Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. jaanuar 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-55860
Tsiviilasi
Aleksandra Kozlova hagi Natalja Arsentjeva, Nadežda Samovitši ja Nadežda Nikolaeva vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
4400 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 29. märtsi 2021. a otsus
Kaebuste esitajad ja kaebuste
Natalja Arsentjeva, Nadežda Samovitši ja Nadežda Nikolaeva apellatsioonkaebus
liigid Kohtuistungi toimumise aeg
15. detsember 2021
Menetlusosalised ja nende
Apellandid (kostjad): I Natalja Arsentjeva (isikukood XXXXXXXXXXXX) II Nadežda Samovitš (isikukood XXXXXXXXXXXX) III Nadežda Nikolaeva (isikukood XXXXXXXXXXXX) Apellantide esindaja vandeadvokaat Margus Kiir Vastustaja (hageja): Aleksandra Kozlova (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Aleksei Forstiman
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 29. märtsi 2021. a otsus ja jätta Aleksandra Kozlova hagi Natalja Arsentjeva, Nadežda Samovitši ja Nadežda Nikolaeva vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ning kahju hüvitamiseks rahuldamata.
2.Natalja Arsentjeva, Nadežda Samovitši ja Nadežda Nikolaeva apellatsioonkaebus rahuldada.
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Aleksandra Kozlova kanda.
4.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Aleksandra Kozlova (hageja) esitas 14. augustil 2014 maakohtule hagi Natalja Arsentjeva, Nadežda Samovitši ja Nadežda Nikolaeva (kostjad) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks. Hageja palus välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks VÕS § 1043 ja § 134 lg 2 alusel kahjuhüvitise 900 eurot ja VÕS § 1047 lg 4 alusel kohustada kostjaid ümber lükkama 5. novembril 2013 koostatud korteriühistu XXXXXXX majandusliku tegevuse revisjonikontrolli aktis avaldatud ebaõiged faktiväited, pannes iga XXXXXXX, Narva linn asuva elamu korteri postkasti eesti ja vene keeles järgmise sisuga avalduse: „Käesolevaga Natalja Arsentjeva, Nadežda Samovitš ja Nadežda Nikolajeva kinnitavad, et järgmised 5. novembril 2013 korteriühistu XXXXXXX majandusliku tegevuse revisjonikontrolli aktis meie poolt avaldatud väited ei vasta tegelikkusele: a) A. Kozlova poolt varjati teadlikult korteriühistu XXXXXXX tegevusele kuuluvate järgmiste dokumentide originaale: korteriomanike üldkoosoleku protokollid, juhatuse koosolekute protokollid, panga väljavõtted, kassa aruanded, avansside aruanded, töötasu arvutused, aruandealus-te isikutega arvestused, korteriomanikega arvestused, majandustegevuse plaan aastaks 2012, firmade hinnapakkumised tööde teostamiseks, tööde teostamiseks eelarved, tööde teostamiseks lepingud firmadega, juhatuse esimehe sõlmitud leping korteriühistuga, aruanded maksuametisse, bilanss 2012. aasta kohta. b) A. Kozlova rikkus korteriühistu XXXXXXX põhikirja p 7.5 ja ignoreeris korteriühistu XXXXXXX kontrollorgani nõudeid. c) A. Kozlova desinformeerib korteriühistu XXXXXXX liikmeid avaldades, et korteriühistu XXXXXXX juhatus saavutas revisjonikomisjoniga kokkuleppe revisjoniks dokumentide koopiate üleandmises.
