AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus I Š vastu kahju hüvitamiseks summas 443,64 eurot, viivise 69,33 euro ja alates 03.11.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise saamiseks
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834, asukoht on J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, Leedu, 03600) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829) kaudu, lepinguline esindaja Arvi Luhakooder (e-post: xxx) Puudutatud isik: I Š (isikukood xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus.
2.Välja mõista I Šilt AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks põhivõlg 443,64 eurot, viivis 69,33 eurot ja alates 03.11.2021 viivis arvestatuna põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta menetluskulud I Ši kanda.
4.Välja mõista I Šilt AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks menetluskuluna 410 eurot.
I Šil tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 kättetoimetamisest. Avaldaja nõue ja põhjendused
esitada määruskaebuse päeva jooksul arvates
Tallinna määruse
1.Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 esitas 02.11.2021 AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kohtule avalduse I Š vastu kahju hüvitamiseks summas 443,64 eurot, viivise 69,33 euro ja alates 03.11.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise saamiseks.
2.01.09.2019 toimus xxx korteris kahjujuhtum. Kahjujuhtumi põhjuseks oli xxx korterist alguse saanud veekahju (WC-poti loputuskasti survevooliku purunemine). Kahjujuhtumi tagajärjel sai kahjustada korteri xx esiku sein, elutoa sein ja lagi.
3.Korter xx oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud avaldaja poolt, mille kinnituseks on väljastatud kodukindlustuse poliis nr xxx. Kindlustuslepingus nr xxx kokkulepitud omavastutus on 100 eurot.
4.Korteri nr xx remondiks tegi hinnapakkumise S V OÜ summas 825,60 eurot, mis oli avaldaja hinnangul mõistlik. Hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. Kuna kindlustusvõtja soovis kindlustushüvitist sularahas, siis leppisid avaldaja ja kindlustusvõtja kokku, et avaldaja hüvitab kahju summas 507 eurot I I arvelduskontole. Avaldaja hüvitas kahju summas 507 eurot. Omavastutus 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.
5.Puudutatud isik on korteriomandi xxx omanik. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 06.11.2019 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 20.11.2019. Puudutatud isik tasus avaldajale kahjunõude vaid osaliselt, summas 63,36 eurot. Avaldaja kahjunõude suurus on 443,64 eurot.
6.Avaldajal on õigus nõuda viivist periood 21.11.2019 – 02.11.2021 eest summas 69,33 eurot. Lisaks taotleb avaldaja edasise viivise välja mõistmist alates 03.11.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Puudutatud isiku seisukoht
7.Puudutatud isik avaldusele seisukohta ei esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldaja avaldus tuleb rahuldada.
9.Esitatud avaldus tuleb läbi vaadata hagita menetluses. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 475 lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus selgitab lahendis 2-19-19561 p 13, kui asja sisu järgi on tegemist hagita menetluses lahendatava asjaga, siis sellises menetluses esitatava nõude olemus ei muutu asjaolu tõttu, et nõue on läinud kas loovutamisega või seaduse alusel võlausaldajalt üle kolmandale isikule.
10.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
11.Avaldaja nõue tuleneb 01.09.2019 xxx korteris toimunud kahjujuhtumist, mille käigus sai kahjustada korteri xx esiku sein, elutoa sein ja lagi puudutatud isiku korterist x tulnud vee tõttu (veekahju põhjustas WC-poti loputuskasti survevooliku purunemine). Avaldaja hüvitas korteriga xx seoses kahju summas 507 eurot. Puudutatu isik tasus avaldajale kahjunõude osaliselt summas 63,36 eurot.
12.Selles ulatuses on kindlustatud korteri omaniku kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu avaldajale üle läinud VÕS § 492 lg 1 alusel. Lisaks nõuab avaldaja viivise väljamõistmist.
13.Puudutatud isik avaldaja nõudele vastuväiteid ei esitanud.
14.Riigikohus on lahendis 2-18-13649 selgitanud järgmist. Kahjustatud korteri omanikul on kolleegiumi senise praktika järgi võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus kaasomandi esemest. Korteriomanikul on kaasomanikuna kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (vt ka Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-129-13, p 43; Riigikohtu 21. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 14).
