hüvitamise nõue ei saa ühelgi juhul olla põhjendatud enam kui 200 euro ulatuses. Tulu väljanõudmist ei saa hageja nõuda, sest kostja polnud pahausklik - kostja suhtles erinevate allikatega andmete tõesuse kontrollimiseks ja võimaldas hagejal enne artikli avaldamist selle osas avaldada arvamust. Samuti on hagejal tõendamata, et tulu saadi just etteheidetavate viie väite alusel. Kostja kogu sisu on tasuline ja artikli populaarsus tulenes asjaolust, et „Kodutunne“ saade oli saatejuhi hukkumise tõttu artikli avaldamise hetkel suure tähelepanu all.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus rahuldab hagi osaliselt andmete ümberlükkamise alternatiivnõude osas. Täielikult kuulub rahuldamisele alternatiivnõudena esitatud mittevaraline kahjunõue kohtu enda õiglasel äranägemisel ja varaline kahjunõue.
12.Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Kostja avaldas 25.04.2019 tema poolt välja antavas nädalalehes Eesti Ekspress nii paberväljaandes kui ka online versioonis artikli pealkirjaga „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent Xst jõuka inimese“. Veebis avaldatud artikkel oli hagi esitamise hetkeni ja kättesaadav täies mahus (I kd, tl 8-11 ja 14).
13.Kohus andis mh 20.10.2020 korraldavas määruses kõnealustele väidetele esialgse hinnangu ning selgitas tõendamiskoormist (I kd, tl191-192 ).
14.Kohus käsitleb alljärgnevalt esmalt ebaõigete väidete ümberlükkamise nõuet, seejärel mittevaralise kahju hüvitamise nõuet ning viimasena saamata jäänud tulu nõuet. Ebaõigete andmete ümberlükkamine
15.Hageja nõue ebaõigete väidete (andmete) ümberlükkamiseks võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1047 lg 4 alusel. Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (VÕS § 1047 lg 4). VÕS § 1047 lg 4 kohaldamise eelduseks ei ole ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamine (RKTKo nr 3-2-1-24-15, p-d 13-14). Seega tuleb nimetatud normi kohaldamiseks tuvastada üksnes vaidlustatud andmete tegelikkusele mittevastavus. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle tõele vastavust. Samas on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (RKTKo 3-2-1-159-14, p 10). Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-67-10, p 21). Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 1047 lg 4 järgi võivad ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Seega ei pea kostja olema faktiväidet, mille ümberlükkamist hageja taotleb, avaldanud sõnaselgelt. On oluline, et hageja nimetatud faktiväited järelduvad kõnealusest artiklist.
16.Kostja ei vaidlusta seda, et kostja on väited 1, 2, 4 ja 5 avaldanud. Kostja leiab, et tema ei ole väidet nr 3 avaldanud. Vaidluse all on ka asjaolu kas tegemist on faktiväidete või väärtushinnangutega, kas väited on õiged või ebaõiged ning kas tegemist on kohaste või ebakohaste väärtushinnangutega.
17.Esmalt kohus kvalifitseerib avaldatud väited. Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-161-05, p 11).
18.X on „Kodutunde“ suurim abisaaja (väide 1). Kohus leiab, et nimetatud väide on väärtushinnang, kuna väitest ei avaldu kontrollitav asjaolu. Abi võib olla nii rahaline kui mitterahaline ning abi suurus, kui tegemist ei ole selgelt väljendatuna rahalise abiga, missugust väidet pole artiklis selgesõnaliselt esitatud, ei ole objektiivselt mõõdetav ja tõendatav. Kui saade „Kodutunne“ niisama raha annaks, siis saaks kohtu hinnangul mõõta, kes kui palju rahalist kasu on saanud, aga kuna „Kodutunne“ raha ei jaga vaid korrastab eluasemeid, siis pigem ei saa võrrelda, et kas rohkem abi said saates osalenud pered või hageja. Ka rahalise abi korral ei pruugi suurim abisaaja olla see, kes saab kõige rohkem rahalist abi, vaid see, kelle jaoks abi saamine tõi kaasa suurima muutuse paremuse suunas. Seega on tegemist väärtushinnanguga ning väite 1 osas tuleb ümberlükkamise nõue jätta rahuldamata.