d) Revisjonikomisjon on esitanud korteriühistu XXXXXXX juhatusele nõude esitada revisjoniks dokumentide originaalid. e) 23. märtsil 2013 initsiatiivrühm pöördus korteriühistu XXXXXXX juhatusele nõudega erakorralise koosoleku kokku kutsumiseks päevakorraga: „KÜ revisjonikomisjoni valimine“. f) Järjekordselt A. Kozlova ignoreeris initsiatiivrühma nõuet ja võttis omavoliliselt vastu otsuse korteriühistu XXXXXXX dokumentide firmasse UU Ljudek kontrollimiseks üleandmise kohta. g) A. Kozlova tegi katse eksitada korteriühistu XXXXXXX liikmeid. h) Korteriühistu XXXXXXX juhatuse liikmed lõid kunstlikult talumatud tingimused Borisenko N. tööks, suurendasid Borisenko N. tööde mahtu töötasu alandamise arvel koristaja kasuks ja sundisid Borisenko N. koristama käsitsi talveperioodil seda territooriumi, mille koristamiseks oli ettenähtud raha selle koristamiseks tehnikaga. i) Veebruaris 2013 Borisenko N. vallandamise põhjuseks oli korteriühistu XXXXXXX juhatuse poolt vastuvõetud otsuse täitmine sõlmimaks lepingu koristusfirmaga. j) Korteriühistu XXXXXXX juhatuse poolt koristamiseks firmaga sõlmitud lepingu tõttu kasvasid kulud korteriühistu XXXXXXX territooriumi koristamisele praktiliselt 1000 euro võrra aastas. k) Otsus koristusfirmaga lepingu sõlmimiseks on korteriühistu XXXXXXX juhatuse poolt vastu võetud lisafinantskoormusega korteriühistu XXXXXXX eelarvele. l) Leping, mis on sõlmitud korteriühistu XXXXXXX juhatuse poolt on korteriühistule XXXXXXX üliebakasulik. m) Korteriühistu XXXXXXX juhatus ei kontrolli koristusfirma tööd. n) Majaelanike märkustele territooriumi koristamise kohta korteriühistu XXXXXXX juhatus ei reageeri. o) Korteri nr 26 omanik Arsentjeva N. ei ole saanud alates veebruarist 2013 A. Kozlovalt teavet firmade kohta, mis osalesid trepikodade remontimise konkursis, nende hinnapakkumiste, milline firma võitis konkursi ja teostas remondi, trepikodade remondi eelarvete ja muude trepikodade remontimise juurde kuuluvate dokumentidega. p) A. Kozlova rikub korteriühistu XXXXXXX põhikirja p. 6.1. q) A. Kozlova kolm korraldust, s.o 3. jaanuari 2012 korraldus arvestada 30 eurot korteri nr 8 klaasi remontimise eest, 1. mai 2012 korraldus arvestada 10 eurot korteri nr 48 mai – augusti eest ja 1. detsembri 2012 korraldus korteri nr 53 viivise arvestamiseks, on vastuolus korteriühistu XXXXXXX põhikirjaga ja EV seadustega. r) Korteriühistu XXXXXXX juhatus oma tegevuses rikub süstemaatiliselt ja teadlikult KÜ põhikirja ja EV seaduseid, nende tegevus ei arvesta korteriühistu liikmete huvisid ja nende poolt ei täideta nende kohustusi maksimaalse kasuga korteriühistule, nimelt: • • • • •
Korteriühistu XXXXXXX juhatus ei esita majandusaasta eest aruandeid kõigile korteriühistu XXXXXXX liikmetele; Korteriühistu XXXXXXX juhatus ignoreerib elamuomanike nõudeid ja järelpärimisi; Korteriühistu XXXXXXX juhatus ei täida üldkoosolekute otsuseid; Korteriühistu XXXXXXX juhatus ei esita revisjonikomisjonile dokumente dokumentaalse revisjoni läbiviimiseks; Korteriühistu XXXXXXX juhatus asendab üldkoosoleku pädevuse juhatuse esimehe ainuisikulise otsusega;
• • • •
Korteriühistu XXXXXXX juhatus viib remonditööd läbi konkurssideta; Korteriühistu XXXXXXX juhatuse esimees A. Kozlova käitub kõrgilt ja ebakorrektselt maja elanike suhtes; Korteriühistu XXXXXXX juhatus kulutab ebasihtotstarbeliselt ja üldkoosoleku poolt heaks kiitmata korteriühistu rahalisi vahendeid; Korteriühistu XXXXXXX juhatus ei täitnud 2012. aasta majandustegevuse plaani täies mahus.“
Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt oli hageja Narva linnas asuva korteriühistu XXXXXXX (registrikood XXXXXXXXX) juhatuse esimees. Korteriühistusse kuulub 90 korteriomanikku. Kostjad koostasid 5. novembril 2013 venekeelse korteriühistu majandusliku tegevuse revisjonikontrolli akti ja levitasid seda korteriomanike hulgas postkastidesse panemisega. Aktis avaldati õigusvastaselt tegelikkusele mittevastavaid asjaolusid, mille tõesus on kohtumenetluses tõendatav. Väidete avaldamise motiiviks oli hageja korteriühistu juhatusest tagasikutsumine. Hagi esitamise seisuga oli korteriühistu juhatuse esimees kostja I. Akt sisaldas järgmisi lauseid ning ebaõigeid faktiväiteid, mis teotasid hageja au ja kahjustasid tema mainet:
1.„... et juhatuse esimehe A. Kozlova poolt varjati teadlikult ja ei antud üle ülal loetletud dokumentide loetelust ühtegi originaali, mis kuuluvad KÜ tegevusele. Sellega rikkus A. Kozlova KÜ põhikirja p 7.5 ja ignoreeris KÜ kontrollorgani, mis valitakse ja allutatakse vaid KÜ kõrgemale organile – ÜLDKOOSOLEKULE, nõudeid.“ Eeltoodus sisalduvad järgmised tegelikkusele mittevastavad faktiväited: a) Hageja varjas teadlikult korteriühistu XXXXXXX tegevust puudutavate järgmiste dokumentide originaale: korteriomanike üldkoosoleku protokollid, juhatuse koosolekute protokollid, panga väljavõtted, kassa aruanded, avansside aruanded, töötasu arvutused, aruandealuste isikutega arvestused, korteriomanikega arvestused, majandustegevuse plaan aastaks 2012, firmade hinnapakkumised tööde teostamiseks, tööde teostamiseks eelarved, tööde teostamiseks lepingud firmadega, juhatuse esimehe sõlmitud leping korteriühistuga, aruanded maksuametisse, bilanss 2012. aasta kohta. b) Hageja rikkus korteriühistu XXXXXXX põhikirja punkti 7.5 ja ignoreeris korteriühistu kontrollorgani nõudeid.