15.Kolleegiumi arvates ei muutnud alates 1. jaanuarist 2018 kehtiv KrtS korteriomaniku vastutust teise korteriomaniku ees (võrreldes varem kehtinud korteriomandiseadusega) olukorras, kus korteriomandi omanik on oma eriomandi ja kaasomandi eset kasutades tahtlikult või hooletusest kahjustanud kaasomandi eset ja sellega põhjustanud teisele korteriomanikule kahju. Selleks, et kahjustatud korteri omanik saaks esitada korteriomandi eri- või kaasomandiga seostuva kahju hüvitamise nõude teise korteriomaniku vastu, peab ta tõendama, et teine korteriomanik on rikkunud mõnda oma kohustust, mis seostub tema korteriomandi eriomandi või kaasomandi esemega. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset (eriomandi korrashoiu kohustus) ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (korteriomandi erija kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus). Kolleegium leiab, et kuigi KrtS § 31 lg 1 p 1 näeb ette korteriomaniku kohustuse hoida korras eelkõige oma eriomandi eset, on korteriomanikul kohustus aidata kaasa ka kaasomandi eseme korrashoiule. KrtS § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Eeltoodust tulenevalt on korteriomanikul kohustus hoida lisaks eriomandi esemele korras ka kaasomandi eset (kaasomandi alalhoiu kohustus).
16.Kolleegiumi arvates tähendab korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, kuid see hõlmab mh ka kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust.
17.VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
18.Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): • teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); • kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
19.Avaldaja on kahju hüvitamise nõude aluseks olevad asjaolud tõendanud. Puudutatud isiku kohustus oli vältida teise kaasomaniku (alumise naabri) kahjustamist (veekahju) endale kuuluvas korteris. Veeleket ja selle tagajärgi sai ära hoida eelkõige puudutatud isik, kelle mõjusfääris asub WC-poti loputuskasti survevoolik. Asjas ei ole tõendatud, et puudutatud isik oma kohustust ei rikkunud. Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud korterist nr x. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kahjustada saanud korteri omanik teatas avaldajale, et korter xxx on saanud 01.09.2019 korteris toimunud veeuputuse tagajärjel kahjustada. Puudutatud isikul oli mõistlikult võimalik ette näha, et veeavarii korral võib vesi tungida läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku. Kohus leiab, et kahju suurus on põhjendatud taotletud ulatuses, so summas 443,64 eurot.
20.06.11.2019 saatis avaldaja puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude summas 507 eurot. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 20.11.2019. Puudutatud isik tasus avaldajale kahjunõude vaid osaliselt, summas 63,36 eurot. Kuna kahjuhüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju kogu ulatuses hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 21.11.2019. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista kahjuhüvitis summas 443,64 eurot (507-63,36).
21.Avaldajal on puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates 21.11.2019. Perioodi 21.11.2019 – 02.11.2021 eest on sissenõutavaks muutunud viivis 69,33 eurot, mis on arvestatud seadusjärgses määras ja tuleb puudutatud isikult välja mõista. Lisaks taotleb avaldaja TsMS § 367 alusel edasise viivise välja mõistmist alates 03.11.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni seadusjärgses määras. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab avaldaja nõude. Menetluskulud
22.TsMS § 172 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda, sest asjaolusid arvestades on see avaldaja suhtes õiglane. Kohus rahuldas avalduse. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel käesolevas määruses.
23.Taotluse kohaselt on avaldaja kulu riigilõiv 50 eurot ja kulu õigusabile 360 eurot. Avaldajale on osutatud õigusabi 3 tundi, hinnaga 120 eurot tund ilma km.
24.Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahukust, esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, on avaldaja põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile 360 eurot. Õigusabi tunnihind ei ole ülemäärane. Seega on avaldaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 410 eurot (riigilõiv 50 eurot + õigusabikulud 360 eurot).
25.Avaldaja on taotlenud mõista puudutatud isikult avaldajale välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras avaldaja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Kohus rahuldab avalduse.
26.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.