19.Xi eramu juurde Rae vallas kuulub kahekorruseline koerakuut (väide 2). Kohus leiab, et väide on neutraalse faktiväide. Seega on selle väite osas selle tõele mittevastavuse
tõendamiskoormis hagejal. Hageja on tõendanud, et tegemist on kõige tavalisema ühekorruselise koerakuudiga (I kd, tl (I kd, tl 13). Samuti on väide ebaõige, kuna eramu ei kuulu hagejale vaid ettevõttele F OÜ (I kd, tl 104-105). Hageja on F OÜ ainuomanik ja seaduslik esindaja (I kd, tl 12). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kaudselt on kostja elamut hagejale kuuluvaks pidanud. Kostja avaldas artiklis “Naine tundub rikas. Tal on Volvo numbrimärgiga X1 ja hiiglaslik eramu Rae vallas, mille juurde kuulub kahekorruseline koerakuut, elupuid täis aed ja üle aia lehviv sinimustvalge vimpel“. Seega on tegemist ebaõige väitega ning kostjal tuleb see ümber lükata.
20.X on jätnud kahele endisele töökaaslasele töötasu maksmata (väide 3). Kostja leiab, et tema ei ole sellist väidet avaldanud. Artiklis on järgmine lõik: „Süda on tal kindlasti õige koha peal“, usub R veel, olles ka ainus kelle oma nime all rääkima saan. Kaks „Kodutunde“ endist töötajat keelduvad kategooriliselt. Jah, nad tunduvad Xit koguni kartvat, kuigi meel on samas täis kibedust. On see meelhärm saamata jäänud töötasu pärast, mis paneb neid kasutama väljendeid „ta on mürk, mis tapab kõik enda ümber“ ja „kõige halvem inimene, keda ma tean“? Kohus leiab, et nimetatud lõigust saab mõistlik inimene aru, et hageja on jätnud kahele endisele töötajale töötasu maksmata. Nimetatud väide on faktiväide, kuna nimetatut on võimalik kontrollida. Hageja on OÜ F ainuke juhatuse liige ning seega on hageja ainuke isik, kes saab OÜ F nimel töötasu maksta. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks jätnud kahele endistele töökaaslastele töötasu maksmata. Võimalikele vaidlustele viitamine ei tõenda seda, et hageja on jätnud töötasu maksmata.
21.Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks Dga sõlminud töölepingu. Samuti ei tõenda meedias D poolt öeldu avaldamine töötasu maksmata jätmist. Kostja väited selle kohta, et hageja jättis Äle töötasu maksmata, on tõendamata. Kostja ei ole ka tõendanud ega selgitanud milles „Kodutunne“ ja Z kokku leppisid, ning mis ulatuses ja kes jättis Zle töötasu maksmata. Tõendamata on kust tuleneb tasu maksmise kohustus. Z ja Y vestlus ei tõenda seda, et Zle on jäänud töötasu maksmata (I kd, tl 133-165). Z ei ole isikuks, kelle selgitustele oleks ajakirjanik tuginenud artikli kirjutamisel. Kostja tugines Z kirjale alles pärast artikli avaldamist. Samuti selgitas hageja kohtuistungil, et Z tegi Kodutundega kaasa 1,5 telesaadet. See oli krooniaeg ja ta oli assistent. Ühe episoodi hind oli 3000 krooni, tema tasu 1,5 saate kohta 4500 krooni. 3500 eurot aastal 2021 ei teeni ka saatejuht. Väide 3500 eurot tähendaks seda, et Z oleks pidanud tegema vähemalt umbes 30 saadet või tema tasu oleks pidanud olema 54000 krooni. Saatejuht-toimetaja ei teeni samuti sellist summat. Assistendi hind jääb ka täna alla 1000 euro ühe episoodi kohta. Summa võiks olla tõenäoline üksnes kroonides. Z ei ole kunagi nõuet esitanud, järelikult on ta rahad kätte saanud (II kd, tl 23). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et nimetatud väide on väär ka seetõttu, et hageja ei ole isiklikult ühelegi isikule tööandjaks. Hageja on tellija või käsundiandja enda ettevõtte F OÜ kaudu. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tõendanud väite õigust ja see tuleb kostjal ümber lükata. Seega ei ole kostja täitnud enda tõendamiskoormist, et faktiväide 3 vastab tõele, tegemist on ebaõige väitega.