2.„Mitmekordsed avalikud avaldused juhatuse esimehe A. Kozlova poolt sellest, et juhatus saavutas revisjonikomisjoniga kokkuleppe revisjoniks dokumentide koopiate üleandmisest on KÜ liikmete desinformatsioon.“ Eeltoodus sisaldub järgmine tegelikkusele mittevastav faktiväide: c) Hageja eksitab korteriühistu liikmeid avaldades, et korteriühistu juhatus saavutas revisjonikomisjoniga kokkuleppe revisjoniks dokumentide koopiate üleandmises.
3.„Revisjonikomisjon pöörab korteriomanike tähelepanu viimasele kirjale, millel pole kuupäeva ega allkirja, mis olevat kirjutatud juhatuse liikmete poolt ja olevat paigutatud maja kuulutustetahvitele. Kirjas, vaatamata revisjonikomisjoni nõudele esitada revisjoniks dokumentide originaalid, mis vastab KÜ Põhikirjale ja EV Seadustele, saavad maja elanikud teada, et juhatus valmistas „dokumentide koopiad, millele oli kuulutatud korteriühistu vahendid summas 97 eurot“. Revisjonikomisjon konstateerib: revisjoniks dokumentide koopiate valmistamine ei vasta KÜ Põhikirjale ja EV Seadustele, 2013.aastaks finantsikulude eelarvega ei ole need ettenähtud, üldkoosoleku otsust ei ole selles küsimuses. Teeme ettepaneku
tunnistada summat 97 eurot kahjuks KÜ-le ja pakkuda juhatuse liikmetele hüvitada vabatahtlikult KÜ-le tekitatud kahju: Alus: KÜ Põhikirja p. 6.27“ Eeltoodus sisaldub järgmine tegelikkusele mittevastav faktiväide: d) Revisjonikomisjon on esitanud korteriühistu juhatusele nõude esitada revisjoniks dokumentide originaalid.
4.„23. märtsil 2013 initsiatiivrühm pöördus KÜ juhatusele nõudega erakorralise koosoleku kokku kutsumiseks päevakorraga: „KÜ revisjonikomisjoni valimine“. Järjekordselt A. Kozlova ignoreeris initsiatiivrühma nõuet ja koosoleku kokkukutsumise asemel võttis omavoliliselt vastu otsuse, olles üle andnud korteriühistu dokumendid firmasse UU Ljudek kontrollimiseks, kus oli tehtud revisjon 100 euro eest. Uuesti oli rikutud A. Kozlova poolt KÜ Põhikirja p. 7.1. Revisjonikomisjon teeb ettepaneku makstud 100 eurot tunnistama kahjuks KÜ-le ja pakkuda A. Kozlovale hüvitada seda vabatahtlikult. Alus: KÜ Põhikirja p. 6.27“ Eeltoodus sisalduvad järgmised tegelikkusele mittevastavad faktiväited: e) 23. märtsil 2013 pöördus initsiatiivrühm korteriühistu juhatuse poole nõudega erakorralise koosoleku kokku kutsumiseks päevakorraga: „KÜ revisjonikomisjoni valimine“. f) Hageja järjekordselt ignoreeris initsiatiivrühma nõuet ja võttis omavoliliselt vastu otsuse korteriühistu dokumentide firmasse UU Ljudek kontrollimiseks üleandmise kohta.
5.„30. mai 2012 juhatuse istungi protokoll (kohal viibisid A. Kozlova, I. Kulikova, M. Teretšuk). p.2. „Kuivati uksed olid laiem 10 cm võrra, kui projekti järgi. Seepärast uksed olid kallimad 400eurot võrra“. Puudub firmade, kes osalesid uste paigaldamise konkursis, loetelu, nende hinnapakkumised ja mis firma võitis konkurssi. Kõiksugused firmad teevad kõik mõõdud otse uste paigaldamise kohal ja viited mingile mütoloogilisele projektile on katse eksitada KÜ liikmeid. Uste maksumuse suurendamine 400 eurot võrra ei ole millegagi põhjendatud.“ Eeltoodus sisaldub järgmine tegelikkusele mittevastav faktiväide: g) Hageja tegi katse eksitada korteriühistu liikmeid.
