Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

III.

Tagastada OÜ-le Aktiva Finants pool tasutud riigilõivust, 37,50 eurot J OÜ arveldusarvele XXX, LHV Pank.

IV.

Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas 2-19-119883.

Edasikaebamise kord

2-19-119883

Määruse peale võivad pooled esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu ühe päeva jooksul määruse kätte toimetamisest alates. Asjaolud Viru Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants hagi T Š (R Š õigusjärglane) vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Viru Maakohus rahuldas 23.12.2019 tagaseljaotsusega OÜ Aktiva Finants hagi R Š vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Kostja suri 25.12.2019. Kohus tegi kindlaks, et R Š pärijaks on T Š, kellele kohus tagaseljaotsuse edastas. Kohtuotsuse toimetati T Š seaduslikule esindajale kätte 14.04.2021. T Š esitas 12.05.2021 Viru Maakohtule kaja tagaseljaotsuse peale koos vastusega hagiavaldusele. Kostja palus uuendada tsiviilasja nr 2-19-119883 menetlus, rahuldada kaja ning taastada tsiviilasja nr 2-19-119883 menetlus. Kohus leidis, et menetlus tuleb uuendada, kaja rahuldada ja tsiviilasja menetlus taastada. Hageja märkis enda vastuses, et kostja kohustus täidetud, hageja menetluskulud on põhjendatud. Tagaseljaotsusega ei ole kostjalt välja mõistetud kõik õigusabikulud, mis tekkisid seoses menetluse alustamisega. Kostja asus seisukohale, et hageja ei saa arvete esitamisega tõendada teenuste osutamist kostja õiguseelnejale. 02.12.2021 toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et kostja oli nõude täitnud juba siis, kui kohus tegi asjas tagaseljaotsuse, kuid jättis kohtu sellest teavitamata. Pooled väljendasid soovi sõlmida kompromiss. Pooled esitasid 16.12.2021 kohtule kinnitamiseks kompromissi. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et poolte esitatud kompromiss tuleb kinnitada ning asja menetlus lõpetada. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. Vastavalt TsMS §-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid

2-19-119883

kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 päevale määruse kätte toimetamisest arvates. Kohus leiab, et määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamine ei riku menetlusosaliste õigusi, mistõttu tuleb menetlusosaliste taotlus rahuldada. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, menetluskulud jäävad poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg 6-le tasutakse avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 45 euro. Avaldaja tasus maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu summas 45 eurot ning hagiavalduse esitamisel täiendavalt 30 eurot. Seega tuleb avaldajale tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot. Kostja eestkostjale oli tsiviilasjas 2-20-3871 23.03.2020 määrusega antud riigi õigusabi kostja huvide kaitsmisel. Kostjale määrati käesolevas tsiviilasjas 18.05.2021 määrusega menetlusabi, millega kostja vabastati kautsjoni summas 100 eurot tasumise kohustusest kaja esitamisel. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 190 lg 5 kohaselt, kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna pooled on kokku leppinud, menetluskulud jäävad poolte endi kanda, peab kostja kandma oma menetluskulusid. Kohus leiab, et käesolevas asjas oleks ebaõiglane menetluskulud kostjalt välja mõista. Menetlusabi andmisel tuvastas kohus, et kostja on alaealine, kellel puudub iseseisev sissetulek kautsjoni tasumiseks ning tema näol on tegemist sunnitud menetlusosalisega, kes astub menetlusse oma surnud isa Ruslan Šarafetdinovi pärijana. Samuti arvestades seda, et pooled on saavutanud asjas kompromissi, leiab kohus, et kostja tuleb vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Riigi õigusabi kulud määrab kohus rahaliselt kindlaks eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.