22.Riigikohus on märkinud, et reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees (RKTKo 3-2-1-5-07, p 29). Seega saab andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ning kohus jätab rahuldamata hageja nõude ebaõigete väidete ümberlükkamise avalduse avaldamiseks järgmise tekstiga: „EESTI EKSPRESSi 25.04.2018 artiklis „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent Xst jõuka inimese“ on Xi kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Eesti Ekspress, et Xi Rae vallas asuva elamu juures paiknev koerakuut ei ole kahekorruseline ja X ei ole jätnud kellelegi töötasu maksmata. Kohtu hinnangul on tegemist teisel kujul olevate väidetega ja selles osas
hagi rahuldamisele ei kuulu. Hagi tuleb rahuldada alternatiivnõudes esitatud sõnastuses (so samal viisil sõnastanuna nagu avaldamisel) ning osaliselt kahe väite (väite 2 ja 3) osas. Mittevaralise kahju hüvitamine
23.Isikuõigusi rikkunud isik peab kannatanule maksma mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistliku rahasumma, kui rikkujal on kahju hüvitamise kohustus (VÕS § 134 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 3-2-1-18-13, p 22). Seega tuleb mittevaralise kahju hüvitamise eeldusena tuvastada kahju hüvitamise kohustus ning hagejal ei ole kohustust tõendada, et kostjale etteheidetavate tegude tulemusel hakkas keegi hagejasse halvemini suhtuma või muid kahju tekitava tegevuse tulemusel tekkinud negatiivseid tagajärgi.
24.Avaldajal on kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase isikuõiguste rikkumisega põhjustas kannatanule kahju (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4). Isikuõiguste rikkumine on võimalik ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega (VÕS § 1046 ja § 1047). Teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2). Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1050 lg 1). Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seega peab kohus kahjunõude lahendamiseks tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (au teotamine andmete avaldamise kaudu), teo õigusvastasuse (avaldatud andmed olid ebaõiged) ja kostja süü.
25.Kohus tuvastas andmete ümberlükkamise nõude osas kahju tekitamise teo ehk ebaõigete andmete avaldamise väite 2 ja 3 puhul. Väited 1, 4 ja 5 on väärtushinnangud.
26.Kohus tuvastab kas faktiväidete ja väärtushinanngute avaldamine oli õigusvastane. Kui tegemist on au teotavate ehk hagejat halvustavate faktiväidete avaldamisega, peab VÕS § 1047 lg 2 alusel kostja tõendama, et avaldatud väited vastasid tegelikkusele ehk et tegu ei olnud õigusvastane. Isiku au väärtushinnanguga teotamise õigusvastasust hinnatakse üksnes VÕS § 1046 lg 1 järgi, mille kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Au teotamine ebakohase hinnanguga on õigusvastane, v.a kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve (VÕS § 1046 lg 2 ls 1). Õigusvastsuse tuvastamisel arvestab kohus seadusega kaitstud hüvedena nii õigust heale nimele kui ka väljendusvabadust. Õiguskirjanduse kohaselt tuleb enne seda, kui hinnata väärtushinnangu ebakohasust, tuvastada väärtushinnangu au teotav iseloom. Väärtushinnang on isiku au teotav juhul, kui sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus (vt T.Tampuu „Lepinguvälised võlasuhted.“ Kirjastus Juura 2012, lk 227).