6.„p.4. Alustada territooriumi ja trepikodade koristamise firmade otsimist. Saada konsultatsiooni juristilt Borisenko N. vallandamise kohta“. Antud juhatuse otsusest on näha, et veebruaris 2013 Borisenko N. vallandamise tõeliseks põhjuseks ei ole tema poolt tema ametiülesannete mitte-täitmine, vaid juhatuse poolt vastuvõetud otsuse täitmine koristamiseks firmaga lepingu sõlmi-misest ... Nagu eeldas ka initsiatiivrühm, juhatuse liikmed lõid kunstlikult talumatud tingimused tema tööks, suurendas tööde mahtu töötasu alandamise arvel koristaja kasuks ja sundisid koris-tama käsitsi talveperioodis seda territooriumit, mille koristamiseks oli ettenähtud raha selle ko-ristamiseks tehnikaga summas 500 eurot, aga kokku tehnikale oli kuulutatud 91,8 eurot. Leping, mis on sõlmitud maja elanikele teadmata firmaga, on KÜ-le üliebakasulik, sest kasvasid kulud territooriumi koristamisele praktiliselt 1000 eurot võrra aastas ja need on vaid arvestuslikud arvud. Firma töö ei talu mingilt kriitikat, territooriumi koristatakse halvasti ja ebaregulaarselt. Kojamees ei tööta 4 tundi päevas, nagu nõuti seda Borisenkolt N., aga kui ilmub õues, siis maksimum tunniks, aga isegi vähem. Tihtipeale ei korista KÜ territooriumi mitu päeva. Juhatus ei kontrolli koris-tusfirma tööd. Maja elanike märkustele territooriumi koristamise kohta juhatus ei reageeri. Märkame, et otsus koristusfirmaga lepingu sõlmimiseks on juhatuse poolt vastu võetud mitte elamu omanike huvides ja lisafinantskoormusega KÜ eelarvele. Kelle huvisid esindab siin A. Kozlova on vaja välja selgitada.“ Eeltoodus sisalduvad järgmised tegelikkusele mittevastavad faktiväited:
h) Korteriühistu juhatuse liikmed lõid kunstlikult talumatud tingimused N. Borisenko tööks, suurendasid N. Borisenko tööde mahtu töötasu alandamise arvel koristaja kasuks ja sundisid N. Borisenkot koristama käsitsi talveperioodil territooriumi, mille tehnikaga koristamiseks oli raha ette nähtud. i) N. Borisenko vallandamise põhjuseks veebruaris 2013 oli korteriühistu juhatuse poolt vastu võetud otsuse täitmine sõlmimaks lepingut koristusfirmaga. j) Korteriühistu juhatuse poolt koristusfirmaga sõlmitud lepingu tõttu kasvasid kulud korteriühistu territooriumi koristamisele praktiliselt 1000 euro võrra aastas. k) Otsus koristusfirmaga lepingu sõlmimiseks on korteriühistu juhatuse poolt vastu võetud lisafinantskoormusega korteriühistu eelarvele. l) Leping, mis on sõlmitud korteriühistu juhatuse poolt, on korteriühistule ülimalt ebakasulik. m) Korteriühistu juhatus ei kontrolli koristusfirma tööd. n) Korteriühistu juhatus ei reageeri majaelanike märkustele territooriumi koristamise kohta.
7.„Korteri nr. 26 omanik Arsentjeva N. ei saa alates veebruari 2013.a. saada A. Kozlovalt teavet firmade kohta, mis osalesid trepikodade remontimise konkursis, nende hinnapakkumised, mis firma võitis konkursi ja teostas remonti, trepikodade remonti eelarved ja muud trepikodade remontimisele kuuluvad dokumendid. Ja sel juhul A. Kozlova rikub KÜ Põhikirja p. 6.1.“ Eeltoodus sisalduvad järgmised tegelikkusele mittevastavad faktiväited: o) Korteri nr 26 omanik N. Arsentjeva ei ole saanud alates veebruarist 2013 hagejalt teavet trepikodade remontimise konkursil osalenud firmade ja nende hinnapakkumiste kohta, samuti selle kohta, milline firma võitis konkursi ja teostas remondi, trepikodade remondi eelarvete jm trepikodade remontimise juurde kuuluvate dokumentide kohta. p) Hageja rikub korteriühistu põhikirja punkti 6.1.
8.„A. Kozlova 03.01.2012.a. korraldus. Arvestada 30 eurot kr. 8 klaasi remontimise eest. Puudub alus sellise otsuse vastuvõtmiseks. Juhatus antud küsimust ei vaadanud läbi. Ei ole elamuomaniku nõusolekut selle summa kinnipidamiseks. A. Kozlova 01.05.2012.a. korraldus. „Arvestada 10 eurot kr. 48 mai – augusti eest“. Puudub alus sellise otsuse vastuvõtmiseks. Juhatus antud küsimust ei vaadanud läbi. Ei ole elamuomaniku nõusolekut selle summa kinnipidamiseks. Kozlova 01.12.2012 korraldus „kr.53 viivise arvestamisest“. Kõik A. Kozlova kolm korraldust on vastuolus KÜ Põhikirjaga ja EV Seadustega.“ Eeltoodus sisaldub järgmine tegelikkusele mittevastav faktiväide: q). Hageja kolm korraldust, s.o 3. jaanuari 2012 korraldus arvestada 30 eurot korteri nr 8 klaasi remontimise eest, 1. mai 2012 korraldus arvestada 10 eurot korteri nr 48 mai – augusti eest ja
1.detsembri 2012 korraldus korteri nr 53 viivise arvestamiseks, on vastuolus korteriühistu põhikirjaga ja seadustega.
9.”Osaliselt läbiviidud revisjoni tulemustel teeb revisjonikomisjon järeldused, et korteriühistu ”XXXXXXX” juhatus oma tegevuses rikub süstemaatiliselt ja teadlikult KÜ Põhikirja ja EV Seadused, nende tegevus ei arvesta korteriühistu liikmete huvisid ja nende poolt ei täideta nende kohustusi maksimaalse kasuga korteriühistule, aga nimelt:
1.Majandusaasta eest aruannete mitteesitamine kõigile KÜ liikmetele.
2.Elamuomanike poolt nõuete ja järelepärimiste ignoreerimine.
3.Üldkoosolekute otsuste mittetäitmine.
4.KÜ revisjonikomisjonile dokumentide mitteesitamine dokumentaalse revisjoni läbiviimiseks.
5.Üldkoosoleku pädevuste asendamine juhatuse esimehe ainuisikulise otsusega.
6.Remonditööde läbiviimine konkurssideta, mis soodustab ebaratsionaalset rahavahendite kuulutamist.
7.Juhatuse esimehe A. Kozlova kõrk ja ebakorrektne käitumine maja elanike suhtes.
8.Ebasihtotstarbeline ja üldkoosoleku poolt kinnitamata korteriühistu rahavahendite kuulutamine.
9.2012.aasta eest majandustegevuse plaani mittetäitmine täies mahus.” Eeltoodus sisalduvad järgmised tegelikkusele mittevastavad faktiväited: r) Korteriühistu juhatus rikub oma tegevuses süstemaatiliselt ja teadlikult korteriühistu põhikirja ja seadusi, nende tegevus ei arvesta korteriühistu liikmete huvisid ja nende poolt ei täideta nende kohustusi maksimaalse kasuga korteriühistule, nimelt: • • • • • • • • •
Korteriühistu juhatus ei esita majandusaasta eest aruandeid kõigile korteriühistu liikmetele; Korteriühistu juhatus ignoreerib korteriomanike nõudeid ja järelpärimisi; Korteriühistu juhatus ei täida üldkoosolekute otsuseid; Korteriühistu juhatus ei esita revisjonikomisjonile dokumente dokumentaalse revisjoni läbiviimiseks; Korteriühistu juhatus asendab üldkoosoleku pädevuse juhatuse esimehe ainuisikulise otsusega; Korteriühistu juhatus viib remonditööd läbi konkurssideta; Hageja korteriühistu juhatuse esimehena käitub majaelanikega kõrgilt ja ebakorrektselt; Korteriühistu juhatus kulutab ebasihtotstarbeliselt ja üldkoosoleku poolt heaks kiitmata korteriühistu rahalisi vahendeid; Korteriühistu juhatus ei täitnud 2012. aasta majandustegevuse plaani täies mahus.