27.Kohus leiab, et väide 1 on hagejat halvustav, sest jätab mulje, justkui oleks hageja saanud jõukaks saate „Kodutunne“ annetuste arvelt. Kostja ei ole põhjendanud kuidas on hageja võrreldes teiste võttemeeskonnaga eelisseisus ja saanud suurimat abi ja kasu. Tegemist ei ole põhjendatud väärtushinnanguga. „Kodutunne“ on heategevuslik telesaade, mis on loodud eesmärgiga aidata vähekindlustatud lastega peredel oma eluasemeid korrastada. Saates „Kodutunne“ aidatakse neid peresid, kellel on raskusi. Seega saavad „Kodutunne“ saatest eelkõige abi puudustkannatavad pered. Hageja ei ole selle saate sihtgrupp ega ka isikuks, keda saate kaudu on aidatud. Sega ta ei ole saanud „Kodutunde“ saatest abi. Asjaolu, et hageja on
saate „Kodutunne“ produktsiooniettevõtte ainuomanik, ei tee temast samuti saatest „Kodutunne“ abisaajat. Kohus jätab kostja poolt 07.04.2021 istungil esitatud väite Kanal2 poolt esitatud kuriteoteate kohta seoses saatega „Kodutunne“ annetajate raha kasutamisega. Nimetatud väide on esitatud hilinemisega. Samuti on oluline see, et artikkel kirjutati 2018 kevadel ja Kanal2 poolne kuriteoteade esitati 2020 suvel. Samuti iseloomustab nimetatud väide hagejat äärmiselt negatiivselt. Mõistlikule inimesele jääb mulje justkui hageja oleks midagi saate abil saanud ebaausal teel heategevuse arvel ja on seetõttu jõukas. Seega on tegemist hageja au teotava väärtushinnanguga, kuna sellel on vastavat konteksti arvestades negatiivne tähendus
28.Kostja väite 2 ja 3 andmete tegelikkusele vastamist tõendanud ei ole. Väide 2 on neutraalne, seega tegemist ei ole kohtu hinnangul hageja aut teotava väitega. Seega puudub ka õigusvastasus. Kohus tuvastas andmete ümberlükkamise nõude lahendamisel, et kostja ei ole tõendanud, et väide 3 vastab tegelikkusele. Tegemist on hagejat halvustava ja negatiivses võtmes näitava väitega. Seega on väide hageja au teotav.
29.X on „mürk, mis tapab kõik enda ümber“ (väide 4) ning X on „kõige halvem inimene, keda ma tean“ (väide 5). Nimetatud väidete avaldamisega loodi hagejast äärmiselt negatiivne kuvand ja teotati hageja au. Isegi kui kolmandad isikud on selliseid väärtushinnanguid avaldanud, ei välista see kostja vastutust. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hageja võimalikud halvad suhted osade endiste töötajatega ei õigusta ega põhjenda viidatud väärtushinnanguid. Kirjeldades hagejat kui „mürk, mis tapab kõik enda ümber“ ja „kõige halvem inimene, keda ma tean“ maalitakse hagejast äärmiselt negatiive kuvand ning kahjustatakse seeläbi tema mainet. Hagejat näidatakse kui väga kalki, hoolimatut ja halba inimest. Hageja ei ole andnud 4 ja 5 väites esinevate ebakohaste ja au teotatavate väärtushinnangute andmiseks põhjust. Kostjal ei olnud mõistliku õigustust hagejat üldsuse ees niimoodi halvustada ja solvata. Kõnealuste hinnangute andmist ei saa põhjendada sellega, et hagejal on olnud varasemalt konflikte ja, et hagejal on osade oma endiste töötajatega halvad suhted. Kostja maalis hagejast lugejale pildi kui äärmisel ebameeldivast inimesest. Seega on tegemist au teotava iseloomuga väärtushinnangutega.