2.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata. Hagi tuleks esitada korteriühistu, mitte selle revisjonikomisjoni liikmete vastu, kuivõrd revisjonikomisjon valitakse korteriühistu üldkoosoleku poolt ja see täidab üldkoosoleku antud ülesandeid. Samuti peab VÕS § 1043 kohaselt isik hüvitama kahju juhul, kui kahju on tekitatud õigusvastaselt. Kostjate tegevuses õigusvastasus puudub ja hageja vastupidist ei tõendanud. VÕS § 1047 lg 3 kohaselt ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Kostjad tegutsesid korteriühistu XXXXXXX üldkoosoleku poolt valitud revisjonikomisjoni liikmetena, kelle ülesandeks oli järelevalve teostamine juhatuse kui korteriühistu organi tegevuse üle ja revisjoni tulemuste esitamine üldkoosolekule. Revisjonikomisjon tegi oma aruande objektiivsete asjaolude ja dokumentatsiooni alusel. Seega ei ole kostjate poolt andmete või asjaolude avaldamine juhatuse tegevuse ja juhatuse esimehe käitumise kohta õigusvastane. Kõik revisjonikomisjoni aktis avaldatud väited vastavad tõele.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi ning jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Vaidlust ei ole, et hageja oli 90-korteriga korteriühistu XXXXXXX juhatuse esimees ning kostjad revisjonikomisjoni liikmetena panid korteriühistu korterite postkastidesse revisjonikomisjoni akti. Aktis esitati hageja, sh tema kui korteriühistu esimehe tegevuse kohta väiteid, mida hageja pidas tegelikkusele mittevastavaks ning tema au ja mainet kahjustavaks.
VÕS § 1047 lg-st 2 tulenevalt pidid kostjad menetluses tõendama, et väited vastavad tegelikkusele. Kostjad ei ole seda teinud, vaid esitasid menetluse käigus uusi seisukohti ja selgitusi ning püüdsid osasid väiteid tõendada tunnistajatega ütlustega. Puudub alus pidada hagis esitatud väiteid tõele vastavateks. Osa kostjate väiteid puudutab hageja poolt revisjonikomisjonile dokumentide originaalide üleandmist, mida kostjad tõendasid kostjate avalduse alusel kriminaalmenetluse algatamisega. Eeltoodu aga ei tõenda juhatuse esimehe dokumentide originaalide üleandmise kohustust, kuna korteriühistu põhikirja punkti 7.5 lõike 4 alusel on võimalik esitada ka dokumentide koopiaid. Kostjad ei märkinud aktis, milliste põhikirja punktide ja seadusesätetega hageja korraldused vastuolus on, võttes sellega hagejalt võimaluse esitada vastuväiteid. Kui kostjad leidsid korraldustes vastuolusid ja see rikkus nende subjektiivseid õigusi, oli neil võimalus taotleda korralduste kehtetuks tunnistamist. Seda aga pole kostjad teinud. Hagis taotletud viis andmete ümberlükkamiseks on põhjendatud. Hüvitisena 900 euro väljamõistmine on samuti kohane ja mõistlik. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda, mõistes kostjatelt hageja kasuks välja riigilõivu 100 eurot. Õigusabikulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Kostjad paluvad jätta menetluskulud hageja kanda. Hagi on esitatud valede kostjate vastu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. Kostjad on selgitanud, et hagi tuleks esitada korteriühistu, mitte revisjonikomisjoni liikmete vastu. Maakohus on eeltoodu jätnud tähelepanuta. Maakohus on jätnud kohaldamata ka asjakohase materiaalõiguse, s.o TsÜS § 31 lg 1 ja 3, hagi esitamise ajal kehtinud KÜS § 1 lg 2, MTÜS § 34 lg 1 ja 2 ning § 36 lg 2. Revisjonikomisjoni õigusliku seisundi sätestasid hagi esitamise ajal korteriühistu põhikirja punktid 7.1-7.11, määratledes revisjonikomisjoni staatuseks „kontrollorgan“. Kostjad on korteriühistu revisjonikomisjoni liikmed ja revisjonikomisjon on korteriühistu kui juriidilise isiku organ. Puudub ka vaidlus, et revisjonikomisjon teostas seaduslikul, põhikirjast tuleneval alusel ning korteriühistu üldkoosolekul saadud ülesande alusel järelevalvet ning tema tegevus ja vaidlustatud järeldused puudutavad organi ametitegevust. Revisjonikomisjoni koostatav kollegiaalne akt on käsitletav kontrollorgani otsusena. TsÜS § 31 lg 5 kohaselt loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Kostjad kui organi liikmed ei saa korteriühistu eest vastutada. Organi liikme vastutust reguleerib erinormina MTÜS § 32, mille kohaselt vastutavad organi liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Kahju hüvitamist mittetulundusühingule võib nõuda ka mittetulundusühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada mittetulundusühingu vara arvel. Seega, kui eeldada, et korteriühistu revisjonikomisjon on rikkunud kohustusi, vastutab ta korteriühistu ees ning kolmas isik saab nõudeid esitada korteriühistu vastu. Kui ta hiljem ei saa oma nõudeid rahuldada, tekib tal õigus pöörduda nõudega organi liikmete vastu, kuid ka siis saab hüvitist nõuda korteriühistu kasuks. VÕS § 1047 lg 2 kohaldamiseks tuleb eristada, kes on avaldaja. Antud juhul on selleks korteriühistu organ. Revisjonikomisjoni akt avaldati korteriühistu liikmetele, kes olid vastava organi valinud ja ülesande püstitanud.
Maakohus jättis hindamata, kas revisjonikomisjoni järeldused on käsitletavad faktiväidetena või väärtushinnangutena. Samuti rikkus maakohus oluliselt menetlusnorme, jättes tõendid hindamata ning enda järeldused põhjendamata. Revisjonikomisjon on vaidlusaluse akti vastavalt korteriühistu põhikirja punktile 7.9 esitanud arvamuse avaldamiseks juhatusele. Hageja kinnitas eeltoodud asjaolu ka vande all. Arvamuse mitte laekumisel avaldati akt kahe nädala pärast korteriühistu liikmetele teadmiseks. Seega oli juhtorganil võimalus esitada oma arvamus, milline oleks lisatud aktile. Kostjad on esitanud dokumentatsiooni, mille alusel on vastavad järeldused tehtud. Sellega on väited tõendatud. Maakohus jättis tõendid tähelepanuta ja sellest tulenevalt on hagi rahuldatud põhjendamatult. Ka väljamõistetud kahjuhüvitis on täielikult põhjendamatu. Asjaolu, et andmete levitamisega on põhjustatud negatiivset suhtumist hagejasse, ei ole tõendatud. Ühistu juhatuse liige peab olema valmis kriitikaks ja liikmete suure arvu puhul ka erinevateks seisukohtadeks.
5.Hageja (vastustaja) palub jätta kostjate apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda. Hagi ei ole esitatud ebaõigete kostjate vastu. Juriidiline isik kui õiguslik konstruktsioon ei suuda enda tahet väljendada, mistõttu võimaldab seadus juriidilisel isikul väljendada enda tahet füüsilise isiku kaudu ning TsÜS § 31 lg 5 kohaselt toimub äriühingu tahte realiseerimine äriühingu juhtorgani kaudu. Ebaõiged andmed on avaldatud kostjate, mitte korteriühistu esindusõigust omava isiku poolt. Seega tuleb kostjad lugeda andmete avaldajaks ja kostjate õigusvastast tegu ei ole võimalik omistada korteriühistule. Kostjad on alles ringkonnakohtu menetluses, s.o hilinemisega viidanud, et revisjonikomisjoni akti puhul tuleb eristada, kas tegemist on faktiväidete või väärtushinnangutega. Maakohus eeltoodut otsuses ei käsitlenud, kuna sellist vastuväidet ei olnud varem esitatud. Ka väide, et kostjad esitasid revisjonikomisjoni akti arvamuse avaldamiseks korteriühistu juhatusele, esitati esmakordselt ringkonnakohtu menetluses. Väide on asjakohatu ja tõendamata ning see asjaolu ei oma ka tähtsust, kuivõrd ebaõigete andmete avaldamist ei õigusta sellest hageja eelnev informeerimine. Hüvitisena 900 euro väljamõistmine on põhjendatud. Kostjad avaldasid õigusvastaselt väiteid, millega põhjustasid hagejale olulisi ebamugavusi ja negatiivseid muudatusi hageja suhetes kortermaja elanikega. Kostjate eesmärk oli kõrvaldada hageja laimamise kaudu juhatusest. Hageja maine sai au teotamise tõttu silmnähtavalt ja oluliselt kahjustada. Hageja tunneb igapäevaselt teiste elanikega kohtudes andmete levitamisest põhjustatud negatiivset suhtumist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab asjas teha uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda (TsMS § 657 lg 1 p 2). Kostjate apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
7.Kostjad on vaidlustanud maakohtu otsuse tervikuna, millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1). Hagi on esitatud 14. augustil 2014. Maakohus tuvastas, et asjas puudub vaidlus selles, et hageja oli kuni 27. jaanuarini 2014 korteriühistu XXXXXXX Narvas juhatuse liige. Hageja juhatuse liikmeks oleku ajal koostasid kostjad korteriühistu revisjonikomisjoni liikmetena akti, mille panid korteriühistu korterite postkastidesse. Aktis esitasid kostjad hageja ja tema tegevuse
kohta korteriühistu esimehena väiteid, mida hageja pidas tegelikkusele mittevastavaks ja tema au ning mainet kahjustavaks.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kõik hagis kostjale etteheidetavad väited revisjonikomisjoni 5. novembri 2013 aktis on seotud hageja poolt korteriühistu juhatuse liikme kohustuste täitmisega. Akti kohaselt kontrollisid kostjad revisjonikomisjoni liikmetena korteriühistu tegevust 2012-2013 aastal (I kd lk 11) ja akt edastati korteriühistu liikmetele postkasti panekuga. Maakohtu otsus hagi rahuldada ei vasta TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse nõuetele. Maakohus on jätnud seejuures kontrollimata, kas revisjonikomisjoni aktis esitatud väiteid hageja kui korteriühistu juhatuse liikme ja esimehe kohta saab pidada VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 tähenduses avaldamiseks. Riigikohtu praktika kohaselt avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05 p 25). Ringkonnakohus leiab, et avaldamiseks VÕS § 1047 alusel ei saa pidada korteriühistu liikmetele korteriühistu tegevuse kohta dokumentide (sh revisjonikomisjoni akti) edastamist, sh postkasti panekuga. Korteriühistu liikmed ei ole korteriühistu tegevuse ja juhtimisega seotud asjades kõrvalised, st kolmandad isikud. Seega ei saa revisjonikomisjoni akti edastamist käsitleda andmete avalikustamisena avalikkusele. Revisjonikomisjoni koostatud akti saab käsitleda korteriühistu organi otsusena, mida hageja oleks saanud vaidlustada korteriühistu üldkoosolekul.