30.Arvestades, et hagiavaldusest nähtuvalt on artiklis hageja kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid ning ebakohaseid väärtushinnanguid, milliseid teotavad hageja au, on nende avaldamine massimeedias õigusvastane ning rikub hageja isiklikke õigusi. Selliste väidete avaldamise eesmärgiks saab olla Eesti Ekspressi lugeja tahtlik eksitamine eesmärgiga lugejas hageja suhtes negatiivse emotsiooni loomine. Avaliku elu tegelasel on küll kõrgem talumiskohustus, kuid ka avaliku elu tegelane, ei pea taluma tema kohta avaldatud ebaõigeid väiteid või põhjendamatult solvavaid hinnanguid.
31.Käesolevas asjas on kostja avaldanud väiteid, mis sisaldavad hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ning ebakohaseid väärtushinnanguis kättesaadav piiramatu arvuga isikute ringile (avalikkusele). Seega tuleb kohtul hinnata, kas kostja poolt avaldatu oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda. Kohtu hinnangul oli meediaväljaandes ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine hageja õiguste rikkumine. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul rikkumine kuidagi õigustatud. Kohus on seisukohal, et teisi isiku au teotamine avalikkuse ees on õigusvastane. Kostja ei ole tõendanud, et väärtushinnangute 1, 4 ja 5 avaldamine oli õiguspärane. Seega on väidete avaldamine õigusvastane.
32.Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104). Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kostja menetluses esitanud.
33.Kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja hagejale isikuõiguste rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest. Mittevaralise kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6). VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab
mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Kahjusumma suuruse otsustab kohus kaalutlusõiguse alusel arvestades rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). VÕS § 134 lg 6 kohaselt isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
34.Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Kostja on oma õigusvastase käitumisega hagejale põhjustatud mittevaralise kahju tekkimises süüdi.
35.Hageja esitas kahunõude 10 000 eurot ja alternatiivnõudena kohtu enda õiglasel äranägemisel. Väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peaksid vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt RKTKo nr 3-21-19-08, p 13; RKTKo 3-2-1-51-05, p-d 22 ja 24). Mittevaralise kahju hüvitamise eesmärgiks on ka mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, kuid seda erinevusega, et kohus võib isiklike õiguste rikkumise puhul arvesse võtta ka kahju tekitanud isiku varalist seisundit. Käesoleval juhul on kostja näol tegemist meediaväljaandega ning seega peaks hageja kasuks välja mõistetav hüvitise suurus vastama hüvitisele, mis omaks preventatiivset eesmärki vastavalt kostja majanduslikule olukorrale ja hoiaks ära selliselt kostja poolt edaspidiselt selliste ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamist, mis riivavad isiku au ja väärikust.
36.Kahju hüvitise suuruse määramisel tuleb ka arvestada sellega mil viisil kostja hagejaga intervjuu tegi. Kostja ei vaidlustanud hageja väidet, et intervjuu ja artikkel ilmusid vahetult pärast seda, kui oli surnud „Kodutunde“ endine saatejuht W. W oli hagejale lähedane isik ning kostja pöördus hageja poole sooviga teha lugu just hagejast ja Wst. Tegelik artikkel sellele aga ei keskendunud. Kostja rikkumine on ulatuslik, sest kostja on hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja väärtushinnanguid avaldanud, milline oli paberlehes kui ka veebiväljaandes avalikult kättesaadav ning mida on näinud väga paljud inimesed. Hageja märkis hagiavalduse p-s 3.4.4, et artikkel oli selle avaldamise nädalal üheks loetuimaks Eesti Ekspressi artikliks ning see oli nii hagi esitamise seisuga jätkuvalt kättesaadav Eesti Ekspressi veebilehel. Hageja on esile toonud, et Eesti Meediaettevõtete Liidu statistika järgi oli Eesti Ekspressi tiraaž 2018. aasta aprillis 26 200 ning tegemist on ühe loetuima ja levinuma nädalalehega, mistõttu on ilmne, et vaidlusalune artikkel lugematu hulgani inimesteni.