9.TsÜS § 31 lg 5 kohaselt loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks, st käesoleval juhul korteriühistu tegevuseks. Kostjad on apellatsioonkaebuses põhjendatult viidanud asjakohastele korteriühistu seaduse ja mittetulundusühingute seaduse sätetele, mis reguleerisid vaidlusalusel ajal korteriühistu organite tegevust. Korteriühistu seaduse (KÜS) (kehtis kuni 1. jaanuarini 2018) § 1 lg 2 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 34 ja § 36 kohaselt teostab järelevalvet korteriühistu juhatuse üle üldkoosolek, kes võib määrata selleks revisjoni. Revidendid koostavad revisjoni tulemuste kohta aruande, mille esitavad üldkoosolekule (MTÜS § 34 lg 3). Seega on revisjonikomisjoni aktiga tutvumise õigus korteriühistu liikmete seadusest tulenev õigus. Ka korteriühistu XXXXXXX Narva põhikirjaga on reguleeritud ühistu tegevuse kontrollimine (põhikiri I kd lk 66). Põhikirja p 7.1 kohaselt on ühistu kontrollorgan revisjonikomisjon. Põhikirja p 7. 4 kohaselt viib revisjonikomisjon pärast majandusaasta lõppu läbi ühistu majandustegevuse revideerimise, koostab revideerimisaruande ja esitab selle üldkoosolekule kinnitamiseks. Seega sai hageja esitada kõik oma vastuväited revideerimisaruandele korteriühistu põhikirjas sätestatud korras, sh üldkoosolekule. Organi liikme vastutust reguleerib erinormina MTÜS § 32, kuid sellistel asjaoludel ei ole hageja hagi esitanud.
10.Kuna tegemist ei ole andmete avaldamisega VÕS § 1046 ja § 1047 mõistes, siis ei laiene sellele olukorrale neist sätetest tulenev õiguskaitse ka siis, kui revisjonikomisjoni akt sisaldas ebaõigeid andmeid või ebakohaseid väärtushinnanguid hageja kohta. Kuna hagi jääb rahuldamata seetõttu, et kostjate tegevust ei saa käsitleda andmete avaldamisena, ei vasta ringkonnakohus apellatsioonkaebuse muudele väidetele, sh väidetele tõendite hindamise kohta maakohtu poolt. Hageja vastuväited apellatsioonkaebusele ei anna alust jätta apellatsioonkaebust rahuldamata ja maakohtu otsust muutmata. Vastuses apellatsioonkaebusele ei ole hageja esitanud sisulisi vastuväiteid kostjate seisukohale, et hagi ei ole esitatud õige kostja vastu.
Hageja nõudeks on mh ka ebaõigeid andmeid ümberlükkava teate panemine kõigi XXXXXXX Narvas asuva elamu korteriomanike postkastidesse. Ringkonnakohtu istungil nõustus hageja, et korteriomanikud võivad olla võrreldes 2014. aastaga muutunud. Ringkonnakohus märgib, et kui hageja peab kostjate tegevust andmete avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses ja ei seosta seda kostjate tegevusega revisjonikomisjoni liikmetena, puudub alus kohustada kohtulahendiga kostjaid ebaõigeid andmeid ümberlükkava teate panemiseks nende isikute postkastidesse, kes revisjonikomisjoni akti 2014. aastal ei saanud, sest nad ei olnud sel ajal korteriühistu liikmed/korteriomanikud.
11.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab hagi täielikult rahuldamata, tuleb maakohtu otsust muuta ka menetluskulude jaotuse osas (TsMS § 173 lg 3) ning jätta kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 menetluskulud mõlemas kohtuastmes hageja kanda. Maakohus jättis menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Seega jääb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine maakohtu otsustada mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.