37.Artiklis esitatud vaidlustatud väiteid ei ole ka piisava põhjalikkusega kontrollitud. Eeltoodut ei muuda ega mõjuta ka asjaolu, et artiklis on hageja seisukohti teistes küsimustes formaalselt kajastatud. Kostja võimaldas enne artikli ilmumist hagejal artikliga tutvuda ja võimalikke vigu parandada (I kd, tl 121). Hageja sõnul saatis Y artikli 5 minutit enne ja teatas, et parandusteks ei ole enam aega. Hageja sisuliselt artiklit läbi lugeda ei jõudnud (II kd, tl 24). Kostja hageja väidet ümber lükanud ei ole. Kostja poolt esitatud e-kirjast ei nähtu millal kostja ajakirjanik selle hagejale saatis. E-kirjast nähtub, et artikkel saadeti kiireks ülevaatamiseks.
38.Kohus leiab, et hageja taotletud hüvitis 10 000 eurot ei ole põhjendatud ja kohus jätab selle rahuldamata. Lähtudes eeltoodud asjaoludest, kohtupraktikast ja oma siseveendumusest on kohus seisukohal, et põhjendatud on hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude
rahuldamine 2000 euro ulatuses. Nimetatud summa arvestab vajadusega mõjutada kostjat hoiduma edasisest kahju tekitamisest. Väiksem summa kostjat ei mõjuta. Rikkumise teel saadud tulu hüvitamise nõue
39.Hageja esitas kostja vastu rikkumise teel saadud tulu hüvitamise nõude summas 323,98 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista kõnealuse artikli müügitulu veebikeskkonnas. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1039 koosmõjus VÕS § 1037 lg-ga 1. Õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit või valdust kasutamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse (VÕS § 1037 lg 1). Seega on VÕS § 1037 lg 1 alusel nõude esitamisel kaks eeldust – rikkuja on sekkunud teise isiku õigusesse ilma õiguse omaniku nõusolekuta ja seadusest tuleneva õiguseta ning rikkuja on seeläbi rikastunud. Rikastumise aluseks olevat harilikku väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga (VÕS § 1037 lg 3). Hageja nõude rahuldamise eelduseks on VÕS § 1037 lg 1 olukord, kostja teadis õiguse puudumisest ja kostja sai rikkumise tagajärjel tulu. Tulu nõude rahuldamiseks peab hageja tõendama tulu saamist ja tulu suurust.
40.Tõendamist on leidnud, et Eesti Ekspress online-versioonis 25.04.2018 ilmunud Y artikli „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent Xst jõuka inimese“ müügitulu on 323,98 eurot (I kd, tl 194-198). Kostja ei kontrollinud andmeid piisava põhjalikkusega. Artikli tegelik foon ei olnud see mida hagejal lubati, vaid oli ebameeldiv, labane ning negatiivne. Ajakirjanik kasutas ära hageja emotsionaalselt haavatavat seisundit ning artiklis ei keskendutud mitte hageja ja Wga seonduvale, vaid kujutati hagejat äärmiselt negatiivselt. Artikkel oli vahetult selle avaldamisele ja järgneval perioodil 23.04-29.04.2018 loetuim. Artikli nn tasuta ka kättesaadav osa kajastab üksnes hagejat, viidates temale kui saate „Kodutunne“ suurimale abisaajale, ning tema „jõukusele“. Artikli pealkiri ei viita, et tegemist oleks Wga seonduva artikliga või artikkel räägiks saatest „Kodutunne“. Seega on põhjendamata kostja väide nagu oleks artikli mõju saate „Kodutunde“ või W isikul. Eeltoodust tulenevalt esineb isiklike õiguste rikkumise ja kostja saadud tulu vahel põhjuslik seos. Vastavalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista rikkumise teel saadud tuluna 323,98 eurot.
41.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
MENETLUSKULUD
42.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus rahuldas hagi peaaegu kogu ulatuses. Osaliselt rahuldamata jäi andmete ümberlükkamise nõue ühe väite osas. Seega on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja kanda.
43.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
44.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2022. a otsusega nr 2-192323.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.